4-24-2564/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. septembril 2024. a, Tallinn

Väärteoasja nr

4-24-2564

Kohtunik

Karin Olentšenko

Väärteoasi

Siim Täksi kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 16.07.2024 otsusele

väärteoasjas nr 2315,24,004823

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja – Siim Täks (isikukood: 38701300248,

elukoht: xxx)

Kohtuväline menetleja – PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna kohtuesindusgrupp (asukoht: Pärnu

mnt 139, 15060 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohus otsustas:

Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse 16.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,004823 – Siim Täksile LS §

224 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

kestuse osas.

Teha Siim Täksi karistamise osas uus otsus ning võtta Siim Täksilt LS § 224 lg 2 järgi

põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks, mille algust

arvata kohtuotsuse jõustumisest.

Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

16.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,004823 muutmata.

Edasikaebamise kord

VTMS §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule

Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Väärteoprotokoll ja kaevatav otsus

Vastavalt 24.06.2024 koostatud väärteoprotokollile AB1630886 juhtis Siim Täks 24.06.2024

kell 15.22 Tallinnas, Mahtra tn 17, liikudes Mustakivi tee suunas, mootorsõidukit Kia Seed

reg. märgiga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

vähem kui 0,49 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 mg/l+-0,05mg/l), rikkudes

liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

16.07.2024 otsusega väärteoasjas nr 2315,24,004823 karistati Siim Täksi LS § 224 lg 2 järgi

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks.

Kaebuse sisu

Eelnimetatud otsusele esitas Siim Täks kohtule kaebuse, milles palub tühistada Lääne-Harju

politseijaoskonna otsuse mootorsõiduki äravõtmise osas, asendades karistuse rahatrahviga.

Karistuse kergendamise vajadust põhjendab kaebuse esitaja sellega, et ta elab Keilas ja

igapäevaselt käib tööl Tallinnas, xxx, kus töötab xxx. Töö osaks on tööautoga kauba

vedamine, juhtimisõiguseta on oht töö kaotada. Samuti peab igakuiselt maksma elatist 9-

aastasele lapsele, töökoha kaotus on väga problemaatiline. Rikkumist kahetseb ja on

soetanud alkomeetri, et edaspidi vältida taolise olukorra kordumist. Kaebuse esitaja on nõus

kirjaliku menetlusega.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

Kohtuväline menetleja esitas 13.08.2024 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustub kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, kuid leiab, et puuduvad alused

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku puhul kergema karistusliigi s.o.

rahatrahvi kohaldamisest ei piisa ja on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära

võtmise kohaldamine. S.Täks on tunnistanud sõiduki juhtimist ebakaines olekus, tuvastati

alkoholisisaldus isiku poolt väljahingatavas õhus 0,49mg/l. Menetlusalune isik põhjendas

rikkumist asjaoluga, et ei tundnud ennast kella 15.22 ajal pärastlõunal purjus olekus,

vaatamata öösel kella kolmeni õlut juues. Kohtuväline menetleja ei pea eluliselt usutavaks, et

S.Täks ei tundnud ennast purjus olekus: alkoholikogus 0,48mg/l on ligikaudselt võrdne 0,576

promilliga. Näiteks tekitab 85kg kaaluva mehe veres 0,2 promillise joobe 12g puhast

alkoholi, mis on võrdne 0,33 liitrilise 4,5% kanguse alkohoolse joogiga (õlu või siider). Ei

ole usutav, et pärast ligikaudu kolme sellise joogi tarbimist ning alkoholi imendumise järgselt

ei ole alkoholi mõju üldse tuntav.

Karistusregistri andmetel on S.Täks varasemalt karistatud 15.06.2023 otsusega LS § 224 lg 1

järgi väärteo toimepanemise eest 29.04.2023.a., rahatrahv tasutud 01.09.2023.a. Käesolev

rikkumine on eelmisega võrreldes enamohtlikum, kuivõrd tuvastatud alkoholikogus isiku

organismis oli suurem. Sanktsioonivahemiku (0,25-0,74mg/l) mõistes on isiku süü keskmise

lähedane, kuivõrd sanktsioonivahemiku keskmine on 0,49mg/l.

Kohtuväline menetleja ei poolda ka juhtimisõiguse äravõtmise aja vähendamist. Kaebuses on

liialt tuginetud eripreventiivsetele vajadustele. Eripreventsiooni olemus kujutab endast

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimpanemisest hoiduma. Menetluses olev

süütegu on seotud varasema rikkumisega, kuivõrd tegu on samaliigilise väärteoga ja S.Täks

on näidanud enda negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust.

Kohtuväline menetleja peab tuvastatud alkoholikogust oluliseks ületamiseks, sest väärteo

vastutusalas, mis puudutab alkoholi piirmäära ületavas seisundis, on lähemal

kriminaalvastutuse piirile (0,75mg/l), kui väärteovastutuse alammäärale (0,10mg/l). Antud

juhul esineb nii korduvus kui ka piirmäära oluline ületamine.

Menetlusaluse isiku töökoha aadressil xxx tegutseb K OÜ, puudub kinnitus selle kohta, et

juhilubade kaotuse puhul ootaks S.Täksi ees koondamine või et tööandjal puuduks võimalus

töökorraldust muuta. Juhilubade omanikuna, varasemalt väärteokorras karistatud isikuna

ning varasema elukogemuse pinnalt peaks menetlusalusel isikul olema ettekujutus

kehtivatest karistustest. Sellele vaatamata ei olnud takistuseks autorooli istumine ning teiste

isikute turvalisuse potentsiaalsesse ohtu panemine enda mugavuse arvelt. Seega puuduvad

eripreventiivsed kaalutlused karistusliigi valikul. Karistusmäära valikul on kohtul võimalik

eripreventsiooniga arvestada, kuid sellele vaatamata on enne eripreventiivse prognoosi

hindamist vajalik tuvastada süü suurus, mis on kohtuvälise menetleja hinnangul suur.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus seaduslik, arvestab eri- ja üldpreventsiooni

eesmärkide saavutamisega ning on kooskõlas KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise

üldalustega, puudub alus otsuse tühistamiseks karistusliigi osas.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1

lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama

VTMS § 133 loetletud küsimused.

Vaidlus puudub selles, et 24.06.2024 kell 15.22 Tallinnas, Mahtra tn 17, pani Siim Täks

toime talle väärteoprotokollis ja -otsuses kirjeldatud teo. Kohtu hinnangul on Siim Täksi

poolt toimepandud väärtegu ka nõuetekohaselt tõendatud järgmiste väärteoasjas kogutud

tõenditega.

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas

õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Väärteotoimikus asuvad järgmised tõendid:

- 24.06.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemuse väljatrükk, millest nähtuvalt tuvastas patrullpolitseinik 24.06.2024 kell 15:51

Siim Täksil sõiduki juhtimist keelava alkoholi piirmäära ületamise (lõplik lugem 0,54 mg/l ±

0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,49 mg/l; Alcotest 7110 Typ MKIII EST).

- Taatlustunnistus nr TTRC-23/00175, mille kohaselt on tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110

Typ MKIII number ARAF-0018 läbinud taatluse ning vastab esitatud nõuetele, taadeldud

29.12.2023 (sama tõendusliku alkomeetri kohta on esitatud ka uus taatlustunnistus TTRC-

24/00080 taatluse läbimise kohta 10.07.2024, kehtib kuni 31.01.2025).

- PPA tõend selle kohta, et politseiametnik R K on läbinud 2019.a SKA õpingute ajal kolm

koolitust (mõõt.koolitus, alkom. + narko).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Siim Täks sõiduki

juhtimiselt alates 24.06.2024 kell 15:23, sest ta juhtis sõidukit Kia Seed reg. märgiga xxx ja

oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et

ta oli joobeseisundis.

- Tunnistaja K K (politseiametnik) ütluste kohaselt reidi „kõik puhuvad“ käigus 24.06.2024

kel 15.22 Tallinnas Mahtra 17 peatati sõiduk Kia Seed reg. märgiga xxx, mida juhtis Siim

Täks, esmane kontroll näitas alkoholi sisaldust, seejärel indikaatorvahend näitas 0,48mg/l.

Sõiduautos oli Siim Täksu xxx, kes oli ka joobes. Siim Täks toimetati politseijaoskonda, kus

tõendusliku alkomeetri tulemus oli 0,49mg/l.

- Detailandmete päring isiku kohta politseiasutusele, millest nähtub, et Siim Täksil on kehtiv

juhiluba.

- Karistusregistri õiend, millest nähtub, et 29.04.2023 toimepandud väärteo eest karistati Siim

Täksi 23.05.2023 otsusega LS 224 lg 1 järgi rahatrahviga 260 eurot, mis on täidetud

01.09.2023.a.

- Menetlusaluse isikuna Siim Täks kinnitas, et eile kella 3-ni jõi õlut, ei tundnud, et oleks

purjus, sõitis Riisiperest Lasnamäeni.

Kohtule esitatud tõendid langevad omavahel kokku ning ei ole kahtlust, et väärteoprotokollis

näidatud ajal ja kohas juhtis Siim Täksi mootorsõidukit Kia Seed reg. märgiga xxx isikuna,

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg. Seega

on väärteoprotokollis õigesti märgitud, et 24.06.2024 pani Siim Täks toime LS § 224 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus

on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Kohtule esitatud kaebuses ei vaielnud Siim Täks ka rikkumisele vastu.

Kohtu hinnangul pani Siim Täks rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Menetlusalune

isik selgitas, et lõpetas alkoholi tarvitamise kella 3 ajal öösel, kuid S.Täksil esinenud

joobeseisundi aste seab tema selgitused kahtluse alla. Siim Täks peeti kõik puhuvad reidi

käigus kinni kell 15.22, autos oli ka teine isik, kes oli samuti alkoholijoobes. Kuna S.Täks

asus sõidukit juhtima ligikaudu 11 tundi pärast alkoholi tarvitamist, puudub kohtul igasugune

usk, et S.Täks ei oleks kordagi mõelnud, et senine tarvitatud alkoholi kogus võiks siiski olla

takistuseks mootorsõiduki juhtima asumisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses

märgituga, et arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra pidi menetlusalune isik teadma

ja tajuma oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt.

Tarbitud alkoholi kogust arvestades oleks Siim Täks kohusetundliku suhtumise korral

liiklusnõuete täitmisesse pidanud siiski enne mootorsõiduki juhtima asumist veenduma ka

juhtimise lubatavuses. Järelikult võib väita, et 24.06.2024 kella 15.22 ajal mootorsõidukit

juhtides pidas Siim Täks siiski võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönas seda.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Siim Täksi käitumine sisaldab LS § 224 lg 2

ettenähtud süüteokoosseisu. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik

asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust

otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna

oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole

tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(RKL 3-1-1-6-17 p 9).

LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuväline menetleja määras Siim Täksile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks, seega karistati teda keskmise määra

ulatuses.

Siim Täks on juba kohtueelses menetluses tehtut kahetsenud. Puhtsüdamliku kahetsuse

olemasolu on kontrollitav ja see tuleneb asja materjalidest - menetlusaluse isiku protokollist.

Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole kergendavat asjaolu arvestatud. Samuti ei ole Siim Täks

kohtule esitatud kaebuses rikkumisi eitanud ning ennast õigustama asunud. Nimetatu

kinnitab menetlusaluse isiku poolt avaldatu tõsiseltvõetavust, aga ka kohtu veendumust, et

menetlusalune isik on mõistnud rikkumise tõsidust. Kuna raskendavad asjaolud puuduvad,

leiab kohus, et Siim Täksile mõistetud karistus ei pea ületama sanktsiooni keskmist määra.

Kaaludes aga karistusliigi valikut leiab kohus, et antud juhul ei ole Siim Täksi võimalik

karistada rahatrahviga ning sarnaselt kohtuvälise menetleja peab põhjendatuks kohaldada

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Siinjuures arvestab kohus ka Siim Täksi varasemat

rikkumist. Nimelt nähtub karistusregistrist, et 29.04.2023 toimepandud väärteo karistati Siim

Täksi 23.05.2023 otsusega LS 224 lg 1 järgi rahatrahviga 260 eurot, mis on täidetud

01.09.2023. Järelikult on Siim Täksi juba mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi

piirmäära ületades rahatrahviga karistatud. Uue analoogse rikkumise toimepanemine

24.06.2024 kinnitab veenvalt, et rahatrahv kui karistusliik ei ole S.Täksi käitumist

õiguskuulekusele mõjutanud. Seega on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi

intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmist. S.Täksi käitumine oli

lubamatu ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik.

Kõik liiklejad peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää

tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega.

Kaebaja on küll pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste

täitmisega ning avaldanud, et töökoht asub Tallinnas, tõendeid enda töötamise kohta ei

esitanud. Seega ei saa ka kindlalt väita, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotaks S.Täks

töökoha, seega sissetuleku. Samas ei saa isik ka järjepidevalt panna toime liiklusalaseid

rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse

äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-

26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.

Kuivõrd kohtul puuduvad andmed, et isikule oleks varasemalt juhtimisõiguse äravõtmist

karistusena kohaldatud, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke

menetlusaluse isiku puhul saavutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega väiksemas määras, kui

seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka S.Täksu kahetsust

toimepandud rikkumise suhtes ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohus leiab, et

põhjendatud on S.Täksult võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks. Selline

karistuse määr vastab isiku süü suurusele ja arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Samas

aga on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Pärast käesolevat

karistust on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks

suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka

nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja

otsuses märgituga, mille kohaselt teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest,

suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse 16.07.2024 otsus väärteoasjas nr 2315,24,004823 tuleb tühistada Siim

Täksile LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kestuse osas. Kohus teeb Siim Täksi karistamise osas uue otsuse ning võtab Siim

Täksilt LS § 224 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse kolmeks kuuks.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)