Legislator Case Law & Legislation
2-24-11736/9 AI generated

2-24-11736/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-11736/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Q.T (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Y.O (kostja) vastu abielu lahutamiseks Kostja tunnistab hagi ning on abielu lahutamisega nõus. Kostja on nõus asja lahendamisega

Legislator headnote

AI generated

2-24-11736/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kostja on nõus asja lahendamisega

Keywords

AI generated
absence of hardship action for abatement of nuisance unnecessary costs proper reasons for non-use alternative obligation right of necessary way
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kohtunik

Hele Kaldma

Kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. september 2024 Tartu

Tsiviilasja number

2-24-11736

Tsiviilasi

Q.T hagi Y.O vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Q.T (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx XXX )

Kostja: Y.O (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada Q.T hagi Y.O vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada Q.T ja Y.O abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja mille kohta on

tehtud kanne nr xxx.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Q.T (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Y.O (kostja) vastu abielu lahutamiseks

Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu abielusuhete lõppemise tõttu (dtl

1-3).

2. Kostja tunnistab hagi ning on abielu lahutamisega nõus. Kostja on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (dtl 9).

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Rahvastikuregistri kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx (kande nr xxx).

Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostjal puuduvad vastuväited

abielu lahutamise osas. Mõlemad osapooled leiavad, et abielusuhteid taastada ei ole võimalik.

5. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

artikkel 27 p 2 kohaselt kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe

lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise

lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures

kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja ta omab

rahvastikuregistri kohaselt siin elukohta alates 1988. aastast. Kostja on Ukraina kodanik, kes

on elanud Eestis alates 2013. aastast. Seega on Eesti Vabariigi kohus pädev asja arutama ja

kohaldama eesti õigust.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi

alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt

eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

7. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste

asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel

abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma

kooselu ei taasta.

8. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, kostja nõusolekut

ning poolte seisukohta, et abielusuhete taastamine ei ole võimalik, siis leiab kohus, et abielu

tuleb lahutada. Arvestades poolte esitatud seisukohti tuleb neist kohtu arvates järeldada, et

poolte abielusuhted on lõppenud, nende jätkamine on võimatu. Kuivõrd puuduvad alused hagi

rahuldamata jätmiseks, asub kohus seisukohale, et poolte vahel 24.04.2013 sõlmitud abielu,

tuleb lahutada. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt

lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

9. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le xxx lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki

pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik