3-23-2300/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2300

Haldusasi

X kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023

korralduse nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse hoolduskulude mitte rahastamine"

ja 14.09.2023 korralduse nr 2-3/23-394 "Vaideotsus

Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr

280 osas" tühistamiseks ja Lääne-Nigula valla

kohustamiseks

üldhooldusteenuse

osaliseks

hüvitamiseks Xle alates 01.07.2023

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – X, esindaja Kristel Kangilaski

Vastustaja – Lääne-Nigula vald

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 27.05.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Lääne-Nigula Vallavalitsuse

06.07.2023 korraldus nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu osutatava

üldhooldusteenuse hoolduskulude mitte rahastamine" ja 14.09.2023

korraldus nr 2-3/23-394 "Vaideotsus Lääne-Nigula Vallavalitsuse

06.07.2023 korralduse nr 280 osas".

2. Kohustada vastustajat kaebajale üldhooldusteenuse hüvitamiseks osaliselt

alates 1. veebruarist 2024 a. kuni 01.06.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsuse

22.06.2023 korralduses nr 242 toodud piirmäära 575 eurot kuus ulatuses

kaebaja poolt selliseks hüvitamiseks esitatava põhjendatud taotluse alusel.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas

1133 eurot.

4. Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud

kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 12.06.2023 Lääne-Nigula Vallavalitsusele avalduse hooldekodu teenuse osalise tasu

üle võtmiseks Lääne-Nigula Vallavalitsuse poolt alates 01.07.2023.

Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korraldusega nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu

osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude mitte rahastamine" otsustas vald mitte tasuda X

üldhooldusteenuse hoolduskulusid ning jätta esitatud avaldus rahuldamata.

2. X esitas 31.07.2023 Lääne Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 nr 2-3/23-280 korraldusele

vaide. Lääne Nigula Vallavalitsuse 14.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-394 "Vaideotsus Lääne-

Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 280 osas“ otsustas vald jätta vaide rahuldamata.

3. 16.10.2023 esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse

06.07.2023 korralduse nr 2-3/23-280 "Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

hoolduskulude mitte rahastamine" ja 14.09.2023 korralduse nr 2-3/23-394 "Vaideotsus Lääne-

Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 280 osas" tühistamiseks ning Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kohustamiseks tasuma X üldhooldusteenuse hoolduskulusid alates 1. juulist

2023.

18.10.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung 27.05.2024.

Kohtuistungil

täpsustas

kaebaja,

et

lisaks

tühistamisnõuetele

esitas

kaebaja

ka

kohustamisnõude kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust tasuma kaebaja

üldhooldusteenuse hoolduskulusid alates 01.07.2023. Kohus otsustas viidates kaebuse

menetlusse võtmise määruse kahetimõistetavusele oma protokollilise määrusega võtta ka selles

osas kaebus otsesõnu menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel.

4.1. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et kaebajal puuduks vajadus viibida

üldhooldusteenusel ja leiab, et vastustaja on kaebaja abivajadust ebaõigesti hinnanud (vt

SHS § 15 lg 1 ja lg 2, § 20 lg 1, § 221 lg 1 ja lg 5).

Kaebaja leiab, et vaideotsuses olev vastustaja väide, et Lääne-Nigula Vallavalitsus ei andnud

hindamist läbi viies Benita Kodu AS-i teenuste juhile kinnitust, et teenuse rahastamisel osaletakse, on

eksitav. Kaebaja ei ole vaides vastavat väitnud. Kaebaja selgitab, et vastustaja ise selgitas AS

Benita Kodu teenuste juht Rebecca Martinile 12.06.2023 toimunud hindamisel, et vastustaja

soovitas kaebajal üldhooldusteenusele minna, kuna pakutav koduhooldusteenus ei olnud

kohaliku omavalitsuse poolt piisav (AS Benita Kodu kiri, dtl 11). Kuivõrd vastustaja esindaja

ütles ise AS Benita Kodu esindajale, et vastustaja soovitus oli kaebajal minna

üldhooldusteenusele, sai AS Benita Kodu sellest aru, et rahastamine võetakse vastustaja poolt

osaliselt üle, millest johtuvalt väljastati juuli 2023 teenuse arve, kus oli arvestatud haldusorgani

poolne rahaline panus.

4.2. Kaebaja leiab, et vastustaja poolt viidatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määrus

nr 45 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord" §-s 6 lg-s 3 ning lg-s 4

„hindamisinstrument" ei ole kohane hindamaks kaebaja vajadust viibida üldhooldusteenusel.

Vastustaja küll viitab hindamistulemustele, kuid kaebajale neid tutvustatud ei ole. Lisaks jääb

arusaamatuks vastustaja (sotsiaaltöötaja) pädevus kaebaja tervise hindamisel.

Kaebaja toob välja, et vastustaja on hindamisel jätnud täielikult arvesse võtmata ja hindamata koos

vaidega esitatud meditsiinitöötaja hinnangud (dtl 12-14), millest nähtub järgnev: vaide esitaja saabus

13.02.2023 üldhooldusteenusele perearsti saatekirja alusel plaaniliselt; põhidiagnoosiks on

kõrgvererõhutõbi ja vertiigo; igapäevaselt manustab ravimeid; keha üldpesemisel vajab abi; täielik abi

voodipesude vahetamisel; liigub rulaatori toel nii sees kui väljas; vajab turvalist keskkonda, millega tuleb

arvestada ka mööbli paigutamisel; vajab abi riietumisel; puudulik kodu korrashoid; tasakaaluhäired, mis

suurendab kukkumise riski; kuulmislangus; vajab abi rohtude võtmisel ning toomisel apteegist; pidevalt

tuleb mõõta vererõhku; üldhooldusteenusel on tagatud toitlustamine (toiduvalmistamisega oli kodus

raskusi).

Tervisehoiutöötaja hinnangust nähtuvalt on kaebajal keskmine hooldusvajadus. Tegevusterapeudi

hinnangu kohaselt on vaide esitajal toimetulekuraskustest ning tervislikust seisundist tulenevalt

põhjendatud väljaspool kodu pakutav üldhooldusteenus.

Seega on ebaõige ka vastustaja vaide, et vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi

asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsused kehtetuks

tunnistada.

4.3. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et käesoleval juhul oleks kohane pakkuda kaebajale

koduhooldusteenust. Vastustaja märgib, et Lääne-Nigula Vallavalitsus saab pakkuda koduteenust viiel

korral nädalas esmaspäevast reedeni. Samuti märgib vastustaja, et pesemisvõimalused tagatakse

kaebajale Risti kooli spordikompleksis.

Sama on vastustaja tuvastanud, et inkontinents probleemidest tulenevalt kasutab mähkmeid. Olukorras,

kus kaebajal on vajalik reede õhtul teostada pesemistoiminguid, kas ta peab ootama esmaspäeva

hommikuni või veelgi kauem kuni vastustaja tagab pesemisvõimalused spordihoones? Ehk kas

vastustaja arusaamas peaks kaebaja olema enam kui 48 tundi pesemata olukorras, kus inkontinents

probleemidest tulenevalt võivad hügieenitoimingud olla vajalikud igapäevaselt, sh nädalavahetusel?

Kaebaja ei ole inkontinents probleemide järgselt võimeline ise piisaval määral hügieenitoiminguid

teostama.

Edasi märgib vastustaja, et koduteenus sisaldab ka koristamist ja voodipesu vahetamist. Lepinguliselt

võib vastav teenus ju olla, kuid faktiliselt ei ole seda kaebajale mitte kunagi osutatud (kuigi kaebaja oli

ka varem koduhooldusteenusel). Ajal, kui kaebaja elas oma korteris, oli korteris ebapiisav hügieen ning

toit oli sageli riknenud. Kaebaja ei tunnistanud endale siis, ega tunnista ka ilmselt nüüd oma tegelikku

abivajadust. Vastustaja pidid toitu koju tuues märkama abivajadust, kuid midagi siiski ei teinud.

Eelnevast tulenevalt puudub kaebajal ka usk, et vastustaja suudaks pakkuda piisaval määral

koduhooldusteenust.

Vastustaja on tuvastanud, et vaide esitaja liigub nii sees kui väljas rulaatori abil. Vaideotsuses ei ole aga

arvesse võetud, et kaebaja ei pääse kodus koos rulaatoriga WC-sse. Samuti ei võimalda vaide esitaja

liikumist igapäevaselt õues ehk koduhooldusteenus ei taga kaebajale õues liikumist (isikut, kes ta aitaks

õue ja tagasi tuppa). Kodus jääkski kaebaja sisuliselt nelja seina vahele lõksu.

Järgnevalt on vastustaja tuvastanud, et vaide esitaja kõrvakuulmine on langenud, kasutab kuuldeaparaati,

kuid seda ainult erandkorras, üldjuhul on vaide esitaja kuuldeaparaadita. Vastustaja on jätnud aga välja

selgitamata, miks ei kasuta kaebaja kuuldeaparaati pidevalt. Kaebaja selgitab, et ta ei kasuta

kuuldeaparaati pidavalt seetõttu, et see on talle ebamugav ja tekitab valehelisid. Lisast 4 (dtl 12) nähtuvalt

on raskendatud kuulmisprobleemide tõttu teiste inimestega suhtlemine. Ka kuulmisprobleemid

raskendavad üksi hakkama saamist ja vajadusel abi kutsumist.

Täiendavalt on vastustaja jätnud arvestamata, et vastustaja nägemine on väga halb, sest mõlemas silmas

on kae. Kuidas saab vastustaja võtta ise rohtu, kui ta ei ole suuteline visuaalselt tuvastama, mis rohtu ta

võtab. Arvesse ei ole ka võetud, et kaebajal on ärevushäired, mis samuti mõjutavad kaebaja

hakkamasaamist (lisast 5, dtl 13-14 nähtuvalt võtab kaebaja igapäevaselt Alprazolami mis on ette nähtud

ärevushäirete raviks).

Vastustaja on jätnud arvestamata ka elukeskkonnaga seotud asjaolud (SHS § 15). Kaebajal on kaks tütart,

kes mõlemad elavad Rootsi Kuningriigis. Üks tütardest hooldab 27 aastast osaliselt halvatud poega ning

vähihaiget abikaasat ning teine tütar elab samuti Rootsi Kuningriigis ning on tervislikel põhjustel

eelpensionil. Seega puuduvad vaide esitajal lähedased, kes saaksid teda aidata.

Lisaks on vastustaja jätnud arvestamata, et vaide esitaja on nüüdseks elanud koos oma abikaasa Y 36

aasta. Kaebaja suundus AS-i Benita Kodu koos oma abikaasaga. Ka Y osas jättis vastustaja algselt

avalduse hooldusteenuse tasu osaliseks ülevõtmiseks rahuldamata. Y esitas vaide, mille vastustaja

rahuldas (lisa 6, dtl 15-16 — Y vaideotsus). Mõeldav ei oleks abikaasade lahutamine.

Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et põhjendatud on viibida üldhooldusteenusel. Kaebaja vajab

igapäevaselt abi riietumisel, toidu valmistamisel, kodu koristamisel, rohtude manustamisel, liikumisel,

sh liikumisel õues ning hügieenitoimingutel.

4.5. Kaebaja esitab tõendamaks oma abivajadust, sh vajadust ning põhjendatust viibida

üldhooldusteenusel, 03.11.2023 Benita Kodu AS õendusjuhi Merilin Metsmaa poolt koostatud

hooldusvajaduse hindamise (VASA meetodil) kokkuvõtte (lisa 1 – VASA hindamine, dtl 79-80), millest

nähtub üheselt, et kaebaja sai VASA hindamise tulemusena 15 punkti, mis tähendab seda, et kaebaja

vajab abi paljude igapäevatoimingute tegemisel ning põhjendatud on viibimine hooldekodus II astme

üldhooldusteenusel.

4.6. Lisaks esitab kaebaja 19.01.2024 vaheepikriisi väljavõtte (lisa 2 – vaheepikriis, dtl 81-84). Kaebaja

soovib puutuvalt lisaga 2 tähelepanu juhtide järgnevale: abikaasaga on suhe väga lähedane, toetavad

teineteist nii emotsionaalselt kui füüsiliselt; vajab suunamist ja nõustamist oma terviseseisundi teemal.

Ravimid manustatud õenduspersonali poolt; ärevus tekib madalast terviseteadlikkusest, ärevus

omakorda tekitab vererõhu tõusu ja halba enesetunnet, kõrge kukkumise ja enesevigastamise risk; vajab

jälgimist ja abi 24h; kuulmine on nõrgenenud, kasutab kuuldeaparaati, vajab abi paigaldamisel; sööb

iseseisvalt etteserveeritud sooja toitu 3x päevas; inkontinents, kasutab mähkmeid, sest ei jõua õigeaegselt

wc-sse; vajab regulaarselt kõhutegevuse jälgimist ja vajadusel lahtistite manustamist; igapäevased

hügieenitoimingutes vajab abistamist, eelkõige häiritud liikumise tõttu, tuleb toime enesehooldusega

teiste juhendamisel. Abikaasa toetus ja abi on oluline; samuti kaebab jäsemete tuimust, nõrkust, esemed

ei püsi käes, peenmotoorika häiritud, pidev jõuetus ning väsimustunne. Abistatakse üldpesul.

17.01.2024 Vaimse tervise õe hinnang: soodumus depressiooni tekkeks; soodumus ülemäärase üldise

ärevuse tekkeks; soodumus paanikahäirete tekkeks; soodumus asteenia ehk vaimse kurnatuse tekkeks;

soodumus depressiooni ja ärevusega kaasuvate unehäirete tekkeks.

4.7. Lisaks peab kaebaja vajalikuks rõhutada, et vaheepikriisist nähtuvalt on kaebajale Benita Kodu AS-

is osutatud kokku 20 õendustegevust alates ravimite manustamisest kuni keskkonna hindamise ja

ümberkorraldamiseni. Samaselt ei saa tähelepanuta jätta õe soovitusi ja tähelepanekuid. Muuhulgas on

kaebajale näidustatud ravimite toime ja kõrvaltoimete järgimine, elutähtsate näitajate mõõtmine ja

jälgimine, füüsilise ja emotsionaalse seisundi hindamine ja abistamine vastavalt vajadusele, söömise ja

joomise jälgimine.

4.8. Kaebaja perearsti poolt koostatud epikriisi (ambulatoorne epikriis, dtl 85-86) nähtub, et kaebajal on

diagnoositud 8 erinevat haigust. Lisaks peab kaebaja oluliseks välja tuua perearsti poolt järgmised

tuvastatud asjaolud: suureks probleemiks on tasakaaluhäired, liigub rulaaotirga; jalad nõrgad; nägemine

kehv; patsient ei tuleks kodus üksi elamisega toime (tasakaalu- ja nägemishäire tõttu); ise toidu

valmistamine ja enesehooldus ei ole jõukohane; vajab kõrvalhoolt ööpäevaringselt, millest johtuvalt on

vajalik vormistada puue; abikaasast lahutamine kiirendaks tervisliku seisundi halvenemist.

4.9. Eelnevast tuleneb kaebaja hinnangul üheselt, et kaebaja ei saa iseseisvalt hakkama

igapäevatoimingutega ning põhjendatud on viibimine üldhooldusteenusel ning selle rahastamine nn

hooldusreformi põhimõtetel.

4.10. Puutuvalt vastustaja 24.11.2023 seisukohaga märgib kaebaja esmalt, et arusaamatuks jääb

vastustaja seisukoha punktis 8 esitatud väide seoses piirmääraga. Kaebaja ei ole soovinudki

üldhooldusteenuse hoolduskulude rahastamist suuremas määras kui vastustaja poolt seatud piirmäär.

Samuti ei nõustu kaebaja vastustajaga, et kaebaja oleks seadnud kahtluse alla ka hindamisinstrumendi

õiguspärasuse. Kaebaja väide on olnud, et vastustaja on kaebaja abivajadust hinnanud ebaõigesti ehk

hindamisinstrumenti kasutades jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebaja puhul ei ole põhjendatud

viibimine üldhooldusteenusel.

Siinjuures ei ole oluline ka, mitmel korral on vastustaja kaebaja abivajadust hinnanud ega ka see, et

terviseseisundi ja abivajaduse muutumisel on võimalik abivajadust ning üldhooldusteenuse vajadust

uuesti hinnata. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja otsuse, mitte rahastada üldhooldusteenuse

hoolduskulusid, sest leiab, et vastustaja on kaebaja abivajadust hinnanud ebaõigesti.

4.11. Kaebaja esitas lisaks väljavõtte digiloost, millest nähtub, et kaebajal puudub nägemine paremas

silmas ning ka vasakus silmas on tekkinud kae, mistõttu on vasakus silmas nägemine udune (dtl 111).

Kas operatsioon nägemist vasakus silmas parandab, selgub 29.04.2024 operatsiooni järgselt. Eelnev

tõend kinnitab, et nägemisest tulenevate terviseprobleemide tõttu vajab kaebaja üldhooldusteenust.

Lisaks esitab kaebaja STAR (Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister) väljavõtte, mille edastas Benita

Kodu AS ning millest nähtus, et perioodil 13.02.2023 – 30.06.2023 oli märgitud kaebaja

üldhooldusteenusel viibimise aluseks „isiku pöördumine“ ning perioodil 01.07.2023 – 01.01.2030

„KOV suunamine“ (lisa 2 – STAR väljavõte, dtl 113). Vastav registri väljavõte tähendab seda, et

vastustaja ametnikud pidid tegema kaebaja osas STAR-is sissekande „KOV suunamine“ ehk alates

01.07.2023 pidi KOV-i tehtud kande järgi üldhooldusteenust rahastama vastustaja. Benita Kodu AS

pöördus kantuna kandest „KOV suunamine“ vastustaja poole ning edastas vastustajale hoolduskulude

osas arve, sest Benita Kodu AS vaates tähendab „KOV suunamine“ rahastamist vastustaja poolt.

Arusaamatult vastas vastustaja, et arusaamatuks jääb millist vaadet Benita Kodus AS-ile kui

teenuseosutajale kuvatakse. Võimalik ei ole aga, et Benita Kodu AS-ile kuvati erinevat vaadet, sest kande

„KOV suunamine“ sai teha vaid vastustaja (vastustaja ja Benita Kodu AS kirjavahetus, dtl 114-116).

4.12. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et kaebaja keelduvad otsused tuleb tühistada ning kohustada

vastustajat kaebaja avaldus hooldekodu teenuse osalise tasu üle võtmiseks Lääne-Nigula Vallavalitsuse

poolt alates 01.07.2023 uuesti läbi vaatama. Vastustajal tekkis kohustus kaebaja üldhoolduusteenuse

hoolduskulusid kanda alates 01.07.2023, kuivõrd taotluse esitamise hetkel tingis kaebaja tervislik

seisund vajaduse viibida üldhooldusteenusel.

4.13. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja selgitas täiendavalt, et ka seni

aidanud lähisugulastel ei ole majanduslikult võimalik kaebajat piisaval määral toetada. Samuti selgitas

kaebaja esindaja kaebaja tervisliku seisukorra ja iseseisva toimetulekuga seotud küsimusi.

4.14. Kaebaja palub hüvitada oma menetluskulud (õigusabi ja riigilõiv )kokku summas 1691 eurot ja 36

senti.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Põhiliselt tugineb kaebaja oma kaebuses asjaolule, et vastustaja on kaebaja abivajadust ebaõigesti

hinnanud. Vastustaja sellega ei nõustu.

Tulenevalt SHS § 3 lõike 1 punktist 1 on üheks sotsiaalhoolekande aluspõhimõtteks, et abi andmisel

lähtutakse esmajärjekorras inimese tegelikust abivajadusest. Abi andmisel tuleb valida abimeede, mis

parimal moel vastab inimese tegelikele vajadustele.

Kaebaja viitab õigesti, et väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamist

reguleerib SHS § 221, kuid jätab märkimata, et alates 01. juulist toimus hooldereform üldhooldusteenuse

rahastamisel, millega muutus väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus inimesele taskukohasemaks

ehk kohalik omavalitsus tasub inimese eest hoolduskulud kehtestatud piirmäära ulatuses ning inimene

ise tasub majutuse ja toitlustusega seotud kulud, kui teenusel viibimine on põhjendatud ning klient on

sotsiaalhoolekande osakonna poolt hinnatud.

5.2. Lääne-Nigula Vallavalitsus kehtestas 22.06.2023 korraldusega nr 242 üldhooldusteenuse

hoolduskulude piirmääraks Lääne-Nigula valla elanikule (kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on

Lääne-Nigula vald) ühes kalendrikuus 575 eurot. Piirmäära kehtestamisel arvestati, et see summa kataks

kohaliku omavalitsuse osaluse enamikes piirkonna hooldekodudes. Seega inimestele jääb võimalus

omale valida hooldekodu, kus valla osaluse katmiseks piisab 575 eurost. Kindlasti on hooldekodusid,

kus hoolduskulud moodustavad igakuisest kohatasust rohkem kui 575 eurot. Sellisel juhul tuleb

piirmäära ja hoolduskulude vahe tasuda ikkagi inimesel endal või tema lähedastel.

5.3. Teenuse korraldamine jääb samaks – KOV peab hindama inimese abivajadust ja õigustatust teenust

saada ning tagama, et teenus oleks inimesele kättesaadav ja osalema teenuse rahastamises, kuid SHS §

221 lg 5 lähtuvalt osaleb alates 01.07.2023 ka riik läbi kohalike omavalitsuste eelarve üldhooldusteenuse

rahastamisel, kandes kohalike omavalistsuste eelarvesse sihtotstarbelised vahendeid, mille alusel saab

kohalik omavalitsus rahastada inimeste üldhooldusteenuse maksumust piirmäära ulatuses.

Seega ei saa kohalik omavalitsus hinnata inimese abivajadust kergekäeliselt, sest riik teostab järelevalvet

rahade kasutamise üle, sh hindab ka asjaolu, kas inimese abivajadus on hinnatud õigesti,

hindamisinstrumendi kriteeriumeid järgides.

5.4. Lääne-Nigula Vallavalitsus kinnitas aastaid kasutusel olnud hindamisinstrumendi 05.09.2023

korraldusega nr 2-3/23-386 (lisa 1 – vallavalitsuse korraldus koos lisaga 1, dtl 55-63), jälgides ja võttes

arvesse Sotsiaalkindlustusameti soovitusi. Seega võib väita, et vaidlustades valla otsuse kaebaja

abivajadusel hindamisel, on seatud kahtluse alla sisuliselt ka hindamisinstrumendi õiguspärasus.

Käesoleval hetkel puudub Eestis üleriiklik hindamisinstrument, mille kohalik omavalitsus kliendi

abivajadust hindaks. Seadusandja on andud üldhooldusteenuse korraldamise kohaliku omavalitsuse

vastustusalasse.

Vastustaja selgitas kaebajale juba kompromissettepaneku tegemisel, et kaebaja tervislik seisund ei pruugi

olla sama ka tulevikus ja isiku abivajadust on võimalik uuesti hinnata siis, kui inimese tervislik seisund

ja sellest tulenevalt tema abivajadus on muutunud.

5.5. Kaebaja abivajaduse hindamise tulemuste osas jääb vastustaja nii oma 06.07.2023 korralduses (dtl

6-7) kui ka 14.09.2023 vaideotsuses (dtl 8-10) esitatud seisukohtade juurde ja ei hakka neid siinkohal üle

kordama. Täiendavalt vastab vastustaja kaebuses toodud seisukohtadele.

5.6. Kõigepealt ei ole vastustaja nõus kaebaja subjektiivse hinnanguga, et hindamist läbi viinud

sotsiaaltöötajad oli ebapädevad. Abivajaduse hindamist on läbi viinud kolm erinevat sotsiaalhoolekande

osakonna spetsialisti, kes kõik vastavad SHS § 161 nõuetele. Sotsiaalkindlustusamet algatas 11.09.2023

Lääne-Nigula vallas tavapärase järelevalve menetluse SHS § 157 lg 3 alusel ja ei tuvastanud rikkumisi.

Sealhulgas tuvastas Sotsiaalkindlustusamet, et kõik vallavalitsuse sotsiaaltöö spetsialistid vastavad SHS

§ 161 nõuetele (lisa 2 – järelevalve akt, dtl 64-71).

5.7. Meditsiinitöötajate hinnangud ei ole kohalikule omavalitsusele kohustuslikud, vaid soovituslikud.

Inimese abivajaduse hindamisel tuleb lähtuda omavalitsuse poolt kehtestatud hindamise kriteeriumitest

(hindamisinstrumendist). Vastustaja soovib esile tuua asjaolu, et kaebaja abivajaduse hindamist on läbi

viidud kahel korral, 12.06.2023 ja 08.08.2023 ja mõlemal korral oli tulemus analoogne, mis tähendab

seda, et kaebaja vajab kõrvalist abi elukohas, mida saab katta koduteenusega.

5.8. Kaebaja väidab, et koduteenus on kaebajale ebasobiv ja ei rahulda tema vajadusi. Seisukoht on

hinnanguline. Vastustaja on oma vaideotsuses selgitanud, kuidas ta on taganud kaebajale

koduhooldusteenused. Vastustaja hinnangul on need piisavad kaebaja vajaduste rahuldamiseks.

Koduhooldustöötaja sõnul pakuti varasemalt korduvalt abistamist ka enesehügieeni toimingute

läbiviimisel, millest kaebaja keeldus. Kodus elades valmistas kaebaja ise toitu, lisaks kogukonna

supiköögist toodud supile ostis kaebaja sageli poest valmistoite. Lisaks on Risti piirkonnas võimalik

tellida endale tööpäeviti lõunasöök lähedal asuvast söögitoast. Sooja söögi toomist lõunaks kasutavad

mitmed antud piirkonna eakad.

Siiski saab kaebaja väiteid seoses koduhooldusteenusega arvestada selliselt, et vastustaja saab kaebajale

pakutavat koduteenust veelgi täiustada, mis tagaks kaebaja hakkamasaamise igapäevaselt. See eeldab

aga valla ja kaebaja head ja pidevat koostööd, mida täna ei ole.

Kaebuses toodud väide, et Alprazolamiga on võimalik ravida ärevushäiret, ei vasta tõele. Alprazolam on

kange rahusti (analoogne Xanaxiga), mis kindlasti ei ole mõeldud ärevushäire raviks, vaid seda

kasutatakse ärevushäire sümptomite leevendamiseks ja seda võib kasutada vaid lühiajaliselt

(Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ravimiregister.ee/Data/PIL/PIL_1480643.pdf ).

5.9. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja poolt õigusabiteenuse hüvitamiseks rakendatud tasumäärade osas

ja leiab, et need vastavad pigem vandeadvokaadi keskmisele tasumäärale, kui õigusbüroos töötava juristi

keskmisele tasumäärale ning peab seetõttu põhjendatuks õigusabi väljamõistmist kuni 1133,40 euro

ulatuses (dtl 215-216).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud korralduses ja selle suhtes tehtud vaideotsuses märgitut,

asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja

nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

7. Asjas tuvastatud faktilised asjaolud ja õiguslik regulatsioon

7.1. Kaebaja on sündinud 4.08.1939 ja asus koos abikaasaga 13.02.2023 lähedaste soovitusel elama AS

Benita Kodu Benita – Eakate kodu | Ravikeskusse Valkse külas Lääne-Harju vallas üdhooldusteenuse

saajana. Vaidlust ei ole, et enne üldhooldusteenusele minemist oli kaebaja koduhooldusteenuse klient

alates 15.10.2020 ja sai seda kahel korral nädalas ning teenuse sisu ja sagedus tugines abivajaduse

hindamisele.

