2-24-3610/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.09.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-3610

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

O.T hagi R.U vastu elatise nõudes

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: O.T (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: Y.O (isikukood XXX, e-post

xxx)

Kostja: R.U (isikukood XXX; e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R.U-lt O.T kasuks elatis alates 04.03.2024 kuni O.T täisealiseks

saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 205 eurot kuus.

3. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 10.ndaks

kuupäevaks Y.O arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX, selgitusega: elatis.

4. Juhul, kui R.U on kohtumenetluse kestel O.T-le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Jätta O.T tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 01.01.2024-03.03.2024

rahuldamata.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

04.03.2024 esitatud ning 11.03.2024 ja 25.03.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on R.U

(kostja) O.T (hageja) isa. Hageja elab koos emaga. Kostja oma ülalpidamiskohustust ei täida.

Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 780 eurot, s.h eluasemekulud 100 eurot, kulutused

toidule 100 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 25

eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 250 eurot,

kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused (teatri- ja kinopiletid,

muuseumid, laager, eratrennid, võistlused, võistlusriided) 100 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõiste elatise miinimumsuuruses alates

01.01.2024.

Kostja vastus

Kostja märkis oma vastuses, et on hagejale maksnud raha nii palju kui võimalik. Kostjal on tööd

vähe ning ta elab üürikorteris. Hilisemas menetluses on kostja viidanud ka oma tervislikule

seisundile.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele

osaliselt.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või

igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101

lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma

ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates

01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on

baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja Y.O (dtl

6). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on kostja hagejale perioodil 01.09.2023 kuni

09.03.2024 tasunud kokku 1500 eurot, s.o ca 6,5 kuu jooksul 231 eurot kuus (dtl 20).

Täiendavad tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei ole kostja esitanud.

Arvestades miinimumelatise suurusega, on seega elatise nõude esitamine kostja vastu

iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 780 eurot, s.h eluasemekulud 100 eurot,

kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot,

kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse

koolikohutuse täitmiseks 250 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud

vältimatud püsikulutused (teatri- ja kinopiletid, muuseumid, laager, eratrennid,

võistlused, võistlusriided) 100 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus

selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse

rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-

69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva

eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse

eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et

inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on

usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades

hageja vanusega on ka teatud kooli, trenni ja vaba aja kulud usutavad. Samuti ei saa

täielikult ebavajalikuks pidada transpordi ja sidekulude olemasolu.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega asub kohus

seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses

sätestatud elatise baassummale. Samuti ei ole kostja nimetatud asjaolu kahtluse alla

seadnud ega hageja kulusid vaidlustanud.

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus on oma 28.05.2024 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb kohtule esitada

selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta ning andmeid ja

dokumente oma varalise seisundi kohta (dtl 37-40).

Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud keskmine puue (dtl 47-48). Eesti

Töötukassa 15.05.2024 otsusega on hinnatud hageja töövõime puuduvaks alates

09.05.2024 kuni 08.05.2027 (dtl 49-51). Nimetatud otsuse kohaselt on kostjal raske

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on pahaloomulised kasvajad. Samuti on kostjal

nägemishäired ja tasakaaluhäired. Eesti Töötukassa on 16.05.2024 määranud kostjale

töövõimetoetuseks ühe kalendripäeva eest 20,5700 eurot (dtl 45-46). Arvestades, et

kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja töövõimetoetus keskmiselt 617,10 eurot.

Muid sissetulekuid ei ole kohus menetluses tuvastanud.

PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid

erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud

põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei

võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul,

et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt

selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses

olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane

elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kes on eelduslikult võimeline

hagejale elatist andma, tuleb kostja käsutuses olev summa (s.o kostja sissetulek summas

617,10 eurot) jagada kolmega, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca 410 eurot

ja hageja ülalpidamiseks 205 eurot, millele lisandub hageja ema poolt panustatav 205

eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 410 eurot. Kohus ei

pea siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud

võivad igakuiselt veidi erineda.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse

esitamisest summas 205 eurot.

7. Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.01.2024-

03.03.2024 miinimumsummas, arvestades, et kostja on tasunud 250 eurot jaanuari eest,

100 eurot veebruari eest ja 100 eurot märtsi eest.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt elatist järjepidevalt küsinud või kostjale teada

andnud, et kostja poolt tasutust ei piisa. Kuigi nimetatud asjaolu ei vabasta iseenesest

kostjat elatise tasumisest, siis tuleb kohtul arvestada, et käesoleval juhul võib kostja

tagasiulatuva elatise väljamõistmisel sattuda äärmiselt raskesse olukorda. Kohus arvestab

kostja majandusliku olukorra ja tervisliku seisundiga. Seega jätab kohus hageja

tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 205 eurot kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arveldusarvele. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku

esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on

kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik