3-21-2984/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-21-2984

Otsuse kuupäev

16. september 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

X.X. kaebus Narva Linnavalitsuse 29. septembri 2021. a korralduse nr

748-k tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X., esindaja Mihhail Tuštšenko

Vastustaja – XXX, esindaja Sergei Solodov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 16. oktoober 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-21-2984

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXas Metsa tn 16 asuva elamu kaasomanikud A. Zadonskaja ja V. Zadonski esitasid

25. juunil 1997 Narva Linnavalitsusele avaldused Metsa tn 16 maa ostueesõigusega

erastamiseks.

2. A. Zadonskaja suri 4. märtsil 1998.

3. V. Zadonski võõrandas 22. jaanuaril 2003 sõlmitud notariaalse lepinguga Metsa tn 16

asuva elamu ½ mõttelise osa X.X.-ile .

4. X.X. esitas 26. veebruaril 2003 Narva Linnavalitsusele avalduse Metsa tn 16 asuva maa

ostueesõigusega erastamiseks ½ mõttelises osas.

5. Narva Linnavalitsus andis 29. septembril 2021 korralduse nr 748-k, mille punktiga 3.1

otsustas keelduda Metsa tn 16 maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimingute tegemisest

ning jätta A. Zadonskaja ja X.X. esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldused

rahuldamata. Korralduse punktiga 3.2 otsustas linnavalitsus lõpetada Metsa tn 16 maa

ostueesõigusega erastamise eeltoimingud. Korralduse punktiga 3.3 otsustas linnavalitsus

kohustada X.X.-i kõrvaldama Metsa tn 16 maaüksuselt omavoliliselt püstitatud lagunenud

ehitise ja ehitusmaterjalid hiljemalt poole aasta jooksul korralduse jõustumise päevast arvates.

Linnavalitsus viitas, et maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lõike 1 alusel on maa

ostueesõigusega erastamise õigus ehitiste omanikul. MaaRS § 6 lõige 3 sätestab, et

maareformi seaduse tähenduses on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja

inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis,

mis ei ole hoone. MaaRS § 6 lõike 31 kohaselt ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid ja rajatisi

ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid

ehitisi. Viimati nimetatud ehitised kõrvaldab omanik määratud tähtpäevaks. Tähtpäevaks

kõrvaldamata ehitised muutuvad maareformi käigus maatüki oluliseks osaks. 30. märtsil 2021

tegi Narva Linnavalitsus Metsa tn 16 maaüksuse ülevaatuse. Ülevaatuse käigus tuvastati, et

maaüksusel asuvad: lagunenud ehitis, tõenäoliselt garaažiboks, mis ei ole ehitisregistris

registreeritud; süvend kohas, kus varem võis olla elumaja; ehitusmaterjalid, täpsemalt seina ja

vundamendi betoonblokid, tellised. Ehitisi, mis vastaksid MaaRS § 6 lõikes 3 sätestatud

tunnustele, ei tuvastatud. Krunt on maha jäetud, seda ei kasutata. Narva Linnavalitsus saatis

X.X.-ile 15. aprillil 2021 kirja, milles palus esitada dokumendid, mille alusel on ehitis

(garaažiboks) püstitatud, nt ehitusprojekt, ehitusluba jne. Kirjale vastuseks teatati, et

nimetatud dokumente ei ole. Kogu maareformi aja on kehtinud nõue, et maa ostueesõigusega

erastamise õiguse saamiseks peab maaüksusel asuv ehitis vastama seaduses sätestatud

nõuetele ja olema sihtotstarbeliselt kasutatav. Ehitist, mis varasemalt on vastanud MaaRS-s

sätestatud hoone tunnustele ja on olnud kasutuses, kuid mille lagunemise või lammutamise

tõttu puuduvad hoone tunnused ja hoonest on järele jäänud vaid osad, ei saa enam käsitada

ehitisena MaaRS § 6 lõike 3 tähenduses. 14. juulil 2017 jõustunud MaaRS § 6 lõike 31

kohaselt tuleb omanikul selline ehitis kohaliku omavalitsuse antud tähtajaks kõrvaldada,

vastasel korral muutub ehitis maatüki oluliseks osaks. Riigikohus on leidnud, et MaaRS pole

ühelgi hetkel võimaldanud ostueesõigusega erastada maad lagunenud või kasutusest välja

langenud ehitise juurde (26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, punktid 11 ja 13). Kuna

Metsa tn 16 maaüksusel ei asu ehitist MaaRS tähenduses, on isik lõplikult minetanud ka

võimaluse maa erastamisõiguse taastamiseks. 22. jaanuaril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingu

3-21-2984

ese on ½ mõttelist osa ühekorruselisest elamust (katus põlenud). Samuti on lepingus

märgitud, et 1. septembril 2002 aset leidnud tulekahjus on hävinud kuur, maja katus ja

veranda, ruumid seest tahmunud. Juba ehitise omandamise ajal ei vastanud elamu seaduses

sätestatud ehitise nõuetele, katus ja veranda olid põlenud. Alates 22. jaanuarist 2003 on isikul

olnud piisavalt aega ja võimalus oma ehitis valmis ehitada ning samuti on see aeg olnud

piisav maa erastamise lõpule viimiseks. Kuna X.X. ei ole aastate jooksul realiseerinud oma

õigust omandis olevat ehitist valmis ehitada, kaalub avalik huvi maareformi lõpetamiseks üles

isiku ootuse, et õiguslik olukord ei muutu. Vastavalt Maa-ameti 16. märtsi 2021. a kirjale nr

6-13/20/13294-3 on V. Zadonski tasunud 12. veebruaril 1999 Metsa tn 16 maa eest ettemaksu

erastamisväärtpaberites (EVP-des) summas 5400 krooni. MaaRS § 224 lõikes 6 sätestatu

kohaselt läheb maa eest tasutud ettemaks üle teisele isikule koos maa ostueesõiguse

üleminekuga. MaaRS § 22 lõige 5 sätestab, et ettemaksuna makstud summat tagasi ei maksta,

välja arvatud juhul, kui ettemaksu tasunud isik ei saa maad temast olenemata põhjusel

ostueesõigusega erastada. X.X.-il on õigus esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele taotlus

ettemaksuna makstud raha tagastamiseks. Arvestades lammutatava ehitise mahtu, ehitusturul

olemasolevat tööjõudu ja tööprotsessi korralduslikke küsimusi, on pool aastat piisav aeg

ehitise kõrvaldamiseks/lammutamiseks korralduse jõustumise päevast arvates.

6. X.X. esitas 3. novembril 2021 vaide Narva Linnavalitsuse 29. septembri 2021. a

korralduse peale. X.X. leidis, et linnavalitsus peab arvestama järgmisi olulisi faktilisi

asjaolusid: vastavalt 22. jaanuaril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingule on X.X. Metsa tn 16

asuva ühekorruselise elamu ½ mõttelise osa omanikuks ning enne selle lepingu sõlmimist

tasus müüja V. Zadonski Metsa tn 16 asuva maa ostu eest EVP-des 5400 krooni, kuid selle

maatüki erastamist ei ole lõpuni viidud praeguseni. Lisaks ei olnud haldusmenetlus

vaidlustatud korralduse andmiseks läbi viidud vastavalt nõuetele. Avalduse esitas ka A.

Zadonskaja, kes on surnud ja kelle surma järgne pärimismenetlus ei ole lõppenud. Seega on

vaidlustatud haldusakt väljastatud isiku suhtes, kes ei ole haldusmenetluse osaliseks.

7. Narva Linnavalitsus jättis 24. novembri 2021. a korraldusega nr 978-k vaide

rahuldamata. Linnavalitsus märkis, et vaidlustatud korraldus käsitleb isiku(te) ostueesõigust

Metsa tn 16 maa erastamiseks. Ettemaksu olemasolu või selle puudumine ei mõjuta maa

erastamise õigust. X.X. omandas Metsa tn 16 asuvast elamust ½ mõttelise osa 22. jaanuaril

2003. Sel momendil oli Metsa tn 16 elamu teine kaasomanik A. Zadonskaja juba surnud ning

siiani ei ole pärimismenetlust lõpetatud. Seega, alates elamu osa omandamist kuni tänaseni on

olnud X.X. ainus Metsa tn 16 elamu kasutaja. Kuna A. Zadonskaja esitas Narva

Linnavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks 25. juunil 1997, siis ta oli

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 kohaselt menetlusosaline. Asjaõigusseaduse

rakendamise seaduse § 12 lõikest 6 tuleneb, et kui ehitise kaasomanik on surnud ja kui

pärimismenetlust ei ole lõpule viidud, kantakse kinnistusraamatusse pärijate asemel surnud

isik. Kuna olemasolev olukord tekkis Metsa tn 16 katastriüksusel ainuisikuliselt X.X.

tegevuste tulemusel, ilma teise kaasomaniku osaluseta, võeti vaidlustatud haldusakt ehitise

kõrvaldamise osas vastu ainult X.X. suhtes, mis on mõistetav ja õigustatud.

8. X.X. esitas 27. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse 29.

septembri 2021. a korralduse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamiseks uuesti läbi.

9. Vastustaja palus 19. septembri 2022. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

3-21-2984

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja on seisukohal, et Narva Linnavalitsuse 29. septembri 2021. a korraldus rikub

tema subjektiivset õigust maatükk erastada ostueesõigusega, nagu on sätestatud MaaRS §-s

22. Samuti ei viidud haldusmenetlust läbi vastavalt HMS §-s 41 sätestatud nõuetele. Kaebaja

esitas 18. septembril 2020 taotluse haldusmenetluse alustamiseks, kuid esimesed tegevused

tegi Maa-amet alles siis, kui kaebaja esitas 15. veebruaril 2021 teabenõude.

Vaidlustatava haldusakti sisust selgub, et kohtueelse menetluse osaliseks on ka 1998. aastal

surnud A. Zadonskaja ning pärimisasi ei ole siiani lõpetatud. Haldusakti resolutsiooni punkt 1

on suunatud surnud A. Zadonskajale. Haldusakti väljastamine oli enneaegne, kuna enne selle

väljastamist oleks haldusorgan pidanud menetlusse kaasama surnud A. Zadonskaja pärijad.

Seega haldusakt on väljastatud isiku suhtes, kes ei ole haldusmenetluse osaliseks.

Kaebaja ei nõustu vaidlustatud haldusakti põhjendustega selles osas, kus on toodud, et

kaebajal oli küllaldaselt aega, et täita vajalikud tingimused selleks, et ta võiks realiseerida

oma ostueesõigust. Haldusmenetluse käigus on selgunud, et kaebaja esitas avalduse maatüki

erastamiseks 2003. aastal. Seejuures haldusorgan ei too ära, mis menetlus see on, mis oli

alustatud avalduse esitamisega 2003. aastal, on see lõpetatud või kestab edasi.

Vastustaja ei võtnud haldusmenetluses arvesse järgmisi asjaolusid: vastavalt 22. jaanuaril

2003 sõlmitud ostu-müügilepingule on kaebaja Metsa tn 16 asuva ühekorruselise elamu ½

mõttelise osa omanikuks ning enne selle lepingu sõlmimist tasus müüja V. Zadonski Metsa tn

16 asuva maa ostu eest EVP-des 5400 krooni, kuid selle maatüki erastamist ei ole lõpuni

viidud praeguseni. Vastustaja tegi eeltoodust järelduse ainult selle kohta, et kaebaja võib

taotleda tasutud summa tagastamist.

On kohatud vastustaja põhjendused selles osas, et kaebaja poolt põlenud katusega hoone

omandamine ning tema tegevusetus hoone kordategemisel alates 2003. aastast on aluseks

sellele, et keelduda erastamisest. Haldusorgani tegevusetus 2003. aasta erastamise avalduse

menetlemisel ja lõpetamata küsimus pärandiga, mis puudutab teist ½-list omandi osa, lõid

kaebaja jaoks pikaks ajaks ebamäärase olukorra ning tegid võimatuks projekteerimise ja

ehitustööde tegemise, mis nõuavad luba ja eelnevat kooskõlastust teise omanikuga. Kaebaja

jaoks oli liiga riskantne teha remondi- ja ehitustöid, mis nõudnuks suuri kulutusi.

Kaebaja on alates 2023. a märtsist Metsa tn 16 ühekorruselise elamu ainuomanik.

11. Vastustaja juhtis tähelepanu sellele, et 22. jaanuari 2003. a ostu-müügilepingu, millega

V. Zadonski võõrandas Metsa tn 16 asuvast ühekorruselisest elamust ½ mõttelise osa

kaebajale, punktis 3.4 on märgitud, et 1. septembril 2002 on tulekahjus hävinud kuur, maja

katus ja veranda, ruumid seest tahmunud. Sellest nähtub, et tehingu ajal lepingu objekt ei

vastanud MaaRS § 6 lõigetele 3 ja 32. Maa-ameti geoportaali 2006. a andmetest nähtub, et

Metsa tn 16 maaüksusel maja puudub. Alles on ainult maja vundamendi jäänused.

Territooriumile on ladustatud ehitusmaterjalid ja püstitatud kolm uut seina. Seega on tegemist

lagunenud vundamendiga, mis ei ole MaaRS mõttes ehitis, mis annaks õigust maa

ostueesõigusega erastamiseks. MaaRS põhimõte on vältida lagunenud ja kasutusest välja

langenud ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamist enne, kui omanik teeb need korda ja

3-21-2984

võtab kasutusele, ning vältida olukorda, kus üksnes maa soodsatel tingimustel omandamise

eesmärgil otsitakse üles ammu laguneda lastud ehitiste jäänused ja nende juurde erastatakse

maad. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist oli kaebajal valida, kas põlenud katusega elamu

Metsa tn 16 maatükil lõpuni valmis ehitada või lammutada. 14. juulil 2017 jõustunud MaaRS

§ 6 lõige 31 ei näe enam ette võimalust anda tähtaeg lagunenud ja kasutusest väljalangenud või

ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste kordategemiseks. Viidatud sätte

kohaselt tuleb omanikul sellised ehitised kohaliku omavalitsuse antud tähtajaks kõrvaldada,

vastasel korral muutuvad nad maatüki oluliseks osaks. MaaRS pole ühelgi hetkel

võimaldanud ostueesõigusega erastada maad lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise

juurde. (Riigikohtu otsus asjas nr 3-16-579, p 11.) Praegusel juhul on

tegemist lagunenud ehitisega.

Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lõikele 4 on kaasomanikul õigus teha asja

säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja selline kaasomaniku

õigus ei vaja eraldi tuvastamist. Kui tegu on vajalike kulutustega tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 63 punkti 1 mõttes, tekib teistel kaasomanikel (A. Zadonskaja pärijatel) kohustus

need kulud hüvitada võrdeliselt nende osade suurusega kulutusi teinud omanikule sõltumata

oma nõusolekust kulutuste tegemiseks. Maja katuse remondi küsimus on kaasomandi

säilitamise küsimus. Antud juhul võiks kaasomaniku A. Zadonskaja pärijate tuvastamisel

kaebaja nõuda neilt vajalike kulutuste hüvitamist kaasomandis oleva maja säilitamise eest.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Narva Linnavalitsuse 29.

septembri 2021. a korralduses ja 24. novembri 2021. a vaideotsuses esitatud põhjendustega

ning ei pea nende kordamist vajalikuks (HKMS § 165 lõige 2). Vastuseks kaebaja väidetele

märgib kohus siiski järgmist.

13. Kaebaja saab praeguses asjas kaitsta ainult enda õigusi (HKMS § 44 lõige 1). Kaebaja

ei saa vastustaja 29. septembri 2021. a korraldust vaidlustada osas, mis puudutab A.

Zadonskajat, mistõttu jätab kohus kaebaja väited A. Zadonskajaga seonduvas osas

tähelepanuta.

