2-20-16862/58 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-20-16862

Tsiviilasi

Narva linn, P. Kerese tn 19 korteriühistu hagi OÜ Elamu

Teenused Grupp ja T P vastu võla nõudes

Hagihind

3 000 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

10.02.2021. a

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Narva linn, P. Kerese tn 19 korteriühistu

(registrikood 80228194, postiaadress: P. Kerese tn 19-35,

20309, Narva)

Hageja lepinguline esindaja: A G

(e-post: xxx )

Kostjad:

T P (isikukood xxx,

e-post: xxx )

Elamu Teenused Grupp OÜ (registrikood 11688471, aadress:

Tallinna mnt 18-41, 20304, Narva)

Kostjate lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Narva linn, P. Kerese tn 19 korteriühistu hagi OÜ Elamu Teenused

Grupp ja T P vastu solidaarse võla nõudes.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist.

2-20-16862

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata

(apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte

hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses

märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja

vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb

tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses

esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõuded ja seisukohad

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 3 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt kehtis alates

01.01.2011. a hageja ja kostja 2 vahel leping elamu asukohaga Kerese tn 19 haldamiseks ja

majanduslikuks teenindamiseks. Kostja 2 juhatuse liige on kostja 1, kes sisuliselt oli majavalitseja.

11.11.2017. a võttis hageja üldkoosolek vastu otsuse ehitada täiendav autoparkla linnamaale

aadressil Kerese 17b, autovaldajatelt kogutud rahaliste vahendite arvel. 27.11.2017. a kostja 1

koostas ,,juhatuse protokolli“ parkla ehituseks töövõtja väljavalimise kohta ja saatis selle kolmele

hageja seaduslikule esindajale (juhatuse liikmed A. I, G. T ja J. I). Kõik kolm juhatuse liiget valisid

töövõtjaks Xxx OÜ, kuna sellel oli kõige väiksem tööde maksumus - 3 763,85 eurot. Vaatamata

juhatuse kooskõlastatud ülalnimetatud tööde maksumusele, üks juhatuse liikmest — G. T, samuti

kostja 1 allkirjastasid valitud töövõtjaga lepingu suuremale summale – 4 065,86 eurot. Seejuures

suurendasid nad omavoliliselt ja dokumentideta töövõtjale tellitava parkla pindala - 154 ruutmeetrilt

70 ruutmeetrile. Uut eelarvet (4 065,86 eurot) keegi juhatuse liikmetest ei kooskõlastanud. Samuti

ei olnud kooskõlastatud omavoliliselt suurendatud parkla uus ehitusprojekt. Projekti

ettevalmistamisega tegeles samuti kostja 1. Kostja 1 allkiri on kõrvuti G. Ti allkirjaga 04.12.2017. a

lepingu osas ,,TELLIJA“. Isegi tellija telefoninumber on T P telefon. Järelikult, pannes oma allkirja

lepingus tellija (KÜ Kerese 19 Narva) nimel, ületas T.P oma volitusi. Kuna mingeid volitusi

kostjale 1 allkirjastamaks töövõtulepingut parkla ehitamiseks linna maal hageja juhatus ei andnud,

siis selle lepingu allkirjastamine tema poolt on majahalduri pädevuse ületamine. Kostja 1 ei

esindanud hagejat, kuid allkirjastades ebaseaduslikult mainitud lepingu, tekitas tahtlikult töövõtjal

mulje, et ta on hageja esindaja. Kostja 1 töövõtjale avansi 3 000 euro omavolilise väljamaksmise

osas ületas enda majahalduri volitusi. Seejuures maksis KÜ remontfondist, ehkki ise T. P viis läbi

11.11.2017. a üldkoosoleku, kus otsustati raha parkla ehitamise eest tasumiseks koguda

2-20-16862

autoomanikelt. Aga seda raha kogumist oli plaanis alustada pärast lepingu sõlmimist töövõtjaga.

Saanud teada, et töövõtjaga sõlmitud leping näeb ette ka avansi 3 000 euro väljamaksmise (3/4

lepingu üldsummast) ja seda, et lepingus on kehtestatud tööde algusetähtaeg - 05. detsember 2017.

a, hakkas üks hageja juhatuse liikmetest - A I kategooriliselt vaidlema vastu avansi

väljamaksmisele. Ta leidis, et enne parkla uue ehitusprojekti kinnitamist ei tohi töid alustada ja

järelikult ei tohi välja maksta avanssi. Avansi summa, nagu ka KÜ Kerese tn 19 kulud

parklaehitusele, ei olnud ette nähtud hageja finantsplaaniga ega ühistu juhatuse otsusega. Parkla

ehituse lõpetamiseks oli vaja ümber teha ehitusprojekt ja 15(18).10.2018. a esitas kostja 1 selle

linnavalitsusse. Kuid antud projekt oli kooskõlastusteta, selles olid puudused ja linnavalitsuse

poolsed märkused. Kostja 1 pettis uusi KÜ juhatuse liikmeid, teatades neile, et andis vastava

ülesande esialgsele projekteerijale, kuid tegelikult ei hakanud seda tegema. Seepärast mitme kuu

möödudes (07.06.2019. a) Narva Linnavalisus ütles üles lepingu KÜ-ga antud maatüki tasuta

kasutamise osas. Sellise kostja 1 poolse lohakuse tagajärjel ei olnud võimalik parklat lõpuni ehitada.

Töövõtja poolt alustatud tööd jäid lõpetamata uue ehitusprojekti puudumise tõttu, seepärast ei

koostatud nende tööde vastuvõtuakti. Killustikuga üle puistatud plats on sisuliselt lõpetamata ehitus.

Hageja uus juhatus püüdis pikka aega kooskõlastada uut ehitusprojekti suurendatud

parklapindalaga, kuid seda teha ei õnnestunud ja 07.06.2019. a teatas Narva Linnavalitsus linnamaa

aadressil P. Kerese tn 17b tasuta kasutamise lepingu ülesütlemisest. Oma 13.01.2019. a vastuses

OÜ Xxx juht mainib isikuna, keda ta hoiatas parkla pindala omavolilise suurendamise riskidest,

üksnes korteriühistu esindajat ja ei nimeta teda KÜ esimeheks. Alles 30.12.2020. a e-kirjas

täiendab, et antud riskide arutamisel peale KÜ esindaja T oli veel ka KÜ juhatuse esimees. Kostjale

1 (mitte G. Tile) saatis V R 13. detsembril 2017. a kell 17:45 teate parkla kohta, samuti arve avansi

tasumiseks summas 3 000 eurot. Väidetavalt KÜ juhatuse liige G T andis detsembris 2017. a

korralduse majavalitsejale T Ple tasuda töövõtjale arve summas 3 000 eurot. Kuid milleks G. Til

anda selline korraldus, kui tal endal oli täielik võimalus tasuda see arve. Asja materjalidest nähtub,

et üksnes kahel isikul KÜ-s oli ligipääs korteriühistu pangakontole koos rahaliste operatsioonide

teostamise õigusega - G. Til ja T. Pl. Ja kui G. T tahtnuks seda makset teostada, oleks ta seda teinud

ilma T. P vahenduseta. Vaidluse faktiliseks sisuks on kostja 1 (kostja 2 kaudu) tegevusega hagejale

materiaalse kahju tekitamine. Kostja 1 poolt parkla mõõtmete omavoliline suurendamine, mis tõi

kaasa linnavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti rikkumise (aga mitte lihtsalt ehituse

maksumuse suurenemise), on üheks asjaoluks, mis põhjustasid kahju tekitamise hagejale.

Linnavalitsus ei kooskõlastanud kostja 1 poolt omavoliliselt muudetud uut ehitusprojekti. Parkla

ehitus peatati, möödus ehituse tähtaeg, misjärel linnavalitsus lõpetas seaduslikel alustel KÜ-ga

linnamaa rendilepingu. Aga kostja 1 poolt omavoliliselt ehitusfirmale ülekantud avanss summas 3

000 eurot osutus korteriühistu mõttetuks kulutuseks. G Ti volitusi keegi ei vaidlusta. Kuid reaalne

materiaalne kahju hagejale on tekitatud mitte selle lepingu allkirjastamisega, vaid avansi viivitamata

ülekandmisega kostja 1 poolt töövõtjale — ilma volitusteta juhatuselt, ilma juhatuse otsuseta, ilma

raha eelneva kogumiseta autovaldajatelt. G. T omas õigust esindada hagejat kolmandate isikute ees,

aga mitte juhatust (kui KÜ alaliselt tegutsevat haldusorganit). Nimelt juhatus tervikuna pidanuks

otsustama küsimusi parkla suurust ja ehitusprojekti muutmisest, tasu suurusest töövõtulepingu järgi,

avansi maksmisest jne. Just juhatus kinnitas nii parkla suuruse ja ehituse eelarve summas 3 763,85

eurot. Teised kaks juhatuse liiget (A. I ja 1. Ia) ei andnud nõusolekut parkla suurendamiseks ja

avansi tasumises, G T ei hakanud tasuma mainitud avanssi summas 3 000 eurot. Seepärast KÜ

juhatuse liikme A. Ii kirjavahetus kostjaga 1 tõendab, et kostja tegutses omavoliliselt, ilma juhatuse

korralduseta. Juhatuse liige A I, protestides kostja 1 tegevuse vastu, ei omanud õigust vaidlustada

neid toiminguid kohtu korras, kuna ei võinud ainuisikuliselt esindada KÜ-t. Materiaalset kahju

tekitas kostja 1 mitte A. Iile, vaid KÜ-le tervikuna. Antud arve oli saadetud T P firma aadressil ja

kostja poolt isiklikult tasutud. Poolte vahel ei ole vaidlust 04.12.2017. a lepingu õiguspärasuse üle

ja keegi pole rääkinud 3 000 euro ekslikust ülekandmisest hageja poolt. Mingit tööd pole KÜ

Kerese tn 19 töövõtjalt vastu võtnud.

2. Kostjate seisukohad

2-20-16862

Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid see jätta rahuldamata. Kostja 2 oli hageja esindaja

04.12.2017. a töövõtulepingu sõlmimisel OÜ-ga Xxx. Viidatud lepingu sõlmimiseks puudus kostjal

2 hageja esindusõigus ning hageja esindajaks oli ainult G T (KÜ Kerese 19 Narva juhatuse

esimees). Kostja 2 allkiri lepingu all vaid fikseerib, et leping võeti tema poolt teadmiseks. Kostja 2

ei ole OÜ-lt Xxx tellitava parkla pindala suurendanud. 3 000 eurot kanti 15.12.2017. a üle OÜ-le

Xxx hageja ja OÜ Xxx vahel 04.12.2017. a sõlmitud lepingu täitmiseks, hageja juhatuse liikme G

Ti käsundil, kellel oli hageja ainuisikuline esindusõigus. A I 13.12.2017. a kirjas leidis, OÜ Xxx

arvet (s.o avansi tasumiseks) ei tule tasuda põhjusel, et töö ei ole lõpuni tehtud. Narva

Linnavalitsuse poolt maa-ala osa tasuta kasutamise lepingu ülesütlemine on hageja juhatuse

tegevusetuse tagajärg. Hageja nõuab kahju hüvitamist õigusvastase kahju tekitamise sätete järgi.

Seetõttu ei ole haginõue seotud hageja ja OÜ Elamu Teenused Grupp lepingulise suhtega. Isegi kui

kostja 1 tegi 15.12.2017. a hageja pangakontolt OÜ-le Xxx ülekande summas 3 000 eurot, samuti

pani oma allkirja hageja juhatuse liikme G Ti poolt OÜ-ga Xxx 04.12.2017. a sõlmitud lepingule,

ei tõenda see tema käitumise õigusvastasust. Kostjatel ei saanud olla kontrolli selle üle, et hageja

ainuisikulise esindusõigusega juhatuse liikme poolt väljendatud tahtevaldused ja käsundid, oleks

kooskõlas teise juhatuse liikme arvamusega, kellel puudub hageja ainuisikuline esindusõigus.

Juriidilise isiku tahet väljendab juhatus oma liikmete kaudu, arvestades registripidaja vahendusel

kolmandate isikute suhtes kehtivaid esinduspiiranguid. Hageja puhul oli hageja tahe sõlmida leping

OÜ-ga Xxx ja tasuda selle lepinguga seotud arve, väljendatud G Ti kaudu. Hagi kostja 2 suhtes ei

kuulu rahuldamisele ka sel põhjusel, et kostjal 2 ei olnud huvi käituda hageja õigusi rikkudes,

mistõttu ei saa kostja 2 juhatuse liikme, kostjale 1, omistatav tegevus ja sellega seotud vastutust üle

kanda kostjale 2. Puudub õiguslik alus selleks, et lugeda kostja 1 allkirja 04.12.2017. a lepingul

hageja tahteavaldusena. Samuti ei ole hageja poolt esitatud ühtegi arusaadavat põhjendust, et

tõlgendada kostja 1 allkirja lepingul kostja 1 poolt volituse ületamisena. Kostja 1 oli hageja esindaja

04.12.2017. a töövõtulepingu sõlmimisel. Seetõttu kostjate esindaja vastas, et viidatud lepingu

sõlmimisel kostja 1 ei esindanud hagejat ning hageja esindajaks oli ainult G T. Hageja ei tee vahet

hageja juhatuse liikmete ja kostja 1 vahel. Kostjale 1 ei ole omistav otsuse vastuvõtmine küsimuses,

milles otsus on tehtud hageja juhatuse liikme poolt. Seetõttu ei saa kostjale omistada hageja

menetlusdokumendis väidetavaid tegusid. Hageja tegevuse 05.03.2018. a kontrollakt ei tõenda

hageja etteheiteid kostjale 1. Etteheited ettemaksu ülekandmise osas ei ole asjakohased arvestades,

et hageja tahe tasuda ettemaks OÜ-le Xxx oli väljendatud hageja juhatuse liikme poolt. Kostja

esitab hageja 12.02.2018. a üldkoosoleku protokolli, mis tõendab asjaolu, et parkla suurendamine

oli heaks kiidetud hageja üldkoosoleku poolt. Kostja esitab Narva Linnavalitsuse 19.09.2018. a

korralduse ja hageja kokkuleppe Narva Linnavalitsusega, mis tõendavad, et Narva Linnavalitsus

andis 2018. a hagejale tasuta kasutusse maa-ala osa, aadressil P. Kerese 17b Narva kinnistu,

üldpinnaga 170 m2. 04.12.2017. a OÜ-ga Xxx lepingu sõlmimisel oli hageja esindajaks tema

juhatuse liige G T, kellel seisuga 04.12.2017. a oli õigus esindada korteriühistu ainuisikuliselt,

ülejäänud juhatuse liikmed esindavad kahe kaupa. Seega 04.12.2017. a leping on sõlmitud G Ti

poolt lepingu allakirjutamisega. Seetõttu puudub õiguslik alus selleks, et lugeda kostja 1 allkirja

04.12.2017. a lepingul hageja tahteavaldusena. 04.12.2017. a lepingu sõlmimiseks ei olnud vaja

kostja 1 allkirja lepingul. Kostja 1 allkiri lepingu all vaid fikseerib, et leping võeti tema poolt

teadmiseks. On tõendamata, et allkirjastades ebaseaduslikult mainitud lepingu lahtris „Tellija“ ta

tekitas tahtlikult töövõtjal mulje, et ta on hageja esindaja. Hageja juhatuse liikme sõlmitud on

04.12.2017. a leping, mis näeb ette 170 m² parkimiskoha rajamist summa 4 065,86 eurot eest. Ei ole

õigusvastane lepingu täitmiseks kostja 1 kirjavahetuses viitamine pinnale 170 m². On vale ja

tõendamata väide, et OÜ Xxx juht V.R arutas parkla ehituse riske vaid kostjaga 1. Esiteks ei ole

tõenditest nähtav, et on juttu kostjast 1. Teiseks, esitatud kirjavahetusest on näha, et juhatuse

esimees G T oli teadlik võimalike riskide kohta. 12.02.2018. a hageja üldkoosolek võttis vastu

otsuse parkimise uue skeemi osas ja Narva Linnavalitsus suurendas parkla pindala 170 m²-ni.

Hageja registriandmete kohaselt alates 26.10.2018. a korteriühistu juhatuse esimehena registrisse

on kantud L T. Hageja ja kostja 2 vaheline leping oli lõpetatud hageja juhatuse esemehe L T

otsusega alates 11.10.2018. a. Seega 07.06.2019. a seisuga, kui Narva Linnavalitsus ütles

2-20-16862

29.10.2015. a tasuta kasutamise lepingu üles, kostja 2 ei olnud osutanud hagejale teenuseid juba 8

kuu jooksul. Kostja vaidleb hageja väitele vastu, et kostja 1 esitas 15.10.2018. a Narva

Linnavalitsusele ehitusprojekti, et kostja 1 pettis uusi korteriühistu liikmed, teatades neile, et ta

andis ülesande esialgsele projekteerijale. Nimetatud väited on alusetud ja tõendamata. Hageja uue

juhatuse esimees L T alates tema valimisest 2018. a ei tegutsenud parkla ehitusprojektiga, mille

tagajärjel korteriühistu kaotas maa kasutamise õiguse. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et parkat ei

ole võimalik ehitada edasi kostjast 2 sõltuvate asjaolude tõttu. Kostja esitab kohtule hageja juhatuse

liikme A Ii 04.06.2019. a kirja Narva Linnavalitsusele, milles ta teatab, et 31.05.2019. a

üldkoosolekul hageja liikmed otsustasid ehitada parkla linnamaal vastavalt 29.10.2015. a maa-ala

osa tasuta kasutamise lepingule ning seetõttu ta palub Narva Linnavalitsusel peatada otsust vastava

lepingu lõpetamise kohta. A I kirjutab, et temal puudub kindlustunne, et L T teatab Narva

Linnavalitsusele 31.05.2019. a üldkoosolekul otsustatud kohta. Sellest ja OÜ Xxx 13.01.2019. a

kirjast on tuvastatav, et korteriühistu liikmed soovisid välja ehitada parka, samuti OÜ Xxx OÜ oli

valmis seda tegema. Vaid korteriühistu uus juhatus, sh L T, ei tegutsenud parkla ehitamiseks.

Hageja poolt ei ole esitatud midagi, millest oleks näha hageja uue juhatuse toimingud alates

26.10.2018. a parkla linnamaal väljaehitamise eesmärgi saavutamiseks. Kindlasti oli võimalik

lõpuni välja ehitada parkla nagu seda tegi hiljem samal maatükil Kerese 19 Parkla MTÜ. Hageja ei

ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millel võiks kostjate vastutus põhineda. Juhul, kui hagejal on

kahju seoses raha kulumisega parkla ehitamisele maatükile, mille kasutusõiguse hageja hiljem

kaotas, siis seda on hageja vana ja uue juhatuste tegevuse või tegevusetuse tagajärg.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Viru Maakohtu esimehe 10. septembri 2024. a käskkirja nr 11-1/25 alusel jagati tsiviilasi 2-

20-16862 menetlemiseks Viru Maakohtu kohtuniku Viljo Junolaineni menetlusse.

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja poolte seisukohtadega ning menetluse käigus esitatud

tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle. Hageja ja kostja 2 vahel oli leping kinnistu

asukohaga Kerese tn 19 hooldus- ja raamatupidamisteenuse osutamiseks (tõlge dtl 12-13). Kostja 2

juhatuse liige on kostja 1 T P. 11.11.2017. a võttis hageja üldkoosolek vastu otsuse ehitada täiendav

autoparkla linnamaale aadressil Kerese 17b (tõlge dtl 16). 28.11.2017. a otsustas hageja juhatus, et

töid teostab OÜ Xxx, kes tegi hinnapakkumise summas 3 763,85 eurot (dtl 17, tõlge dtl 18).

7. Hageja nõudeks on mõista kostjatelt solidaarselt välja 3 000 eurot. Hageja leiab, et kostja 1,

makstes töövõtjale avansi summas 3 000 eurot, ületas enda volitusi ning tekitas hagejale kahju.

Seega tuleb praegusel juhul kindlaks teha, millisel õiguslikul alusel tegi kostja 1 ülekande, kas tal

oli selleks volitus, kas ta sellega põhjustas hagejale kahju ning kas esinevad muud eeldused hageja

kahju nõude rahuldamiseks.

8. Kohus on 26.01.2022. a kirjas hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et hageja esitas hagi mõlema

kostja vastu lepinguväliste kohustuste rikkumise alusel (VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel). Samas kostja I

osutas hagejale kostja II kaudu 01.01.2011. a lepingu alusel Kerese 19 kinnistu hooldus- ja

raamatupidamisteenust. Hageja ei ole soovinud hagiavaldust täiendada.

2-20-16862

9. 14.12.2017. a sõlmiti töövõtuleping nr 160-17 (tõlge dtl 22), mille osapoolteks olid hageja

tellijana ja OÜ Xxx töövõtjana. Lepingupooled leppisid mh kokku järgnevas: töövõtja teeb

parkimisplatsi aadressil Kerese 19, Narva. Töövõtja poolt teostatavate tööde maksumus moodustab

4 065,86 eurot. Tellija maksab töövõtjale avansi summas 3 000 eurot. Tööde alustamise tähtaeg oli

05. detsember 2017. a, tööde lõpp 25. juuni 2018. a.

10. Töövõtulepingu on allkirjastanud tellija KÜ Kerese 19 Narva nimel G T ja T P (dtl 20). Vaidlust

pole, et G Til oli juhatuse liikmena õigus esindada hagejat ainuisikuliselt.

11. Pooled ei vaidle, et 15.12.2017. a on hageja kontolt arve alusel tasutud töövõtjale 3 000 eurot

(dtl 24).

12. Hageja poolt esitatud tõendilt (dtl 25) nähtub, et AS-i TBB pank kinnitusel tegi nimetatud

ülekande T P, kel oli hageja kontole juurdepääs ja kes oli lisakasutaja, lisaks põhikasutaja G Tile.

13. Käesoleval juhul kostjal 1 ei olnud hageja esindamise õigust kolmandate isikutega tehingute

tegemisel. Asja materjalide alusel ei saa teha järeldust, et kostjal 1 oleks olnud kavatsus jätta

töövõtjale muljet, et tema esindab hagejat töövõtulepingu sõlmimisel. Töövõtulepingu on

allkirjastanud hageja juhatuse liige, kel oli hageja ainuisikuliseks esindamiseks õigus. Kohus leiab,

et asjaolu, et töövõtulepingul oli ka kostja 1 allkiri, ei muuda lepingu kehtivust.

14. Tuvastatud on, et lepingust tuli hagejale kohustus tasuda töövõtjale 3 000 eurot n.ö avansina

enne tööde alustamist. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja üldkoosolekul või juhatuse koosolekul ei

oldud ettemaksu osas kokku lepitud, ei anna alust pidada kostja 1 poolt lepingule allkirja lisamist

volituste ületamiseks. Lepingu, sh kokkuleppe ettemaksu osas, sõlmis siiski hageja oma seadusliku

esindaja ehk juhatuse liikme kaudu.

15. Hageja on jäänud selle juurde, et kostjad on talle tekitanud kahju VÕS § 1043 ja 1045 alusel.

Kohus märgib, et tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise nõude alusega. Isegi kui jõuda

järeldusele, et kostja 2 kostja 1 kaudu on oma lepingulisi volitusi ületanud, et saa tekkinud kahju

pidada deliktiliseks.

16. Kohus kontrollib, kas kostjate tegevust saab pidada lepingu rikkumiseks, mille tõttu saaks kahju

hüvitist nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

17. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama paragrahvi

neljanda lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos).

18. Kohus möönab, et kuivõrd hageja arvelt on tasutud ettemaks summas 3 000 eurot, kuid töövõtu

lepingu esemeks olnud parkimisplats ei valminud, on hagejal tekkinud kahju. Küsitav on, kas

hagejale kahju tekitajaks saab pidada kostjaid. Kostja 1 on välja toonud, et käsundi ülekande

tegemiseks andis hageja nimel töövõtulepingu sõlminud juhatuse liige. Kohus leiab, et kui kostja 1

oleks ülekande teinud ilma, et oleks kehtivat töövõtulepingut, saaks ülekande tegemist pidada

alusetuks. Hageja kontolt ülekande tegemise õigus kostjale 1 oli antud. Samuti oli kehtiv leping

2-20-16862

ning selle alusel väljastatud arve, mis hagejal tulnuks tasuda ka juhul, kui kostja 1 seda ülekannet

teinud poleks. Kohus leiab, et kostja 1 tegevus ei ole hagejal kahju tekkimisega põhjuslikus seoses.

Seetõttu ei saa kahju tekitamist omistada ka kostjale 2.

19. Isegi kui oleks tuvastatud kostja 1 poolse tegevusega hagejale kahju tekitamine (oleks olemas

põhjuslik seos), siis ei saanud kostja 1 ette näha asjaolu, et töövõtulepingu esemeks olev

parkimisplats ei valmi ja ettemaks on hageja kahju.

20. 12.02.2018. a hageja üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti vastu uus parkla skeem ja otsustati

teha ümber parkla projekt (dtl 89). Narva Linnavalitsuse 19.09.2018. a korraldusega (dtl 84-85)

otsustati anda Narva linn, P. Kerese tn 19 korteriühistule avalikku enampakkumist korraldamata

määramata ajaks tasuta kasutusse Narvas P. Kerese tänav 17b kinnistul asuva maa-ala osa

üldpinnaga 170 m2

majaelanikele parkimisplatsi rajamiseks. Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusametil tuli sõlmida Narva linn, P. Kerese tn 19 korteriühistuga punktis 3.1.

nimetatud maa-ala tasuta kasutusleping. Ühtlasi sõlmiti lepingu nr 1/684-M muutmise kokkulepe

(dtl 86-87). Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet ütles 07.06.2019. a üles 29.10.2015. a maa-

ala osa tasuta kasutamise lepingu nr 1/684-M, millega anti hageja kasutusse Narvas P. Kerese 17b

asuv maa-ala majaelanikele parkimisplatsi ja jäätmekonteineri platsi rajamiseks, kuna ehitusprojekt

ei olnud kooskõlastatud, puudused ja märkused ei olnud kõrvaldatud (dtl 26).

21. Hageja on esitanud kirjavahetuse, millest nähtuvalt on hageja juhatuse liikmed nõudnud

töövõtjalt selgitusi parkla pindala suurendamise, millega kaasnes maksumuse suurenemine,

põhjuste kohta (tõlked dtl 57, 59). Töövõtja esindaja on selgitanud (tõlge dtl 63), et töid teostati

sõlmitud lepingu kohaselt ja korteriühistu esindaja palvel ja kokkuleppel. Töövõtja olevat hoiatanud

korteriühistu esindajat, et parkla pindala suurendamisel pidanuks korteriühistu algselt täpsustama

täiendavat maakasutusvõimalust ja vajadust teha vastavad korrektuurid ehitusprojektis. Hageja

esindaja kinnitusel probleeme ei tekkivat.

22. 08.09.2023. a esitatud täiendava tõendi kohaselt on Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet

andnud teada, et vastavalt e-posti arhiivi andmetele projekti ,,KÜ Kerese 19 PARKLA

EHITUSPROJEKT. TÖÖ NR. P-20-2016a“ kooskõlastamise avaldus oli e-aadressilt xxx saadetud

17. oktoobril 2018. a ameti varade osakonna peaspetsialist Jekaterina Kazakova e-postile. Vastus

sellele avaldusele oli saadetud Narva linn, P. Kerese tn 19 korteriühistule 16.11.2018. a aadressile

xxx

23. Kohus jääb varem avaldatud seisukohale, et kuna kostja 1 ei saanud

hagejat esindada, ei saa ta ka vastutada parkla pindala suurendamise eest

(154 ruutmeetrilt 170 ruutmeetrile). Samuti ei saa kostjatele ette heita uue

suurendatud pindalaga parkla ehitusprojekti puudusi ning maa-ala

kasutuslepingu ülesütlemist Narva linna poolt. Viimati nimetatud tõendi

kohaselt pidi hageja juhatus olema teadlik kooskõlastamise avaldusel esitatud

vastusest ning puuduste esinemise korral oleks juhatus pidanud nende

kõrvaldamisega tegelema.

24. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2-20-16862

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

26. Tulenevalt asjaolust, et kohus on jätnud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja

kanda.

27. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

29. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik