3-23-2391/85 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2391

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada V.T

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2024. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja N.G

Puudutatud isik – V.T, esindaja v.adv Aleksei

Ratnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.T määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2024. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-2391.

2. Jätta V.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. juuli 2024. a

määrus haldusasjas nr 3-23-2391 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik V.T ilmus 25.10.2023 Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) Põhja prefektuuri ning avaldas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA pidas isiku

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel kinni ning Tallinna

Halduskohus andis 27.10.2023 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel PPA-le loa

paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 27.11.2023. Kinnipidamise tähtaega on

Tallinna Halduskohus 27.11.2023 ja 26.03.2024 määrustega pikendanud kuni 26.07.2024.

PPA lükkas 22.04.2024 otsusega nr 12310250099-1 puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasi, tegi ettekirjutuse lahkumiseks Venemaale ja kohaldas sissesõidukeeldu Eesti

3-23-2391

Vabariiki ja Schengeni alale 5 aastaks. V.T on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA

22.04.2024 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-1541).

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 22.07.2024 taotluse pikendada VRKS § 361 lg 2 p 6

ja § 362 lg 5 alusel puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku

jätkuv kinnipidamine kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni on vajalik, sest isik võib

põgeneda ja ohustab avalikku korda. Põgenemisoht on tuvastatav väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 alusel, sest isik on avaldanud, et ei soovi Venemaale

naasta, ning VSS § 68 p 8 alusel, kuna isik on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku

ületamise tõttu (isik ujus üle Narva jõe). Samuti tegi isik 12.05.2024 ettevalmistusi KPK-st

põgenemiseks (kahjustas KPK võrkaeda ja okastraati) ning tema toast leiti erinevad

põgenemiseks kasutatavad esemed (sh käsitsi joonistatud Eesti kaart ja okaslindi lõhkumiseks

kasutatav konks). Isikule kohaldati 13.05.2024 otsusega täiendavaid turvaabinõusid (liikumis-

ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike esemete kasutamise keelamine, eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamine) ning ta lubati KPK elutsooni tagasi 21.05.2024. Seejärel aitas

puudutatud isik 22.05.2024 KPK-s kaasa teise isiku põgenemiskatsele ning tekitas samal

päeval ka endale lõikehaavu (hospitaliseerimist isik ei vajanud), mille tõttu paigutati ta

eraldatud lukustatud kambrisse 23.05.2024–30.05.2024. Isiku suhtes toimunud

distsiplinaarmenetluses tehti ettepanek määrata karistuseks paigutamine eraldatud lukustatud

kambrisse. Karistus jäi kohaldamata, kuna isik oli juba viibinud eraldatud lukustatud kambris.

KPK juhi 24.05.2024 otsusega keelati isikul lisaks kasutada mobiiltelefoni. Isiku sõnul oli

Eesti talle transiitriigiks ning ta soovis liikuda edasi Kesk-Euroopasse, eelkõige Saksamaale,

kus tal on sõpru. Tuvastatud asjaolud kogumis viitavad, et isik on ohuks avalikule korrale.

PPA tuvastas rahvusvahelise kaitse menetluses, et isikut on 25.05.2015 kohtuotsusega

Venemaal karistatud kolmeaastase vangistusega relvataolise esemega 17.12.2012 toime

pandud röövi ja väljapressimise eest. Isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid ja nende

uuesti toimepanemise tõenäosus on suur. Kuritegude toimepanemise tõttu saab isiku

põgenemisohu tuvastada ka VSS § 68 p 4 alusel. Isiku kinnipidamine on vajalik mh selleks, et

teda saaks pärast rahvusvahelise kaitse menetluse lõppu riigist välja saata. Põgenemisohu

tõttu ei saa isiku puhul tõusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus tema tervise või

turvalisuse kaalutlustega.

3. Puudutatud isik selgitas 24.07.2024 kohtuistungil, et isik, keda ta 22.05.2024 KPK-s aia

ületamisel abistas, lõpetas hiljem KPK-s enda elu. Puudutatud isiku enesevigastuse põhjuseks

võis olla KPK-s viibimise talumatus. Kui KPK-s kinnipidamine viib isiku enesevigastamiseni,

siis on KPK tegevus probleemne. Puudutatud isikut on KPK-s survestatud ja ilma

kohtuotsuseta karistatud. Telefoni ära võtmise tõttu ei saa isik enam esitada enda kaitseks

vajalikke tõendeid. Isik on KPK-s viibinud üle poole aasta, kuigi ta ei ole Eestis pannud toime

ühtegi kuritegu ja pöördus ise vabatahtlikult PPA-sse. Psühholoogiline nõustamine ei lahenda

isiku probleeme.

4. Tallinna Halduskohus pikendas 26.07.2024 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel

PPA-le antud luba puudutatud isiku KPK-s kinnipidamiseks mitte kauemaks kui 26.11.2024.

Kuna PPA on nüüdseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi lükanud, siis ei saa teda

enam kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Küll aga on isiku jätkuv kinnipidamine

põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel avaliku korra kaitseks. Isikust lähtuvat ohtu avalikule

korrale saab pidada direktiivi 2013/33/EL1 art 8 lg 3 punkti e tähenduses tõeliseks, vahetuks ja

piisavalt tõsiseks. Kuigi isikut ei ole Eestis ühegi kuriteo eest süüdi mõistetud, ei ole vaidlust

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud)

2(5)

3-23-2391

selles, et isik on Venemaal süüdi mõistetud röövi ja väljapressimise eest ning teda karistati

vangistusega range režiimiga koloonias. Puuduvad väited, et süüdimõistmine olnuks

poliitiliselt motiveeritud või muul alusel põhjendamatu. Isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale

on ka varem põhjalikult hinnatud (nt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.2024 määruses,

p-d 17–18) ning kohus ei korda neid põhjendusi. Isiku suhtes ei ole selgunud uusi asjaolusid,

mis annaks alust ohtu ümber hinnata. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei saa tõhusalt

kohaldada, sest puudub usaldus, et isik ei põgene. Nii varasemad kuriteod kui ka

ebaseadusliku piiriületuse fakt, samuti rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamine ja isiku

korduvad KPK-st põgenemise katsed viitavad kogumis selgelt isiku põgenemise ohule.

Asjaolusid arvestades ei ole kahtlust, et KPK-st vabastamise korral ei pruugiks isik

järelevalvemeetmeid järgida. Kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks ei ole

ebaproportsionaalne, arvestades kinnipidamise eesmärke ning isikuga seotud asjaolusid.

KPK-s on tagatud isiku esmavajadused. Kuigi vabaduse piiramine võib kahtlemata olla

isikule vaimselt rusuv, on ta saanud KPK-s psühholoogilist nõustamist ca kord nädalas. Isik

on väitnud, et nõustamine ei aita teda piisavalt, kuid ei ole toonud välja konkreetseid

probleeme seoses psühholoogilise abiga. Kui isiku vaimse tervise seisund ei võimalda enam

tema kinnipidamist, tuleb isik suunata ravile (VSS § 269 lg 4), sõltumata isiku

kinnipidamiseks antud halduskohtu loa kehtivusest.

5. V.T palub 06.08.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning uue

määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada isik KPK-st. Isik on PPA-le selgitanud,

et ta on Venemaal kriminaalkorras tagaotsitav, kuna isik on kritiseerinud Venemaa

sõjategevust Ukrainas ja tegelenud sõjavastase tegevusega. Venemaa vanglas üritati teda

lisaks värvata sõjaväkke ning pärast vabanemist koges isik Wagneri eraarmee liikmete

ähvardusi ja rünnakuid. Kohus leidis põhjendamatult, et isik soovis KPK-st põgeneda. Kuigi

ta võis sellele mõelda, oli see tingitud isiku psüühika häiritusest KPK-s viibimise tõttu. See ei

tähenda, et ta oleks ka reaalselt püüdnud põgeneda. Isik ei kujuta ohtu avalikule korrale ning

tema käitumine Venemaal oli põhjustatud poliitilisest tagakiusamisest. Isik on temale

määratud karistused ära kandnud ja kahetseb tehtut. KPK-s kinnipidamise aluseks ei saa olla

isiku varasem käitumine. Jätkuv kinnipidamine kujutab isiku õiguste üha intensiivsemat riivet

ja ei ole proportsionaalne, arvestades tema vaimset tervist. Isiku suhtes saab kohaldada

leebemaid järelevalvemeetmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei

sisalda uusi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks

küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.

7. Halduskohus pikendas 26.07.2024 määrusega puudutatud isiku KPK-s kinnipidamist

VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada,

kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Kinnipidamine

avaliku korra ohustamise tõttu on põhjendatud üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab endast

tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu

17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20–21). Ringkonnakohus jääb oma 24.05.2024

määruses (p-d 17–18) praeguses asjas väljendatud seisukohtade juurde ning leiab, et

puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel on jätkuvalt õigustatud.

3(5)

3-23-2391

8. Isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale saab põhjendada mh isiku varasema käitumisega

ja tema juurest leitud esemetega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

Isikut on karistatud Venemaal varavastaste kuritegude (röövimine relvataolise esemega,

vargus) eest 3-aastase vangistusega. Tegemist ei ole sedavõrd ammuse karistusega, millele ei

oleks enam põhjendatud viidata, arvestades seejuures, et varavastaste kuritegude korduva

toimepanemise tõenäosus on suur (vt selle kohta lähemalt viited Tallinna Ringkonnakohtu

24.05.2024 määruse p-s 17). Puudutatud isik ei ole selgitanud, kuidas seondub määratud

karistus tema väidetava poliitilise tagakiusamisega. Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta

koostatud PPA 22.04.2024 otsusest nr 12310250099-1 nähtub samas, et puudutatud isik on

esitanud enda karistamise kohta vastuolulisi andmeid (väidetavalt kandis isik väljapressimise

eest mõistetud 2,5-aastast vangistust, mis lõppes 2023. a mais, kuid erinevad on olnud isiku

ütlused, millal karistusaeg algas ja millises paranduskoloonias ta karistust kandis, kusjuures

karistamise kohta ei ole PPA kinnitust leidnud). Puudutatud isiku väiteid tema väidetava

Venemaal tagaotsimise ja sõjavastase tegevuse kohta hinnatakse tema rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel haldusasjas nr 3-24-

1541, milles halduskohus on määranud kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks 19.09.2024.

9. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Kuigi isik on

viibinud praeguseks KPK-s üle 10 kuu, ei saa kinnipidamist lugeda ülemääraseks ainuüksi

selle kestuse tõttu, sest VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on isikut lubatud

kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11).

Pärast ringkonnakohtu 24.05.2024 määruse tegemist ei ole ilmnenud selliseid uusi asjaolusid,

mis vähendaksid isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale. VRKS § 29 lg-s 1 loetletud

järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et puudutatud isik järgib PPA seatavaid

kohustusi, kuid isiku osas tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Samuti

on puudutatud isik KPK-s viibimise ajal selgelt näidanud, et ta ei hooli kehtestatud reeglitest,

püüdes 2024. a mais esmalt ise KPK-st põgeneda ning seejärel aidata teisel isikul KPK-st

põgeneda. Määruskaebuse väited, et isik võis vaimse häirituse tõttu üksnes mõelda KPK-st

põgenemisele, ei ole usutavad, sest PPA esitatud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt

oli isik teinud põgenemiseks hulga ettevalmistusi ja püüdis ka tegelikult põgeneda, kuid see ei

õnnestunud. KPK-s kinnipidamine ei kujuta endast isiku teistkordset karistamist, vaid

tegemist on korrakaitsemeetmega, mille eesmärk on tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise

täideviimiseks, kui tema kaebus haldusasjas nr 3-24-1541 peaks jääma rahuldamata. Kuigi

isiku kinnipidamisega kaasnev õiguste riive ajas süveneb ning kinnipidamine võib mõjuda

isiku psüühikale rusuvalt, ei ole alust järeldada, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on

välistatud tema tervise või turvalisuse kaalutlustel. KPK-s on isikule vajaduse korral tagatud

juurdepääs meditsiiniteenustele, sh psühholoogi abile (vt VSS § 269), ning isik on

psühholoogilist nõustamist ka korduvalt saanud (dtl 491–492). Asjaolu, et isik on 22.05.2024

ennast KPK-s tahtlikult vigastanud (lõikus žiletiga käte sisekülgi, tekitades sellega pindmisi

vigastusi, mis ei olnud eluohtlikud), ei anna iseseisvat alust isikut KPK-st vabastada. Isikut ei

ole jäetud KPK-s vajaliku abita.

10. Eelneva põhjal jääb V.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

26.07.2024 määrus muutmata.

11. Kuna määrus sisaldab andmeid rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse

avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3; VRKS § 13 lg

1).

12. Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi

taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

4(5)

3-23-2391

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)