7.2. Kaebaja esitas 12.06.2023 vastustajale avalduse üldhooldusteenuse osalise rahastamise

ülevõtmiseks vastustaja poolt alates 01.07.2023. Vastustaja jättis selle avalduse oma 06.07.2023

korraldusega nr 2-3/23-280 rahuldamata ning kaebaja esitas selle korraldusele 31.07.2023 vaide, mille

vastustaja jättis oma 14.09.2023 vaideotsusega nr 2-3/23-394 rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust

selles, et kaebaja abivajaduse hindamine toimus AS Benita Kodu Eakate Kodus, kus kaebaja sel ajal

viibis, kahel korral -12.06.2023 ja 08.08.2023- ja selle teostasid vastutaja erinevad sotsiaaltöötajad.

Kohus loeb tuvastatuks, et neil oli hindamise läbiviimiseks vajalik sotsiaaltöötaja pädevus.

7.3. Vaidlust ei ole, et ka kaebaja abikaasa esitas 12.06.2023 vastustajale avalduse hooldekoduteenuse

osalise tasu üle võtmiseks vastustaja poolt alates 01.07.2023. Vastustaja jättis kaebaja abikaasa taotluse

oma 06.07.2023 korraldusega nr 2-3/23-282 rahuldamata ning kaebaja abikaasa esitas selle korraldusele

31.07.2023 vaide, mille vastustaja rahuldas oma 14.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-395 ning osaleb

sellest kuupäevast alates kaebaja abikaasa üldhooldusteenuse rahastamises.

7.3. Kaebaja elab jätkuvalt koos oma abikaasaga AS Benita Kodu Eakate kodus Valksel ja saab seal

üldhooldusteenust, mille eest on pidanud ise täies teenuse mahus tasuma kuni 01.07.2024.

7.4. Poolte vahel puudub vaidlus, et koos kaebaja 31.07.2023 vaidega esitas kaebaja ka

meditsiinitöötajate hinnangud (dtl 12-14) ja nendele ei ole vaideotsuses viidatud ega neid analüüsitud.

7.5. Vaidlust ei ole, et 12. ja 20.01.2024 on kaebaja tervist hinnanud perearst Piret Mets (Ambulatoorne

epikriis 27.01.2024, dtl 85-86).

7.6. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja käis 2024 aasta aprillis silmakae operatsioonil (dtl 109-111),

mis esialgsete andmete põhjal osutus edukaks ja kaebaja näeb jätkuvalt opereeritud silmaga.

8. Sotsiaalhoolekandeliste abi korraldamist reguleerivad sotsiaalhoolekande seadus (SHS) ja kaebajaga

seoses, ka Lääne-Nigula valla vastava valdkonna õigusaktid.

8.1. SHS § 14 paneb sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra kehtestamise ülesande kohalikule

omavalitsusele, kes peab selles reguleerima vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja

rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda.

SHS § 15 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku

abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldab abi osutamist või aitab abi saamiseks vajalikes

tegevustes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust

lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist

mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ja isiku

füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

SHS § 20 lg 1 kohaselt väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse

üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine

täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei

suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

SHS § 221 lg 1 järgi kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu

osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast

tasust. Lõige 5 sätestab, et kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud

eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku

omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem

kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.

Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse

tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu

sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

8.2. Üldiselt reguleerib väljaspool kodu osutatavat hooldusteenust Lääne-Nigula Vallavolikogu

15.10.2018 määrus nr 45 „ Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“, mis asendas 27.09.2017

määruse nr 17 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kord Lääne-Nigula vallas“. Lääne-Nigula

vallas reguleerib üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmäära Vallavalitsuse 22.06.2023 korraldus nr

242, mille kohaselt üldhooldusteenuse hoolduskulude piirmääraks Lääne-Nigula valla elanikule (kelle

rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald) ühes kalendrikuus 575 eurot.

Lääne-Nigula Vallavalitsus kinnitas väidetavalt juba varem aastaid kasutusel olnud hindamisinstrumendi

ametlikult 05.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-386 (vallavalitsuse korraldus koos lisaga 1, dtl 55-63).

9. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest on vaidlustatud korralduste osas vastustaja läbi viinud

haldusmenetluse ja vaidemenetluse ning langetanud otsuse, mitte hüvitada kaebajale taotletud ulatuses

üldhooldusteenuse kulu.

10. Kohus peab vajalikuks siinkohal täiendavalt välja tuua, et sisuliselt kogu kohtumenetluses kestel

pidasid kaebaja ja vastustaja omavahel teatud ulatuses kompromissi leidmiseks läbirääkimisi ja

kohtuistungil kohtu poolt välja pakutud kompromissivariandi osas jätkusid need ka pärast istungit.

Vastustaja viis selle tulemusel 12.06.2024 läbi kaebaja uue hindamise kaebaja hooldusvajaduse ja

sotsiaalteenuste määramiseks (osaliselt tulemuste aluseks hindamisinstrument dtl 159-166) ning selle

tulemusena võttis 25.06.2024 vastu korralduse nr 2-3/24-278 (dtl 170), millega tuvastati kaebajal

ulatuslik kõrvalabi vajadus ja otsustati tasuda tagasiulatuvalt alates 01.06.2024 teenust osutatavate

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu hoolduskomponendi näol 575 euroga ühe teenuse saaja

kohta kuus Benita Kodu AS-is üldhooldusteenusel viibivale vallakodanikule Xle esitatud arvete alusel.

Kohus märgib, et sisuliselt tähendab selline otsus kaebaja põhieesmärgi saavutamist osaliselt, sest

kaebajal tuvastati läbi viidud hindamise käigus ulatuslik kõrvalabi vajadus ja otsustati tasuda kaebajale,

kes viibib Benita Kodu AS Benita – Eakate kodu | Ravikeskusse Valkse külas väljaspool kodu

osutataval üldhooldusteenusel, alates 13.02.2023 tagasiulatuvalt alates 01.06.2024 teenust osutatavate

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulu hoolduskomponendi eest 575 eurot kuus. Kohus märgib,

et vastava otsusega ei tühistatud küll vaidlustatud haldusakte, kuid alates selle vastuvõtmisest on kaebaja

põhiline kaebuse tulevikku suunatud eesmärk saavutatud.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et tal tuleb järgnevalt siiski kaaluda vaidlustatud otsuste õiguspärasust ning

kaebaja esitatud kohustamisnõude (hoolduskomponendi tagantjärele hüvitamist) ajavahemikus

01.07.2023 kuni 01.06.2024.

11. Kohus märgib, et on pärast tõendite hindamist seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid (korraldus ja

vaideotsus) ei ole täielikult õiguspärased ja loeb tuvastatuks nende formaalse ja sisulise- õigusvastasuse

ning põhjendab seda alljärgnevaga.

11.1. Lääne-Nigula Vallavalitsuse 06.07.2023 korralduse nr 2-3/23-280 vastuvõtmise ajal puudus Lääne-

Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määruse nr 45 § 16 lg 3 nimetatud ja nõutud korras kehtestatud

hindamisinstrument. Vald kasutas abivajaduse hindamisel sisuliselt Lääne-Nigula Vallavolikogu poolt

27.09.2017 määruse nr 17 „Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kord Lääne-Nigula vallas“ §

5 lg 1 nimetatud lisana 1 vastu võetud hindamisinstrumenti. Nimetatud instrument kaotas õigusliku

kehtivuse Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.10.2018 määruse nr 45 jõustumisel tulenevalt selle määruse

§ 24 p-st 6.

Kohus märgib, et Lääne-Nigula Vallavalitsus kinnitas uue määruse § 6 lg-s 3 ettenähtud

hindamisinstrumendi ametlikult alles 05.09.2023 korraldusega nr 2-3/23-386 (vallavalitsuse korraldus

koos lisaga 1, dtl 55-63). Sellest tulenevalt ei ole valla poolt 12.06.2023 ja 08.08.2023 läbi viidud

hindamistel kasutatud hindamisinstrument õiguslikult kehtiv hindamisinstrument ja selle kasutamisel

tuginev korraldus ei formaalselt õiguspärane. Kohus märgib siinkohal, et ilmselt tegutsesid

vallaametnikud varem kehtinud hindamisinstrumendi kasutamisel heas usus, kuid õiguslikus mõttes oli

selle kasutamine alates määruse nr 45 jõustumisest 26.10.2018 õigusvastane.

11.2. Kohus on seisukohal, et lisaks formaalsele õigusvastasusele esineb kaebaja taotluste alusel läbi

viidud haldusmenetluses ja vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses ka olulisi menetluslikke ja sisulisi

probleeme.

Kohus märgib kõigepealt ära, et vastavalt HMS § 40 lg 1 on ette nähtud menetlusosalise ärakuulamine

enne haldusakti andmist. Praktikas tähendab see, et menetlusosalisele tuleb enne tema õigusi puudutava

ja eriti veel negatiivse mõjuga või otsusega haldusakti andmist anda taotlejale võimalus avaldada

arvamust haldusakti eelnõu suhtes. Kohus märgib, et puudub sisuline vaidlus selle üle, et kaebajale

korralduse eelnõud enne selle vastuvõtmist ei tutvustatud ja tema arvamust selle suhtes ei küsitud. Kohus

leiab, et käesoleval juhul puudusid HMS § 40 lg 3 toodud alused haldusmenetluse läbiviimiseks ilma

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. Kohtule ei nähtu ka ühestki esitatud tõendist, et

kaebajale oleks esitatud enne vastuvõtmist korralduse või vaideotsuse projekt.. Kohus leiab sellest

tulenevalt, et siinkohal on tegemist vastustaja olulise menetlusveaga, mis kohtupraktika kohaselt on

üheks tõsiseks aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele.

11.3. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses on sisuliselt täitmata ka põhjendamiskohustus. Sellest ei

nähtu näiteks sisuliselt ühtegi selgitust talle vajalike koduhooldusteenuste sisu ja ulatuse kohta ja selle

tegelikku vajadust on kohtu hinnangul üritatud ratsionaalse põhjenduseta vähendada nimetades

abivajadust minimaalseks. Kaebaja terviseseisundit on samuti kirjeldatud väga minimaalselt ja teatud

olulisi küsimusi vältides. Kohus toob näitena abistamisvajaduse pesemisel ja kodustes töödes, mille

puhul isegi hindamisdokumentidega tutvudes võib üheselt järeldada, et kaebaja ei tule näiteks pesemise

ja söögi tegemisega iseseisvalt enam toime. Nende valdkondade probleemidele on veidi selgemini

viidatud siiski vaideotsuses, kus on märgitud teatud koduteenuste osutamisele nendes valdkondades,

kuid kohtule jääb sarnaselt kaebajaga arusaamatuks, kuidas peaks kaebaja toime tulema näiteks pesemis-

ja hügieenitoimingutega puhkepäevadel, kui vald vastavaid teenuseid ei osuta. Lisaks tekitab kohtul

tõsiseid küsimusi väide, et kaebaja käib poes ja ostab sageli valmistoite olukorras, kui kaebaja liigub (ka

väljas) ainult rulaatori abil ja esineb tõsine kukkumisoht. Kohus märgib, et kaebaja korterist välja ja

väljas liikumise võimaldamiseks on vastustaja soovitanud kaebajal isegi vahetada eluruumi maapinna

tasandil asuvaga vahetamiseks, kusjuures enne üldhooldusteenusele asumist elas kaebaja esimesel

korrusel. Kaudselt tunnistab vastustaja sellist soovitust esitades, et kaebajal ei olnud olemasolevas

keskkonnas eriti ulatuslikku liikumisvõimekust ja -võimalust. Viimasena toob kohus siinkohal välja

asjaolu, et eduka koduhooldusteenuse osutamise üheks eelduseks on osapoolte usalduslik koostöö, mille

puudumisele on vastustaja ka ise vaideotsuses tähelepanu juhtinud (mitmekordne keeldumine abist

enesehooldustoimingutel).

11.4. Kohus peab seoses vaidlustatud haldusaktidega vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et kohus nõustub

kaebaja väitega, et vaideotsuses on ilmselgelt eksitavalt ja valesti viidatud asjaolule, et pärast esialgse

haldusakti andmist ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid ja ei ole esitatud uusi tõendeid

ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. Kaebaja viitab õigustatult

asjaolule, et koos vaidega esitas ta ka tervishoiutöötajate hinnangud (dtl 12-14) ja vastustaja ei ole

põhjendanud nende arvestamata jätmist ning ei ole ümber lükanud nendes hinnangutes toodut.

Hinnangutest nähtub, et kaebaja põhidiagnoosiks oli juba 13.02.2023 saabumisel hoolekodusse

kõrgvererõhutõbi ja vertiigo; igapäevaselt manustab ravimeid; keha üldpesemisel vajab abi; täielik abi

on vajalik voodipesude vahetamisel; liigub rulaatori toel nii sees kui väljas; vajab turvalist keskkonda,

millega tuleb arvestada ka mööbli paigutamisel; vajab abi riietumisel; puudulik kodu korrashoid;

tasakaaluhäired, mis suurendab kukkumise riski; kuulmislangus; vajab abi rohtude võtmisel ning

toomisel apteegist; pidevalt tuleb mõõta vererõhku; üldhooldusteenusel on tagatud toitlustamine

(toiduvalmistamisega oli kodus raskusi). Tervisehoiutöötaja hinnangust nähtuvalt on kaebajal keskmine

hooldusvajadus. Tegevusterapeudi hinnangu kohaselt on vaide esitajal toimetulekuraskustest ning

tervislikust seisundist tulenevalt põhjendatud väljaspool kodu pakutav üldhooldusteenus.

Kohus märgib, et sellised hinnangud ei ole antud valdkonnapädevuseta isikute poolt ilma patsienti

nägemata tema vastuvõtmisel, vaid ligi pool aastat (21.07.2023) pärast seda, kui patsient asus

hoolekodusse ja hakkas saama üldhooldusteenust ehk need olid spetsialisti hinnangud pärast patsiendiga

pikaajalist ja sisuliselt igapäevast kokkupuudet. Kohus märgib siinkohal, et olemuslikult samad

hinnangud andis patsiendi tollasele ja tänasele tervislikule seisukorrale ja hooldusvajadusele ka

kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Benita Kodu AS töötaja Margi Taimre (ütlused kohtuistungi

helisalvestusel).

11.5. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et kuigi hooldusvajaduse lõpliku määratlemise otsus on vastavalt

seadusele kaheldamatult vastustaja kompetentsis, ei ole õige ja põhjendatud selle langetamisel jätta

arvestamata kõigi teadaolevate asjaoludega ning muuhulgas otsusega seotud küsimustes pädevate ja

igapäevaselt kaebajaga kokku puutuvate hooldus – ja meditsiinitöötajate hinnanguid. Veelgi enam - kui

nendega ei nõustuta, tuleb vastavat seisukohta haldusaktis arusaadavalt ja usutavalt põhjendada.

Käesoleval juhul ei ole vastusaja seda teinud ja kohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes

tegemist tõsise menetlusveaga, mis ilmselgelt mõjutas ka lõppotsust ning annab seetõttu aluse

vaidlustatud haldusaktide (võttes arvesse, et vaideotsuse sisu loetakse algse haldusakti sisuks)

õigusvastaseks lugemiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, mida kohus ka käesoleva otsusega teeb ja

rahuldab tühistamiskaebuse.

12. Kaebaja on lisaks haldusakti tühistamisele taotlenud sisuliselt ka uue, kaebajale soodsa otsuse

vastuvõtmist tagasiulatuvalt ning tagantjärgi hüvitise väljamõistmist alates 01.07.2023

(kohustamisnõue).

Kohus märgib seda nõuet menetlema hakates kõigepealt seda, et kaebaja üldhooldusteenusele

suunamise ja selle osaline rahaline kompenseerimine on kaheldamatult vastustaja kaalutlusotsused ehk

selle nõude täies ulatuses rahuldamiseks peaks esinema faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis vähendavad

vastustaja kaalutlusruumi sisuliselt nullini. Kohus sellisele seisukohale käesoleva asja menetlemisel

asuda ei saa tulenevalt juba kasvõi asjaolust, et vastustajal on võimalik vajadusel täiendada tema

ametnike poolt osutatavate teenuste sisu ja sagedust (näiteks osutada vajalikke teenuseid 7 päeval nädalas

ja pakkuda täiendavaid teenuseid). Lisaks ei ole kohtu arvates käesoleval juhul päris tõsikindlalt võimalik

kindlaks teha kaebaja tervislikku seisundit vaidlusalusel hetkel (01.07.2023) arvestades ka juba seda

hinnanud vallavalitsuse ja hooldekodu spetsialistide erinevaid seisukohti. Selline tagantjärgi antud

hinnang oleks kohtu hinnangul sõltumata selle andjast teataval määral ikkagi oletuslik, sest täielikult

objektiivne hindamine on tekkinud olukorras väga keeruline.

13. Kohus otsustas eelnevas punktis toodud probleemidest ja kaebaja põhieesmärkidest tulenevalt

menetluse käigus püüda suunata menetlusosalisi kompromissi saavutamisele. Kahjuks selleni erinevatel

põhjustel kiiresti ei jõutud ning reaalselt jõuti võimaliku kompromissi saavutamiseks vajalike tegelike

sammude tegemiseni alles pärast kohtuistungit.

Kohus märgib, et tänasel hetkel lõpliku otsuse langetamisel kohustamiskaebuse osas peab ta arvestama

mitmeid asjaolusid. Nii võtab kohus arvesse, et vähemalt kohtuistungil avaldatu põhjal ei nõusutnud

kaebaja ise kuni 2024 aasta alguseni ilmselt kartusest ametiisikute vastu ja võimalusest, et ta lahutatakse

abikaasat, väljapakutud võimalusest läbi viia uus hindamine asja täiendavaks otsustamiseks. Kindlasti

tuleb siinkohal arvesse võtta ka vanade inimeste üldteada ja sagedast vastuseisu olemasoleva olukorra

muutmisele. Teisest küljest ilmnesid uued asjaolud pärast kaebaja perearsti poolt kaebaja esindaja

taotlusel 2024 aasta jaanuaris läbi viidud olukorra hindamist ning selles suhtes põhjaliku kirjaliku

seisukoha koostamist, milles ka perearst (eeldatavasti kõige neutraalsem isik käesolevas asjas) jõuab

selgele järeldusele, et „Patsient ei tuleks kodus üksi elamisega toime, seda eestkätt tasakaaluhäire ning

nägemishäire tõttu. Ise endale toiduvalmistamine ning igapäevane enesehooldus ei ole talle jõukohane.

Vajab kõrvalhooldust ööpäevaringselt. Eluaeg koos elanud abikaasade lahutamine ei ole perearsti

kogemustest lähtudes mõistlik. See kiirendaks tervisliku seisundi halvenemist.“ (dtl 85-86). Kohus

märgib, et lisaks ambulatoorsele epikriisile kirjeldas kokkuvõtlikult kaebaja tervislikku seisukorda ka

kaebaja raviarst G. Smirnova oma 17.01.2024 koostatud vaheepikriisis (dtl 81-84). Kohus on seisukohal,

et sellest dokumendist nähtub üpriski üheselt, et kaebaja reaalne tervislik (ka psühholoogiline) seisund

oli selleks ajaks selline, et ta ilmselt ei saaks iseseisvalt ja abikaasast lahutatuna kodus üksi elades enam

hakkama.

Kohus märgib, et pärast nende dokumentide koostamist ja esitamist kohtule pidi ka vastustajale olema

selge, et käesoleval juhul on vajalik tekkinud olukord lahendada ja teostada kaebaja olukorra ja

abivajaduse kindlaksmääramiseks igal juhul uus hindamine. Erinevatel põhjustel seda kahjuks enne

kohtuistungil toimunud kompromissivõimaluste arutelu ei tehtud. Kohus märgib, et ainsaks vähegi

olulisemaks kaebaja tervislikku olukorda mõjutanud täiendavaks sündmuseks, millega mõlemad pooled

nõustuvad, oli kevadel toimunud kae eemaldamise operatsioon, mille tagajärjel kaebaja ühes silmas

õnnestus säilitada ja ka veidi parandada nägemist.

14. Kohus leiab tekkinud olukorda kokku võttes, et käesolevas asjas on kaebaja saavutanud oma kõige

olulisema eesmärgi – vastustaja on teostanud uue hindamise ja selle tulemusena on leitud, et kaebajale

on vajalik ja põhjendatud üldhooldusteenuse osutamine ning selle osaline rahastamine kaebajale

õigusaktidega ettenähtud ulatuses (vastustaja 25.06.2024 korralduse nr 2-3/24-278, dtl 170).

Samas on kaebajal kohtuistungil ja hiljem kohtule avaldatust lähtudes tekkinud võlg hooldusasutuse ees

alates ja tal puuduvad vahendid selle tasumiseks.

15. Kohus leiab tekkinud olukorras, et kõigepealt ei ole kohtu hinnangul käesoleval hetkel võimalik

tagantjärgi piisava täpsusega kindlaks teha kaebaja täpset abivajadust 01.07.2023 ja järgnevatel kuudel

kuni 2024 jaanuarini. Kohus on seisukohal, et 2024 jaanuaris koostatud epikriisid näitavad siiski piisava

selgusega, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanuks tal ülimalt suure tõenäosusega sel ajal enam

iseseisvalt ilma üldhooldusteenusel viibimiseta ja selle raames osutatava professionaalse abita füüsiliselt

inimväärikalt toime tulla. Samuti puudusid tal vahendid hoolduskulude täies mahus tasumiseks. Kohus

peab siinkohal tunnustama hooldusasutust, et see oli tekkinud olukorras nõus kuni uute otsusteni ja

kohtuotsuseni käesolevas asjas kaebajale vajalikku üldhooldusteenust jätkuvalt osutama.

Samas leiab kohus vastustaja pakutud koduhooldusteenuseid alahindamata, et nendest ei oleks

tõenäoliselt enam piisanud kaebajale vajaliku ja piisavalt kvaliteetse elukeskkonna ja toimetuleku

tagamiseks ja vastustaja pidi alates jaanuaris 2024 koostatud epikriisidest teadlikuks saamisest aru saama

oma kohustusest tekkinud olukord kiiresti lahendada. Oluline asjaolu, mida siinjuures tulnuks eraldi

arvesse võtta, on nii vanade inimeste tervise paratamatu järjepidev nõrgenemine, mitte tugevnemine, aja

jooksul. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et on väga tõenäoline, et nii pikalt koos elanud abikaasade

sisuline üksteisest lahutamine (mida kaebaja koju kolimine paratamatult kaasa oleks toonud), ei oleks

kuidagi kaasa aidanud kaebaja tervise ja toimetulekusoovi võimalikule säilimisele. Pigem oleks siin

olnud ka spetsialistide avaldatule tuginedes tugeva vastupidise efektiga. Kohus toob siinkohal eraldi välja

SHS § 15 lõike 2, mille kohaselt lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku

abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid,

sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ja isiku füüsilise ja ka sotsiaalse

elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid. Kohus märgib, et osasid neist küsimustest (sotsiaalse

elukeskkonnaga seonduvad ja perekondlikud sidemed abikaasaga) ei ole vastustaja oma vaidlustatud

korralduses ja vaideotsuses sisuliselt üldse analüüsinud. Samuti märgib kohus, et tulenevalt SHS § 3

lõike 1 punktist 1 on üheks sotsiaalhoolekande aluspõhimõtteks, et abi andmisel lähtutakse

esmajärjekorras inimese tegelikust abivajadusest ja abi andmisel tuleb valida abimeede, mis parimal

moel vastab inimese tegelikele vajadustele. Kohus on kõiki asjaolusid kaaludes jõudnud käesoleval juhul

seisukohale, et parim abimeede kaebajale on tema paigutamine üldhooldusteenusele.

16. Kohus arvestab oma otsuse kujundamisel kohustamiskaebuse osas ka seda, et käesoleva asja

lahendamisel oleks vajalik saavutada võimalikult püsiv ja selge õigusrahu ja välistada võimaluste piires

täiendavad vaidlused, et mitte koormata kõigepealt vastustajat täiendavate vaidlustega ning teiselt poolt

vähendada vanade inimeste tervisele olulist mõju avaldavat stressiallikat. Kohus lähtub otsuse

langetamisel ka üldinimlikest väärtustest – meie kõigi kohustusest hoolitseda oma vanemate eest ja teha

seda arvestades ühiskonna vahendeid ja parimaid võimalusi. Samuti lähtub kohus otsuse langetamisel

kohustamiskaebuse üle otseselt kohtunikele ette nähtud kohustusest arvestada õigusnormide

kohaldamise kõrval ka õigluse tagamist (kohtunik peab otsuse langetamisel saavutama siseveendumuse,

et otsus on nii seaduslik kui ka õiglane).

17. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesoleval juhul on kõiki kohtule teadaolevaid asjaolusid, asjas kogutud

tõendeid, õigusnorme ja õigluse põhimõtet arvestades põhjendatud kaebaja kohustamiskaebuse

rahuldamine selliselt, et kohustada vastustajat hüvitama kaebajale üldhooldusteenuse hüvitamiseks

võimalik osa alates 1. veebruarist 2024 a. kuni 01.06.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 22.06.2023

korralduses nr 242 toodud piirmäära 575 eurot kuus ulatuses kaebaja poolt selliseks hüvitamiseks

esitatava põhjendatud taotluse alusel.

MENETLUSKULUD

18. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus põhilises osas vastustaja kahjuks. Kaebaja on kokkuvõttes palunud hüvitada

oma menetluskulud summas 1691,36 eurot (summas sisaldub ka riigilõiv 20 eurot). Menetluskulud on

välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 1).

Vastustaja leiab oma 16.07.2024 seisukohas kaebaja menetluskuludele (dtl 215-216), et nende puhul ei

ole õigustatud kasutada vandeadvokaadile ettenähtud tunnihinnet (keskmiselt 160-220 eurot), vaid tuleks

kasutada juristi puhul tunnihinnet 80-100 eurot tund ning kokku tuleks seega õigusabikulu välja mõista

maksimaalselt 1133,40 eurot.

19. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud ning tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

kaebuse rahuldamise ulatuses. Kohus ei pea põhjendamatuks rakendatud tunnihinnet, sest see jääb

vandeadvokaadi madalama hinnataseme juurde.

Kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud umbes 2/3 esitatud nõuete ulatuses ja seetõttu peab kohus

õigustatuks vastustajalt kaebajale välja mõista kohtukulud kokku summas 1133 eurot.

Kaebajal tuleb teatada vastustajale andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul

käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik