3-24-589/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

16.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-589

Haldusasi

Xi kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks

rahvastikuregistrisse

kande

tegemiseks

Xi

hooldusõiguse olemasolu kohta tema alaealise lapse

suhtes.

Menetlusosalised

Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxx)

Vastustaja I – Siseministeerium

Vastustaja II – Tallinna linn

Menetlustoiming

Täiendava vastustaja määramine, menetluse

lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada täiendavaks vastustajaks (vastustaja II) Tallinna linn.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-24-589 menetlus.

3. Tagastada Xile tasutud riigilõiv summas 20 eurot.

4. Mõista Siseministeeriumilt Xi kasuks välja menetluskulud summas 187,5 eurot ja

Tallinna linnalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 187,5 eurot.

5. Asendada kaebaja ja kolmandate isikute nimed ning kaebaja pangakonto andmed

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. X (edaspidi ka kaebaja) esitas 28.06.2023 Harju Maakohtule hagi, alaealise lapse Y vastu,

tema põlvnemise tuvastamise nõudes Xist. Hagi esitamine oli tingitud asjaolust, et lapse ema

varjas lapse põlvnemist Xist ja keeldus koostööst lapse põlvnemise tuvastamiseks.

2. 30.10.2023 tegi Harju Maakohus otsuse nr. 2-23-9294, millega tegi kindlaks, et Y (isikukood

xxxxxxxxxxx, edaspidi ka laps) põlvneb Xist (isikukood xxxxxxxxxxxx).

3. Harju Maakohus edastas kohtuotsuse nr. 2-23-9294 peale jõustumist täitmiseks

perekonnaseisuasutusele.

4. 18.01.2024 edastati rahvastikuregistri poolt kaebajale e-kirjaga teade, et „Põlvnemise

tuvastamise kohtulahendi alusel ei saa Te autommatselt lapse üle hooldusõigusi.

Hooldusõiguste saamiseks tuleb pöörduda uuesti kohtu poole”. Sisuliselt on tegemist

rahvastikuregistri keeldumisega teha toiming - kanne kaebaja hooldusõiguse olemasolu kohta,

tema alaealise lapse suhtes.

5. Kaebaja pöördus Siseministeeriumi (rahvastikuregistri) poole palvega esitada hooldusõiguse

kande tegemata jätmise kohta õiguslikud põhjendused. Kaebajal on õigus nõuda toimingu

tegemata jätmise kohta kirjalikke põhjendusi vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 108

lg 1 sätetele.

6. Kaebajale edastati 14.02.2024 e-kirjana Siseministeeriumi poolt selgitus

Justiitsministeeriumi seisukohast, miks ei saa Siseministeerium, rahvastikuregistri pidajana,

teha kannet Xi hooldusõiguse olemasolu kohta, tema alaealise lapse Yi suhtes.

Justiitsministeeriumi seisukoha kohaselt on hooldusõiguse automaatne kanne põlvnemise

tuvastamise kohtuotsuse alusel põhjendamatu, kuna põlvnemise tuvastamine kohtu kaudu

kätkeb endas eeldust asjaolus, et vanematel on vaidlus hooldusõiguse kuuluvuse ja selle

teostamise kohta. Sellise eelduse alusel peab Justiitsministeerium vajalikuks peale põlvnemise

tuvastamise kohtu poolt täiendavalt ka hooldusõiguse kuuluvuse otsustamist kohtu kaudu.

7. Kaebaja ei nõustunud Siseministeeriumi poolt rahvastikuregistris hooldusõiguse olemasolu

kohta kande tegemata jätmisega Justiitsministeeriumi poolt esitatud põhjendustel.

8. Tallinna Halduskohtus registreeriti 28.02.2024 Xi kaebus Siseministeeriumi kohustamiseks

rahvastikuregistrisse kande tegemiseks Xi hooldusõiguse olemasolu kohta tema alaealise lapse

suhtes.

9. Tallinna Halduskohtus registreeriti 03.04.2024 kaebaja taotlus kohtumenetluse

kiirendamiseks. Taotluse kohaselt on kaebus äärmiselt kiireloomulise iseloomuga ja seega ka

mõistlik aeg selle menetlemiseks peab olema äärmiselt lühike, kuna kande tegemata jätmisega

võib tekkida pöördumatu kahju abitule alaealisele lapsele. Kaebajale on tehtud takistus

kasutada oma seaduslikke vanemlikke õigusi ja kohustusi oma alaealise lapse eest hoolitseda ja

isegi saada teavet oma alaealise lapse viibimiskoha, tema elutingimuste ja isegi lapse tervisliku

seisundi kohta.

10. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 04.04.2024 menetlusse ja määras vastustajaks

Siseministeeriumi. Siseministeerium vastas kaebusele 06.05.2024, kus tõi muu hulgas välja, et

Siseministeerium tuleks menetlusse kaasata haldusorganina, kuid vastustajaks peaks olema

Tallinna Perekonnaseisuamet.

11. Tallinna Halduskohus tegi Tallinna linnale kohtunõude seoses esitatud kaebuse ja Tallinna

linna (Tallinna Perekonnaseisuamet on Tallinna linna ametiasutus) vastustajaks määramise

osas. Tallinna Perekonnaseisuamet vastas kohtunõudele ja esitas taotluse menetluse

lõpetamiseks, sest Tallinna Perekonnaseisuamet tegi pärast kohtunõude kättesaamist nõutud

toimingu ja kandis 05.07.2024 rahvastikuregistrisse lapse isa hooldusõiguse andmed ning

teavitas samal kuupäeval Xi e-posti teel. Ühtlasi tõi Tallinna Perekonnaseisuamet välja, et

nende hinnangul peaksid vastustajateks olema nii Siseministeerium kui ka Tallinna

Perekonnaseisuamet.

2(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 1 sätestab, et perekonnaseisuasutus

registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb

rahvastikuregistrisse perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja

parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest

rahvastikuregistri väljavõtteid. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et maakonnakeskuse kohaliku

omavalitsuse üksus registreerib sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist,

muudab ja parandab perekonnaseisuandmeid, teeb andmehõivekandeid perekonnaseisuaktide,

kohtulahendite, rahvusvahelise kaitse andmise otsuste ja välisriigi perekonnaseisudokumentide

alusel, annab väljavõtteid perekonnaseisuandmetest ja ärakirju perekonnaseisudokumentidest,

teeb nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid ning seaduses sätestatud juhtudel muid

perekonnaseisutoiminguid. Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus juhendab

vaimulikke perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes. PKTS § 3 lg 2 p 2 kohaselt on

perekonnaseisuasutusteks muu hulgas maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksused. PKTS

§ 3 lg 32 p 12 sätestab, et maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus PKTS tähenduses on

kohaliku omavalitsuse üksus või tema õigusjärglane, kuhu kuulub teiste hulgas Tallinn.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 järgi on halduskohtumenetluses

vastustajaks Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus,

avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline

või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või

võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse.

Riigiasutus on vastustaja ka siis, kui vaidlustatakse tema koosseisu kuuluva ametiisiku või

kollegiaalorgani tegevust (HKMS § 17 lg 2). HKMS § 17 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt loetakse

seega kohaliku omavalitsuse üksus ühtsena vastustajaks, kui vaidlustatakse tema koosseisu

kuuluva ametiisiku või kollegiaalorgani tegevust. Tallinna Perekonnaseisuamet on põhimääruse

kohaselt Tallinna linna ametiasutus, mistõttu tuleb vastustajaks määrata Tallinna linn. Harju

Maakohus edastas 04.12.2023 Tallinna Perekonnaseisuametile registrikannete tegemiseks

Harju Maakohtu 30.10.2023 põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse nr 2-23-9294. Resolutsiooni

kohaselt tuvastati, et kostja Y põlvneb hagejast Xist. Lähtuvalt 30.10.2023 kohtuotsuse nr 2-23-

9294 resolutsioonist on 05.12.2023 kantud isast põlvnemise andmed rahvastikuregistrisse.

Kuna resolutsioonis ei ole reguleeritud hooldusõiguse küsimusi, siis lapse isale hooldusõigust

rahvastikuregistrisse ei märgitud. Alles pärast kohtusse kaebuse esitamist ja kohtu poolt

Tallinna linnale kohtunõude tegemist kandis Tallinna Perekonnaseisuamet 05.07.2024

rahvastikuregistrisse lapse isa hooldusõiguse andmed ning teavitas samal kuupäeval Xi e-posti

teel. Kuna Tallinna linn (Tallinna Perekonnaseisuameti kaudu) toimingut õigeaegselt ei teinud,

tuleb täiendavaks vastustajaks tunnistada Tallinna linn.

Täiendava vastustaja lisamine ei ole kaebuse muutmine, kaebuse nõuet või alust ei muudeta.

Kuna kaebuse osas toimub täpsustus, kus määratakse täiendav vastustaja, ei ole vaja kaebust

muuta. Kooskõlas HKMS § 17 lg 1, § 18 lg 1 ja 2 tunnistab kohus täiendavaks vastustajaks

(vastustaja II) Tallinna linna. Vastustaja asendamisel või täiendava vastustaja kaasamisel ei ole

uuel vastustajal absoluutset õigust nõuda asja arutamist algusest peale. Kui uus vastustaja on

juba varem menetlusse kaasatud (nt arvamuse andmiseks) ja tal on olnud võimalus oma

seisukohti esitada, ei pruugi asja algusest peale arutamine olla vajalik (Riigikohtu

Halduskolleegiumi 12.11.2019 otsuse nr. 3-16-1573 p 26). Tallinna linnal on olnud võimalus

menetluses oma seisukoht esitada, mistõttu pole vajadust asja algusest peale arutada. Pealegi on

kaebusega nõutud toiming tänaseks tehtud.

3(4)

13. Kohus ei asenda Siseministeeriumit Tallinna linnaga. Siseministeerium on PKTS kohaselt

samuti perekonnaseisuasutuseks, kellel on PKTS § 3 lg 1 ja lg 6 kohaselt sarnaselt Tallinna

linnaga õigus teha muu hulgas rahvastikuregistrisse kandeid. Siseministeerium on ka

rahvastikuregistri seaduse § 3 lg 2 rahvastikuregistri vastustav töötleja. Kaebaja pöördus

kõigepealt rahvastikuregistri poole, kus rahvastikuregistrit haldav Siseministeerium keeldus

kande tegemisest. Siseministeeriumil oli võimalus kaebaja suunata Tallinna

Perekonnaseisuametisse, kuid ta seda ei teinud. Kuna antud juhul oleks kande saanud teha ka

Siseministeerium ja kaebaja suunas oma kaebuse just Siseministeeriumi vastu, jätab kohus

Siseministeeriumi jätkuvalt vastustajaks ja ei asenda teda Tallinna linnaga.

14. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kaebaja tegi 23.07.2024 taotluse menetluse lõpetamiseks, sest kaebuse

esitamise järgselt on vaidlustatud toiming kohtuväliselt täidetud. Vaidlustatud toimingu täitmist

kinnitab ka Tallinna Perekonnaseisuamet oma 05.07.2024 kohtunõudele esitatud vastuses.

Kohus lõpetab käesoleva haldusasja menetluse.

15. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv kui kohus lõpetab menetluse HKMS §

152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis tuleb kaebajale

tagastada. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesolevas asjas tehti toiming tingituna

kaebuse esitamisest. Tallinna linn nimetatud toimingut ei teinud, kui talle laekus Harju

Maakohtu otsus põlvnemise tuvastamise kohta. Siseministeerium ei teinud toimingut kui

kaebaja rahvastikuregistri poole pöördus. Alles pärast kaebuse esitamist kohtusse ja kohtu

teavitusest Tallinna linnale, tehti nõutud toiming. Kaebaja tegi 23.07.2024 taotluse

menetluskulude summas 375 eurot väljamõistmiseks. Antud juhul on põhjendatud

menetluskulude väljamõistmine vastustajatelt, sest rahvastikuregistri kanne jäi nii Tallinna

linnal kui ka Siseministeeriumil (kaebaja pöördus rahvastikuregistri poole kande tegemiseks,

millele Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus vastas eitavalt) õigeaegselt

tegemata. Seega tuleb Tallinna linnalt ja Siseministeeriumilt mõista välja Xi kasuks

menetluskulud summas 375 eurot (käibemaksuta). Riigilõiv ja vastustajatelt väljamõistetud

menetluskulud tuleb kanda Xi pangakontole nr. xxxxxxxxxxxxxx.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik

4(4)