14. Arusaamatu on kaebaja etteheide selle kohta, et vastustaja ei ole ära näidanud, mis

menetlus see on, mis oli alustatud avalduse esitamisega 2003. aastal, on see lõpetatud või

kestab edasi. Vastustaja on kohtule esitanud kaebaja 26. veebruari 2003. a avalduse, mille

puhul on tegu avaldusega Metsa tn 16 maa ostueesõigusega erastamiseks. Kuna selle avalduse

on esitanud ja allkirjastanud kaebaja ise, pidi ta olema teadlik avalduse esitamise faktist ja

selle sisust. Kaebaja 26. veebruari 2003. a avalduse kohta tegi Narva Linnavalitsus otsuse 29.

septembril 2021 ning selle otsusega kaebaja 26. veebruari 2003. a avalduse menetlus lõppes.

Eeltoodu on vastustaja 29. septembri 2021. a otsuse põhjal selgesti arusaadav.

15. Alusetud on kaebaja etteheited selle kohta, et vastustaja ei ole arvesse võtnud järgmisi

asjaolusid: vastavalt 22. jaanuaril 2003 sõlmitud ostu-müügilepingule on kaebaja Metsa tn 16

asuva ühekorruselise elamu ½ mõttelise osa omanikuks ning enne selle lepingu sõlmimist

tasus müüja V. Zadonski Metsa tn 16 asuva maa ostu eest EVP-des 5400 krooni.

Vastustaja on nii 29. septembri 2021. a korralduses kui ka 24. novembri 2021. a vaideotsuses

arvestanud sellega, et kaebajale kuulus Metsa tn 16 elamust ½ mõtteline osa. Ainuüksi elamu

3-21-2984

omandiõigus ei taga aga veel kaebajale õigust Metsa tn 16 maad ostueesõigusega erastada.

Vastustaja on 29. septembri 2021. a korralduses ja 24. novembri 2021. a vaideotsuses

asjakohaselt selgitanud, et MaaRS ja kohtupraktika kohaselt oli täiendavalt oluline välja

selgitada, kas kaebajale kuuluva elamu näol oli tegu lagunenud ja kasutusest väljalangenud

ehitisega, sest sellise ehitise juurde maad ostueesõigusega erastada ei saa. Vastustaja on

õigesti jõudnud järeldusele, et kaebajale kuuluv elamu oli lagunenud ja kasutusest välja

langenud ning seega ei olnud õiguslikku alust võimaldada kaebajal selle juurde maad

ostueesõigusega erastada.

Samuti on vastustaja nii 29. septembri 2021. a korralduses kui ka 24. novembri 2021. a

vaideotsuses arvestanud sellega, et V. Zadonski, kellelt kaebaja Metsa tn 16 elamu ½

mõttelise osa ostis, tasus 1999. aastal Metsa tn 16 maa eest ettemaksu EVP-des summas 5400

krooni. See asjaolu aga ei tähenda, et kaebajal pidi olema automaatselt õigus Metsa tn 16

maad ostueesõigusega erastada. Nagu kaebajale on korduvalt selgitatud, siis pidi maa

ostueesõigusega erastamiseks olema Metsa tn 16 elamu korras ja valmis sihtotstarbeliseks

kasutamiseks, mida see aga kaebaja omanikuks olemise aja jooksul ei ole kunagi olnud. See

välistas kaebaja poolt maa ostueesõigusega erastamise, sõltumata sellest, et V. Zadonski oli

maa eest ettemaksu tasunud. Vastustaja ja Maa-amet on kaebajale selgitanud, et tal on õigus

nõuda V. Zadonski tasutud ettemaksu tagastamist.

16. Kohtule ei nähtu, et vastustaja ja Maa-ameti viivitus kaebaja avalduse menetlemisel

oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist. 22. jaanuari 2003. a ostu-müügilepingu punktidest

3.1 ja 3.4 nähtub, et kaebaja ostis ½ mõttelise osa elamust, mille katus ja veranda olid tules

hävinud ning ruumid seest tahmunud. Seega oli elamu juba kaebaja poolt ostmise ajal

lagunenud ja kasutusest välja langenud. Kaebaja kohtumenetluses esitatud selgitustest

järeldub, et ta ei teinud alates elamu ostmisest kuni vastustaja 29. septembri 2021. a

korralduse andmiseni elamu taastamiseks midagi. Ka vastustaja tuvastas 30. märtsil 2021

tehtud paikvaatluse käigus, et elamust ei olnud selleks ajaks peaaegu et midagi alles jäänud.

Seega ei ole ajal, kui kaebaja on olnud Metsa tn 16 elamu kaasomanik, elamu kunagi korras ja

sihtotstarbeliseks kasutamiseks valmis olnud. Seda arvestades ei nähtu kohtule, et kaebaja

avalduse kiirem lahendamine oleks võinud teistsuguse sisuga otsuse tegemiseni viia. Samuti

ei saanud viivitus kaebaja 26. veebruari 2003. a avalduse lahendamisel takistada kaebajal

elamut korda teha. Vastupidi, viivitus andis kaebajale lisaaega elamu kordategemiseks.

17. Vastustaja 29. septembri 2021. a korralduse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja

väited selle kohta, et elamu teise ½ mõttelise osaga seoses oli käimas pärimismenetlus ning

seetõttu ei saanud kaebaja teha projekteerimis- ja ehitustöid, sest need nõudsid teise omaniku

eelnevat kooskõlastust. Vastustaja on asjakohaselt viidanud AÕS § 72 lõikele 4, mis sätestab,

et kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike

nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste

hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Selle sätte alusel võis kaebaja teha iseseisvalt Metsa tn

16 elamu säilitamiseks vajalikke toiminguid ning tal ei olnud vaja ära oodata

pärimismenetluse lõpptulemust. Hiljem, kui pärijad oleksid selgunud, oleks kaebaja saanud

nendelt elamu säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist nõuda. Ka

projekteerimistingimuste ja ehitusloa saamise eelduseks ei ole teise kaasomaniku nõusolek.

Täiendavalt märgib kohus, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja kui elamu kaasomanik

oleks ka pärimismenetluse venimise põhjuste vastu huvi tundnud ja uurinud, kas oleks

võimalik pärimismenetlust kiirendada, et kaebaja jaoks väidetav ebamäärane olukord

lahendada ja saavutada kiiresti elamu kordategemine. Kaebajal oli umbes 18 aastat aega, et

Metsa tn 16 elamu korda teha (ja tal oli õiguslik alus see vajaduse korral üksi korda teha),

3-21-2984

kuid ta ei võtnud elamu säilitamiseks midagi ette, vaid lasi sellel laguneda. Kogu selle aja pidi

kaebaja olema teadlik, et juhul kui ta elamut korda ei tee, ei ole tal õigust maad

ostueesõigusega erastada, sest MaaRS pole ühelgi hetkel võimaldanud ostueesõigusega

erastada maad lagunenud või kasutusest välja langenud ehitise juurde. Seega pole kaebaja ise

olnud piisavalt hoolikas, et tagada maa ostueesõigusega erastamise tingimuse täitmine.

Eeltoodut arvestades keeldus vastustaja põhjendatult 29. septembri 2021. a korraldusega

kaebajale maad ostueesõigusega erastamast.

18. Asjaolu, et kaebaja sai 2023. a märtsis Metsa tn 16 elamu ainuomanikuks, ei anna alust

vastustaja 29. septembri 2021. a korralduse tühistamiseks. Haldusakti õiguspärasust

hinnatakse selle andmise aja seisuga ning hiljem toimunud sündmused selle õiguspärasust ei

mõjuta (HKMS § 158 lõike 2 teine lause). Täiendavalt märgib kohus, et ainuüksi asjaolu, et

kaebaja on elamu ainuomanik, ei anna talle õigust Metsa tn 16 maad ostueesõigusega

erastada. Vastustaja ja kohus on kaebajale juba selgitanud, et maa ostueesõigusega erastamise

oluline tingimus on see, et elamu on korras ja valmis sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Seda

nõuet ei ole kaebaja täitnud, mis omakorda välistab maa ostueesõigusega erastamise

võimalikkuse.

19. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)