2-22-144859/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1900 eurot, Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 68% ulatuses K. B. kanda ning
Legislator headnote
AI generated2-22-144859/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1900 eurot, Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 68% ulatuses K. B. kanda ning
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. september 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-144859
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Aktiva Finance Group OÜ hagi K. B. vastu võla nõudes
3253,35 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Menetluse liik
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;
asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse
Õigusbüroo OÜ; e-post jurist@julianus.ee)
Kostja: K. B. (isikukood xxxx; elukoht teadmata)
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 1900 eurot,
sissenõutavaks muutunud viivis 72,49 eurot ja alates 03.03.2023 viivis
arvestatuna põhivõlgnevuselt (1900 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2
sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3. Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 68% ulatuses K. B. kanda ning
K. B. menetluskulud 32% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
4. Välja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 462,40
eurot, millest riigilõiv moodustab 285,60 eurot ja põhjendatud õigusabikulud
176,80 eurot.
5. Välja mõista K. B.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6. Jätta K. B. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata
nende puudumise tõttu.
7. Toimetada otsus K. B.le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse
edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale
esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab
ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja
viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. 02.03.2023 esitatud hagiavalduse, 13.03.2023 puuduste kõrvaldamise, 12.02.2024
täiendava seisukoha ja 29.07.2024 täiendava seisukoha kohaselt sõlmisid K. B. (kostja) ja
P OÜ (edaspidi krediidiandja) 06.06.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel kostjale
väljastati laen summas 2000 eurot. Kostja tagasimakseid põhiosa katteks teinud ei ole.
2. Kostja kohustus laenu tagastama arvete alusel perioodil 15.07.2022-15.12.2024. Kostja
rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi ning ei tasunud osamakseid alates 15.07.2022
osamaksest. Krediidiandja ütles laenulepingu üles 29.09.2022 ning loovutas talle kuuluva
nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) 30.09.2022. Hageja nõuab
põhivõla tasumist summas 2000 eurot, intressi 195,55 eurot, võla sissenõudmiskulusid 50
eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 300,40
eurot ning viivist alates 03.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni 35,37% põhivõlalt aastas.
3. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikkunud. Enne lepingu sõlmimist edastati kostjale e-kirja teel euroteabeleht ja seejärel
tutvumiseks lepingu põhi- ja üldtingimused. Krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse
hindamisel kontrollinud Creditinfo.ee-st maksehäireid, kostja elamisloa kehtivust,
Maksu- ja Tolliametist kosja sissetulekute suurust, kostja omandis olevat kinnisvara.
Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval
kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Lisaks omandas krediidiandja kostja varalise
seisundi kohta andmeid kostja taotlusest. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust
ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav
tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Krediidiandja oli
veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täitsa. Lepingu sõlmimisel ei
tekkinud krediidiandjal kahtlust, et kostja võib olla maksevõimetu. Krediidiandja on
hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja
hinnangul oli kogutud teave piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu ei
olnud vajalik kostjalt nõuda pangakonto väljavõtte esitamist. Kostja puhul on tegemist
teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude tagajärgi.
Eeltoodust tulenevalt võis krediidiandja järeldada kostja võimet täita lepingut.
Kostja vastuväited
4. Kohus toimetas hagi, puuduste kõrvaldamise ja täiendavad seisukohad kostjale kätte
avalikult. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.
Kohtu põhjendused
5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja
lahendamise lihtsustatud korras 03.07.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase
äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus
sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning
hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos
kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja
pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
6. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §
444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS
§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse
põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud
kohtu järeldused, märkimisega.
7. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub
rahuldamisele osaliselt.
8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma
nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses
tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2
järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab
selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise
asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole
muudest avaldustest.
9. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et
laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)
rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama
rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76
lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi
kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik
on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub
raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10. Hagiavalduses on hageja palunud kostjalt välja mõista põhivõla summas 2000 eurot,
intressi 195,55 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva
seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 300,40 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks
veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise, alates 03.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni
35,37% põhivõlalt aastas.
11. Hagiavaldusest nähtub, et P OÜ ja kostja sõlmisid 06.06.2022 laenulepingu nr xxxx,
mille alusel väljastati kostjale 2000 eurot laenu (dtl 23-31). Tegemist on
tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai
krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata
asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt
laenulepingu üldtingimuste punktile 3.1. oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule (dtl
24) tagasi maksta. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kostja tagasimakseid teinud.
12. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2020 krediidiasutuste poolt eraisikutele
antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09%. VÕS § 4062
lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,09%
= 60,27%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 49% aastas (dtl 24), mis ei
ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
13. Krediidiandja ütles laenulepingu nr xxxx üles 29.09.2022 (dtl 34) ning loovutas nõude
hagejale 30.09.2022 (dtl 35). Kostja ülesütlemisele ega nõude loovutamisele vastuväiteid
esitanud ei ole.
14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata
menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud
vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1
järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 6
kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu
sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab
enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast
sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). VÕS §
4035 lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu
sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas
pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
16. Kohus selgitas 18.01.2024 hagejale, et hagejal tuleb lepingu kehtivuse kontrolliks välja
tuua krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks kasutatud osised, esitada detailsed
andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise
kohustust on järgitud ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka tõendada
(dtl 70-72).
17. Hagiavaldusest, puuduste kõrvaldamisest, täiendavatest seisukohtadest ja nendele lisatud
tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime
kontroll oli ebapiisav.
Hageja selgituse kohaselt täitis kostja laenutaotluse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja
igakuine töötasu 1200 eurot, finantskohustused 143 eurot ja majapidamiskulud 200 eurot
(dtl 84). Kostja keskmine kuu sissetulek Maksu- ja Tolliameti päringu järgi oli 873,86
eurot. Krediidiandja arvestas kostja väljaminekuteks 143 eurot ja elamiskuludeks 225
eurot. Krediidiandja arvestas kõik kostja kulud ning taotletava laenu osamakse (102,81
eurot) tuludest maha ning sai teada, et kostjale jäi raha reservi vähemalt 403,05 eurot.
Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga
sissetulekute ning kohustuste suhtarvu, siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude
väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui
igakuised kohustused. Analüüside tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on
piisav taotluste rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad kui
sissetulekud. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti
usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta
täitma.
Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks
krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1
p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi
lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija
krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale
laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku
suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed
majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust
tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv
(VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-
dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu
väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega
finantskohustuste suurust.
Samuti märgib kohus, et kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4
kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida
võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud
teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei
ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine, elamisloa ega
kinnisvara olemasolu ei näita tarbija väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto
väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema
krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja
riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja
tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud
esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas
krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta. Üksnes kostja
märgitud hinnang enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd kostja ei
pruukinud aru saada, mida selle all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks kontrollitud infot
kostja muude kohustuste kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund
ja krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse
suurusest ega isiku sissetuleku suurusest. Ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib
väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused
kokku igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud
pole. Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli,
sest selle kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud.
Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet
nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub
nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,
kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke
jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr
2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese
kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning
muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab
tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,
ning need tarbijale teatavaks tegema.
19. Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte
rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline
tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud
intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et
eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu
puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel
seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on
madalam.
20. Kostja on saanud laenulepinguga laenu 2000 eurot, kuid 29.07.2024 hageja selgituse
kohaselt on kostjale tehtud laenu väljamakse 1900 eurot. Kostja tagasimakseid teinud ei
ole ja hageja palub kostjalt välja mõista tagastamata põhiosa summa 2000 eurot. Kuna
laenu väljamaksmisel arvestati laenusummast maha lepingutasu 100 eurot, oli
väljamakstav summa selle võrra väiksem, st 1900 eurot (dtl 24). Eelnev tähendab ühtlasi,
et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 29.09.2022 avaldusega toimus kehtivalt, kuna
kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Kohus mõistab VÕS § 108 lg 1
alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu
summas 1900 eurot. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja on saanud laenusumma 2000 eurot
väljamaksmisel kostjalt lepingutasu 100 eurot, st kostjale maksti välja 1900 eurot ja
kohus on tuvastanud, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust ning ei ole
õigustatud lepingutasu saama, siis tuleb tasutud 100 eurot arvestada tasutuks põhivõla
katteks ja hageja on õigustatud tagasi saama põhinõudena 1900 eurot.
21. Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist lepingu nr xxxx alusel alates 1.osamaksest
15.07.2022 kuni 15.09.2022 summas 195,55 eurot. Pooled on kokku leppinud
intressimääras 35,37% aastas.
Kuna kohus tuvastas eespool, et laenuleping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku
laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 403⁴ lg-st 7 tulenevalt
VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis kuni 31.12.2022 oli 0% aastas. Seega tuleb
hageja intressinõue jätta rahuldamata.
22. Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne. See tähendab, et hagejal ei ole kostjalt õigust
nõuda ka lepingutasu summas 100 eurot, mille kostja tasus lepingu sõlmimisel ega
sissenõudekulu 50 eurot.
23. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 300,40 eurot.
Hageja märgib, et arvestab viivist lepingu ülesütlemise päevast, so 29.09.2022 kuni hagi
esitamiseni 02.03.2023 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 35,37%
aastas. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 03.03.2023 kuni
põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 35,37% aastas.
Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei
ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist laenulepingus nr xxxx kokku lepitud
laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 35,37% aastas, vaid kohus
mõistab kostjalt välja viivise alates ülesütlemise päevast 29.09.2022 kuni hagi esitamiseni
02.03.2023 põhinõudelt 1900 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise
summas 72,49 eurot.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt ka hageja taotluse mõista kostjalt välja
viivised alates 03.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni ning mõistab viivise välja VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb
hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1900 eurot, sissenõutavaks muutunud
viivis 72,49 eurot ja alates 03.03.2023 viivis arvestatuna põhivõlgnevuselt (1900
eurolt) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Menetluskulud
25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse
kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise
rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt
poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt põhivõlgnevuse, sissenõutavaks
muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas ning ülejäänud osas jättis kohus hagi
rahuldamata. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 68% ulatuses ja kostja
menetluskulud 32% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks
kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja palub
menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot,
õigusabikulud 921,32 eurot ning viivise menetluskuludelt.
Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning
see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja
kanda 68% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 285,60 eurot.
Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud õigusteenuseid 5 tunni ja 20
minuti ulatuses – täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs,
hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning
dokumentide kohtule esitamine 2 tundi ja 30 minutit; 12.02.2024 seisukoha koostamine,
lisade kogumine ja komplekteerimine ning kohtule esitamine 2 tundi ja 30 minutit ning
29.07.2024 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 20 minutit. Lisaks on esindaja
koostanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja selle kohtule esitanud, mille eest soovib
20 eurot menetluskulu väljamõistmist. Kohtu hinnangul on õigusabikulud osaliselt
ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et
kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja
vajalik esindajakulu 2 tunni eest 240 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuivõrd kohus jättis hageja menetluskulud kostja
kanda 68% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskuluna 176,80 eurot.
Kokku tuleb kostjalt hagejale välja mõista menetluskulud 462,40 eurot.
Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
27. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud,
samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab kohus kostjale hüvitatavad
menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
28. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
29. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded
ilmumise päevast.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik
kohtunik