Legislator Case Law & Legislation
2-23-134865/15 AI generated

2-23-134865/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-134865/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista I. P.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 75 eurot, mis koosneb Välja mõista I. P.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude hüvitis 450

Legislator headnote

AI generated

2-23-134865/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista I. P.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 75 eurot, mis koosneb Välja mõista I. P.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude hüvitis 450

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-134865

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi I. P. vastu raha

saamiseks

Tsiviilasja hind

75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja I. P. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista I. P.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 75 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 60 eurot ja sissenõudmiskulust 15 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista I. P.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulude hüvitis 450

eurot.

5. Välja mõista I. P.-lt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist

kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

2-23-134865

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Kohus võttis 17.10.2023 kohtumäärusega hagi menetlusse lihtsustatud korras, milles kohus mh

selgitas, et kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel

teeb kohus asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

2. Eelnevast tulenevalt märgib kohus vaid järgmist. Hagi aluseks on hageja ja kostja 02.03.2022

ja 24.08.2022 sõlmitud parkimislepingud, mida kostja on rikkunud ning millest tulenevad kohustused

(leppetrahvid) on kostja jätnud kohaselt täitmata. Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning

tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

3. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 605 eurot 5,5

tunni eest.

5. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

6. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude

katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.

7. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et

antud juhul saab asja keerukust ja mahtu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele, kostja vastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele ning kohtu 23.07.2024

määrusega tutvumisele ja täiendava seisukoha esitamisele pidada kokku kolme tundi. Õigusabi on

osutatud tunnihinnaga 110 eurot/h (dtl 179), mis on kohtupraktikale tuginedes tavapärane määr. Seega

on hageja õigusabikulu põhjendatud ja vajalik 330 euro ulatuses (3*110).

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 450 (100+20+330) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 450 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

8. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik