3-24-2262/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2262

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada

XX kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri

Bergmann

Puudutatud isik – XX, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XXi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-24-2262.

2. Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. augusti 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-24-2262 muutmata.

3. Vabastada puudutatud isik määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused inglise

keelde.

4. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna Lennujaama piiripunktis 15.06.2023

kinni Pakistani Islamivabariigi kodaniku XXi (sünd. xxx) ja tunnistas tema lühiajalise

Schengeni viisa kehtetuks. PPA koostas 15.06.2023 sisenemiskeelu nr 48/2023 ja pärast selle

tutvustamist taotles isik rahvusvahelist kaitset. PPA luges 11.12.2023 otsusega nr

12306150126-1 XXi rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi

isikule ettekirjutuse lahkumiseks Pakistani vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva ning kohaldas

3-24-2262

2(5)

tema suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. XX esitas Tallinna Halduskohtule 18.01.2024

kaebuse PPA 11.12.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-174). Tallinna Halduskohus

jättis 30.04.2024 otsusega XXi kaebuse rahuldamata ja peatas esialgse õiguskaitse korras PPA

11.12.2023 otsuse kehtivuse kuni haldusasja nr 3-24-174 menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

2. Vao majutuskeskus teavitas 07.06.2024 PPA-d puudutatud isiku kadumisest. Soome

migratsiooniamet esitas 19.06.2024 kiireloomulise tagasivõtupalve, millest selgus, et XX peeti

Soomes kinni ja ta esitas seal 13.06.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse. Soome võimud andsid

XXi PPA-le üle 04.07.2024. Tallinna Halduskohus andis 05.07.2024 määrusega nr 3-24-1980

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 5 alusel PPA-le loa

paigutada XX kinnipidamiskeskusesse (KPK) mitte kauemaks kui 05.09.2024. Puudutatud isik

avaldas 04.07.2024 soovi loobuda esitatud apellatsioonkaebusest ja Tallinna Ringkonnakohus

lõpetas

16.07.2024

määrusega

apellatsioonimenetluse

haldusasjas

nr

3-24-174.

Ringkonnakohtu määrus jõustus 02.08.2024.

3. PPA tegi 05.08.2024 otsuse nr 1052280953, millega lühendas väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 6 p-de 1 ja 2 ning § 73 lg 1 alusel PPA 11.12.2023

ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 12306150126-1 XXile pandud lahkumiskohustuse

tähtaega ja määras isikule tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäidetavaks alates 05.08.2024 ning

otsustas isiku Eestist välja saata. Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja praeguseks

on selgunud, et isik ei ole nõus lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitma ning esineb tema

põgenemise oht.

4. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 05.08.2024 taotluse anda VSS § 23 lg 1 p 1 alusel

luba paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kaheks kuuks. XXil puudub välismaalaste

seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohane seaduslik alus Eestis viibimiseks ja tema väljasaatmine ei ole

48 tunni jooksul võimalik. PPA peab saama Pakistanist kinnituse, et isik võib koduriiki naasta,

ja seejärel saab alustada reisiteekonna planeerimisega. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja

tema puhul esineb VSS § 68 p 9 kohane põgenemise oht, sest ta lahkus loata majutuskeskusest

ning reisis Soome. PPA-l on alust arvata, et vabadusse jäädes võib isik uuesti loata lahkuda

temale sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. PPA oli varem isiku

suhtes heauskne ja ei pidanud tema KPK-sse paigutamist vajalikuks, kuid arvestades XXi

kaebuse rahuldamata jätmist ja Soome põgenemist, ei saa isikut enam pidada usaldusväärseks

ning põgenemisohu tõttu on KPK-sse paigutamine isiku väljasaatmise täideviimiseks vajalik ja

proportsionaalne meede. Puudutatud isiku ütlused rahvusvahelise kaitse taotlemise kohta info

otsimise ning Soome lahkumise põhjuste kohta ei ole usutavad. PPA ei pea tõenäoliseks, et isik

oleks iseseisvalt Soomest naasnud ja pöördus Soome politsei poole eesmärgiga, et ta saadetaks

tagasi Eestisse. Sellisel juhul poleks ta esitanud Soomes uut rahvusvahelise kaitse taotlust. VSS

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole põgenemisohu tõttu võimalik tõhusalt kohaldada.

Schengeni alal puudub piirikontroll ja kehtiva reisidokumendi puudumine ei takistanud isikul

reisida Soome. KPK-s kinnipidamine ei ole vastuolus isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

5. XX selgitas halduskohtu 05.08.2024 istungil, et mõistis oma viga Soome lahkumisel.

Väljasaatmiseks ei ole vaja isikut kinni pidada, vaid ta võib oodata seda Vao majutuskeskuses.

Kuigi isik läks Soome plaaniga põgeneda, teatati talle Soomes oleku ajal telefoni teel, et noorem

vend lasti Pakistanis maha ja isa on samuti surnud. Isik ei soovi enam Euroopasse jääda, vaid

tahab minna tagasi koju. KPK-s viibimine kahjustab vaimset tervist ja isik on valmis andma

kirjaliku lubaduse, et ta ei põgene. Tõendatud ei ole, et isik puudus ka varem (22.04.2024) ühe

öö majutuskeskusest.

3-24-2262

3(5)

PPA selgitas samas, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) kaasabil toimuvaks

väljasaatmiseks vajaliku kinnituse saamine Pakistanist võib võtta aega paar kuud. Kuna isikul

on kehtiv reisidokument, toimuks väljasaatmine ilma IOM-i kaasabita kiiremini. IOM abistab

aga isikut kohapeal taasühiskonnastamisel (sh rahalise toetusega). KPK-s on isikule tagatud

psühholoogi abi. Vao majutuskeskuses majutatakse üksnes rahvusvahelise kaitse taotlejaid.

6. Tallinna Halduskohus andis 06.08.2024 määrusega VSS § 23 lg 1 p 1 alusel PPA-le

loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 06.10.2024. Põgenemisohu hindamisel ei ole rõhutatud isiku eemalviibimist Vao

majutuskeskusest 22.04.2024. Haldusasja nr 3-24-1980 materjalidest nähtuvalt on isik varem

tunnistanud, et viibis sellel ööl Tallinnas hostelis, sest töötas xx kullerina ja jäi õhtul rongile

hiljaks. Isiku sõnul teavitas ta sellest majutuskeskuse töötajat ja seega on arusaadav, miks isiku

eemalviibimisest PPA-d kohe ei teavitatud. Eeltoodu ei viita lisaks põgenemisohule, kuid isiku

põgenemise ohtu VSS § 68 p 9 järgi saab järeldada sellest, et isik lahkus omavoliliselt Soome

ning seda eesmärgiga põgeneda. Asja materjalid ei kinnita, et isik pöördus Soome politsei poole

Eestisse tagasi saamiseks, vaid ta esitas Soomes hoopis uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik

ei ole esitanud tõendeid oma venna ja isa surma kohta ning ebaloogiline on isiku soov Pakistani

naasta pärast seda, kui tema vend seal väidetavalt tapeti, kuigi isik on varem väitnud, et vend

rööviti Pakistanis just isiku kättesaamiseks. Isik saanuks venna väidetavalt ohtlikust olukorrast

päästa just enda varasema naasmisega. Seega ei saa välistada, et isiku viis varjupaigataotlusest

loobumiseni järeldus, et tal ei õnnestu oma eesmärke saavutada ning ka mujal rahvusvahelise

kaitse taotlemisel saadetakse ta tagasi Eestisse. Isiku Eestist lahkumise hetkeks oli PPA tema

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükanud ja halduskohus jätnud PPA otsuse peale esitatud

kaebuse rahuldamata. Ilma reisidokumendita Soome reisimine viitab selgelt ohule, et isik võib

ka tulevikus sarnaselt põgeneda, et vältida väljasaatmist. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemad

järelevalvemeetmed ei aitaks tagada väljasaatmist. Seni rakendatud VSS § 10 lg 2 p-des 1 ja 6

sätestatud meetmed ei olnud tulemuslikud. Eestis ebaseaduslikult viibivat välismaalast ei saa

paigutada Vao majutuskeskusesse ning isik ei ole andnud teada võimalikust muust elukohast.

Kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. XX on KPK-s viibinud ca kuu aega ja veel

kuni kaheks kuuks kinnipidamine (selle jooksul peaks õnnestuma ta Pakistani välja saata) ei

koorma teda ülemääraselt. Ehkki vabaduse piiramine võib olla vaimselt rusuv, on KPK-s

tagatud abi mh vaime tervise probleemide korral (VSS § 269 lg 1). Psühholoogi abi saamiseks

peab isik selleks ise soovi avaldama.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.08.2024 määrusega nr 3-24-1980 halduskohtu

05.07.2024 määruse ning jättis uue määrusega PPA 04.07.2024 taotluse isiku VRKS § 361 lg 2

p 5 alusel kinnipidamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei teinud siiski PPA-le ettekirjutust

isiku KPK-st vabastamiseks, kuna Tallinna Halduskohtu 06.08.2024 määrusega nr 3-24-2262

oli PPA-le antud uus luba isiku kinnipidamiseks VSS-i alusel.

8. XX palub 19.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.08.2024

määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada isik KPK-st.

Halduskohus ei ole arvestanud puudutatud isiku seletuste ja tegelike asjaoludega. Isikut ei ole

vaja pidada kinni KPK-s ning ta oleks PPA-le kättesaadav ka majutuskeskuses või muus

kindlaksmääratud elukohas elades. Isik ei kavatse põgeneda ega väljasaatmist vältida ja on nõus

tegema koostööd. PPA ja halduskohus on tuginenud üksnes isiku käitumisele (loata lahkumine),

kuid ei ole uurinud ega arvestanud seda, mis põhjustel isik sellisel viisil käitus. Arvestatud ei

ole ka isiku koostöövalmidust. Halduskohtu hinnangud on subjektiivsed ja isiku suhtes saab

kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid. Kuna põgenemisoht puudub, siis ei

ole isiku kinnipidamine proportsionaalne meede. Puudutatud isik taotleb ühtlasi menetlusabi

tõlkekulude kandmiseks.

3-24-2262

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse järgi lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1)

ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid,

siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks PPA-lt täiendavat

seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.

10. Kuna haldusasja nr 3-24-174 menetlus on Tallinna Ringkonnakohtu 16.07.2024 määruse

jõustumisega 02.08.2024 lõppenud ja ühtlasi lõppes ka Tallinna Halduskohtu 30.04.2024 otsuse

resolutsiooni p-ga 2 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (peatada PPA 11.12.2023 otsuse nr

12306150126-1 kehtivus) kehtivus ning XXi rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes on seega

olemas lõplik otsus VRKS § 31 lg 1 p 2 tähenduses, siis on puudutatud isiku rahvusvahelise

kaitse taotleja staatus ja seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppenud (VRKS § 10 lg 2 p 2, § 251

lg 2). PPA 05.08.2024 otsusega nr 1052280953 on isikule koos rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasilükkamisega PPA 11.12.2023 otsuses nr 12306150126-1 koostatud lahkumisettekirjutus

pööratud sundtäitmisele alates 05.08.2024 ning seda otsust ei ole puudutatud isik vaidlustanud.

Kuna puudutatud isikul ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida ja lahkumisettekirjutus on

sundtäidetav alates 05.08.2024, kuid isik ei ole Eestist lahkunud, siis on VSS § 23 lg-s 1 toodud

aluste esinemise korral ja kooskõlas VSS § 23 lg-ga 11 isiku KPK-s kinnipidamine lubatav.

11. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu

loal kinni pidada ja kuni kaheks kuuks KPK-sse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse

läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on eelkõige lubatud

juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul

puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS

§ 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine peab

olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil

arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

12. PPA 05.08.2024 taotluses on kinnipidamise alusena tuginetud VSS § 23 lg 1 p-le 1 ning

puudutatud isiku põgenemise ohtu seostatud VSS § 68 p-s 9 märgitud asjaoludega. VSS § 68

p 9 järgi esineb välismaalase põgenemise oht siis, kui välismaalane on loata lahkunud määratud

elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 näeb

siiski ette üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu järeldamiseks vältimatult esinema, kuid

ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid (nt Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 20; 12.04.2024 määrus nr 3-23-

2204, p 19).

13. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku põgenemise oht on

tuvastatav VSS § 68 p 9 alusel, sest ta lahkus 07.06.2024 loata Vao majutuskeskusest ja reisis

Soome. Rahvusvahelise kaitse taotleja on VRKS § 34 lg 1 kohaselt kohustatud rahvusvahelise

kaitse menetluse ajal elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Kuivõrd Tallinna

Halduskohtu 30.04.2024 otsusega nr 3-24-174 oli PPA 11.12.2023 otsuse kehtivus peatatud ja

see esialgse õiguskaitse abinõu kehtis kuni 02.08.2024, oli puudutatud isik 07.06.2024 seisuga

jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses ning tal oli kohustus elada majutuskeskuses.

Puudutatud isik tunnistas ka 05.08.2024 kohtuistungil, et reisis Soome eesmärgiga põgeneda.

Asjaolu, et isik on hiljem väljendanud valmisolekut lahkumiskohustus täita ja suunduda tagasi

3-24-2262

5(5)

Pakistani, ei mõjuta hinnangut tema põgenemise ohule. Tuleb arvestada, et isik esitas Soomes

uue rahvusvahelise kaitse taotluse, mis viitab, et ta otsis jätkuvalt võimalust jääda Euroopasse.

Samuti tuleb PPA ja halduskohtuga nõustuda, et isiku põhjendused Pakistani naasmise põhjuste

kohta on tema rahvusvahelise kaitse taotlemisel esitatud väiteid arvestades ebaloogilised ning

näivad otsitud. Arusaamatu on määruskaebuses tehtud etteheide, et PPA ja halduskohus ei ole

arvestanud isiku Soome lahkumise põhjustega, sest puudutatud isik ei ole (sh määruskaebuses)

toonud esile ainsatki põhjendust, mis võiks loata Soome lahkumist õigustada. Vastupidi, isik

möönis 05.08.2024 kohtuistungil, et tema Soome mineku eesmärk oligi põgeneda. Pidades mh

silmas, et isiku Soome reisimist ei takistanud reisidokumentide puudumine ning on alust arvata,

et isik kasutas laevapileti hankimiseks tõenäoliselt vahendaja abi, mitte lihtsalt teenet sõbralt,

siis on puudutatud isiku põgenemise oht tõeline.

14. Puudutatud isiku kinnipidamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne. VSS § 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamiseks puudub vajalik usaldus, et isik tõepoolest

järgiks talle seatavaid nõudeid. Kohustus elada majutuskeskuses ja reisidokumendi puudumine

ei ole varem takistanud isiku Eestist lahkumist. KPK-s on puudutatud isikule tagatud juurdepääs

vajalikele tervishoiuteenustele (vt VSS § 269) ja puuduvad andmed, et isik oleks jäetud KPK-s

temale vajaliku ravita. Kuna puudutatud isikul on olemas kehtiv reisidokument (pass kehtib

kuni 06.12.2027) ja tema väljasaatmise korraldamine ootab praegu üksnes Pakistani võimude

nõusolekut, siis ei ole alust eeldada, et isiku kinnipidamine võiks kujuneda ülemäära pikaks.

15. Eelneva põhjal jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2024

määrus muutmata.

16. Puudutatud isik on taotlenud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Menetlusabi andmise

majanduslike eelduste esinemine on viimati tuvastatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2024

määrusega nr 3-24-1980. Kuna isik on viibinud alates 05.07.2024 KPK-s, siis ei ole alust arvata,

et tema majanduslik seisund oleks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel

ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka esindaja

olemasolu (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt

ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul

inglise keelde.

17. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse

avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg 1).

18. Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse

riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)