2-23-8335/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8335

Tsiviilasi

A. T. ja D. T. hagi T. T. vastu elatise nõudes

Hagihind

hageja I nõue 1 960,47 eurot

hageja II nõue 1 666,44 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: A. T. (isikukood XXX)

Hageja II: D. T. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: N. K.

Hageja lepinguline esindaja: O. V.-K. (e-post XXX)

Kostja: T. T. (isikukood XXX)

Kostja esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

(e-post info@vindex.ee)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista T. T.lt A. T. kasuks elatisevõlgnevus perioodi 07.06.2023-30.09.2024 eest 3

696,05 eurot.

3. Välja mõista T. T.lt D. T. kasuks elatisevõlgnevus perioodi 07.06.2023-30.09.2024 eest 3

141,71 eurot.

4. Välja mõista T. T.lt 09.01.2015 sündinud alaealise lapse A. T. kasuks alates 01.10.2024 kuni

tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 255,22 eurot kuus (so indekseeritud

baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50 (pool

lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 5 lapsega

450 : 2 : 2 : 5), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2)

suuruse muutumisest.

5. Välja mõista T. T.lt 09.09.2016 sündinud alaealise lapse D. T. kasuks alates 01.10.2024 kuni

tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 216,94 eurot kuus ((so

indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50

(pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 5

lapsega 450 : 2 : 2 : 5) x 0,85 PKS § 101 lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka

pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest.

6. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4 ja 5 välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda

iga kuu eest hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks N. K. kontole EEXXX selgitusega „A. T.

ja D. T. elatis“.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate xxx. Hagejate isa on kostja poeg S. T.. S. T. x (so hagejate xxx) on surnud.

Hagejate vanemate kooselu on lõppenud, lapsed elavad koos emaga. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonna 14.10.2019 lahendiga tsiviilasjas 2-19-118131 (maksekäsk) on laste isalt

kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatis 270 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks

saamiseni. Kohtulahendeid ei ole õnnestunud täita, sest laste isa on varatu ning tal puudub ametlik

sissetulek. Hagejate igakuised vajadused on vastavalt 510 eurot hageja I (eluase 60 eurot, toit 210

eurot, tervishoid 25 eurot, hügieen 15 eurot, riided-jalanõud 70 eurot, vaba aeg 60 eurot,

majapidamistarbed 5 eurot, kodutehnika 5 eurot, sidekulu 10 eurot, mänguasjad 50 eurot) ning 485

eurot hageja II (eluase 60 eurot, toit 210 eurot, tervishoid 50 eurot, hügieen 15 eurot, riided-

jalanõud 50 eurot, vaba aeg 60 eurot, majapidamistarbed 5 eurot, kodutehnika 5 eurot, sidekulu 10

eurot, mänguasjad 20 eurot). Hagejal II on enurees ning ta kannab prille, millega seoses on

vajadused seoses tervishoiuga keskmisest kõrgemad.

1.1. Hageja I palub kostjalt välja mõista hageja I kasuks igakuise elatise PKS § 101-järgses

muutuvas summas (hagi esitamise seisuga 217,83 eurot) kuni hageja I täisealiseks saamiseni.

1.2. Hageja II palub kostjalt välja mõista hageja II kasuks igakuise elatise PKS § 101-järgses

muutuvas summas (hagi esitamise seisuga 185,16 eurot) kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Ei ole õige väide, justkui elatise saamine hagejate isalt ei ole võimalik.

Kostjalt saab nõuda ainult veerandit, mitte poolt summat hagejate ülalpidamiseks. Kostja varaline

olukord ei võimalda hagejatele elatist tasuda. Kostja on vanaduspensionär. Hagejate väidetud

vajadused on ülepaisutatud. Laste isa kannab laste sidekulud. Kostja elab üksi ja tal on 3 lapselast,

kelle ülalpidamises ta osaleb. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 96 lg 2

järgi teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste

suhtes. Kohus tuvastab sünnitõenditelt (dtl 7-8), et hagejate isa on Sergei T., kes nähtuvalt

rahvastikuregistrist on kostja poeg.

4. PKS § 106 lg 1 kohaselt kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest

vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, PKS § 106 lg 2

kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske

saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on

selgitanud, et vanavanemal on PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema

viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine

kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis

välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni,

kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (3-2-1-75-11, p 18).

5. Kohus tuvastab, et S. T.lt on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.2019 määrusega

tsiviilasjas 2-19-118131 (maksekäsk) välja mõistetud kummagi hageja kasuks igakuine elatis 270

eurot kuus alates 02.07.2019 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni (dtl 133-134). Kohtule

on esitatud kohtutäituri 19.12.2022 tõend (dtl 9), mille kohaselt nimetatud kohtulahendi

sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlused 022/2021/5112 ja 022/2021/5113, S. T. ajavahemikul

30.07.2021-19.12.2022 kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel elatist tasunud ei ole;

19.12.2022 seisuga moodustab elatise võlgnevus kokku 9176,88 eurot perioodi 01.12.2020-

19.12.2022 eest.

6. Kohus leiab, et kuivõrd hagejate isalt on küll elatis välja mõistetud, kuid vastavat kohtulahendit ei

ole õnnestunud juba mitme aasta jooksul täita, on vanavanema asenduskohustuse tekkimise

eeldused täidetud. Kostja väide, et laste isa osaleb laste ülalpidamises osaliselt vahetult, tasudes

mobiiliside eest, on tõendamata. Kohus asub seisukohale, et hagejate isalt on ülalpidamise saamist

ülemäära raske saavutada, mistõttu on hagejatel tekkinud PKS § 106 lg 2 alusel nõudeõigus

isapoolsete vanavanemate vastu.

7. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele

lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma

249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot.

8. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta

80 eurot; kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (PHS § 17 lg 3).

Perioodil 07.06.2023-31.12.2023 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

650 eurot, alates 01.01.2024 on see 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Hagejad on välja toonud ning

nähtuvalt ka rahvastikuregistrist on hagejate emal kokku 5 last, hagejad on vanuselt vastavalt 3. ja

4. laps peres.

9. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad oma isa juures ei viibi. PKS § 101 lg 7 järgi kui

isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata

mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on

väiksem kui kolm aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega:

hageja I

- alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023.a. 217,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 32,50 (pool poolest lasterikka pere

toetusest 650 : 2 : 2 : 5 last);

-alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 227,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere

toetusest 450 : 2 : 2 : 5 last);

-alates 01.04.2024.a. 255,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x

3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 :

5 last);

hageja II

- alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023.a. 185,16 eurot kuus (217,83 x 0,85);

-alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 193,66 eurot kuus (227,83 x 0,85);

-alates 01.04.2024.a. 216,94 eurot kuus (272,76 + 54,96 (255,22 x 0,85).

11. Kohus leiab, et PKS § 101 järgi arvestatud summa vastab eelduslikult poolele lapse ülalpidamiseks

vajalikule summale, mistõttu vastavas ulatuses lapse vajadusi ei ole vaja tõendada. Kostja on

leidnud, et hagejate väidetavad vajadused on ülepaisutatud, kuid ei ole välja toonud ühtegi asjaolu,

millega seoses hagejate vajadus ülalpidamise saamiseks võiks olla tavapärasest väiksem. Seevastu

hagejad on välja toonud ning tõendanud, et hagejal II on tervisega seonduvad erivajadused: enurees

ning kaugelenägevus (digiloo väljavõtted al dtl 69 ja 75), mis viitab, vastupidi, keskmisega

võrreldes kõrgematele vajadustele. Kohus leiab, et ühele hageja vanemale langev

ülalpidamiskohustus vastab vähemalt PKS § 101-järgsele ulatusele.

12. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise

seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Nähtuvalt

rahvastikuregistrist on S. T. isa A. T., kes on 22.01.2023 surnud. Kohus leiab, et kuna teine

isapoolne vanavanem on surnud, siis on sama astme sugulasi ainult üks, mistõttu asenduskohustus

langeb täies ulatuses kostjale.

13. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja väitel on nii tema igakuised sissetulekud kui

väljaminekud 1 140 eurot. Väljaminekutena on kostja nimetanud (dtl 56, 143) kulutusi eluasemele

404,77 eurot, sidele 12 eurot, hügieenile 20 eurot, tervishoiule 90 eurot, toidule 400 eurot,

meelelahutusele 70 eurot, trennile 60 eurot, massaažile 50 eurot ja iluteenustele 135 eurot kuus,

mis on kokku 1 241,77 eurot.

14. Kostja esitas oma konto väljavõtte (dtl 176-181), millest nähtuvalt on tema sissetulekuteks pension

Eestist 774,03 eurot ja pension Venemaalt 439,30 eurot, so kokku 1 213,33 eurot kuus.

Kinnistusraamatu kohaselt (dtl 120) kuulub kostjale üks kinniasi. Nähtuvalt äriregistrist (dtl 119)

on kostja juhatuse liige ja osanik Osaühingus X ja Osaühingus X, kostja esitas nimetatud ühingute

2022.a. majandusaasta aruanded (al dtl 144 ja 161), millest nähtuvalt ei ole tegemist tegutsevate

ettevõtetega.

15. Kostja kontol on väljavõtte esitamise seisuga hoiustatud 10 385,52 eurot, mis ei ole kooskõlas

kostja väitega, et kogu sissetulek kulub ära. Väljavõttelt nähtuvalt on kostjal ka vähemalt üks

hoius, mille kohta andmeid kostja esitanud ei ole. 17.05.2024 on kostjale laekunud 102 643,34

eurot selgitusega „deposiidi põhisumma“, 17.05.2024 on kostja uuesti ära kandnud 100 000 eurot

selgitusega „kanne deposiidile“, st kostjal on olulises summas sääste, millelt ta teenib mh

intressitulu. Kostja väidetud majandusliku seisundiga ei ole kooskõlas ka konto väljavõttelt nähtuv,

et kostja laenab välja suurtes summades raha: 18.09.2023 on kantud S. T.le 3 000 eurot selgitusega

„v dolg“, 15.05.2024 J. M. 4 000 eurot ja 23.05.2024 täiendavalt 6 000 eurot selgitusega „v dolg“.

05.01.2024 on H. N. laekunud kostjale 2 000 eurot selgitusega „loan money back“. Seoses teiste

lastelastega on kostja küll väitnud, et ta osaleb nende ülalpidamises, kuid ei ole välja toonud ega

tõendanud, et tal oleks PKS § 106-järgne asenduskohustus lisaks hagejatele veel mõne lapselapse

suhtes. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei

võimaldaks tal anda hagejatele ülalpidamist PKS § 101-järgses ulatuses.

16. Kohus rahuldab hagi. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks menetluse ajal hagejatele elatist

tasunud. Kohus arvutab selguse huvides välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga.

Hagi esitati 07.06.2023. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

17. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 07.06.2023-30.09.2024 eest hageja I kasuks 3696,05

eurot (174,26 (23.a.juuni 24 päeva) + 217,83 x 6 + 227,83 x 3 + 255,22 x 6) ja hageja II kasuks

3141,71 eurot (148,13 + 185,16 x 6 + 193,66 x 3 + 216,94 x 6).

18. Alates 01.10.2024 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks

saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt

255,22 ja 216,94 eurot kuus.

19. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 15. kuupäevaks.

20. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga