3-14-50421/148 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17.09.2024, Tartu

Haldusasja number

3-14-50421

Haldusasi

Ida-Viru maavanema protest Vaivara Vallavalitsuse

09.01.2014. a korralduse nr 5 osaliseks tühistamiseks

(ehituslubade väljastamise osas) ja alternatiivselt

tühisuse tuvastamiseks ning Vaivara Vallavalitsuse

29.03.2016. a korralduse nr 85 tühistamiseks ja

alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.10.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Roheline Elekter AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Protesti esitaja Justiitsministeerium (Ida-Viru

maavanema õigusjärglane)

Volitatud esindaja v.adv. Reesa Laur

Vastustaja Narva-Jõesuu linn (Vaivara valla

õigusjärglane)

Volitatud esindaja v.adv. Jaanus Tehver

Kolmas isik Roheline Elekter AS

Volitatud esindaja v.adv. Silja Holsmer

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2023. a otsuse

resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.10.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vaivara Vallavolikogu kehtestas 26.08.2010. a määrusega nr 11 (II kd, tl 70-104p) Vaivara

valla üldplaneeringu (ÜP), mille p 2.2.6.1 kohaselt tuli tuulegeneraatorite püstitamisel ja

tuulepargi rajamisel Vaivara valda kõik tuulepargid kooskõlastada Kaitseministeeriumiga

(KM) ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas

projekteerimistingimuste väljastamise eskiisi staadiumis.

2. Vaivara Vallavalitsus määras 19.10.2010. a korraldusega nr 257 (I kd, tl 9-10) Roheline

Elekter AS-le projekteerimistingimused kuni 500 MW koguvõimsusega tuulepargi

projekteerimiseks üldplaneeringus reserveeritud maa-alale Mustanina külas Vaivara vallas

vastavalt korralduse lisale 1. Korralduse kohaselt soovib kolmas isik kasutada tuulikutüüpi,

mille tuulikumasti kõrgus on 135 m maapinnast. Korralduse lisa 1 p 13 kohaselt tuleb projekt

kooskõlastada tuulikute kõrguse ja paigutuse osas KM-ga, PPA-ga ja Lennuametiga.

3. Kolmas isik esitas 13.02.2012 KM-le taotluse (I kd, tl 12-13) Vaivara tuulepargi

ehitusprojekti (I kd, tl 14-17) kooskõlastamiseks.

4. KM teatas 12.06.2012. a kirjas nr 12.2-1/12/600 (II kd, 10-10p), et kooskõlastab Vaivara

tuulepargi ehitusprojekti tingimusel, et kavandatavate energiatuulikute kogukõrgust

vähendatakse sõltuvalt tsoonist kogukõrguseni 115 kuni 155 m ning alternatiivsena võib

kaaluda tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamist arendaja poolt (nt

täiendava õhuseireradari paigutamist piirkonda või olemasoleva õhuseireradari täiustamist, et

see võimaldaks tekkitavate mõjudega toime tulla). Mõjude leevendamiseks tuleb arendaja ja

KM vahel sõlmida kokkulepe. Tuulikute kogukõrgust on vaja vähendada, kuna kavandatud

kujul väheneb radarkatteala ulatus ning tuulepark põhjustaks häireid õhuseireradari töös, sest

genereerib valesihtmärke.

5. Vaivara Vallavalitsus väljastas 09.01.2014. a korraldusega nr 5 (I kd, tl 30-33)

kolmandale isikule ehitusload tuuleelektrijaama rajatiste, s.h 85 elektrituuliku, 4 alajaama ja

ülekandeliinide püstitamiseks (p 3); seadis korralduse p-s 3 nimetatud ehituslubade alusel

ehitamise alustamiseks tingimused: s.h nägi p 4.2 ette, et elektrituulikute ehitamise eelduseks

on KM kirjalik nõusolek; majandusosakonnal tuli korraldada ehituslubade vormistamine ja

andmete esitamine ehitisregistrile (p 5). Korralduse kohaselt vastavad ehitusprojektid ÜP-le ja

projekteerimistingimustele. KM kooskõlastas ehitusprojekti 12.06.2012. a kirjas. Vald lähtus

ehituslubasid andes eeldusest, et KM kooskõlastuses antud alternatiivne tingimus (täiendava

õhuseireradari paigaldamine või olemasoleva täiustamine) on realiseeritav ning ehituslubade

väljastamisel tuleb ehitamiseks seada täiendav tingimus vastavalt KM nõuetele. Seeläbi on

tagatud, et potentsiaalselt kaitseväe õhuseire toimimisele negatiivset mõju avaldavat objekti ei

ehitata KM nõutud leevendavaid meetmeid kasutusele võtmata. Tagatud on riigikaitselised

huvid ning ei esine ehitusseaduse (EhS) §-s 24 sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise

aluseid. Vald, tuginedes EhS § 23 lg-le 1 ja Vaivara valla ehitusmääruse § 25 lg-le 4, andis

välja kolmandale isikule ehitusload. Ehitusload väljastati kõrvaltingimustega vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p-le 3 ja lg 2 p-le 3.

6. KM esitas 10.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 2-6p), milles ta palus

tühistada Vaivara Vallavalitsuse 09.01.2014. a korraldus nr 5 osaliselt (ehituslubade

väljastamise osas) ja tühistada korralduse alusel antud ehitusload. KM väitel ei ole

12.06.2012. a kooskõlastuses märgitud alternatiivne tingimus õiguslikult lubatav ega

realiseeritav, mistõttu pidid vastustaja ja kolmas isik lähtuma kooskõlastuse esimesest

tingimusest (tuulikute kogukõrguse (mast 135 m ja tiiviku raadius 58 m, kokku 193 m)

vähendamine (haldusasi nr 3-14-131)).

7. Ida-Viru maavanem esitas 03.04.2014 Tartu Halduskohtule protesti (II kd, tl 2-5p), milles

ta palus tühistada Vaivara Vallavalitsuse 09.01.2014. a korraldus nr 5 osaliselt (ehituslubade

väljastamise osas) (haldusasi nr 3-14-50421). Protesti põhjendused:

Täidetud ei ole ühtegi KM 12.06.2012. a kooskõlastuse tingimust, seega on vastuolu

projekteerimistingimustega ja esines EhS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alus ehitusloa

väljastamisest keeldumiseks. Kooskõlastuses märgitud alternatiivne tegevus ei ole õiguslikult

lubatav ega realiseeritav. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata KM-i

seisukoha alternatiivse tingimuse täitmise võimalikkuse kohta, mis tõi kaasa haldusakti

tühisuse ehituslubade väljastamise osas (HMS § 63 lg 2 p 5). Kohalikul omavalitsusel puudub

pädevus otsustada tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks arendajale

nõusoleku andmise üle. Korraldus nr 5 ei vasta vaidlustatud osas HMS §-s 54, § 55 lg-s 1, §

56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg-ga

7. Ehituslubadega väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselised huvid.

8. Vastustaja palus 21.04.2014. a vastuses (II kd, tl 67-69) jätta protest rahuldamata.

Vastustaja põhjendused:

Ei ole põhjust arvata, et korraldus nr 5 on ehituslubade väljastamise osas vastuolus ÜP-ga.

KM kooskõlastas 12.06.2012. a kirjaga ehitusprojekti. Ekslik on väide, et korraldus nr 5 on

vastuolus lennundusseaduse (LennS) § 35 lg-ga 6¹. Korraldus on kooskõlas PlanS § 8 lg-ga 7.

Ehituslubade taotlemisel olid täidetud EhS § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuded. Ehitusprojekt ei

olnud vastuolus ehitusprojektile esitavate nõuete ega ehitusprojekti koostamise

lähteandmetega, s.h ÜP-ga ega projekteerimistingimustega. Ei esinenud EhS § 24 lg 1 p-s 1

sätestatud alust ehituslubade väljastamisest keeldumiseks. Põhjendamata on väide, et

korraldus nr 5 on ehituslubade väljastamise osas HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine. Väited

diskretsiooniõiguse ebaõige rakendamise kohta on väärad. Korraldus nr 5 ei saa kahjustada

riigi ega kohalike elanike huve, kuna ehituslubade väljastamise kõrvaltingimuseks on KM

nõusolek tuulikute ehitamiseks. Kui KM nõusolekut ei anna, siis tuulikuid ei ehitata ja

korraldus ehituslubade väljastamise osas ei saa kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Protesti esitaja

ei võtnud arvesse tuulepargi rajamisest tulenevat positiivset mõju riigi energiajulgeolekule.

9. Kolmas isik palus 21.04.2014. a vastuses (II kd, tl 62-64p) jätta protest rahuldamata.

Kolmanda isiku põhjendused:

Puudub kaitsmist vajav avalik huvi. KM ei ole 12.06.2012. a kooskõlastuses esitatud

tingimusi muutnud. Seega lähtus vastustaja põhjendatult korralduse nr 5 vastuvõtmisel KM

seatud teisest alternatiivsest tingimusest. Vastusele lisatud PhD Rein Haaveli arvamus

kinnitab, et esinevad reaalsed võimalused väidetavate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks

ning väär on väide, et korralduses esitatud lisatingimuse realiseerimine on võimatu. ÜP ega

ükski õigusakt ei anna KM-le õigust varasemast kooskõlastusest taganeda ega keelata ÜPle

vastava tuulepargi rajamist. Tuulikute kõrgus on iga konkreetse tuulikutüübi üks olulisemaid

kindlaksmääratud tehnilisi näitajaid, mida ei ole võimalik muuta (ei labade ega torni

lühendamise teel). Järelikult saab kõne alla tulla üksnes KM 12.06.2012. a kooskõlastuses

esitatud teise alternatiivse tingimuse elluviimine väidetavate negatiivsete mõjude

leevendamiseks. Ehitusluba on väljastatud nõuetekohase projekti alusel, mis on kooskõlas

projekteerimistingimustega. Vastuolu EhS-ga ei esine. Korralduse nr 5 puhul tühisuse aluseid

ei esine.

10. Tartu Halduskohus liitis 28.04.2014 määrusega (II kd, tl 111-114) haldusasjad nr 3-14-

131 ja 3-14-50421 ühte menetlusse, määrates haldusasja numbriks 3-14-50421. Halduskohus

peatas 03.06.2014. a määrusega (II kd, tl 187-188) haldusasja menetluse. Seejärel peatas

halduskohus korduvalt asja menetluse (30.12.2014. a määrusega kuni 6 kuuks (II kd, tl 199-

200); 03.08.2015. a määrusega kuni 6 kuuks (III kd, tl 1-2); 29.06.2016. a määrusega kuni 2

aastaks (III kd, tl 9-10p)).

11. Kolmas isik palus 21.03.2016. a taotluses (III kd, tl 155) Vaivara Vallavalitsusel

kooskõlastada ehitusprojekti muudatused ja teha muudatused ehitisregistris. Taotluse kohaselt

on tuulikute kogukõrgust vähendatud 115 meetrini, mis on kooskõlas KM 12.06.2012. a kirjas

seatud esimese tingimusega.

12. Vaivara Vallavalitsus rahuldas 29.03.2016 korraldusega nr 85 (III kd, tl 139-139p)

kolmanda isiku 21.03.2016. a taotluse (p 1); kooskõlastas 09.01.2014. a korraldusega nr 5

väljastatud elektrituulikute ehituslubade väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti muudatuse,

millega tuulikute kogukõrgusest vähendati 115 meetrini (p 2); ehituslubade alusel tuli teha

ehitisregistrisse kantud ehitise tehnilistes andmetes muudatused vastavalt kooskõlastatud

ehitusprojekti muudatustele (p 3); tunnistas kehtetuks korralduse nr 5 p-i 4.2 (p 4). Korralduse

alusena viidatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p-le 3, HMS § 56

lg-tele 2 ja 3 ning § 64 lg-tele 1 ja 3. Vald leidis, et muudetud ehitusprojekt on kooskõlas

projekteerimistingimustega ja ÜP-ga. Kuna ehitusprojekti muudatuste sisseviimisega on

täidetud KM kooskõlastuse tingimused, ei ole korralduse nr 5 p 4.2 täiendav kirjaliku

nõusoleku nõue enam vajalik. Vald leidis, et kolmanda isiku taotletav ehitusprojekti

muutmine (tuuliku torni kõrguse vähendamine) ei too kaasa ehitise ega selle tehniliste

näitajate niivõrd olulist muutmist, et oleks põhjendatud ehituslubade kehtetuks tunnistamine

ja tuleks taotleda uute ehituslubade väljastamist.

13. Tartu Halduskohus uuendas 13.01.2020. a määrusega (III kd, tl 42-43) asja menetluse ja

lubas Ida-Viru maavanema üldõigusjärglasena menetlusse astuda Justiitsministeeriumil

(JUM) ning Vaivara valla üldõigusjärglasena Narva-Jõesuu linnal.

14. JUM täiendas 23.03.2020. a seisukohas (III kd, tl 77-80p) protesti nõudeid ja taotles

alternatiivsena korralduse nr 5 tühisuse tuvastamist. JUM põhjendused:

Korraldus nr 5 tühine on HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes, kuna kolmas isik on senises menetluses

avaldanud, et tuulikute kõrgust ei ole võimalik muuta ja KM kooskõlastuse alternatiivset

tingimust ei saa realiseerida. Vahepeal on ilmunud uued asjaolud (s.o tuulepark segaks

piirkonnas asuvat raadiosüsteemi), mis samuti takistavad tuulepargi rajamist. Vastustaja

rikkus ehituslubade väljastamisel ÜP seletuskirja p-de 2.2.2. ja 2.2.6.1 nõudeid ning LennS §

35 lg-s 6¹ sätestatut. ÜP näeb selgelt ette lisaks tuulikute kõrguse piirangutele KM

kooskõlastuse. Alternatiivsele tingimusele tuginedes ei saa vastustaja eeldada, et selle

realiseerimine on võimalik. Eelnev toob kaasa uurimispõhimõtte rikkumise ja nõuetekohaste

kaalutluste teostamata jätmise (HMS § 54, 55, 56 lg 2 ja lg 3). Riigikaitsefunktsioon on

delegeerimatu tuumikülesanne. Korraldus on tühine HMS § 63 lg 2 p 5 tähenduses. Kuivõrd

planeeritavad tuulikud jäävad Kellavere õhuseireradari kattealasse, on takistatud selle

töövõime tagamine, mis ei ole lubatud. Ei nõustunud, et riigi huvid on tagatud korralduse

kõrvaltingimusega.

15. Vastustaja teatas 31.03.2020. a seisukohas (III kd, tl 137-138p), et KM nõue tuulikute

kõrguse vähendamiseks on täidetud ning raadiosüsteemide töövõimega seonduvad väited ei

ole asjakohased.

16. Kolmas isik märkis 31.03.2020. a seisukohas (III kd, tl 141-142p), et korralduse nr 5

aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud, vähendades tuulikute kogukõrgust 115 meetrini.

Korraldusega nr 85 on kooskõlastatud korralduse nr 5 aluseks olnud ehitusprojekti muudatus.

Seeläbi on KM kooskõlastustingimus täidetud.

17. Tartu Halduskohus jättis 03.04.2020. a määrusega (III kd, tl 145-147p) KM kaebuse läbi

vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu ja kõrvaldas KM-i protesti menetlusest.

18. JUM ja KM märkisid 07.04.2020. a seisukohas, et olenemata korraldusest nr 85 ja selle

mõjust edasisele olukorrale, saab protesti lõpuni menetleda.

19. Tartu Halduskohus lõpetas 10.11.2020. a määrusega (III kd, tl 157-159) protesti

menetluse (p 1); jättis rahuldamata KM taotluse tema kaasamiseks protesti menetlusse

kaasatud haldusorganina (p 2); jättis läbi vaatamata kolmanda isiku ja JUM menetluslikud

taotlused (p 3); mõistis JUM-lt välja kolmanda isiku kasuks menetluskulu 1473,75 eurot ning

jättis ülejäänud menetluskulu menetlusosaliste endi kanda (p 4).

20. Tartu Ringkonnakohus tühistas 03.02.2021. a määrusega (III kd, tl 183-187) Tartu

Halduskohtu 10.11.2020. a määruse protesti menetluse lõpetamise, menetluskulu jaotuse ja

JUM 23.03.2020. a taotluse läbi vaatamata jätmise osas (p 3); määruskaebuse KM-i

kaasamata jätmise peale jättis ringkonnakohus läbi vaatamata (p 1) ning saatis asja tagasi

halduskohtule menetluse jätkamiseks (p 4). Ringkonnakohus leidis, et vastustaja ei ole

korraldust nr 5 kehtetuks tunnistanud. Korraldusega nr 85 tunnistati kehtetuks üksnes

korralduse nr 5 p 4.2. Ka ei ole ühiselt selge, et KM nõue ehituslubade alusel kavandavate

elektrituulikute kõrguse vähendamiseks on täidetud. Ehitisregistrist nähtub, et ehitusload on

endist viisi antud elektrituulikute kõrgusega 135 m.

21. Riigikohus jättis 03.12.2021. a määrusega (IV kd, tl 20-22p) ringkonnakohtu 03.02.2021.

a määruse muutmata, täiendades ringkonnakohtu määruse põhjendusi. Riigikohus märkis, et

09.01.2014. a korraldust nr 5 (ehituslubasid) ei ole kehtetuks tunnistatud. Kuna asjas ei olnud

eelmenetlus lõppenud, võis JUM oma väiteid täiendada. JUM-le tulnuks anda võimalus

kaaluda protesti muutmist, nõudes talle ebasoodsa korralduse nr 85 tühistamist. Riigikohus

selgitas, et tingimusliku siduva kooskõlastuse puhul on tegemist kooskõlastuse andmisest

keeldumisega ning tingimustele vastavalt muudetud haldusakti andmise kavatsus tuleks uuesti

kooskõlastada. Ehitusloa muutmise korralduse ja ehitisregistris olevate ehitusloa andmete

vastuolu võib kujutada ehitusloa sisemist vastuolu ja sellele viitamist ringkonnakohtu poolt ei

saa pidada asjassepuutumatuks.

22. JUM täiendas 18.03.2022. a taotluses (IV kd, tl 29-30) protesti, paludes tühistada Vaivara

Vallavalitsuse 29.03.2016. a korraldus nr 85 ning alternatiivselt tuvastada selle tühisus. JUM

põhjendused:

Korralduse nr 85 sisuline õiguspärasus ja tehniline võimalikkus on alusdokumentide

puudumise tõttu kontrollimatu ning väidetav muudatus ei ole kooskõlas projektitingimustega.

Muudetud ehituprojektil ei ole KM kooskõlastust. Projekti muudatus on piisavalt suur, mis

tingib väljastatud ehituslubade kehtetuks tunnistamise ja vajaduse taotleda muudetud projekti

alusel uusi ehituslubasid. Tuulepargi rajamist takistavad uued ilmnenud asjaolud, s.o

tuulepark segaks piirkonnas asuvaid raadiosüsteeme. Lisaks on korraldus tühine HMS § 63 lg

2 p 5 mõttes. Korraldusega nr 85 korralduse nr 5 muutmine ei olnud võimalik, kuna kohus on

04.04.2014. a määrusega (II kd, tl 45-46) peatanud korralduse nr 5 kehtivuse.

23. Tartu Halduskohus eraldas 08.06.2022. a määrusega (IV kd, tl 33-34p) haldusasjast nr

3-14-50421 JUM 18.03.2022. a taotluse protesti muutmiseks. Eraldatud haldusasja numbriks

sai 3-22-1261.

24. Tartu Halduskohus rahuldas 08.06.2022. a määrusega (IIIA kd, tl 8-10p) JUM

18.03.2022. a taotluse protesti muutmiseks osaliselt ja lubas täiendada protesti Vaivara

Vallavalitsuse 29.03.2016. a korralduse nr 85 tühistamise nõudega (p 1) ning jättis muus osas

protesti muutmise taotluse rahuldamata (p 2).

25. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26.07.2022. a määrusega (IIIA kd, tl 14-16) Tartu

Halduskohtu 08.06.2022. a määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas JUM 18.03.2022. a

taotluse protesti täiendamiseks Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016. a korralduse nr 85

tühistamise ja alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõuetega.

26. Tartu Halduskohus liitis 31.01.2023. a määrusega (IIIA kd, tl 23-24) haldusasja nr

3-22-1261 haldusasjaga nr 3-14-50421 ühte menetlusse ja uueks numbriks sai 3-14-50421.

27. Kolmas isik märkis 17.10.2023. a seisukohas (IV kd, tl 61-62p), et korralduse nr 5

aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud ning tuuliku kõrguseks on 103 m. Seeläbi on

täidetud kooskõlastustingimus. KM tingimuslik kooskõlastus on kehtiv. Tuuliku kõrguse

vähendamist ei peeta niivõrd oluliseks projekti muudatuseks, mis nõuaks uue ehitusloa

väljastamist. Muudatusdokumentatsioon esitati kohtule 09.06.2020. Alusetud on väited

korralduste tühisusest.

28. Kolmas isik märkis 18.10.2023. a seisukohas (IV kd, tl 64), et korralduse nr 85 alusel ei

väljastatud uusi ehituslubasid, vaid kiideti heaks korralduse nr 5 alusel ehituslubade aluseks

olevate ehitusprojektide muudatused. Puudus alus EhS § 45 kohaldamiseks.

29. JUM märkis 18.10.2023. a seisukohas (IV kd, tl 65-65p), et tal puudub teave korralduste

täitmise osas ning kohtul on võimalik kohaldada EhS §-i 45.

30. Vastustaja märkis 18.10.2023. a vastuses (IV kd, tl 67), et korralduse nr 85 alusel ei ole

ühtegi ehitusluba väljastatud ning ei esine asjaolu, millest järelduks, et viidatud haldusakti

kehtivus oleks ära langenud.

31. Tartu Halduskohus rahuldas 31.10.2023. a otsusega protesti ja tühistas Vaivara

Vallavalitsuse 09.01.2014. a korralduse nr 5 p-d 3 ja 4.2 ning Vaivara Vallavalitsuse

29.03.2016. a korralduse nr 85 tervikuna (resolutsiooni p 3); jättis poolte menetluskulud

nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Otsuse põhjendused:

1) Enne ehituslubade väljastamist oli KM kooskõlastuse saamine ehitusprojektile kohustuslik

ning kooskõlastus või sellest keeldumine oli vastustaja jaoks siduva iseloomuga

menetlustoiming. KM 12.06.2012. a kirjas oli tegemist tingimusliku kooskõlastusega.

Materjalidest ei nähtu, et peale KM 12.06.2012. a kirja oleks kolmas isik või vastustaja uuesti

pöördunud KM poole ehitusprojektile kooskõlastuse saamiseks. Samas nähtub, et korralduse nr

5 väljastamise ajal ei vastanud tuulikute kogukõrgus (198 m) KM 12.06.2012. a kirjas

sätestatud tingimustele. Kolmas isik ei saanud loota, et ta saab püstitada ÜP-s mainitud

tehnilistele andmetele vastavad tuulikud tema soovitud kohta ja KM nõusolekuta. KM

11.01.2010. a kirjast ega ÜP p-st 2.2.6.1 ei tulene, et lubatud on ehitada ükskõik millise

kõrgusega tuulikud ja ükskõik kuhu kohta valla territooriumil. KM 11.01.2010. a kirjas on

toodud tingimuseks tuulikute ehitusprojekti osas KM kooskõlastuse saamine, mida ei ole

võimalik tõlgendada kooskõlastuseks kõikidele tulevikus esitatavatele tuulikute

ehitusprojektidele, kui need vastavad ÜP juurde võetud tehnilisele dokumentatsioonile. KM

11.01.2010. a kirja ega 12.06.2012. a kirja ei ole võimalik käsitleda ehitusprojekti

kooskõlastusena tulenevalt ÜP seletuskirja p-st 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-st 6¹.

2) Materjalidest ei nähtu, et peale KM 12.06.2012. a kirjaga tingimusliku kooskõlastuse

saamist on kolmas isik või vastustaja pöördunud uuesti KM poole ÜP seletuskirja p-i 2.2.6.1

ja LennS § 35 lg-s 6¹ nimetatud kooskõlastuse saamiseks ja KM oleks sellise kooskõlastuse

(täiendavate tingimusteta) väljastanud, sellest keeldunud või jätnud tähtaegselt andmata.

Vastustaja eiras HMS §-s 6, § 16 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust ja sellise kohustuse

rikkumine on saanud mõjutada vastustaja lõplikku otsust ehk korralduse nr 5 materiaalset

õiguspärasust (HMS § 58). Korralduse nr 5 väljastamise seisuga ei olnud ÜP seletuskirja p-s

2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 6¹ nimetatud kooskõlastust, mistõttu ei vastanud kolmanda isiku

ehitusprojekt ÜP-st ja LennS § 35 lg-st 6¹ tulenevatele nõuetele.

3) Korraldus nr 5 on kolmandale isikule soodne haldusakt, mistõttu ei esinenud vastustajal

selle detailset põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1). Ehitusluba on diskretsiooniline otsus.

Võttes ekslikult arvesse KM 12.06.2012. a kirja lõpliku kooskõlastusena, arvestas vastustaja

asjaoluga ehituslubade väljastamisel, millega arvestada ei saanud (HMS § 4 lg 2). Sellega tegi

ta olulise diskretsioonivea ning taotluse rahuldamata jätmise asemel rahuldas kolmanda isiku

ehituslubade väljastamise taotluse. Pidades silmas ÜP p-s 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 6¹

sätestatut, tähendas vastustaja jaoks KM kooskõlastuse puudumine seda, et kolmanda isiku

ehitusprojekt ei vasta EhS § 3 lg-s 1, § 18 lg 1 p-s 1 ja § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuetele ning

vastustajal esines imperatiivne kohustus keelduda kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti

osas ehituslubade väljastamisest.

4) Protesti esitaja tahteks oli ka korralduse nr 5 p-i 4.2 tühistamine. Kõrvaltingimuse mõtte

kohaselt ei olnud KM nõusolekuta kolmandal isikul tuulikute ehitusõigust. Sellise

kõrvaltingimuse kehtestamine peale haldusmenetluse lõppu, ehk pärast ehituslubade

väljastamist, ei olnud õiguspärane. Kohtupraktika ja õigusaktid toetavad kooskõlastuse

hankimist ehitusloa andmise menetluse käigus, mitte pärast seda. KM kooskõlastus omab

võtmetähtsust loamenetluse jaoks, kuna sellest võivad sõltuda m.h ehitusprojekti ja -loa

andmed (s.h tuulikute kõrgus), võib esineda nende andmete korrigeerimise vajadus

(tingimusliku kooskõlastuse korral), mis muutub võimatuks, kui haldusmenetluses on

ehituslubade väljastamisega lõpetatud. Ehitusprojekti andmete oluline muutmine eeldab

väljastatud ehituslubade kehtetuks tunnistamist ja uue loamenetluse alustamist (EhS § 46 lg 1

p 1). Ei nõustu, et korralduse nr 5 alusel seatud kõrvaltingimusega on tagatud avaliku huvi

kaitse. LennS § 35 lg 6¹ eesmärgiks on kooskõlastada ehitusprojekt, mille kinnitamiseks

antakse hiljem ehitusluba, mitte vastupidi. ÜP seletuskirja p 2.2.6.1 nägi ette kooskõlastuse

ehitusprojektile. Korraldus nr 5 on ehituslubade väljastamise osas (p 3) ja kõrvaltingimuse

seadmise osas (p 4.2) formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.

5) Korraldusega nr 85 kinnitatud uue ehitusprojektiga muudeti tuulikute kogukõrgus 115

meetrini. Tegemist on ehitusprojekti muudatusega EhS § 46 lg 1 p-s 1 sätestatud tähenduses.

Vastustaja pidi sellise ehitusprojekti muudatuse aktsepteerimise korral tunnistama kehtetuks

korraldusega nr 5 väljastatud ehitusload ja väljastama uued. Korralduse nr 85 väljastamise ajal

ei kehtinud enam vastustaja korraldus nr 257. Sellest tulenevalt puudus vastustajal alus

tugineda korralduses nr 85 kehtivuse kaotanud projekteerimistingimustele. Vastustaja

pidanuks tulenevalt HMS §-st 6 ja § 16 lg-st 1 välja selgitama KM seisukoha enne korralduse

nr 85 väljastamist. Korraldus nr 85 on vastuolus ÜP p-ga 2.2.6.1, LennS § 35 lg-ga 6¹ ja EhS

§ 120 lg-ga 1.

6) Protestiga seotud halduskohtumenetluses oleks oluline muudatus riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 3 lg-s 2 sätestatud tähenduses mitte see, et ehitusprojekt on hetkel kolmanda isiku

poolt muudetud ja tuulikute kogukõrgust vähendatud väidetavalt 103 meetrini, vaid see, et

vastustaja oleks väljastanud muudetud projekti alusel uued ehitusload või kinnitanud vastava

haldusaktiga muudetud ehitusprojekti, mis on kooskõlastatud KM-ga. Seda ei tehtud.

7) Korralduses nr 85 nimetatud andmed tuulikute kogukõrguse kohta 115 m on vastuolus

ehitisregistris olemasolevate andmetega (tuulikute kõrgus 135 m). Ehitusloa muutmise

korralduse ja ehitisregistris olevate ehitusloa andmete vastuolu võib kujutada ehitusloa

sisemist vastuolu. Vastustaja ei ole korralduse nr 85 p-i 3 täitnud (muutnud tuulikute

kogukõrguse kohta ehitisregistris olemasolevaid andmeid), kuigi korralduse väljastamise ajast

on möödunud enam kui 7 aastat. Korraldus nr 85 on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

32. Roheline Elekter AS esitas 30.11.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada

Tartu Halduskohtu 31.10.2023. a otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning teha uus otsus, millega

jätta protest rahuldamata ning jätta menetluskulud JUM kanda. Apellatsioonkaebuse

põhjendused:

1) Protest ei tugine väitele, et korralduse nr 5 aluseks oleval ehitusprojektil puudub KM

kooskõlastus. Kohtumenetluse ajal muudeti korralduse nr 5 alusel väljastatud ehituslubade

aluseks olevaid ehitusprojekte selliselt, et tuuliku kõrguseks on 103 m. Vastav

projektdokumentatsioon esitati kohtule 09.06.2000. JUM ei esitanud vastuväidet, et muudetud

ehitusprojekt ei vasta KM 13.02.2012. a kooskõlastustingimusele. Kuna tuulikute

kogukõrgust on vähendatud, siis on väidetav õigusvastasus kõrvaldatud ja muudetud

ehitusprojektid vastavad tingimustele. Seega on protestis esitatud õigusvastasuse alus ära

langenud.

2) Tähtsust ei oma kohtu argumentatsioon KM kooskõlastuse vajalikkusest lähtuvalt LennS §

35 lg-st 6¹.

3) Kohus jättis arvestamata, et korralduse nr 5 aluseks olev ehitusprojekt esitati KM-le

kooskõlastamiseks 13.02.2012. Kuna KM 30 päeva jooksul vastuväiteid ei esitanud, siis

loetakse ehitusprojekt KM poolt kooskõlastatuks. KM ei ole vaikivat kooskõlastust tagasi

võtnud.

4) Ehitusload otsustati väljastada kõrvaltingimusega, mille kohaselt on ehitamise eelduseks

KM kooskõlastus. Jääb arusaamatuks, millest nähtuvalt leidis kohus, et vastav tingimus on

seatud peale haldusmenetluse lõppu ja pärast ehituslubade väljastamist. Eraldi dokumendina

vormistatud ehitusluba on haldusakti andmise kohta väljastatud tõend HMS § 55 lg 5

tähenduses ega ole lahutatav vallavalitsuse korraldusest, mille alusel see väljastati.

Ehitustegevust ei olnud võimalik alustada KM kooskõlastuseta. Sel juhul korraldus nr 5 ei

kahjusta avalikke huve ja on õiguspärane alates vastuvõtmisest.

5) Korralduse nr 85 osas esineb alus tühistamisprotesti mittelubatavusest HKMS § 258 lg 2

alusel tulenevalt haldusakti vastuvõtmisest 3-aastase tähtaja möödumisest. Rakendada ei saa

HKMS § 49 lg 1 teise lause regulatsiooni. Kohus pidanuks protesti rahuldamata jätma.

6) JUM ei vaidlusta fakti, et korralduse nr 85 aluseks oleva muudetud projektiga on tuulikute

kogukõrgust vähendatud lähtuvalt KM kooskõlastustingimustest. Seega korraldus ei riku

avalikke huve. JUM ei märkinud, millist lisaväärtust oleks täiendav kooskõlastamine enne

korralduse nr 85 vastu võtmist andnud, kuna korraldusega kiideti heaks ehitusprojekt, mis

järgis KM kooskõlastustingimust. Kohalik omavalitsus lähtus põhjendatud eeldusest, et

muudetud projekt lähtub seatud kooskõlastustingimustest, mistõttu leiti, et projekti muudatus

on lubatav. Tegemist ei ole uue ehitusprojekti koostamisega, vaid olemasoleva projekti

muudatusega, mis ei nõua täiendavalt projekteerimistingimusi.

7) Asjaolu, et vastustaja ei ole teinud muudatusi ehitisregistris, ei muuda korraldust nr 85

õigusvastaseks. Ehitisregistri kannete tegemine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ega sõltu

kolmandast isikust. Tõrge ehitisregistri kannete tegemisega tekkis tulenevalt haldusreformist.

33. JUM palus 27.12.2023. a vastuses jätta kolmanda isiku apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 31.10.2023. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused:

1) Protestis on põhjendatud, milles avalik huvi seisneb. Protestis tugineti sellele, et LennS §

35 lg 6¹, ÜP ja projekteerimistingimuste alusel tuleb tuulepargi ehitusprojekt KM-ga

kooskõlastada, kuid kooskõlastus puudub. Ka muudetud ehitusprojektil ei ole KM

kooskõlastust. JUM esitas vastuväited väidetavale ehitusprojekti muudatusele 18.03.2022. a

dokumendi p-s 5 ja 03.10.2023. a dokumendi p-s 11. Ehitusprojekti muutmine ei ole usutav,

sest kolmas isik kinnitas varasemalt, et tuulikute parameetrite muutmine ei ole võimalik.

Ainetu on etteheide kohtule seonduvalt RVastS § 3 lg 2 kohaldamata jätmisega. Korralduse nr

5 õigusvastasust ei ole kõrvaldatud.

2) Ebaõige on väide, et LennS § 35 lg-s 6¹ sätestatud kohustusliku kooskõlastuse vajalikkus ei

oma asjas tähendust. Asjas on vaidluse all KM kooskõlastuse puudumine.

3) Argumentatsioon KM vaikiva kooskõlastuse olemasolust on ainetu. LennS § 35 lg 6¹ ei

sätesta selles toodud tähtajaks kooskõlastuse andmise või andmata jätmise tagajärjena

kooskõlastuse antuks lugemist. Varasemalt ei ole kolmas isik kooskõlastuse antuks

lugemisele LennS § 35 lg 6¹ koosmõjus HMS § 16 lg-ga 2 tuginenud.

4) JUM ei nõustu kohtu argumentatsiooniga korralduse nr 5 p-i 4.2 tühistamisest, kuid võttes

arvesse, et JUM on kohtuotsuse tulemina saavutanud protesti eesmärgi, ei ole otstarbekas

kohtu põhjenduste osas võimalikke eksimusi välja tuua.

5) Vaidlus korralduse nr 85 vaidlustamise võimalikkuse osas on lõppenud ning seda vaidlust

ei ole apellatsioonimenetluses võimalik avada.

6) JUM on põhjendanud, et mõlemad korraldused on õigusvastased, mis annab kinnitust

avalike huvide kahjustamisest. Korralduste realiseerimine toob kaasa avalike huvide riive ja

on vastuolus riigikaitseliste huvidega.

34. Vastustaja teatas 27.12.2023. a vastuses, et ta ei vaidle apellatsioonkaebusele vastu ning

tugineb halduskohtus esitatud asjaoludele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus

ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud

kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub

HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

36. Kolmas isik on apellatsioonkaebuses seisukohal, et korralduse nr 85 osas esitatud

tühistamisprotest ei ole HKMS § 258 lg 2 alusel lubatav tulenevalt 3-aastase tähtaja

möödumisest haldusakti vastuvõtmisest. HKMS § 258 lg 1 ls-st 1 tuleneb, et

tühistamisprotesti võib esitada 30 päeva jooksul haldusakti andmisest teadasaamisest arvates.

HKMS § 258 lg 2 sätestab, et sõltumata lg-s 1 sätestatust, ei saa tühistamis- või

kohustamisprotesti esitada pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest arvates.

Vaivara Vallavalitsus andis korralduse nr 85 29.03.2016. JUM täiendas 18.03.2022. a

taotluses protesti (korralduse nr 5 tühistamise nõue) korralduse nr 85 tühistamise või

alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõudega.

37. Ringkonnakohus kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu. Riigikohus asus käesolevas

haldusasjas 03.12.2021. a määruses seisukohale, et JUM-le tulnuks anda võimalus kaaluda

protesti muutmist, nõudes talle ebasoodsa korralduse nr 85 tühistamist ning selle võimaluse

saab anda halduskohus JUM-le asja edasisel menetlemisel (IV kd, tl 22p). Ühtlasi nõustus

Tartu Ringkonnakohus 26.07.2022 käesolevas haldusasjas tehtud määruses kaebuse

muutmisega ning rahuldas JUM-i 18.03.2022. a taotluse protesti täiendamisega Vaivara

Vallavalitsuse 29.03.2016. a korralduse nr 85 tühistamise ja alternatiivselt tühisuse

tuvastamise nõudega (IIIa kd, tl 14-15). Nimetatud määrus jõustus Riigikohtu lahendiga

13.12.2022. Seega on kaebaja väited korralduse nr 85 suhtes protesti esitamise lubamatuse

kohta ainetud.

38. Protestis taotletakse korralduse nr 5 osalist tühistamist, kolmandale isikule väljastatud

ehituslubade osas, ning korralduse nr 85 tervikuna tühistamist või alternatiivselt mõlema

haldusakti tühisuse tuvastamist. Korraldusega nr 85 rahuldas vastustaja kolmanda isiku

taotluse korraldusega nr 5 väljastatud ehituslubade väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti

muudatuste kooskõlastamiseks, kooskõlastas muudetud ehitusprojekti, otsustas teha

muudatused ehitisregistrisse vastavalt ehitusprojekti muudatustele ning tunnistas korralduse

nr 5 punkti 4.2, mis nägi ette, et elektrituulikute ehitamise eelduseks on KM kirjalik nõusolek,

kehtetuks. Seega muutis vastustaja korralduse nr 85 andmisega oluliselt korralduse nr 5

õiguslikku mõju, sest kahe korralduse koostoimes saab lugeda, et vastustaja andis kolmandale

isikule ehitusload vastavalt ehitusprojekti muudatustele ilma lisatingimuseta, saada

elektrituulikute ehitamise eeldusena KM kirjalik nõusolek. Kuivõrd korraldus nr 85 ei olnud

eraldiseisvalt suunatud kolmandale isikule ehituslubade väljastamisele, tuleb asuda

seisukohale, et kahe haldusakti mõju avaldub koostoimes ning hinnata tuleb korralduse nr 5

õiguspärasust muudetud kujul. Halduskohus kontrollis otsuses esmalt vastustaja korralduse nr

5 ning seejärel korralduse nr 85 õiguspärasust nende andmise aja seisuga. HKMS § 158 lg-st

2 tuleneb, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise

aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või

toimingu tegemise aja seisuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui haldusorgan

kooskõlastab hilisema haldusaktiga varasema haldusaktiga ehitusloa väljastamise aluseks

oleva ehitusprojekti muudatused, muutes samaaegselt ka varasemas haldusaktis ehitusloa

väljastamise tingimusi, ning halduskohtus on vaidlustatud nii algne kui ka seda muutev

hilisem haldusakt, tuleb halduskohtul kontrollida algse haldusakti õiguspärasust muudetud

kujul, muutva haldusakti andmise aja seisuga. Nimelt peab haldusorgan algse haldusakti

järgneva haldusaktiga muutmisel üle kontrollima ka selle, et muudetud haldusakt oleks

andmise hetkel õigusega kooskõlas. Kui muudetud haldusakt seadusele ei vasta, tuleb

tühistada nii algne kui ka seda muutev haldusakt. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus

korralduste seaduslikkust 29.03.2016 ehk korralduse nr 85 andmise aja seisuga.

39. Kolmanda isiku väitel jättis halduskohus arvestamata, et korralduse nr 5 aluseks olev

ehitusprojekt esitati KM-le kooskõlastamiseks 13.02.2012. Kuna KM 30 päeva jooksul

vastuväiteid ei esitanud, siis loetakse ehitusprojekt HMS § 16 lg 2 alusel KM poolt

kooskõlastatuks. KM ei ole vaikivat kooskõlastust tagasi võtnud. Ringkonnakohus möönab, et

LennS § 35 lg 61 (kooskõlastuse andmise ajal kehtinud redaktsioonis) järgi oli KM-l õigus 30

päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid ehitusprojektile. KM kooskõlastus anti

12.06.2012 kirjaga, seega mõned kuud hiljem (I kd, tl 18). Samas on nii vastustaja kui ka

kolmas isik ise KM kooskõlastusest lähtunud. Vastasel juhul puudunuks kolmandal isikul

vajadus ehitusprojekti muutmiseks ja vastustajale kooskõlastamiseks esitamiseks. Ühtlasi ei

esine käesoleval juhul HMS § 16 lg-s 2 toodud olukorda, sest vastustaja ei ole andnud KM-le

tähtaega kooskõlastuse andmiseks (HMS § 16 lg 1). EhS (29.03.2016 seisuga) § 120 lg 1 p-st

1 tulenevalt on riigikaitselise ehitise ümbruses või seda mõjutada võivate ehitiste ehitamisel

üle 28 meetri kõrguse ehitise püstitamine ilma KM antud kooskõlastuseta keelatud.

Kohtupraktikas on leitud, et kohalikul omavalitsusel ei ole EhS § 44 p 6 ja § 120 lg 1

koostoimest tulenevalt kaalutlusõigust, kui KM keeldub põhjendatult kooskõlastust andmast

ning ka KM-l ei ole kooskõlastuse andmisest keeldudes kaalutlusõigust (RKHKo 19.06.2020,

3-17-2766, p-d 27.1-27.2). KM kooskõlastuse eesmärk on välistada olukord, kus ehitis

vähendab riigikaitselise ehitise töövõimet, mis on kindlaks määratud kaitseministri

26.06.2015. a määrusega nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute

ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“.

Kohtupraktikas on leitud, et keeld riigikaitselise töövõime vähendamiseks on käsitatav

ehitisele esitatava nõudena, millega vastuolu annab aluse keelduda ehitusloa andmisest,

tuginedes EhS § 44 p-le 1. Seega kui kavandatav ehitis vähendab riigikaitselise ehitise

töövõimet, ei saa kohalik omavalitsus anda ehitusluba selle ehitamiseks. Ühtlasi välistab

projekti mittevastavus imperatiivselt ehitusloa kooskõlastamise KM-s (RKPsJKo 06.04.2021,

5-20-12, p 47). EhS § 44 p 6 järgi keeldub ehitusloa andja ehitusloa andmisest, kui asjakohane

asutus on jätnud ehitusloa eelnõu põhjendatud juhul kooskõlastamata Seega saab ehitusloa

andja keeldumisaluse üle otsustada vaid juhul, kui kooskõlastaja on oma seisukohta

põhjendanud (RKHKo 19.06.2020, 3-17-2766, p 29.1). Eeltoodust tulenevalt saab järeldada,

et KM kooskõlastus oli käesoleval juhul ehitusloa väljastamise menetluse lõpuleviimiseks

hädavajalik. Vastustajal ei olnud võimalik ehitusluba väljastada ka KM tegevusetuse korral.

Sel põhjusel ei ole kolmanda isiku seisukoht KM vaikivast kooskõlastusest asjakohane.

40. Kolmas isik leiab, et kuna uue ehitusprojektiga on tuulikute kogukõrgust vähendatud,

lähtuvalt KM kooskõlastustingimustest, vastab ehitusprojekt KM kooskõlastustingimusele

ning ehituslubade õigusvastasus on ära langenud. Ka leiab kolmas isik seda, et kuna muudeti

olemasolevat ehitusprojekti, võis lähtuda varem väljastatud projekteerimistingimustest.

Ühtlasi on ehitusprojekt kooskõlas valla üldplaneeringuga.

41. Ringkonnakohus kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu. Riigikohus väljendas käesolevas

haldusasjas 03.12.2021 tehtud määruses selgelt, et tingimusliku siduva kooskõlastuse puhul

on sisuliselt tegemist kooskõlastuse andmisest keeldumisega ning tingimustele vastavalt

muudetud haldusakti andmise kavatsus tuleks uuesti kooskõlastada (määruse p 24, IV kd, tl

22p). Sarnast seisukohta on Riigikohus väljendanud ka varasemates lahendites (vt RKHKo

24.04.2014, 3-3-1-15-14, p 27; RKHKm 15.04.2010, 3-3-1-1-10, p 12). Viimasena viidatud

lahendist saab ühtlasi käesoleva haldusasja kontekstis järeldada, et KM tingimuslik

kooskõlastus tähendas sisuliselt seda, et KM ei nõustunud ehitusprojektiga sellisel kujul, nagu

see talle esitati. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisnes üksnes selles, et KM n-ö

kirjeldas lisaks heakskiidu mitteandmisele ka alternatiivset lahendust, millele ta oleks nõus

andma kooskõlastuse. Eeltoodust tuleneb, et ka uus lahendus vajab KM kooskõlastust. Nii

tuleneb ka Vaivara valla üldplaneeringu p-st 2.2.6.1, et kõik tuulepargid Vaivara vallas tuleb

kooskõlastada KM-ga ning PPA-ga planeeritavate tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas

kohe peale projekteerimistingimuste väljastamist eskiisistaadiumis (lk 30; II kd, tl 86). Pooled

ei vaidle selle üle, et uut kooskõlastust ei ole kolmas isik KM-lt muudetud ehitusprojektile

saanud. Ühtlasi ei saanud vastustajal ega kaebajal tekkida KM 12.06.2012. a kirja põhjal

õigustatud ootust, et kirjas märgitud seisukohad aja möödudes ei muutu. Nii ilmneb JUM

23.03.2020. a seisukohast (III kd, tl 77-80p), et on ilmnenud, et tuulepark segaks ka

piirkonnas asuvat raadiosüsteemi.

42. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku seisukohaga ka projekteerimistingimuste

kehtivuse osas. Vaivara Vallavalitsus väljastas projekteerimistingimused tuuleelektrijaama

projekteerimiseks 19.10.2010. a korraldusega nr 257 (II kd, tl 6-8p). Korralduse lisaks olevate

tingimuste p-s 15 on selgelt kirjas, et projekteerimistingimused kehtivad 2 aastat alates

väljastamisest. Muudetud ehitusprojekti esitamise ajal 21.03.2016 (III kd, tl 155-156) kehtis

ehitusseadustik (EhS)1, mille § 33 lg 1 sätestas, et projekteerimistingimused kehtivad viis

aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada

teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. EhS eelnõu

seletuskirjas selgitatakse õigust, piirata projekteerimistingimuste kehtivusaega, sellega, et

ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded võivad ajas muutuda2. Seadus ei sea

projekteerimistingimuste kehtivust sõltuvusse sellest, kas muudetakse olemasolevat projekti

või esitatakse uus projekt. See nähtub ka EhS § 33 lõikest 2, mis sätestab, et kui sama taotluse

1 Ehitusseadustik, RT I, 05.03.2015, 1, jõustus 01.07.2015.

2 SEN Seletuskiri RT I, 05.03.2015, 1 – jõust 01.07.2015.

esemega on antud uued projekteerimistingimused, muutuvad varem antud

projekteerimistingimused kehtetuks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna kolmas isik

esitas projekteerimistingimuste taotluse selgitusega, et soovib kasutada tuulikupargi alal ühte

tuulikutüüpi, milleks on uued ja uudse tehnilise lahendusega otseveoga, reduktorita Eleon

3M115 tüüpi tuulegeneraatorid nominaalvõimsusega 3 megavatti ja tuulikumasti kõrgusega

135 m maapinnast ning projekteerimistingimuste p 7 määras tuulegeneraatori masti

maksimaalseks kõrguseks maapinnast 135 m, ei vastanud projekteerimistingimused ka KM

tingimuslikule kooskõlastusele.

43. Kolmas isik leiab, et kuna ehitusload otsustati väljastada kõrvaltingimusega, mille

kohaselt on ehitamise eelduseks KM kooskõlastus, ei kahjustanud korraldus nr 5 avalikke

huve ning oli alates vastuvõtmisest õiguspärane. Ringkonnakohus märgib, et kolmanda isiku

seisukoht tähendaks, et KM kooskõlastusest keeldumine saaks ilmneda alles pärast vastustaja

poolt ehitusloa väljastamist, mis oleks vastuolus nii EhS § 44 p-ga 6, §-ga 120, LennS § 35 lg-

ga 61 kui ka Vaivara valla üldplaneeringuga. Kuna korraldus nr 85 tunnistas aga korralduse nr

5 kõrvaltingimuse kehtetuks, ringkonnakohus kolmanda isiku väitel täiendavalt ei peatu.

44. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga, et vastustaja poolt registrikannete tegemine

ei mõjuta iseenesest käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust.

45. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

31.10.2023. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus osaliselt muudab ja

täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

46. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kolmanda isiku kahjuks ning protesti esitaja ei ole

ringkonnakohtule menetluskulude taotlust esitanud jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)