3-24-55/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-55

Haldusasi

R.J-i kaebus majandus- ja taristuministri määruse nr 82

„Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise nõuded ja kord“ rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R.J

Vastustaja – Kliimaministeerium, volitatud esindajad Anna-

Liisa Kotsjuba ja Sven Nurk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus kaebuse täiendamiseks hüvitamis-

ja heastamisnõudega rahuldamata.

2. Võtta kaebaja sõiduki taustakontrolli andmed

13.09.2024 seisuga kohtuasja juurde.

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.10.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.J esitas 05.01.2024 halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks on keelata majandus- ja

taristuministri määruse1 nr 82 „Mootorsõiduki ja haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise nõuded ja kord“ rakendamine.

Vaidlustatud määrus sätestab vaidlusaluses osas järgmist:

-

Surumaagaasi toitesüsteem on sõidukil kasutatav süsteem, mis varustab mootorit surumaagaasi ja

õhuga (§ 2 lg 1).

-

Erisüsteemi kontrolli kohustusega on sõiduki surumaagaasi toitesüsteem (§ 3 lg 1 p 1).

-

Erisüsteemi kontrolli käigus hinnatakse, kas sõiduki edasisel kasutamisel on tagatud, et erisüsteem

ei ohusta inimese elu, tervist, vara või keskkonda (§ 4 lg 2).

-

Erisüsteemi kontrolli käigus kontrollitakse surumaagaasi toitesüsteemi ja sellega ühendatud

küttesüsteemi tehnonõuetele vastavust (§ 4 lg 3).

-

Erisüsteemi tuleb kontrollida vastavalt selle valmistaja juhisele (§ 4 lg 4).

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121062023004?leiaKehtiv

1(13)

-

Sõiduk esitatakse surumaagaasi toitesüsteemi kontrolliks hiljemalt 48 kuu möödumisel selle

esmaregistreerimisest ja edaspidi hiljemalt 48 kuu möödumisel viimasest erisüsteemi kontrollist

või erakorralisest erisüsteemi kontrollist (§ 5 lg 1).

-

Kui sõiduki või surumaagaasi kütusepaagi valmistaja on ette näinud, et kütusepaaki tuleb

kontrollida sagedamini kui lõikes 1 nimetatud tähtaegadel, tuleb surumaagaasi toitesüsteemi

kontrollida valmistaja ettenähtud sagedusega (§ 5 lg 2).

-

Erisüsteemi kontrolli kohta sisestab kontrollija liiklusregistrisse sõiduki andmete juurde järgmised

andmed: /…/ järgmise erisüsteemi kontrolli tähtaeg (§ 8 lg 1 p 4).

-

Lõike 1 punktis 4 nimetatud tähtaeg ei tohi ületada surumaagaasi või veeldatud maagaasi

kütusepaagi kasutusaega (§ 8 lg 2).

-

Mootorsõiduk või haagis, millel on surumaagaasi toitesüsteem ja mille esmaregistreerimisest on

möödunud rohkem kui 48 kuud, tuleb esmakordselt erisüsteemi kontrolliks esitada hiljemalt 2023.

aasta 30. novembriks (§ 14 lg 1).

2. Kohtuasja materjalide kohaselt on kaebajal sõiduk (registrikoodiga XXXXXX), mille

esmaregistreerimine toimus 20.09.2005 ja selle kütuseks on CNG (surumaagaas). Kaebaja sõidukil

oli maagaasikontrolli kehtivus kaebuse käiguta jätmise ajal lõppenud (vt 02.02.2024 määruse p 4)

ning kohtuotsuse koostamise aja seisuga puudub sõidukil kehtiv CNG või LNG kontroll, samuti

kehtiv tehnoülevaatus2. Kohus võtab need andmed kohtuotsuse tegemise seisuga asja juurde.

3. Kaebaja põhjendused kohtuasjas on kogumis järgnevad:

1. Lahendus ei sobi õigusriiki. Tegemist on ülereguleerimisega. Küsimuse all on määruse

asjakohasus ehk haldusorgan peab näitama, kelle õiguseid määrus kaitseb ja keda see kahjustaks,

kui määrust ei oleks.

2. UNECE eeskiri nr 110 on tootjatele mõeldud tüübikinnituse saamiseks vajalik loetelu, mis ei

põhjenda erilise ülevaatuse vajalikkust. Puudub vajadus järelkontrolliks sõiduki osade üle, mis

on välikeskkonnast kattepaneelidega eraldatud. Tootja ülesanne on tagada toote vastavus

standardile. Visuaalne kontroll ei avalda midagi seadme tegeliku olukorra kohta. Varasemalt on

kontrollitud gaasiautode lekkeid ülevaatusel gaasianduriga.

3. Avaliku teenuse osutamine on üle antud eraettevõtetele. Lisaks tavapärasele ülevaatusele tuleb

sõita veel teise linna, kus tehakse tavaline visuaalne kontroll. Gaasiseadme kontroll ei ole midagi

erilist ja nõuded erisüsteemi tehnokontrolliks on tavalise tehnoülevaatuse läbiviimisest

madalamad; samas tuleks järgida samu kvaliteedinõudeid mõlema korral. Ülevaatuspunktidel on

gaasikontrolli valmidus ja seadmed olemas; vajalik on üksnes andmete jagamine, ühiste reeglite

kokkuleppimine ja väljaõpe. Toodud lahendus tekitab korruptsiooniohu ning regulatsioon on

lobitöö tulemus. Kaebaja eeldab, et ühised kokkulepped ehk seadused arutatakse kõigi

osapooltega läbi ega ole omavolilised.

4. Teenuse hind on oluliselt kõrgem, 150 eurot, millele lisanduvad sõidukulud ja ooteaeg. Ballooni

vahetus on vähemalt 1000 eurot, võib olla ka 4000 eurot.

5. Inimelule võib olla ohtlik ükskõik milline osa sõidukist. Muud sõiduki osad oleme usaldanud

omanike kätte, kuid gaasiballooni tuleb kontrollida tootja tahte järgi. Puudub statistika või

uuringud, mis kinnitaks meetme reaalset vajadust. Eestis on toimunud vaid üks õnnetus, sh

sõidukiga, mis oli osalenud avariis ja millel puudus ülevaatus. Üksik õnnetusjuhtum ei ole avalik

huvi. Gaasiseadmed on olemuselt ohutud, sest neid testitakse kahekordse varuga, gaasi kogused

on väikesed ja vigastuse korral haihtub see kiiresti. Liikluskindlustuse aastatasu on gaasiautode

ja teiste sõidukite korral sama suur. Mõistlik olnuks lõpetada uute gaasiautode arvelevõtmine.

6. Määrusega ei reguleerita LPG süsteeme ehk veeldatud propaangaasi, mille sõidukeid võib Eestis

olla ligikaudu 20 000.

7. Regulatsioon on tagasiulatuva mõjuga ja seega tühine. Määruse kehtestamisel on 4-aastane

kontrollaeg asendatud 1-aastase tähtajaga. Kaebajal oli õigustatud ootus, et gaasiautod on muude

sõidukitega samaväärsed, kuivõrd neid on müüdud ja kasutatud ilma eripiiranguteta. Riik on

2 https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf?lang=et

2(13)

seda olukorda ühepoolselt muutnud ja peab seega vara omanikule lisakulutused hüvitama.

Määruse kohaselt ei tohi kaebaja kasutada üle 20-aastast paaki, samas kui tüübikinnitus on antud

tähtajatult. Liikluses on hulk sõidukeid, mis muudele nõuetele ei vasta (puuduvad peatoed,

turvapadjad vms).

8. Kaebaja ei läbi ilma erisüsteemi kontrollita tavalist tehnoülevaatust, mille järel muutub

liikluskindlustus kasutuks ja politsei võib hakata menetlema.

9. Kaebaja leiab, et mõistlikuks tulemuseks on, et gaasikontroll toimub koos tehnoülevaatusega ja

paakide lubatud eluiga viiakse vastavusse reaalsete katsetulemustega; alternatiivselt hüvitataks

sõidukiomanikule tekkivad kulud, nt paagi vahetuse korral, või ostetaks sõiduk lihtsalt välja.

10. Kaebaja esitas 12.08.2024 seisukohas täiendava taotluse, et talle hüvitataks määrusega

kaasnevad kahjud (dtl 707), sealjuures 2000 eurot hüvitist raisatud tundide eest ning vastustaja

vabandaks (dtl 706). Kaebaja suurendas hüvitisnõuet 03.09.2024 vastuväites 8000 euroni (dtl

719).

4. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.

1. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja ei ole oma sõidukit erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse

kontrolli esitanud ja asjassepuutuv haldusorgan ei ole otsust tema sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kohta teinud. Erikontrolli läbimise nõue on kehtestatud seadusega ning lisaks on antud ministrile

volitus määrusega kontrolli täpsustamiseks. Kaebajal ei ole olemas vaidlustatud määruse nr 82

alusel antava mõne haldusakti või toimingu vaidlustamise võimalust. Kaebajal on võimalik oma

õiguseid kaitsta trahvi vaidlustamise käigus. Samuti on kaebajal kohustus taluda võimaliku

süüteomenetluse riski.

2. Eeskiri nr 110 ei ole seotud tehnonõuetele vastavuse kontrolliga, vaid tüübikinnitusega.

Kontrollikohustus kehtestati riigisisese õigusega, kuivõrd muul viisil ei ole võimalik tagada, et

maagaasi paake perioodiliselt kontrollitakse.

3. Sõidukid, mille tehnilised süsteemid ei tööta nõuetekohaselt, võivad põhjustada raskete

tagajärgedega õnnetusi, seal hulgas ohustades nii sõidukis viibijaid, kaasliiklejajaid kui ka laiemalt

ümbritsevat keskkonda. Seaduses on sätestatud tingimused, mille korral on tegemist

erisüsteemiga. Seadusandja eesmärgiks oli, et maagaasiseadmed hakkaksid kontrollikohustuse alla

kuuluma.

4. Tehnoülevaatusel kontrollitakse, et gaasi ei pihkuks. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll

hõlmab ka paagi kontrolli, mida tehnoülevaatuse käigus ei saa üldjuhul teha. Erisüsteemi

tehnonõuetele vastavuse kontroll ei ole riigi ülesanne, vaid riik kohustab ostma teenust

eraõigusliku isiku käest. Riik ei soovi sekkuda vabasse turumajandusse. Juhul, kui paake

kontrollitaks auditi korras, ei vähendaks see isiku kulutusi. Samas ei ole keelatud ka

tehnoülevaatuspunktidel seda teenust osutada, aga see teenus ei saaks olla osa tehnoülevaatusest.

5. Surumaagaasiga (CNG) ja LPG süsteemid ei ole võrreldavad, kuivõrd LPG süsteemi surve on

umbes 1 MPa (sõiduauto rehvis on rõhk umbes 0,2 MPa). CNG-paakide korral on peamine oht, et

paak suure rõhu tõttu lõhkeb. Eestis on toimunud kaks sellist juhtumit. Erisüsteemi kontrolli

viidud sõidukitest ei ole vastanud nõuetele 430 sõidukit ehk 11,7%, mis kinnitab kontrolli

kehtestamise õigustatust.

6. Kontrolli viiakse läbi sõiduki esmasest registreerimisest arvates. Seaduse sõnastusega sooviti jätta

võimalus erisüsteemi kontrolli läbimiseks mõistliku aja jooksul pärast seaduse jõustumist.

7. Õiguspärase ootuse põhimõte ei võta parlamendilt õigust kehtivat seadust muutunud olude järgi

muuta. Vastupidise tõlgenduse korral ei ole võimalik saavutada vajalikku ohutust. Kõikidele

sõidukitele seatud tingimusi tuleb kohaldada eelkõige just vanematele sõidukitele, millega

tavapäraselt ametlikes hooldustes ei käida.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(13)

5. Kohus lahendab esmalt kaebeõiguse küsimuse, arvestades käesolevas asjas esitatud nõuet, s.o

keelata õigustloova akti rakendamine (I). Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt (II) juhuks, kui

kaebeõigust sellise nõude esitamisel tuleb siiski möönda.

6. Kohus ei luba kaebuse täiendamist hüvitamis- ja heastamisnõudega. Kohus leiab, et tegemist ei ole

kaebuse eesmärgiga seotud nõuetega, mis oleksid HKMSi kohaselt lubatavad. Kaebaja on taotlenud

määruse rakendamise keelamist. Kaebaja sõiduk ei ole läbinud erisüsteemi tehnokontrolli, seega ei

ole kaebajale mistahes kahju veel tekkinud ning kahju tekkimine on ebaselge. Kaebajal puudub ka

kaebeõigus hüvitise või vabanduse nõudmiseks juhul, kui kaebaja vastustaja seisukohaga ei nõustu,

sh osas, kas tegemist on avalik-õigusliku suhtega, millest tekkinud vaidluse lahendamiseks saab

halduskohtusse pöörduda. Vastustaja poolt õigusliku argumendi esitamisega ei saa tekkida kaebajale

mistahes hüvitatavat kahju. Seega puudub kaebajal ilmselgelt nende nõuete esitamisel kaebeõigus

(HKMS § 44 lg 1).

I

7. Käesolevas asjas puudub halduse tegevus või tegevusetus, mis on loetletud HKMS §-s 6, mida

kaebaja vaidlustab. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud õigusloovast aktist tuleneva kohustuse, et ta

peab oma sõiduki viima erisüsteemi tehnonõuete vastavuse kontrolli.

Kohus on algusest peale käesolevas asjas uurinud kaebeõiguse kohta, kuivõrd tegemist on kohtu- ja

õiguspraktikas seni küll teoreetilise õiguskaitsevahendiga, mida konkreetsete kaasuste raames pigem

kohaldatud ei ole. Sealjuures ei ole hetkel selged sellisel viisil vaidlustamise piirid nii, et see ei

muutuks halduskohtus läbiviidavaks abstraktseks põhiseaduslikkuse järelevalveks ega ka igaühe

õiguseks vaidlustada mistahes normi, millest tuleneb isikule mingi kohustus või tagajärg ning mille

järgimata jätmine võib tuua kaasa mõne soovimatu menetluse.

8. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse (PS § 15 lg 1).

Sätte osa „rikkumise korral“ viitab sellele, et rikkumine peab olema kas toimunud, toimumas või

vältimatult tulevikus saabumas. Põhiseadus ei kaitse isiku õigust pöörduda kohtusse lihtsalt

uudishimust, õigusselguse saamise soovist või abstraktsest muust huvist kunagi tekkida võiva

olukorra lahendamiseks. Kuigi Riigikohus ei ole välistanud individuaalse põhiseaduslikkuse

järelevalve kaebuse esitamist, siis praktikas on suunatud isikuid ligikaudu kõikidel juhtudel oma

õiguseid kaitsma konkreetse, juba tekkinud olukorra ja/või kohtuasja raames (viimati 20.06.2024

määrusega nr 5-24-4).

9. Riigikohus on selgitanud, et efektiivse õiguskaitse eesmärgil võib õigussuhe olla üks tuvastatavaid

asjaolusid ning HKMS § 5 lg 1 p 6 võimaldaks tuvastada teise õigustatud isiku kohustuse nii avalik-

õiguslikus kui ka eraõiguslikus suhtes, kui selline kohustus eksisteerib (Riigikohtu 20.01.2014

määrus 3-3-4-2-13, p 15).

Sealjuures on Riigikohus 31.10.2022 kohtuotsuses nr 5-22-4 selgitanud, et kuigi määrus (õigustloov

akt) ei ole halduskohtus otseselt vaidlustatav, on vaidlustatav määruse rakendamine, sh vajaduse

korral ennetavalt (p 80).

10. Isikutele võivad tulla õigustloovatest aktidest õigused, kohustused ja keelud, samuti võib esineda

olukordi, kus sellised õigused, kohustused ja keelud õigustloovast aktist puuduvad (õigustloova akti

andmata jätmine). Sellele vastanduvad avaliku võimu õigused, kohustused ja keelud ning nende

puudumine õigustloovast aktist.

Kohtusse on isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks õigustloova akti vastu üldistatuna:

4(13)

-

isiku õiguse või hüve tuvastamiseks ja sellega seonduvalt avaliku võimu kohustuse tuvastamiseks

ehk kohustamiseks;

-

isiku kohustuse või riigi õiguse/volituse olemasolu puudumise tuvastamiseks ehk keelamiseks;

-

isikul keelu olemasolu puudumise tuvastamiseks, kui keelu puudumisega ei kaasne otsest riigi

sooritust hüve andmisel või toimingu tegemisel.

Avaliku võimu kohustamise osas on Riigikohus konkreetsetel juhtudel nõuete esitamist pidanud

võimalikuks, näiteks vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks kohustamist (vt

Riigikohtu 20.11.2017 määrus nr 5-17-33) või venekeelse põhihariduse pakkumiseks kohustamist (vt

Riigikohtu 03.06.204 määrus nr 3-23-2480).

Isikul keelu olemasolu puudumise tuvastamisega sarnaselt on Riigikohus soovitanud ühel korral

esitada tuvastamisnõue kooselusuhte kehtivuse kindlakstegemiseks (07.06.2019 otsus nr 3-16-1191,

p 10.1).

11. Halduskohtul ei õnnestunud tuvastada analoogseid näiteid kohtupraktikast, kus ilma avaliku

võimu volitusi kasutamata, st puudub haldusakt või toiming, oleks esitatud konkreetseid kaebuseid

õigustloova akti rakendamise keelamiseks. Riigikohus on ka selgitanud, et tulenevalt võimude

lahususe ja tasakaalu põhimõttest (PS § 4) on halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu tegevuse

üle põhimõtteliselt järelkontroll. See tähendab, et üldjuhul ei suuna kohus täidesaatva riigivõimu

asutuste tegevust oma eelotsustega, vaid kohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust pärast

seda, kui haldusakt või toiming on isiku suhtes juba antud või tehtud (25.10.2017 määrus nr 3-17-

749, p 11).

Samas lahendis leidis aga Riigikohus, et siiski näeb kehtiv õigus ette mõningaid võimalusi esitada

haldusorgani õigusvastast tegevust ennetavaid kaebusi. Kõigi sedalaadi kaebuste esitamiseks peab

isikul olema eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub

rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli

vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 45 lg-d 1–3).

12. Käesoleval juhul on kaebajal võimalik olukorras, kus ta sõiduk erisüsteemi tehnokontrolli ei läbi,

vaidlustada kontrolli tulemuse märget „ei vasta nõuetele“ (määruse § 7 lg 2) ning kontrolli läbimisel

(„vastab nõuetele“) vaidlustada järgmise erisüsteemi kontrolli tähtaega ennekõike juhul, kui see on

lühem, kui õigusaktides sätestatud (§ 8 lg 1 p 4 ja lg 2). LS § 741 kohaselt esitab erisüsteemi

tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuse selle vastavuse kontrollija liiklusregistrisse (lg 5) ning

erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega (lg 3).

Kohus märgib, et sõltumata vastavate normide vastuvõtmisel seletuskirjas selgitatule3, võib selline

kontrolli tulemus registrisse kandmisel omandada haldusakti tähenduse, kuivõrd sellest kandest

sõltub, kas konkreetse sõidukiga võib liikluses osaleda (vrdl perearsti poolt väljastatud tervisetõend

kui eelhaldusakt mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses – Riigikohtu

04.12.2019 määruse nr 3-18-1273 p 13). Sel viisil kaebust esitades saab kaebaja vaidlustada, kui

tema sõiduk loetakse tehnokontrolli mitte läbinuks nt puuduste või seadmete vanuse tõttu.

13. Küll aga võib kaebajal puududa sõnaselge võimalus vaidlustada tehnokontrolli minemise

kohustust ennast ehk korralist kontrolliaega nii määruse § 14 lg-s 1 kui ka § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt.

Käes-oleval juhul ei olegi uue õigusakti kehtima hakkamise tõttu eelmist kontrolli, millega oleks uus

tähtaeg määratud, vaid kõik surumaagaasi kasutavad sõidukid pidid läbima kontrolli hiljemalt

30.11.2023 (§ 14 lg 1).

3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/56185f11-5cde-427b-a8e2-8c288a7f9e1d/Liiklusseaduse

%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus; seletuskiri, vt lk 4

sõiduki omanike poolt eraõiguslikult isikult kontrolli teenuse ostmise kohta

5(13)

Juhul kui kaebaja otsustab oma sõidukiga, vaatamata erikontrolli läbimata jätmisele, liikluses

osaleda (mis on süütegu LS § 207 alusel), siis samas süüteomenetluses on võimalik esitada ka

argumente selle kohta, et kontrolli läbimise nõuded ise on õigusvastased.

Kaebeõiguse kontekstis tekib siinkohal aga küsimus, et kas juhul, kui seadus või määrus seab isikule

mõne kohustuse, mille rikkumise korral on võimalik avaliku võimu sekkumine järelevalve-,

distsiplinaar- või süüteomenetlusega, on tegemist isiku erilise preventiivse huviga pöördumaks

ennetavalt kohustuse olemasolu puudumise tuvastamiseks ehk keelamiseks (kohustuse korral) või

keelu olemas-olu puudumise tuvastamiseks (keelu korral) halduskohtusse. Riigikohtu eelviidatud

käsitlused avavad teoreetiliselt sellise vaidlustusvõimaluse.

14. Teiste inimeste õiguste, mis laiemalt moodustavad ühiskondliku huvi, tagamiseks on

õigusaktidega seatud mitmeid keelde ja kohustusi:

-

liiklusseaduses kiiruspiirangud (liiklusmärgi puudumisel, LS § 15 lg 1), konkreetsed kaugused

kindlatest objektidest parkimisel või peatumisel (LS §-d 20 ja 21), turvavöö ja turvavarustuse

kasutamise kohustus (LS § 30 ja § 36 lg 6), juhtimisõiguse olemasolu (LS § 94) ja tervisekontrolli

läbimise kohustus (LS § 101) jne;

-

üldised kohustused kaitsta lapsi ja teavitada abivajavast lapsest (LasteKS §-d 21-27); tagada

loomale piisavad elutingimused (LoKS § 3); käituda avalikus kohas viisakalt ja mitte häirida

öörahu (KorS §-d 55 ja 56); samuti hoolitseda enda omandi eest, nt nii sõiduki kui ka hoone eest

(nt tuleohutusega seonduvad nõuded TuOS § 7jj);

-

ametnike kohustused mitte sattuda korruptsiooniohtlikku suhtesse (KVS §d 7 ja 11), avaldada

riigisaladust (RSVS § 18) või kohtunikul lasuvad keelud mitte olla erakonna liige või

vahekohtunik (KS § 49 lg 2);

-

karistusseadustik sisaldab läbivalt karistusnormide sisu kaudu keelde, mille rikkumisel ähvardab

isikuid süüteomenetlus.

Sarnaseid kohustusi või keelde, mille rikkumise korral järgneb avaliku võimu poolne järelevalve, on

eelduslikult õigustloovates aktides sadu.

15. Kohus möönab, et mistahes järelevalve-, distsiplinaar- või süüteomenetlus on eelduslikult isikule

ebameeldiv või soovimatu. Ebameeldivust võib võimendada see, kui isik leiab, et tal sellist kohustust

lasuda ei tohi, kuid õigusemõistjalt ehk kohtult lõpliku seisukoha saamiseks tuleks asuda kohustavat

või keelavat normi rikkuma. Isikul on eelnevalt võimalik pöörduda selgitustaotlusega õigusakti

koostaja poole (MSVS §-d 3 ja 5), kuid seni ei ole läbivalt tunnustatud kaebeõigust, kui isik õigusakti

koostaja selgitustega ei nõustu (Tallinna Ringkonnakohtu 18.03.2024 otsus nr 3-22-1423 ja

27.06.2023 määruse nr 3-22-2108 p 8).

Kohtupraktikas on mööndud isiku õigust vaidlustada menetlustoiminguna antud seisukohta või

hinnangut, kui see on puudutanud konkreetse isikuga seotud faktilisi asjaolusid (Riigikohtu

02.11.2015 otsus nr 3-3-1-22-15, osa II), sh kui seisukoha järgimine ka mittenõustumise korral toob

isikule kaasa ulatuslikke kulutusi, nt kohaliku omavalitsuse seisukoht ehitamise võimalikkuse või

detailplaneeringu eskiisi muutmise kohta (HKMS § 45 lg 3 alusel, Tallinna Ringkonnakohtu

10.06.2022 otsuse nr 3-20-1496 p-d 12-13). Siiski ka need konkreetsed juhud on puudutanud

olukordi, kus haldusorgan on käsitlenud konkreetset faktilist olukorda ja asunud selle osas norme

kohaldama, mitte aga abstraktselt õigustloovast aktist tulenevat kohustust ja keeldu ennast.

Juhul kui isik saab selgitustaotluse raames vastuse, et tema tegevus on siiski lubatud või tal kohustus

puudub, on tal võimalik järelevalve-, distsiplinaar- või süüteomenetluse raames sellele ka tugineda.

Sõltuvalt menetluse liigist võib see vähendada isiku süüd, kinnitada, et ta oli keelueksimuses (vt

Riigikohtu 21.06.2024 otsus nr 4-23-3193) või kahju hüvitamise nõude korral vähendada hüvitise

suurust (VÕS § 140).

6(13)

16. Samas juhul kui isik, kes saab selgituse, mis kinnitab keelu või kohustuse olemasolu, ei nõustu

saadud selgitustega ning asub siiski kohustusest või keelust üle astuma, võib lõpptulemuseks olla see,

et isiku suhtes kohaldataksegi järelevalve- või distsiplinaarmeetmeid, mõistetakse välja kahjuhüvitis

tervikuna või määratakse kriminaalkaristus. Isik võib sellises menetluses taotleda õigustloova akti

põhiseadusvastaseks tunnistamist (PS § 15 lg 2), kuid see tulemus võib olla negatiivne. Seega võib

õigustloovast aktist tuleneva kohustuse või keelu järgimata jätmise tulemuseks olla nii sissetuleku

(töökoha), omandi (hüvitis või trahv) või ka vabaduse kaotus; sõltuvalt üleastumise määrast ja seda

reguleerivatest normidest.

17. Sellegi poolest leiab kohus, et halduskohtu või ka kõigi kohtute esmane ülesanne on lahendada

konkreetsetel asjaoludel tuginevat juba tekkinud olukorda, mitte ennetavalt tulevikus võimalikku

tekkivat kaasust. Riigikohtu praktikas toodud eriline preventiivne huvi ning põhiseaduses nimetatud

rikkumise korral viitab sellele, et isikust tulenevad mingid erilised asjaolud, mille tõttu ta eristub

muust ühiskonnast ning konkreetne norm selle eripäraga ei arvesta, nt ei näe ette erandit või

kaalumisvõimalust. Samas üldiste ühiskondlike kohustustega, nt kasutada turvavööd, sõita üksnes

tehnokontrolli läbinud sõidukiga, mitte käidelda ebaseaduslikult narkootilisi aineid vms, ei saa

põhjendada mistahes ühiskonnaliikmele, st just talle kuuluvat erilist preventiivset huvi. Sealjuures ei

ole oluline, kui selline üldine kohustus või keeld kohaldub vaid kindlal juhul või kindlate tunnustega

isikutele – kõikidele sõidukis viibijaile või sõiduki juhile, lapsevanemale, hoone omanikule,

ametiisikule vms.

Vastupidine tõlgendus viiks selleni, et halduskohtud peaksid asuma selliste vaidluste lahendamisel

sisuliselt läbi viima abstraktset normikontrolli, kuivõrd puudub praktiline olukord normi rakendamise

kohta. See oleks aga vastuolus abstraktse ja konkreetse normikontrolli eristamise alustega ning ka

konkreetse normikontrolli osaks oleva eeldusega – asjakohasus (PSJKS § 9 lg 1). Asjakohasus on

seotud konkreetse vaidluse lahendamiseks vajalike eluliste asjaoludega (Riigikohtu 10.04.2018

määrus nr 5-17-42, osa I), kuid õigustloovast aktist tuleneva keelu või kohustuse ennetava

kontrollimise korral sellised elulised asjaolud puuduvad.

Selline laiapõhjaline kontroll ennetavalt õigustloovate aktide rakendamise üle, kus isiku võimalik

eriline huvi piirdub vaid sellega, et ta kohustuse või keeluga ei nõustu ning mittejärgimisel võib teda

tabada mõni järgimisele suunav või tagajärgi kõrvaldav, sh karistav menetlus, oleks ka vastuolus

teiste isikute õiguste ja vabadustega, sh õigusega juurdepääsule kohtusüsteemile (PS §-d 19 ja 15 lg

1). Isiku soov vältida rikkumisjärgset järelevalvet või süüteomenetlust ei kaalu üles ülejäänud

ühiskonna vajadust toimiva riigi, sh kohtusüsteemi vastu. Toimiv riik tegutsebki ennekõike inimeste

endi huvides, sh on need üldised kohustused ja keelud, mida kohus eelnevalt näitlikult tõi, teiste

inimeste kaitseks.

Jätkuva mittenõustumise korral tulebki isikul seega võimalikku menetlust taluda ning see

talumiskohustus ei ole ilmselgelt ülemäärane.

18. Käesolevas asjas soovib kaebaja sisuliselt kaitsta enda omandiõigust – st vabalt vallata, kasutada

ja käsutada enda sõidukit ning ka rahalisi vahendeid, mis võiks kuluda sõiduki erikontrolli läbimisele

(PS § 32 lg-d 1 ja 2).

Kaebaja huvid oma õiguste kaitsel ei erine teistest erisüsteemiga sõiduki omanike huvidest. Kohtule

ei nähtu asjas kaebajast või tema olukorrast tulenevat erandit, mille tõttu tuleks möönda erilist

preventiivset huvi. Käesolev vaidlus erineb ka olukorrast, kus mööndi tulevikus kindlal ajal aset

leidva sündmuse tõttu erilist preventiivset huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 määrus nr 3-

21-1052, puudutas üldkorraldusega kehtestatud keeldu – kohtu märkus). Seega leiab kohus, et

kaebajal puudub ennatliku nõude esitamiseks, vaatamata kaebaja sõidukiga seotud konkreetsete

7(13)

asjaolude osalisele väljaselgitamisele (vt kohtuotsuse p 2), eriline preventiivne huvi kohustusse

puudumise tuvastamiseks (HKMS § 45 lg 2), mis omakorda sisaldub ühe eeldusena keelamisnõudes

(HKMS § 45 lg 1). Kaebajal tuleb taluda riski, et kui ta normiga ei nõustu, saab ta eelduslikult oma

õiguseid kaitsta nimelt süüteomenetluses. LS §-de 207 ja 208 kohaselt karistatakse erisüsteemi

tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimise ja juhtima lubamise korral isikut

rahatrahviga.

Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

II

19. Isegi kui möönda kaebaja kaebeõigust, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Vaatamata igaühe omandiõigusele, ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt ning kitsendused

sätestab seadus (PS § 32 lg 2 teine ja kolmas lause). Igaühe põhiõigus vabale eneseteostusele on

piiratud teiste inimeste õiguste ja vabaduste austamise ja arvestamise kohustusega (PS § 19 lg 2).

Mootorsõiduk, st vähemalt juba tavalise sõiduauto suuruses, on oma olemuselt kõrgema ohu allikaks,

kuivõrd nii selle massi kui ka võimaliku saavutatava kiiruse tõttu võib soovitud ja turvalisest sõidu-

trajektoorist kõrvale kaldumisel sattuda ohtu inimeste elu, tervis ja vara. Mootorsõidukid vajavad

liikumiseks energiaallikat ning erinevad energiaallika liigid – bensiin, diisel, gaas, vesinik, aku –

võivad olla tuleohtlikud. Mootorsõiduki eesmärgipärasel kasutamisel muundatakse potentsiaalne

energia kineetiliseks energiaks ning selle energia valel vabanemisel võib tekkida (tule)oht.

CNG-gaas on suruõhugaas ehk gaas on paagis 200-300 bar rõhu all4 (ligikaudu 197-296 atm). Lisaks

tuleohule on seega paagis gaas tavarõhust enam kui paarisajakordselt suurema rõhuga, mis võib

ballooni purunemisel korraga vabaneda.

Analoogselt peab ehitise omanik tagama ehitise ohutuse, olgu siis kukkumisohu, süttimisohu,

ehitiselt asjade varisemisohu vms korral. Loomapidaja vastutab enda lemmikust tuleneva ohu

tõrjumise eest. Relvi võivad omada ainult relvaloa saamise nõuetele vastavad isikud. Kõik sellised

sarnased nõuded on reeglina seotud nii omaniku enda, tema lähedaste kui ka tema lähedusse sattuda

võivate teiste inimeste elu, tervise ja vara kaitse eesmärgiga.

20. Vaidlusaluse määruse volitusnormiks on liiklusseaduse § 741 lõige 7 ning § 742 lõiked 7 ja 9. LS

§ 741 sätestab perioodilise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli (lg 1); kontrolliperioodi

maksimumi ja miinimumi (lg 2); kontrolli tulemuse ja registrisse kandmise kohustuse (lg-d 3 ja 5);

kontrolli tulemuse kehtivuse kaotamise tingimused (lg-d 4 ja 6); ning erandjuhul kontrollimata

sõidukiga sõitmise õiguse (lg 8). Kuigi tegemist on normidega, millest tulenevad analoogselt

vaidlustatud määrusest erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll üldiselt, ei ole kohus võtnud LS

sätete rakendamise keelamise nõuet menetlusse analoogselt sellega, et kohus ei võtaks haldusakti

tühistamise nõude raames menetlusse selle aluseks oleva õigusnormi rakendamise keelamise nõuet.

Kohus võtab menetlusse nõude, mis on seotud isikule kõige lähima halduse tegevuse või normiga

ning kontrollib hierarhiliselt kõrgemate normide vastavust põhiseadusele või Euroopa Liidu õigusele

ilma vastava menetlusliku nõudeta HKMS § 37 mõttes.

21. Erisüsteemi tehnonõuete vastavuse kontroll kehtestati liiklusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega5. Eelnõu seletuskirjast tuleneb, et eelnõu algatamise

eesmärgiks on tagada kütusena surumaagaasi ja veeldatud maagaasi tarbivate sõidukite ohutus (lk 1).

4 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/energiaturud/kutuseturg

5 299 SE, eelnõu materjalid: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/56185f11-5cde-427b-a8e2-8c288a7f9e1d/

Liiklusseaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus/

8(13)

Kuna surumaagaasi hoitakse sõiduki kütusepaagis kõrge rõhu all, siis juhul kui paagi tugevus on

näiteks korrosiooni või väliste vigastuste tõttu vähenenud, siis suureneb oht kütusepaagi lõhkemiseks

(lk 3). Kütusepaagi tugevus võib väheneda ka mitte silmaga nähtavate vigastuste (näiteks

mikropragude) tõttu. Arvestades, et surumaagaasi paagid on suure rõhu all, muutub sellise paagi

kastutamine ohtlikuks (lk 6). Kütusepaagi lõhkemisel võib tekkida oluline oht kõikidele sõidukis või

selle läheduses asuvate isikute tervisele, kuna plahvatuse tagajärjel võivad isikud saada surma või

raskelt vigastada. Samuti võib kahjustuda vara (nt tankla) (lk 10). Sama ohtu on selgitatud eelnõu

esimese lugemise stenogrammis6.

22. Käesoleva vaidluse eripärana – kuivõrd tegemist on veel tekkimata riive vaidlustamisega

tulevikus ehk sisuliselt abstraktse normikontrolliga, saab halduskohus sekkuda üksnes juhul, kui

ilmselgelt on tegemist CNG-kütust tarbiva auto omaniku, sh kaebaja ülemääraste õiguste riive ehk

rikkumisega.

Teiselt poolt on tegemist ohutuse ja järelevalve küsimusega, kus riigil on väga lai kaalutlusõigus, kas

ja millistel juhtudel ning kuidas tasakaalustada ühelt poolt omandiõigust ja teiselt poolt teiste

inimeste õigust ohutusele ehk õigusele enda elu, tervise ja vara tagatusele. Kohtu ülesanne ei ole

siinkohal asendada seadusandlikku ega määrusloome menetlust, kaasata huvitatud osapooli või muul

viisil tagada hea õigusloome tavade järgimist. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kohustada õigusakti

andjat kehtestama nimelt kaebaja soovitud lahendust – erikontrolli läbiviimist koos tavalise

tehnoülevaatusega, paakide lubatud eluea pikendamist või alternatiivselt kulude hüvitamist või

sõidukite väljaostmist.

23. Kontrollides riigi poolt seatud piirangute proportsionaalsust laiemas mõttes, kontrollib kohus

legitiimse eesmärgi olemasolu; sobivust (kas piirang võimaldab eesmärki saavutada); vajalikkust (kas

esineb sama tõhus, ent vähem riivav meede) ning lõpuks mõõdukust (kas piirang kaalub üles isikule

tekkiva riive).

24. Kohus tuvastas eelnevalt juba nii piiratava õiguse – kaebaja omandiõigus – kui ka legitiimse

eesmärgi – isikute elu, tervise ja vara kaitse. Legitiimne eesmärk ei ole oma olemuselt ilmselgelt

lubamatu.

Nagu kohus eelnevalt sedastas, on erisüsteemi tehnokontrolli eesmärgiks inimeste ohutus. Siinkohal

on seadusandja ning määruslooja otsustusruumis, kas ja kuidas ohule reageeritakse. Ohule

reageerimiseks ei pea ootama ära kindlat arvu õnnetusjuhtumeid ega sellega kaasnevat võimalikku

kahju inimestele. Riigil on lubatav tõrjuda ka võimalikku ohtu enne vastavate juhtumite tekkimist.

Kaebaja on täiendavalt välja toonud, et edendatakse tootjate huvisid. Kohus möönab, et tootjal võib

olla samuti ilmselge huvi, et tema toode (sõiduk) oleks ohutu ehk sellega puuduksid

õnnetusjuhtumid. Õnnetusjuhtumite arvu kasv võib tuua kaasa selle, et konkreetne tehnoloogia

keelatakse sootuks või tarbijad ei soovi seda enam osta. Tegemist ei ole küll subjektiivse õigusega,

mida tootja saab kohtulikult kaitsta, kuid tegemist on huviga, mis võib kallutada piirangut

kehtestama.

25. Erisüsteemi tehnokontroll on sobiv meede isikute ohutuse tagamiseks, kuivõrd sellega

kontrollitakse, kas kütusesüsteem on jätkuvalt terve.

26. Kaebaja ei vaidlusta üldist mootorsõiduki tehnonõuete vastavuse kontrolli kohustust (LS § 73).

Sõiduki muid osi kontrollitaksegi vastavalt ettenähtud nõuetele n-ö tavalises tehnokontrollis. Kaebaja

samas leiab, et erisüsteemi tehnokontroll võiks toimuda tavapärase kontrolli raames ehk piirang ei ole

vajalik.

6 https://stenogrammid.riigikogu.ee/202101201400#PKP-98234

9(13)

LS § 741 lg 1 sätestab, et erisüsteemi tehnokontrolli esemeks on selline (eri)süsteem sõidukil, mis

võib kujutada ohtu inimesele või keskkonnale ja mille nõuetele vastavust ei saa või ei ole otstarbekas

kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollis, sest see eeldab sõidukilt osade eemaldamist, nõuab

kontrollijalt teadmisi või oskusi, mida ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrollijalt, või eeldab

ruume või inventari, mille olemasolu ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelevalt

äriühingult.

Vaidlustatud määruse aluseks oleva seaduse seletuskirjas on toodud, et maagaasi tarvitavate

seadmete sõidukite kütusepaagid on enamasti kaetud või asetsevad sõiduki katusel, mis tähendab, et

tehnonõuetele vastavuse kontrollis ei saa nende seisukorda piisavalt hinnata. Samuti nõuab kontrolli

teostamine erialaste teadmiste omamist (näiteks kompetentsus hinnata kütusepaagi mikrovigastusi).

Kogu protseduur võtab kauem aega. Ka ei oleks katete eemaldamine tavalise ülevaatuse käigus

kooskõlas tehnoülevaatuse direktiivi 2014/45/EL artikli 6 lõikega 2 (lk 5).

Vaidlustatud määrus ei välista seda, et olemasolevad tehnokontrolli teenuse osutajad ei võiks osutada

samal ajal täiendavalt ka erisüsteemi tehnokontrolli. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõudmaks, et

tavalise tehnokontrolli punkt viiks läbi mõlemat kontrolli, millega võiks kallineda teenus nende

isikute jaoks, kelle sõidukil erisüsteem puudub. Juhul kui – kaebaja kirjelduse kohaselt, dtl 273 – on

tavalise tehnokontrolli asutustel erisüsteemi tehnokontrolli valmidus ja seadmed olemas, on ka

võimalik, et sellist teenust samas asukohas ka osutama hakatakse. Juhul kui erisüsteemi

tehnokontrolli osutavad eraldi spetsialiseerunud ettevõtted, kummutab see samas kaebaja väite, et

tegemist on kontrolliga, mida tavaline tehnokontrolli läbiviija suudab ja soovib läbi viia.

Kohus ei asu tuvastama, kui põhjalik kaebaja sõiduki erisüsteemi võimalik tehnokontroll on. Samas

kui tegemist on väliskeskkonnast kattepaneelidega eraldatud sõiduki osadega, siis ei saa vastav

visuaalne või anduriga kontroll olla ei keerukas ega aeganõudev ning vähetõenäoline on

väliskeskkonnast eraldatuse korral ka rooste ja väliste vigastuste olemasolu. Kui paagi pind on

kahjustunud, kinnitab see samas nii kahjustuste võimalikkust kui ka sellest tuleneda võivat ohtu.

27. Kaebaja subjektiivsete õiguste riivega ei seondu argument, et erisüsteemi tehnokontrolli nõuded

eraettevõtetele on tavalise tehnokontrolli nõuetest madalamad. Kaebajal puudub subjektiivne õigus

nõuda teistele isikutele seatud nõuete karmistamist, kui see ei võimalda kaitsta kaebaja õiguseid ega

kõrvaldada kaebajale tekkida võivat riivet.

Sarnaselt puudub kaebajal subjektiivne õigus sellele, et kontrollitaks teisi võimalikke erisüsteeme,

näiteks kaebaja nimetatud veeldatud propaangaasi ehk LPG süsteeme. Vastustaja on ka selgitanud, et

tegemist ei ole samaväärselt rõhu all oleva kütusega.

28. Kohus leiab, et kaebaja muud väited ei seondu enam piirangu vajalikkusega, vaid erisüsteemi

tehnokontrolli süsteemi mõõdukusega.

29. Riigil on väga lai kaalutlusõigus, kuidas korraldada isikutele seatavate kohustuste täitmine.

Inimesi võib suunata kohustuse täitma nii riigi enda juurde kui ka selleks, et iga inimene ostaks talle

kohustuse täitmiseks vajaliku eseme või teenuse eraettevõtjalt. Analoogselt – kuigi sõidukiomanikul

on kohustus hoida oma sõiduk seisukorras, et see on teistele ohutu, ei kaasne sellega riigile

remonditeenuse osutamise kohustust.

Sarnaselt võib riik kohustada isikut saama kinnitust enda kohustuste täitmise kohta eraettevõtjalt. Nii

väljastavad perearstid tervisetõendeid sõidukijuhtidele kui ka relvaomanikele, korstnapühkijad

kontrollivad küttesüsteemi tuleohutust7 ning veterinaararstid kannavad lemmikloomale paigaldatud

7 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021014

10(13)

mikrokiibid registrisse8. Tegemist ei ole olemuslikult riigivõimu tuumikfunktsiooni (nt

karistusvõimu) andmisega erakätesse, mis ei ole lubatud (Riigikohtu 16.05.2008 otsus nr 3-1-1-86-

07, osa II).

30. Kohus möönab, et korruptsioonioht võib esineda nii avaliku võimu teostamisel kui ka

eraõiguslikes suhetes. Samas ainuüksi korruptsiooniohu tekkimise võimaluse tõttu ei pea riik

hoiduma regulatsiooni kehtestamisest, sh ka sellest, et vajalikke kontrolle viivad läbi ning vajalikke

tõendeid väljastavad eraettevõtjad. Korruptsioonijuhtumi ilmnemisel on kaebajal võimalik esitada

kuriteokaebus.

Kohus saab aru, et kaebaja on korruptsiooniohtu ennekõike seostanud sellega, et erisüsteemide

kontrolli võivad läbi viia samad isikud, kes toovad gaasiautosid maale ning remondivad neid.

Kaebajal on juhul, kui tema sõiduk erikontrolli ei läbi, sh nii konkreetsete puuduste kui ka tootja

seatud piirangute tõttu, õigus vaidlustada vastavat tulemust analoogselt perearsti väljastatava

tervisetõendiga halduskohtus. Sellises vaidluses on mh võimalik kontrollida, kas ja millised piirangud

on seatud kaebaja sõiduki kasutamisele, kui CNG kütuse paak on vanem kui 20 aastat9. Kohus on

kaebajale seda õiguskaitsevahendit varem selgitanud (vt 15.03.2024 määruse p-d 3.1 ja 6.1). Kohus

ei asu läbi viima haldusmenetlust erisüsteemi kontrollijate asemel, kui kaebajal on olemas hilisem

tõhus õiguskaitsevahend tühistamiskaebuse näol.

31. Kohus käsitles menetlusse võtmise määruses ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadesse,

sh eeskirja nr 110 puutuvat (määruse p 5, dtl 622 jj). Kogumis tuleneb sellest võimalik vaidlus selle

üle, milline puudus võib olla tehnoülevaatuse läbimata jätmise põhjuseks, sealjuures kas tugineda

võib nõuetele, mis ei olnud sätestatud asjaomase sõiduki tüübikinnitust käsitlevas õigusaktis sõiduki

esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu ajal. Vaidlustatud määruse nr 82 § 8 lg 1 p 4 ja lg 2

sätestavad koosmõjus, et järgmise erisüsteemi kontrolli tähtaeg ei tohi ületada surumaagaasi

kütusepaagi kasutusaega. Küsimus sellest, milline kütusepaak kaebaja sõidukil on, milline on selle

seisukord ja kasutusaeg, tuleb lahendada alles siis, kui kaebaja sõidukiga erisüsteemi tehnokontrolli

läheb ja selle asjaolu üle vaidlus tekib. Nimetatud asjaolude kontroll praeguses menetluses ennetavalt

muutub sisutuks juhul, kui kaebajal tuleb oma sõiduki erisüsteemi remontida või välja vahetada

mõnel muul põhjusel.

32. Sõltuvalt sellest, kui suur on nii erikontrolli kui ka tavakontrolli osutamise vajadus ehk nõudlus

turul, kujuneb eelduslikult ka sellise teenuse osutajate võrk ehk asukohad, kus teenust osutatakse.

Sõiduki korrashoiu kontroll üks kord 4 aasta jooksul ei nõua oma olemuselt kodulähedast asukohta ja

riigi poolt tagatavat head juurdepääsu. Tegemist ei ole näiteks sotsiaalteenuste, ravimite tagatuse või

koolikohustuse täitmisega võrreldava valdkonnaga. Keskmisel sõidukiomanikul on eelduslikult

võimalik kontrolliperioodi pikkust arvestades planeerida erisüsteemi kontrolli aega nii, et seda on

võimalik ühendada muude sõiduki kasutamisega seotud sõitudega.

33. Olukorras, kus riik ise ei vii läbi erisüsteemi kontrolli, vaid seda osutavad eraettevõtted, on riigil

valik, kas asuda hinda reguleerima10 või jätta see turu kujundada. Riigil ei ole kohustust igakordselt,

kui isikutele seatakse mõni kohustus, tagada kohustuse täitmise üle hinnakontroll. Nii tuleb viia

sõiduk sõidukorda, muuta ehitis elanikele ohutuks ning toita ja katta enda ülalpeetavaid – mis kõik on

riigi poolt seatud kohustused – sõltumata sellest, milline on turul kujunev hind.

Juhul kui kaebajal on põhjendatud kahtlus, et tegemist on konkurentsimoonutusega, nt keelatud

kokkulepetega või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega, on kaebajal võimalik pöörduda

8 Nt https://www.riigiteataja.ee/akt/402062020035 § 5 lg 1

9 Vt viide 20 aastale määruse nr 82 seletuskirjas, kättesaadav https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18868e6f-

da2c-485b-b7dd-c8b2eb720b84, lk 3

10 Vrdl tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad, https://www.riigiteataja.ee/akt/130082024003

11(13)

kaebusega Konkurentsiameti poole. Olukorraks, kus kaebaja erisüsteemi tehnokontrolli ei läbi, sh

teenuse osutaja poolt hüpoteetilise konkurentsialase rikkumise tõttu, on kohus kaebaja

õiguskaitsevahendeid käsitlenud eelnevalt.

34. Omandi põhiõiguse piiramiseks on loetud ka seda, kui isik jääb küll formaalselt omanikuks, aga

talle on seatud piirangud ulatuses, mis vastavad omandi sisulisele võõrandamisele ehk isikul ei ole

võimalik olulises osas teostada oma õiguseid vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel (Riigikohtu

28.02.2023 otsus nr 3-12-2486, p 21). Senises praktikas on sellised küsimused tekkinud näiteks juhul,

kui kinnistutele on seatud ranged keskkonnaalased piirangud.

Käesolevas asjas on kaebuse ennetava esitamise tõttu täpselt teadmata, kui palju kaebaja sõiduki

erisüsteemi kontroll maksaks, kas sõiduk kontrolli läbiks; kui suured oleksid sõiduki remondikulud

juhul, kui see erisüsteemi kontrolli ei läbiks ning mis oleksid selle põhjused (paakide vanus,

välismõjud vms). Samuti on asjas teadmata kaebaja sõiduki hind. Nimetatud asjaoludega võiks olla

loogilises seoses ka kaebaja elatustase ja võimalikud erilised asjaolud, miks on kaebajale eriti oluline

sõidukiga sõitmise võimalus säilitada. Viimati nimetatuid puudub aga vajadus välja selgitada ka

seetõttu, et see teave muutuks oluliseks alles siis, kui kaebaja sõiduk erisüsteemi tehnokontrolli

läbimist alustaks.

Kohtule ei nähtu käesoleva asja raames ennetavalt, abstraktse normikontrolli raames hinnates, et

kaebajale tekkivad kulutused, s.o nii ülevaatuse hind kui ka võimalikud remondikulud oleksid

ilmselgelt sellised, et need riivavad kaebaja õigust oma sõiduki omandile ülemääraselt. Kontroll tuleb

läbida üksnes üks kord nelja aasta jooksul. Kohus ei välista, et kütusepaakide vahetamise kohustuse

korral võib vahetamise hind moodustada olulise osa sõiduki enda jääkväärtusest. Siinkohal tuleb aga

arvestada sõiduki vanust, milleks on otsuse tegemise ajal 19 aastat. Auto24.ee portaali andmetel on

kaebaja sõidukiga sama margi ja mudeliga teiste sõidukite, mis on toodetud aastatel 2003-2006,

ligikaudseks müügihinnaks 1500-4000 eurot. Üldteada asjaoluna väheneb sõidukite väärtus ajas ning

remondi ja hoolduse hind kasvab, sealjuures nii sõiduki eesmärgipärasest kasutusest tuleneva

kulumise tõttu kui ka seetõttu, et sõltuvalt konkreetsest sõidukist võivad varuosad muutuda

keerukamalt kättesaadavaks ja seetõttu kallimaks. Mida vanem on ese, seda rohkem võib selle

parandamiseks kuluv hind läheneda eseme enda jääkväärtusele.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ka abstraktselt omandipõhiõigust põhiõigusega elule ja tervisele kaaludes

ilmselgelt põhiseadusvastane see, et riik kulusid ei kata või sõidukit välja ei osta. Kaebaja ei ole ka

ära näidanud, et tal ei ole tekkinud piirangute tõttu võimalik sõidukit vabaturul mõistliku hinna eest

müüa, võrreldes hinda sõiduki erisüsteemi kontrolli läbimiseks vajalike kuludega (s.o konkreetse

sõiduki kohta tegelikult vajalike kuludega).

35. Kaebaja leiab samuti, et rikutud on tema õiguspärast ootust, et gaasiautod on muude sõidukitega

samaväärsed ja neil puuduvad eripiirangud.

Õiguspärase ootuse sisuks on see, et igaühel on võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et

õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt

isikule ebasoodsas suunas.

Õiguspärane ootus ei tähenda õiguskorra kivistamist ehk et kokkulepitud reegleid ei võiks mõistliku

tähtaja kestel muuta nii, et inimestel jääb mõistlik kohanemisaeg, sh sõiduki müümiseks. Sõiduki

ostmise aja seisuga ei fikseerita ostjat silmas pidades õiguskorda nii, et ei võiks muutuda

liiklusreeglid (kiiruspiirangud, ühissõidukirajad vms); kaasnevad kulud (kütuseaktsiis, tavalise

tehnoülevaatuse piirhind, automaks); samuti nt juhile või sõidukile seatavad turvanõuded (nõuded

juhil tervisele, kohustus kasutada turvatoole vms). Lisateabe saamisel, et juba kasutusele võetud

esemed, sh sõidukid, seadmed, ehitusmaterjalid vms, võivad osutuda inimelule või tervisele

12(13)

ohtlikuks, kaalub selline oht üles isiku soovi kasutada omandit senisel viisil muutmata kujul edasi.

On seadusandja valik, kas mõnel juhul siiski lubatakse konkreetset eset senisel viisil kasutada (nt

vanu sõidukeid ilma peatoeta), kui sellega kaasneb ennekõike oht üksnes kasutajatele, aga mitte

ümbritsevatele inimestele (vrdl kütuseleke või põlemine). Gaasiauto korral võib aga ilmselgelt

kaasneda oht ka ümbritsevatele isikutele, s.o nii tuleohu korral kui ka surve vallandumisel.

Kaebaja ei ole siinkohal riigiga lepingulises suhtes, millega riik oleks kaebajale andnud garantii, et

tal on lubatud sõidukit igal juhul kontrollimata ja muutmata kujul selle eluea lõpuni kasutada. Juhul

kui sellise lubaduse on kaebajale andnud tootja, on kaebajal võimalik oma õiguseid kasutada

õigussuhetes tootjaga, sh vaidlustades vajadusel ka erisüsteemi tehnokontrolli tulemus. Nagu kohus

märkis, sõltub järgmise erisüsteemi kontrolli tähtaeg kütusepaagi enda kasutusajast (määruse § 8 lg 1

p 4 ja lg 2).

Määrusega on esmane kontrolliaeg toodud 1 aastani määruse kehtestamisest arvates. Sellega ei ole

kontrolliaega lühendatud, kuivõrd eelnevalt ei ole sellist erisüsteemi kontrolli läbi viidud. Loodud on

üksnes esmane aeg, millal tuleb kontroll läbida ja millest alates saab hakata tavapärast 4-aastast

kontrollaega arvestama. Kaebaja leiab küll, et üleminekuaeg on liialt lühike, kuid ei ole põhistanud,

miks tal ei olnud selle aja jooksul võimalik mõistlike pingutustega erisüsteemi kontrolli minna.

Sealjuures ei ole kaebaja kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt proovinud jätkuvalt erikontrolli minna

ega ole põhistanud ka liiga väheste teenusepakkujatega, aegade puudumisega vms.

36. Kohus leiab, et määruse rakendamise keelamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hetkel ei ole

avaldanud asjaolusid, mis muudaksid määruse rakendamise ilmselgelt õigusvastaseks või

põhiseadusvastaseks, arvestades kohtuliku kontrolli ulatust enne võimaliku rikkumist esitatud

kaebuse korral.

Kaebajal on jätkuvalt võimalik pöörduda kohtusse siis, kui tema sõiduk erisüsteemi kontrolli ei läbi.

Ka on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega abstraktse normikontrolli veelkordseks algatamise

kaalumiseks õiguskantsleri poole (vt 02.02.2024 määruse p 3), samuti esitada pöördumisi

õigusloojatele ehk nii Riigikogule kui ka ministeeriumile (vastustajale).

37. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS §

108 lg 1). Ka juhul, kui käsitleda kaebaja kahjunõuet menetluskulude nõudena (dtl 719), on kaebaja

kohtuasja kaotanud pool ning lisaks ei ole kaebaja menetluskulude tegelikku tekkimist tõendanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 17.12.2025 KOHTUOTSUSEGA.

13(13)