2-21-19103/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. september 2024

Tsiviilasja number

2-21-19103

Tsiviilasi

Rajameister OÜ hagi Elkero OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

24 049 eurot 27 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Rajameister OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. august 2024

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) Rajameister OÜ (registrikood

11230329), esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja

advokaat Kaisa-Maria Kubpart

Kostja Elkero OÜ (registrikood 12819538), esindaja

vandeadvokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. septembri 2023. a otsus ja teha uus otsus, millega

hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.

Rahuldada hagi.

3.2.

Mõista Elkero OÜ-lt Rajameister OÜ kasuks välja 20 373 eurot 99 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 6 471 eurot ja alates 17. septembrist 2024 kuni

võlgnevuse 20 373 eurot 99 senti tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

3.3.

Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

Elkero OÜ kanda.

3.4.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Elkero OÜ-lt Rajameister OÜ kasuks välja menetluskulu 9256 eurot ja 97 senti.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rajameister OÜ (hageja) esitas 6. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi Elkero OÜ

(kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 20 373 eurot 99 senti,

viivise 1449 eurot 99 senti, alates hagi esitamisest viivise võlgnevuselt 19 955 eurolt 33

sendilt määraga 0,05% päevas ja kahjuhüvitiselt 418 eurolt 66 sendilt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja peatöövõtjana ja kostja alltöövõtjana suulise

töövõtulepingu. Hageja tegi 2020. a pinnasetöid Tartus, Oa tänava majade ümbruses.

Pooltevahelise praktika kohaselt toimiti järgmiselt:



hageja tegi esialgseid töid ning kostjaga kokkuleppe alusel jooksvalt lisatöid;



hageja esitas keskmiselt korra kuus kostjale tehtud tööde akti;



kostja vaatas saadetud akti üle;



hageja esitas arve aktis märgitud tehtud tööde eest;



kostja koostas enda vormingus akti lõpptellijale.

Hageja esitas 2020. a veebruaris, märtsis, aprillis ja juulis tehtud tööde eest aktid ja arved,

mille kostja tasus. 2020. a augustis tehtud tööde eest esitas hageja akti nr 5, mille kohaselt

tuli kostjal tasuda 52 052 eurot 52 senti. Täiendavate tööde ning teostusjoonise valmimise

tõttu korrigeeris hageja akti nr 5 vastavalt tegelikult tehtud töödele ning esitas korrigeeritud

akti, mille järgi tuli tasuda 69 467 eurot. Kostja soovis akti nr 5 teha kaheks, millega

hageja nõustus. Aktist nr 5 nähtub esimene osa töödest ning akti alusel esitatud arve kostja

tasus. Teise osana jäi kostjal tasuda 19 955 eurot 33 senti.

Hageja edastas 4. mail 2021 kostjale akti 5 teisele osale vastava arve nr 210504215

summas 29 426 eurot 64 senti. Õige arve jääk ning nõudesumma on 19 955 eurot 33 senti.

Kostja keeldus 10. mail 2021 akti nr 5 teise osa tasumisest. Hageja esitas kostjale 7. juulil

2021 vastuse 10. mai 2021 teatele ja nõude arve nr 210504215 tasumiseks. Kostja nõuet ei

täitnud.

Tööde vastuvõtmine oli kokku lepitud ositi, seega pidi kostja iga tööosa eest tasuma

vastava osa vastuvõtmisel. Akti nr 5 teise osa tasunõue muutus VÕS § 637 lg 4 järgi

sissenõutavaks, kui akti nr 5 teises osas kajastatud tööd sai lugeda vastuvõetuks. Tööd sai

vastuvõetuks lugeda akti vastuvõtmisel.

Kostja nimetas tasumisest keeldumise põhjusena haljastuse pinnakõrguse projektile

mittevastavust. Sealjuures oli pooltel kokkulepe, et haljastusega seotud puudus

kõrvaldatakse 2021. a suve aluses. Vastavalt aktile nr 5 moodustasid haljastusega seotud

kulud 6,42% kõigist aktis nr 5 kajastatud töödest ja 3,4% tööde kogumaksumusest.

Tulenevalt tööde mahust on kostja vastuväide seoses haljastusega töö ebaoluliseks

puuduseks. Hageja oli täitmist VÕS § 111 lg 1 mõttes kinnitanud ning tööd sai lugeda

valminuks ja vastu võetuks.

Juhul, kui akti nr 5 teine osa vajas eraldi aktsepteerimist, ei teatanud kostja väidetavast

mittevastavusest hagejale VÕS § 644 lg 3 mõttes õigeaegselt. Kostja ei võinud töö

lepingutingimustele mittevastavusele enam kui 8 kuu möödudes tugineda.

Kuivõrd aktis nr 5 kajastatud tööd olid üks tööosa, kostja võttis akti nr 5 vastu tervikuna

ning soovis ise akti kaheks osaks tegemist, sai akti nr 5 mõlema osa tööd lugeda

vastuvõetuks akti nr 5 esimese osa tööde vastuvõtmisel VÕS § 637 lg 4 mõttes. Kostjal oli

seadusest tulenev kohustus aktis nr 5 nimetatud tööd viivitamata üle vaadata või üle

vaadata lasta. Kostja keeldus 2020. a augustis tehtud tööde eest tasumisest alles 10. mail

2021, s.t 9 kuud hiljem. Tööde tegemise kohas olevate ehitistele väljastati kasutusload, s.t

hageja töö vastas ehitusprojektile (EHS § 50 lg 1, § 38 lg 1). Kostja etteheidetavad

puudused on tingitud maapinna vajumisest või sademete ebaõigest äravoolust.

Kostjal ei olnud hageja tööle etteheiteid ning kostja tasus arveid vastavalt hageja aktidele.

Hageja tööle eelnevad täitetööd/kandetööd tegi kolmas isik. Ei ole eluliselt usutav, et

kostja laseks hagejal töödega alustada, kui eelnevad täitetööd poleks nõuetekohased ja

vastu võetud. Kostja kinnitusel oli tegemist arveldatud töödega, s.t kostja on omaks

võtnud, et nimetatud tööd olid vastavas mahus vastu võetud, nende eest oli arve

väljastatud/tasutud ning need fikseeriti hageja seadusliku esindaja allkirjastatud aktides.

Hageja seadusliku esindaja 2. novembri 2020 allkirjastatud aktid olid üksnes deklaratiivse

tähendusega.

Hageja ei ole kostja loeteluga vajumise põhjustest nõus – maapinna vajumist saab

põhjustada ka ebasobiv sademete äravoolu lahendus. Kostja ei ole tõendanud, et vajumise

on põhjustanud hageja ebakvaliteetne täitematerjal või pinnase ebapiisav tihendamine.

Hageja töid kontrolliti ja kiideti etapikaupa heaks. Hagejal ei oleks ebakvaliteetse

täitematerjali või pinnase ebapiisava tihendamise korral lubatud asuda järgmise kihi

ehitamise juurde, kui tehtud töid kontrolliti.

Hageja nõuab kostjalt akti nr 5 teise osas nimetatud tehtud tööde eest 19 955 euro 33 sendi

tasumist. Kooskõlas TsMS §-ga 367 palub hageja nimetatud summalt kostjalt välja mõista

viivise määraga 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete 418 euro 66 sendi suuruste

õigusabikulude hüvitamist ja viiviseid VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Suulise lepingu järgi olid töövõtulepingule rakendatavad tingimused samad, mis igal teisel

kostja objektil. Hageja alustas 2020. a veebruari lõpus hooneümbruse tagasitäidete ja teiste

nn abistavate töödega, kuid tööd hakkasid venima ning takistasid teisi alltöövõtjaid. Hageja

esitas 2020. a jooksul kostjale Oa tänava korterelamute juures tehtud tööde kohta mitmeid

akte ja ülevaateid, mida pidevalt parandati. Pooltel tekkisid jooksvalt erimeelsused tööde

mahu ja maksumuse, hiljem ka kvaliteedi osas, mistõttu koostasid pooled vaidluste

vältimiseks kostja tasutud tööde kohta lõplikud aktid, millised hageja juhatuse liige Indrek

Must 2. novembril 2020 allkirjastas. Kuna muus osas olid hageja töödes olulised puudused

(nt tööd olid tegemata või lõpetamata, tehtu oli projektist mööda, tööd olid üle akteeritud,

pinnase kandevõime protokollid ja mulla sertifikaadid olid esitamata jne), siis keeldus

kostja nende eest tasumast. Kostja ei ole hagi aluseks olevaid töid vastu võtnud.

Töid 2020–2021. a talvel ei jätkatud ning uuesti suhtlesid pooled tööde jätkamise teemal

2021. a kevadel. Kostja eeldas, et hageja jätkab tööde tegemist ja kõrvaldab objektil

puudused. Kevadeks olid objektil tekkinud probleemid, mis olid seotud hageja töödega.

Näiteks sisaldas hageja kasutatud muld ehitusjäätmeid (pinnale hakkasid tõusma

klaasikillud). Lisaks hakkas pinnas mitmetes kohtades vajuma. Hageja 2021. a kevadel

pooleli jäänud tööde tegemisega ei jätkanud ning puudusi ei likvideerinud.

Hageja edastas kostjale 4. mail 2021 e-kirjaga 8. septembri 2020 akti nr 4 ja 4. mai 2021

arve nr 21050421. Kostja keeldus arve tasumisest seoses haljastuse probleemide ja

tegemata töödega. Kostja ei venitanud vastuväidete esitamisega kaheksa kuud. Hageja

esitas kostjale pärast 2021. a kevadel suhete katkemist ning töödega jätkamisest keeldumist

suvalise loetelu tegemata töödest, mida kostja ei aktsepteerinud ning mida on ka esitatud

hagis vähendatud.

Maa-ala ei vastanud pärast hageja tööde lõpetamist 2020. a sügisel projekti

asendiplaanidele ning on kahe aasta jooksul täiendavalt vajunud. Sellise vajumise saab

põhjustada ebakvaliteetne täitematerjal või pinnase ebapiisav tihendamine. Hageja ei

esitanud täitematerjali korrektseid sertifikaate ega kandevõime protokolle. Kasutatud on

ebakvaliteetset materjali, sedagi ebapiisavas mahus ning lisaks on kasutatud ebaõigeid

töövõtteid, jättes mh parklate ja teede aluse osa nõuetekohaselt tihendamata, mistõttu ei ole

pinnas saavutanud vajalikku kandevõimet.

Hageja ei tõendanud lepingu olulisi tingimusi ega ka lepingujärgsete tööde tegemist ning

tööde lepingukohasust. Hageja ei tõendanud, et kostja oleks vaidlusalused tööd vastu

võtnud või seda, et tööd saaks vastuvõetuks lugeda. Tööde eest väljastatud akti ja sellega

seotud arve tasumisest keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise

tahteavaldusena. Vaidlusalused töid ei saa vastuvõetuks lugeda ka seaduse alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 7. septembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Hageja (alltöövõtja) nõuab kostjalt

(peatöövõtja) tehtud tööde eest tasu ning tasu maksmisega viivitamise tõttu viivist. Samuti

nõuab hageja kostjalt kohtueelseid õigusabikulusid. Kostja tasus hagejale hageja esitatud

aktide alusel, kuid jättis hagejale tasumata akti nr 5 eest.

VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine

isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisega (VÕS § 637 lg 3). Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi

sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda

ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel.

Kostja soovis akti nr 5 kaheks osaks tegemist. Kostja edastas hagejale enda korrigeeritud

akti nr 5, millest nähtub esimene osa töödest. Akti esimesele osale vastavalt edastas hageja

kostjale 49 512 euro tasumiseks arve nr 201021, mille kostja tasus.

Maakohus leidis, et kostja ei ole aktis nr 5 nimetatud töid vastu võtnud, mistõttu ei ole tal

kohustust aktis kajastatud tööde eest tasuda. Ehitussektoris on tööde vastuvõtmine

üldtunnustatud praktika. Vaidlusaluste tööde eest väljastatud akti ja sellega seotud arve

tasumisest keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena,

samuti ei saa sellest järeldada, et vaidlusalused tööd tuleks seaduse alusel vastuvõetuks

lugeda.

Hageja ei tõendanud, et 2020. a septembriks tehtud tööd olid tehtud lepingujärgselt, ilma

puudusteta ja kokkulepitud mahus. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei

esitanud vastuväiteid akti nr 5 või selles kajastatud tööde mahu kohta. VÕS § 643 järgi, kui

tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö

viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Töö ülevaatamise kohustus tekib aga

pärast töö valmimist. Lõplikud üleandmise-vastuvõtmise aktid on koostamata, sest töid ei

ole lõpetatud. Maakohus nõustus kostjaga, et kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjas toodud

sõnakasutusest on üheselt mõistetav, et kostja ei aktsepteeri kajastatud tööde tegemist

nende ebaselguse tõttu ja soovib tehtavate tööde kajastamist määral, mis vastab

tegelikkusele.

Eluliselt on usutav, et pooled koostasid vaidluste vältimiseks kostja tasutud tööde kohta

lõplikud tööde aktid, millised hageja juhatuse liige Indrek Must allkirjastas 2. novembril

2020. Kostja tasus akti nr 5 esimese osa augusti 2020. a tööde eest. Pärast seda allkirjastas

hageja juhatuse liige 2. novembril 2020 lõplikud tööde aktid. Hageja esitas akti nr 5 teise

osa arve 4. mail 2021, millele kostja esitas tähtaegselt vastuväite. Maakohtu hinnangul

teatas kostja hagejale tööde mittevastavusest VÕS § 644 lg 3 mõttes õigeaegselt.

Poolte varasemat praktikat arvesse võttes vajas akti nr 5 teine osa eraldi aktsepteerimist.

Iseenesest on õige, et vastavalt aktile nr 5 moodustasid haljastusega seotud kulud 6,42%

kõigis aktis nr 5 kajastatud töödest, mida võib pidada töö ebaoluliseks puuduseks. Samas ei

tuginenud kostja 10. mai 2021 vastuväites üksnes sellele, et haljastuse pinnakõrgused ei ole

projektijärgsed. Kostja viitas vastuväites ka akti puudustele, sest akt sisaldas töid mida pole

teostatud, ning osade tööde üle akteerimist.

Hageja ei tõendanud, et ta saatis 2020. a peale tööde tegemist kohtule esitatud

hagiavalduse lisades nähtuva sisuga aktid. Kostja tunnistas ja tõendas, et hageja esitas talle

4. mail 2021 e-kirjaga 8. septembri 2020 akti nr 4 ja sellele vastava arve nr 21050421 (dtl

111-122). Kõik kolm hageja esitatud augustikuud kajastavat akti nr 4 on koostatud 8.

septembril 2020, samas on aktide sisu tehtud tööde mahtude ja maksumuste osas erinev.

Ka hageja ise möönab, et 4. mai 2021. a kostjale saadetud akti alusel esitatud arve ei

vastanud tegelikkusele, samas ei selgitanud hageja, millest tulenevad aktides

märkimisväärsed erinevused.

Kostja ei võtnud töid vastu. Hageja ei tõendanud hagiavalduses märgitud tööde tegemist ja

kokkuleppele vastavust. Riigikohtu praktika kohaselt, kui töö ei ole vastu võetud, peab

tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö

lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas

töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (RKTKo

18.04.2018, 2-14-61484, p 18). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama,

et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et vastuvõtmiseks

esitatud töö on lepingukohane (RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-93-15, p 11).

Kostja vastuväidete kohaselt ei täitnud hageja temale püstitatud tööülesannet. Maa tegelik

kõrgus ei vastanud asendiplaanidel kajastatud samakõrgusjoontele ning puudusid vajalikud

kalded, samuti oli 2022. aasta sügiseks toimunud kõikjal tööalal oluline vajumine.

Maakohtu hinnangul ei tõendanud hageja, et avaldunud probleemid ja puudused oleksid

põhjustatud muudest asjaoludest. Hageja ei tõendanud, et kostja väidetu klaasikildude

esinemise kohta mullas ei vasta tõele.

Hageja taotles kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuivõrd

maakohus jättis hageja töövõtulepingu alusel esitatud nõude rahuldamata, jäi rahuldamata

ka hageja nõue hüvitada kohtueelsed õigusabikulud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus pidi tasunõude sissenõutavust kontrollima järgmises järjekorras: (I) kas kohaldub

erijuht, s.t kas viimane tööosa tuli vastu võtta eraldi ning kohaldub VÕS § 637 lg 4 II

lause; (II) kui ei, kas kokku oli lepitud töö vastuvõtmises või saab seda pidada tavaliseks

ning tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega;

(III) kui ei, kas hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisega ja kostjale

ülevaatamise võimaluse andmisega. Maakohus ei põhjendanud, milline käsitlus on

käesolevas asjas asjakohane ja kohtu poolt otsuses ja asja lahendamisel kohaldatud.

Tööd tuli üle anda ositi ja hind oli samuti määratud ositi. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui töö

tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava

tööosa vastuvõtmisel. Tegemist on tasunõude sissenõutavaks muutumise nn erikorraga.

Kohus lähtus VÕS § 637 lg 4 II lauses sätestatud erikorra kohaldamata jätmisel üksnes

sellest, et kostja ei ole kohtu hinnangul hageja väidet, et tööde vastuvõtmine toimus ositi,

expressis verbis kinnitanud. Kohus jättis otsuses hindamata ositi tööde vastuvõtmise

praktikat tõendavad kostja enda kinnitused ning asjas esitatud tõendid.

Kostja ei tuginenud maakohtu menetluses kordagi expressis verbis seisukohale, et tööde

vastuvõtmine praktikas ositi ei toimunud. Seega oleks kohus pidanud tuvastama, et tööde

vastuvõtmine ja tasumine toimus poolte kokkuleppel ositi.

Kohus jättis hindamata ja arvestamata hageja esitatud tõendid, millest nähtub, et praktikas

toimus tööde vastuvõtmise protsess etapikaupa. Pooltel puudus vaidlus, et tööd tehti

etapiviisiliselt ning vaheetappide vastuvõtmise ja nende eest tasumise osas pooltel üksteise

vastu nõuded puuduvad. Kohus jättis arvestamata, et akt nr 5 oli ühtlasi lõppakt, millise

vastuvõtmisega kaasnes ka tehtud tööde juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko

tellijale üleminek ning VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärg. Hageja akti nr 5 järgne

tasunõue muutus seega VÕS § 637 lg 4 II lause järgi sissenõutavaks siis, kui aktis nr 5

kajastatud tööd sai lugeda vastu võetuks.

Töö vastuvõtmise kohustus VÕS § 638 esimese lause kohaselt tekib juhul, kui on täidetud

kolm eeldust: (I) töö on valmis; (II) töövõtja on VÕS § 637 lg 5 kohaselt andnud tellijale

võimaluse töö üle vaadata; ning (III) töö vastab lepingutingimustele. Kohus jättis

hindamata ja arvestamata sellega seotult esitatud väited ning tõendid, mistõttu ei ole

jälgitav, kas kostjal tekkis aktis nr 5 nimetatud tööde vastuvõtmise kohustus. Seejuures olid

esitatud asjaoludel vastuvõtmise kohustuse tekkimise eeldused täidetud.

Töö oli valminud. Lepingujärgne töö maht nähtub hageja ja kostja aktides toodud

lepingujärgsetest mahtudest ning hageja aktist nr 5 nähtub, et kõik lepingujärgsed mahud

on täidetud. Kuivõrd hageja oli akti nr 5 tervikuna kostjale esitanud juba 21. septembril

2020 ning tegemist oli augustis tehtud töödega, olid aktil nr 5 kajastatud tööd lõpetatud

vastavalt lepingu mahtudele varem ning töö sai lugeda valminuks.

Töö valmimine eeldab üksnes seda, et kõik lepingu objektiks oleva töö lõpetamiseks

vajalikud tööd ja toimingud on lõpetatud ning töö valmimist ei takista see, et valmis töö ei

vasta lepingutingimustele. Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) tuleneb, et tellija ei

või töö vastuvõtmisest keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas

või oluliste puudusteta.

Kohus on otsuse p-des 15 ja 16 TsÜS §-le 138 viidanud, kuid sisustanud seejuures puudusi

kostja 10. mai 2021 e-kirjas tooduga. Viidatud e-kirja analüüsimine ei ole tõendi hindamise

kontekstis kohane, arvestades, et akti nr 5 esitas hageja kostjale 21. septembril 2020,

seejuures oli kostja selle üle vaadanud hiljemalt 27. oktoobril 2020. See tähendab, et

kostjal oli mh kohustus mittevastavusi piisavalt täpselt kirjeldada (VÕS § 644 lg-d 2 ja 3).

Kohus leidis põhjendamatult, et kostja tugines puudustele 10. mai 2021 e-kirjaga.

Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest

juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või

puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Lisaks

täitmisest keeldumise eelduste täitmisele peab võlgnik kohustuse täitmisest keeldumise

õiguse kasutamiseks ka sellele tuginema, st ta peab esitama täitmisest keeldumise

vastuväite.

Käesoleval juhul esitas hageja kostjale akti nr 5 ehk kõik valminud tööd 21. septembril

2020. Vahemikus 21. september 2020 – 27. oktoober 2020 ei edastanud kostja hagejale

tahteavaldusi, mille sisuks võiks otseselt või kaudselt lugeda aktis nr 5 nimetatud tööde

eest tasumisest keeldumist või lepingu täitmise nõude esitamist. Tulenevalt VÕS § 644 lg-

test 2 ja 3 oli kostjal seejuures kohustus keeldumist kirjeldada. Eeltoodut ei ole kohus

analüüsinud, kuid on kostja 27. oktoobri 2020 e-kirjale andnud keeldumise tahteavalduse

tähenduse.

Kostjal oli aktis nr 5 toodud tööde ülevaatamise kohustus VÕS § 643 järgi. Kohus jättis

arvestamata, et „viivitamata” viitab asja ülevaatamisele esimesel mõistlikul võimalusel

pärast töö tellijale faktilist üleandmist või selle ülevaatamise võimaluse tellijale andmist.

Hageja andis kostjale aktis nr 5 toodud tööde ülevaatamise võimaluse hiljemalt 21.

septembril 2020. Hageja „tehtud töö“ VÕS § 643 mõttes on 21. septembri 2020 aktis nr 5

nimetatud töö ning ülevaatamise võimaluse andmine seisneb tehtud tööde loetelu

esitamises.

Kostja tuginemine töö mittevastavusele lepingutingimusele eeldab mh seda, et kostja on

eelnevalt töö üle vaadanud, alles peale mida on tal võimalik tahteavaldusega väljendada, et

ta keeldub tööde vastuvõtmisest. Otsus on vastuoluline, kuivõrd üheselt järeldada saab

vähemalt seda, et aktis nr 5 nimetatud tööd olid valminud, kuivõrd mingil muul juhul ei

oleks saanud kostja kontrollida või seisukohta avaldada, kas ja mis osas see tegelikkusele

vastab.

Töövõtja peab lepingujärgse töö tegemist ning lepingukohasust tõendama juhul, kui tööd ei

ole vastu võetud. Kostja ei ole töid vastu võtnud juhul, kui kostja 27. oktoobri 2020 e-kirja

saab pidada aktis nr 5 nimetatud tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus on kostja 27.

oktoobri 2020 e-kirjale otsuses sellise hinnangu andnud, kuid jätnud seejuures hindamata

asjaolud, mis annavad hageja hinnangul põhjuse leida vastupidist.

Tegemist ei ole olukorraga, kus hagejal tuli lepingujärgsete tööde tegemist tõendada.

Hageja poolt lepingujärgsete tööde tegemist tõendab siiski 21. septembril 2020 edastatud

akt nr 5 ja teostusjoonis, millel akti korrektuurid põhinesid. Hageja väidetele lisavad elulist

usutavust kasutuslubade taotlemine kostja poolt, menetluses etteheidete puudumise

kinnitamine ning kasutuslubade saamine. Samuti nähtub kostja rahulolu hageja töödega

asjaolust, et kostja soovis hagejalt veelgi töid tellida.

Kostja vaatas faktiliselt töö üle ning võttis oma tahteavaldusega akti nr 5 tööd vastu. Kuna

töö vastuvõtmisega kaasneb VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et täitmine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, väljendub töö vastuvõtmises

kaudselt ka tellija kinnitus, et tehtud töö vastab lepingutingimustele VÕS § 641

tähenduses. Tellija võib vastu võtta ka lepingutingimustele mittevastava töö, mispuhul

peab tellija VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärje vältimiseks puudused töö vastuvõtmise

avalduses välja tooma.

Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning see on võimalik eelkõige juhul, kui

tellija on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti. Käesolevas asjas ei esitanud kostja kordagi

hagejale enda allkirjastatud akte. Kohus jättis arvestamata, et käesoleval juhul toetab

poolte vaheline praktika ja hageja esitatud tõendid VÕS § 29 lg 5 p 6 mõttes, et tööde

vastuvõtmine toimus läbivalt kostja kaudsete tahteavaldusetega. Kostja ei ole kordagi töid

otseste tahteavaldustega vastu võtnud. Kostja poolt tööde vastuvõtmine tulenes igakordselt

kaudsest tahteavaldusest. Kostja vaikimisel/tegevusetusel oli aktsepti tähendus tulenevalt

pooltevahelisest praktikast.

Üldjuhul tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei

ole ta ka tööd vastu võtnud. Käesoleval juhul ei allkirjastanud kostja ühtegi akti, vaatamata

sellele, et aktides nr 1–4 kajastatud tööde vastuvõtmise üle vaidlus puudub, mistõttu ei saa

eelnimetatud eeldusest lähtuda. Käesoleval juhul esitas kostja iga objekti kohta kasutusloa

taotlused ning sai pärast taotluse? esitamist kasutusload. Kostja kinnitas igakordselt

Ehitisregistris kasutuslubade taotluste esitamisel kaetud tööde aktidega tehtud tööde

ehitusloale (ehk seeläbi ehitusprojektile) vastamist. Seejuures esitas kostja loamenetluses

ehitustööde päevikud, millest nähtuvad mh hageja tehtud tööd, kus ei ole lõpptellija ees

etteheiteid. Ei ole loogiline, et kui kostja saab lõpptellijale vastuväidete ja probleemide

puudumist kinnitada ja tööd lõpptellijale kasutusloa taotlemiseks üle anda, on tal tegelikult

hageja vastu nõuded või etteheited või ei ole ta ise seejuures hageja töid vastu võtnud.

Puuduste või osaliselt valmis töö vastuvõtmise korral peab tellija arvestama, et kui ta võtab

töö vastu, ilma et ta tooks vastuvõtmise käigus esile tööl esinevaid puudusi või vaegtöid,

kehtib VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldus, et töövõtuleping on kohaselt täidetud. Pärast tööde

vastuvõtmist lasub tellijal VÕS § 642 lg 1 kohaselt kohustus tõendada, et vaidlusalused

puudused esinesid tööl juba selle vastuvõtmise hetkel. Kuivõrd kostja ei tuginenud

konkreetsetele puudustele enne 10. maid 2021, tugineb kostja puudustele pärast tööde

vastuvõtmist.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, taotleb selle rahuldamata jätmist ning

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Hageja ei esitanud asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et kostja vaidlusalused

tööd vastu võttis. Vaidlusaluste tööde eest väljastatud akti ja sellega seotud arve tasumisest

keeldumist ei ole võimalik käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena, samuti ei saa

sellest järeldada, et vaidlusalused tööd tuleks seaduse alusel vastuvõetuks lugeda.

Seda ei muuda küsimus, kas töö tuli üle anda ositi, kuivõrd hageja on esitanud vastuväite

vaidlusaluste tööde vastuvõtmisele tervikuna. Hageja ei tõendanud, et vaidlusalused tööd

olid tehtud lepingujärgselt ja ilma puudusteta. Hageja esitas vaidlusaluse akti nr 5 „teise

osa“, arve 4. mail 2021, millele kostja VÕS § 644 lg 3 mõttes tähtaegselt 10. mail 2021

vastuväite esitas. Kostja selgitas muuhulgas, et akt on puudulik kuna sisaldab töid, mida

pole tehtud, ja osad read on üle akteeritud. Seega leidis kostja, et töö ei olnud valminud

ning töö ei vastanud lepingutingimustele. Vastupidist tuli tõendada hagejal.

Tööde sisu, mahtu, maksumust ja lepingujärgsete tööde tegemist ning tööde

lepingukohasust pidi tõendama hageja. Hageja ei tõendanud lepingu olulisi tingimusi,

lepingujärgsete tööde tegemist ega ka tööde lepingukohasust. Kuivõrd hageja on nõude

täielikult tõendamata jätnud, piisas hagi rahuldamata jätmiseks sellest, et kostja nõude

vaidlustab, mida kostja maakohtus tegi.

Hageja ei ole esitanud materjale, millest nähtuks, et ehitatud konstruktsiooni kandevõimed,

paigaldatud pinnase tihedus ja asendiplaaniline paiknemine ning kõrguslik õigsus vastaks

tellitule. Hageja ei tõendanud ega põhistanud, et tema töödes avaldunud probleemid ja

puudused oleksid põhjustatud muudest asjaoludest. Hageja oletused ei lükka ümber

avaldunud ja eluliselt vahetult tajutavaid puudusi nagu maa vajumine ning mullas

klaasikildude esinemine.

Tasutud tööde kohta koostatud aktid allkirjastas hageja juhatuse liige Indrek Must 2.

novembril 2020. Aktid koostati tööde osas selguse loomiseks. See selgitab asjaolu, miks

oli nende allkirjastamine hageja juhatuse liikme poolt oluline. Hageja aktid olid läbivalt

segased ning neid tehti pidevalt ringi, nii et sama kuupäeva ja numbriga aktist oli pea alati

mitu erinevat versiooni. Hageja läbiv toetumine oma versioonile aktist nr 5 jääb

arusaamatuks, kuna hageja nõustus selle ümber tehtud versiooniga ning kostja tasus arve.

Kostja ei nõustu, et võttis tööd vastu läbi vaikimise või tegevusetuse. Kostja ei saanud

maakohtu menetluses vastupidist sisustada, sest hageja esitas vastavad väited

ringkonnakohtus. Vaidlusaluste tööde eest hageja väljastatud eraldiseisva akti ja sellega

seotud arve tasumisest keeldumist ei saa käsitleda tööde vastuvõtmise tahteavaldusena.

Samuti ei saa väita, et vaidlusalused töid saaks seaduse alusel vastuvõetuks lugeda.

Kostja on tasunud kõigi tööde eest, mille kohta vastavad Indrek Musta allkirjaga aktid

vormistati, sealhulgas akt perioodiga 30. august 2020. Muus osas keeldus kostja tööde eest

tasu maksmast, mis nähtub kostja 10. mai 2021 keeldumise teatest. Kostja jäi ootama tööde

lõpetamist 2021. a kevadel. Mitte üheski kirjas ei räägi pooled akti poolitamisest või

kaheks tegemisest, vaid pooled eristasid tehtud ja aktsepteeritud tööd (mille eest on kostja

tasunud) vaidlusalustest töödest (mille eest keeldub kostja tasu maksmast).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja

menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega

rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 373 eurot 99 senti, viivise 6471

eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest viivise võlgnevuselt 20 373 eurot 99 senti

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäävad

kostja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus

sõnastuses.

7. Hageja esitas kostja vastu nõude töövõtulepingust tuleneva tasu ja kohtueelselt tehtud

õigusabikulude hüvitisena kahju väljamõistmiseks.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

hageja alltöövõtjana ja kostja peatöövõtjana sõlmisid suulise töövõtulepingu,

hageja pidi tegema Tartus Oa tänava majade ümbruses pinnasetööd, esialgse

kokkuleppe järgi oli tööde maht 87 508 eurot;

-

hageja esitas teostatud tööde kohta aktid 2020 veebruaris (akt nr 1), märtsis (akt nr

2), aprillis (akt nr 3), juulis (akt nr 4) ja augustis (akt nr 5) ning iga akti alusel eraldi

arve;

-

kostja tasus aktide 1–4 alusel esitatud arved täies ulatuses.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on sissenõutavaks muutunud tasunõue aktis nr 5

märgitud tööde eest seni tasumata osas.

8. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või

saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga

maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingujärgset tasu

VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel. Hageja tasunõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha,

kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7 mõttes) ja kas kostja on

esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.

8.1. Hageja väitel leppisid pooled kokku ositi tööde üleandmises ja tasumises. Kostja võttis

kõigi 5 akti alusel tööd vastu, kuid tasus 4 akti alusel esitatud arved. Aktis nr 5 märgitud

tööd olid tehtud, kostja soovil jagati akt kaheks ning kostja tasus vaid ühe osa eest. Akti

teise osa alusel esitatud arvet kostja ei tasunud.

8.2. Kostja väitel ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole

hageja tehtud töid augustis esitatud akti nr 5 alusel vaidlusaluses ulatuses vastu võtnud.

8.3. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb

iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 lause 2).

Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö

üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama

paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta

valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

8.4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei olnud hageja augustis tehtud töid

vastu võtnud või ei saa neid lugeda vastuvõtuks. Maakohus tuvastas kostja 27. oktoobri

2020 kirja alusel valesti, et hageja tööd ei olnud tehtud ja seega kostja ei saanud neid vastu

võtta.

Ringkonnakohtu istungil kohus küsis poolte käest, kuidas toimus eelneva 4 akti alusel

tööde vastuvõtmine. Hageja kordas hagis toodut, et hageja tegi tööd, esitas keskmiselt

korra kuus kostjale tehtud tööde akti, seejärel kostja vaatas saadetud akti üle, hageja esitas

arve aktis märgitud tehtud tööde eest ja kostja tasus arve. Täpsustavale küsimusele, et

kuidas tööd objektil vastu võeti, vastasid pooled üksmeeles, et see toimus otseste

tahteavalduste vahetamiseta, pigem konkludentselt (kostja sõnul ilmselt kuidagi

kooskõlastati). Ringkonnakohus leiab, et kuna 4 akti alusel toimus ositi töö vastuvõtmine

ja tasu maksmine, annab see aluse tuvastada, et hageja esitas aktid kostjale pärast tööosa

valmimist ja kostja võrdles tehtud tööd aktis tooduga ning sellega, nagu pooled üksmeeles

kinnitasid, sai tööd (4 akti osas) lugeda vastuvõetuks. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis

annaks aluse tuvastada, et aktiga nr 5 muudeti praktikat, seega saab lugeda ka haginõude

aluseks olevad tööd kostja poolt vastuvõetuks septembris 2021.

8.5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hageja esitatud aktid vajasid

täiendavat aktsepteerimist ning vastuvõetuks saab lugeda üksnes neid töid, mis on

fikseeritud hageja juhatuse liikme 2. novembril 2020 allkirjastatud aktides.

Ringkonnakohus küsis istungil, miks vormistati veebruaris (akt nr 1), märtsis (akt nr 2),

aprillis (akt nr 3), juulis (akt nr 4) ja osaliselt augustis (akt nr 5) esitatud aktid, mille üle

vaidlust ei olnud ja mille eest oli hagejale tasu makstud, uuesti novembris. Hageja väitel ei

mõjutanud see pooltevahelist arveldust. Kostja väitel tehti seda põhjusel, et „tekkisid

erimeelsused mahu osas. Nelja esimese akti osas midagi ei muutunud. Need vormistati, et

oleks olemas kirjalikud kahepoolselt allkirjastatud aktid“.

Ringkonnakohus leiab, et nö ümbervormistatud aktid ei oma pooltevahelistes õigussuhetes

tähtsust, kuna tööd olid varem tehtud, akteeritud, vastuvõetud ja tasu makstud, siis puudub

alus seostada novembri akte tööde vastuvõtmisega.

8.6. 27. oktoobri 2020 e-kirjas teatas kostja hagejale, et „süvenesin lõpuks sinu akti ja see

üks pudru ja kapsad. Saadan sulle enda akti ja kui tagasi olen teeme lõpu koos korda.

Läpakas suht raske jälgida. Tee palun arve selle akti peale ümber siis saan sulle midagigi

ära kanda. Akt on vaja saada selliseks, et ka lepingu maksumus oleks vastavuses

tegelikkusega.“ (dtl 236).

Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil

põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima

põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata (TsMS § 653).

Ringkonnakohus hindab 27. oktoobri 2020 kirja maakohtust erinevalt, arvestades poolte

varasemat praktikat ja ringkonnakohtu istungil antud selgitusi. Nimetatud kirjast ei saa

järeldada, et mingis osas on hagejal tööd tegemata või ei olnud kostjal võimalik hageja

tehtud töid septembris vastu võtta. Kostja heidab e-kirjas hagejale ette akti vormistuslikke

puudusi, sh, et maksumus oleks vastavuses tegelikkusega, edastab osade tööde kohta oma

akti ja annab lubaduse, et ülejäänud teeme hiljem koos korda.

Kostja oli peatöövõtjana hagejaga sõlmitud lepingus tellija rollis ja tellijal on kohustus

valminud töö vastu võtta. VÕS § 638 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja

jooksul. Kostja ei ole esitanud selliseid vastuväiteid, mis õigustaksid aktis nr 5 nö

vormistamata jäänud osas kirjeldatud tööde vastuvõtmisest keeldumist mõistliku aja

jooksul.

Ringkonnakohus tuvastab eeltoodu alusel, et töö oli valminud ja kostjale üleandmiseks

valmis, kostja võttis tööd kaudse tahteavaldusega vastu, või alternatiivselt – saab lugeda

need vastuvõetuks VÕS § 637 lg 4 alusel.

9. Maakohus tuvastas ekslikult, et kostja ei ole töid vastu võtnud ja seetõttu jagas

tõendamiskoormise valesti. Maakohus kohaldas VÕS §-i 638 ja jagas tõendamiskoormise

nii, et hagejal lasus tõendamiskoormis tõendada, et töö ei olnud puudustega.

Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli kohustus tööd vastu võtta septembris. Alternatiivselt,

oktoobris 2020, kui kostja jagas akti nr 5 kahte ossa ja soovis ühes osas hiljem akti

vormistamist. Kui kostja leidis, et tööd on puudustega, sh mõnes osas tegemata, siis pidi ta

sellest hagejat teavitama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS

§ 644 lg 1 ja 2).

27. oktoobri 2020 e-kirjas olevad etteheited võivad olla põhjendatud, kuid need ei vasta

VÕS § 644 lg 2 tulenevale kohustusele kirjeldada mittevastavust täpselt. 27. oktoobri 2020

e-kirjast võib tuletada viidet üleakteerimisele või muudele akti puudustele. Tehtud tööde

puudustele ei ole nimetatud kirja alusel võimalik tugineda.

Ringkonnakohtu istungil märkis kostja esindaja, et puudused tehti kindlaks hiljem, kui

tehti lõplikud mõõtmised ja tulid elanike ja arendaja kaebused. See tähendab, et kostja

möönab, et võimalikest puudustest said nad teada 2021. aasta suvel.

9.1. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele

mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö

lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult

vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada

makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata

jäänud tulu.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on kaotanud õiguse tugineda hageja töö

lepingutingimustele mittevastavusele.

9.2. Alternatiivselt, kui asuda seisukohale, et teatamata jätmine oleks mõistlikult

vabandatav, kuna hageja esitas arve 4. mail 2021, siis ei ole kostja väited puuduste kohta

tõendatud. Kostja on käesolevas vaidluses peatöövõtjana tugevamas positsioonis ja sellest

tulenevalt kannab suulise lepingu sõlmimise tõttu suuremat riski lepingutingimuste ja

pooltevaheliste kokkulepete tõendamisel. Kui kostja oleks vormistanud kirjaliku

töövõtulepingu, mis arvestades tööde mahtu ja hinda, oleks mõistlik olnud, oleks kostjal

lihtne oma väiteid tõendada.

Kostja tõi hageja töö puudused esile 10. mai 2021 kirjas – haljastuse pinnakõrgused ei ole

projektijärgsed, akt on puudulik, osad read on üleakteeritud, puudub garantiiaja tagatis 3 %

(dtl 125).

Ringkonnakohtu istungil jäi hageja selle juurde, et suulises töövõtulepingus garantiiaja

tagatises kokku ei lepitud. Kostja jäi seisukohale, et lepiti, kuid tõendeid esitada ei ole.

Ringkonnakohus ei loe tõendatuks kokkulepet garantiiaja tagatises, seega ei saa kostja

sellele tugineda. Väide, et osad read on üleakteeritud, on ebapiisav tuvastamaks, mis on

aktis valesti. Haljastuse pinnakõrguste vastavus projektile oli poolte vahel tuliste vaidluste

põhjuseks. Kostja tugines haljastust puudutavate tööde puuduste tõendamisel Oa tänava

majadesse elama asunud elanike 2022. aastal esitatud kaebustele ning Tartu Geodeesia

2022. aasta septembri maa-ala plaanile. Samas pidid viidatud puudused, sh suured

klaasikillud pinnases, olema silmaga nähtavad 2020. aasta sügisel, kui tööd üle anti.

Kostja märkis 10. mai 2021 kirjas, et ka pinnakõrguste erisused olid hagejale teada juba

augustis 2020. Hageja eitab seda, samas tõendab kostja enda kiri, et ta teadis puudusest

tööde üleandmise ajal, seetõttu ei ole vabandatav sellele puudusele tuginemine ca 8 kuud

hiljem.

Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja on töö teinud ja kostja on need vastu võtnud või

saab need lugeda vastuvõetuks, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja hageja

põhinõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

10. Hageja esitas lisaks töövõtulepingust tulenevale tasunõudele ka kahjunõude kohtueelse

õigusabikulu 418,66 eurot kostjalt väljamõistmiseks. Maakohus selles osas seisukohta ei

võtnud, kuna jättis eelnevalt põhinõude rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et

professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik

ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad (RKTKo

09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Asja materjalidega on tõendatud, et hageja pöördus 2021.

aasta kevadel õigusteenuse saamiseks Advokaadibüroo LEXTAL poole, kuivõrd kostja oli

tasumisega viivituses ning hageja soovis kostjalt tasu maksmist. Hageja kasutas õigusabi

ka kostja vastuväitele oma seisukoha esitamiseks (dtl 35, 50–54). Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et käesolevas asjas oli kohtueelne õigusteenuse kasutamine vajalik ja

põhjendatud ning hageja nõue tuleb rahuldada VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

11. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada alternatiivse nõude alusel. Hageja soovis

tasunõudelt viivist 0,05 % päevas ja alternatiivselt, kui kohus sellega ei nõustu, siis

seadusjärgses määras. Kokkulepe 0,05 % viivisemääras tuleneb hageja väitel sellest, et ta

märkis 0,05% määra arvetele ja kostja tasus arved vastuväiteid esitamata. Kostja hagejaga

ei nõustunud ja eitas sellisel viisil kokkuleppe sõlmimist (dtl 90). Ringkonnakohus nõustub

kostjaga, et hageja esitatud asjaolud ei ole piisavad viivise määras kokkuleppe

tuvastamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja nõude rahuldamata tasunõudelt viivise

arvestamises 0,05 % päevas ja kohaldab seadusjärgset määra. Hageja taotles viivise

väljamõistmist TsMS § 367 alusel, kuni nõuete täitmiseni.

12. Hageja andis 7. juulil 2021 kostjale arve tasumiseks täiendava tähtaja kuni 15. juulini

2021. Samas kirjas teatas hageja kostjale, et viimane on talle õigusabikulude näol kahju

tekitanud ja palus see hüvitada (dtl 35–37). Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 16.

juulist 2021 ja ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga (16. september 2024) on

seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis 6471 eurot 77 senti (6338,78 + 132,99).

Ringkonnakohus rahuldab ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks TsMS § 367 alusel,

kuni nõuete täitmiseni.

13. Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulud maakohtus on menetluskulude nimekirja järgi 8388 eurot, sh

lepingulise esindaja ajakulu 41,40 tundi, tunnihinnaga 137,87 eurot (km-ta), kokku 5708

eurot, eksperdikulu 1780 eurot ja riigilõiv 900 eurot. Kostjal kulus 22 tundi menetluskulu

2750 eurot

13.1. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud maakohtus on õigusabile kulunud

asja liiki, keerukust ja mahukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades TsMS

§ 175 lg1 mõttes põhjendatud ja vajalikud 29,4 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja

tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Ringkonnakohus leiab, et suhtlus

kliendiga, sh e-kirjavahetus, telefonivestlused ja kohtumised on vajalikud, kuid nendega

seotud kulu ei pea vastaspool täies ulatuses hüvitama. Menetluskulude nimekirjast nähtub,

et ainult kliendiga nõupidamistele kulus 9,3 tundi, millele lisanduvad kliendiga

nõupidamised, mille kulukirjele on lisatud ka dokumendi esitamine või täiendamine (näit

hagiavalduse täiendamine, nõupidamine kliendiga 1,70 h), kokku on kuluridadel sh

kliendiga nõuspidamistele kulunud 17 tundi. Ringkonnakohus ei pea 10 tunni ulatuses

kliendiga nõupidamistele kulunud ajakulu põhjendatuks. Põhjendatud ja vajalikud ei ole ka

asjatundja arvamusega seotud kulud. Asjatundja arvamus, mida hageja nimetab

eksperdiarvamuseks ei olnud dokumentaalne tõend, mille saamiseks tehtud kulud tuleks

vastaspoolel hüvitada. Maakohus nimetatud tõendit ei nõudnud, see ei olnud

tõendamiskoormise objektiks ning kostjale asjatundja esitatud selgitusi vaja ei olnud,

ainuüksi asjaolu, et maakohus võttis selle tõendi asja juurde ei anna alust lugeda tõendi

kulu põhjendatuks, seega ei ole ajakulu 2 tundi põhjendatud. Samadel põhjustel ei ole

vajalik ega põhjendatud nn eksperdikulu 1780 eurot.

Ringkonnakohus määrab hagejale kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks

maakohtus 4953,37 eurot (4053,37 õigusabikulu + 900 riigilõiv).

13.2. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus on menetluskulude nimekirja järgi:

lepingulise esindaja õigusabi ajakulu 28,43 tundi (145,18 eurot tund), kokku 4127,50 eurot.

Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja kahel esindajal enam kui

kolm tööpäeva apellatsioonkaebuse koostamise ja ringkonnakohtumenetluses osalemisele,

sh kestis ringkonnakohtu istung 1 tund. Ringkonnakohus ei pea hageja õigusabikulu täies

ulatuses põhjendatuks. Kõik faktilised asjaolud esitati maakohtule ning ringkonnakohtus

vaidlustati sisuliselt tõendite hindamist, seega saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks

õigusabikulu 20 tundi ulatuses. Võrdlusena, kostja esindaja vastas kaebusele ja osales

menetluses kulutades sellele kokku 9 tundi. Ringkonnakohus määrab kostja poolt hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 4303,6 eurot (2903,6

õigusabikulu + 1400 riigilõiv).

13.3. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS

§ 177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)