4-24-1377/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2024

Jõhvi Väärteoasja number 4-24-1377 ( ) 2440,24,001230 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Väärteoasi kaebemenetluses K K kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 05.04.2024 otsusele väärteoasjas nr 2440, 24,001230 Menetlusalune isik K K, isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja Asja Malahhova 25.06.2024 RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1, 133-135 kohus OTSUSTAS:

Jätta K K kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 05.04.2024 otsusele väärteoasjas nr 2440, 24,001230 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Juhtimisõiguse äravõtmine kehtima kohtuotsuse jõustumisest. 4 kuuks hakkab

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva K K kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 16. septembrist 2024.a.

MENETLUSE KÄIK

08.03.2024 koostas Ida prefektuuri

patrullpolitseinik A M Jõhvi politseijaoskonna väärteoprotokolli väärteoasjas 2440,24,001230 selle fakti kohta, et K K 08.03.2024 kell 11.36

Ida-Virumaal, Toila vallas, Tallinn Narva mnt 161. kmxxx reg. nr xxx – l juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,63 mg/l. Sellega rikkus K K . LS § 69 lg 3, § 33 lg 11 p 2 Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 alusel.

05.04.2024 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 05.04.2024 otsuse K Ki väärteoasjas 2440,24,001230, milles pidas tõendatuks poolt LS § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isik 4 ule karistusena LS § 22 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. 4

22.04.2024 esitas K K kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. Viru Maakohtu 06.05.2024 määrusega jäeta kaebus käiguta ning anti menetlusalusele isikule tähtaeg korrektse kaebuse esitamiseks.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada karistuse mõistmise osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja tühistada

kohtuvälise menetleja otsus karistuse mõistmise osas ning mõista talle karistuseks rahatrahv või

asenduskaristusena üldkasulik töö. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik K K andis ütlusi, et ta on rikkumisega nõus. Ta jõi naistepäeva puhul šampust. Kahetseb tegu. Pärast juhtunut samal päeval tegi alkoholivastase süsti. Juhtimisõigus on vajalik tööl käimiseks ja laste kooli viimiseks. Trahvi on valmis kohe ära maksma.

Kohtuistungil avaldati k 13, mille kohaselt K K sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus l kõrvaldati 08.03.2024 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna isik on joobeseisundis.

Kohtuistungil avaldati 14, millega oli K Kil 08.03.2024 tõendusliku alkomeetri väljatrükk lk tuvastatud alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,63 mg/l.

3

Kohtuistungil avaldati karistusregistri andmed 17-20, mille kohaselt on K K on 3 kehtivat lk il kriminaalkaristust ja 2 kehtivat

väärteokaristust.

Kohtuistungil avaldati 24-26, et K K on kehtiv juhiluba. detailandmete päring lk il

Kohtuistungil avaldati 06.08.2024 27-28, milles asendati K K

kohtumäärus lk ile määratud trahv 640 eurot arestiga 16 päeva ning see üldkasuliku tööga 16 tundi tähtajaga 3 kuud.

Kohtuistungil avaldati taatlustunnistus lk 39-40, lk41-42 lk 37-38. süüdistuse sisu , kohtumäärus

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõend id ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõend e eid nende kogumis, leiab, et K Ki kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – menetlusaluse isiku ütlusi ning prefektuuri kirjalike

tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda K K K K i ütlustes ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. andis ülekuulamisel ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tema ütlused on kinnitust leidnud ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokolliga. K K on rikkumisega nõus, tunnistab ennast süüdi. Seega puudub vaidlus väärteo toimepanemise fakti osas. K K

pole nõus vaid karistuse liigiga.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et K K 08.03.2024 kell 11.36 Ida-Virumaal, Toila vallas, Tallinn Narva mnt 161. kmxxx reg. nr xxx juhile keelatud seisundis, kui – l juhtis mootorsõidukit alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,63 mg/l. LS § 69 lg 3, § 33 lg 11 p Sellega rikkus K K 2.

Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § ootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 69 lg 3 kohaselt m milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit. Liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestab:

4 Mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 224 on koosseisutüübilt tegu spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 224 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamises. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki gi lugem näitas 0, mg/l. Laiendmääramatus +/ jär 68 - 0,05 mg/l. K K 3 mg/l. il oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem, kui 0,6

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus K K tema väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,6 mg/l, mis on keelatud vastavalt LS § 69 lg 3 ja 3 kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et K K täitis objektiivse koosseisu otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K K, olles teadlik, et tarvitas alkoholi istus rooli. K K ja juhtis mootorsõidukit keelavas joobeseisundis. Tema ütluste kohaselt jõi ta šampust. Tema tegevused olid tahtlikud ja sihikindlad, ta

eiras ta LS § 69 lg 3 sätet.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et K K pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja rasKdavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 224 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

5 Menetlusalune isik on karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, mis on alla keskmise määra.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 Klassikalise -1-1-43- arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg- 1, st karistuse kohaldamise alusele - le isiku süüle, samuti on võetud arvesse kergendava asjaoluna ja rasK isikul on 2 süü tunnistamist davate asjaolude puudumist, ning süüdlase isiksust – kehtivat väärteokaristust, 3 kehtivat kriminaalaristust ja 3 kehtivat karistust Soomes. Varasemalt on talle määratud rahalised karistused, mis on tasumata. Üks rahaline karistus asendati üldkasuliku tööga, mis on menetlusaluse isiku sõnul sooritatud.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja rasKdavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele väärteotoimepanemise asjaolud – i alkoholi sisaldus väljahingatavs õhus oli suur väärtegu oli toime pandud päevasel ajal K K , suure liiklustihedusega teel. K K oma teoga ohustas teiste inimeste elu, tervist ja vara. Samuti kuuluvad arvesse võtmisele järgmised asjaolud süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise - otsese tahtlusega, kergendavaks asjaoluks on kahetsus , puuduvad rasKdavad ja süü tunnistamine asjaolud. Kohtu hinnangul K Ki süü tase on keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem väärteokorras trahviga, mis olid jäänud tasumata ning ühel juhul asendati see karistatud raha üldkasuliku tööga. Need karistused pole kuidagi mõjutanud tema õiguskuulekust. Ta jätkab süütegude toimepanemist. Samuti esitas kohtuväline menetleja täiendava tõendi selle kohta, et Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi 1- -1319 K K 24 süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetlus, mille arutamine algab 24.09.2024. Teda ei takista isegi see asjaolu, et tal on vajalik töö tegemiseks ning laste sõidutamiseks

juhilubade olemasolu. Seega pole varasemad rahatrahvid talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

KOHTU MEETMED

6 Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 05.04.2024 otsus väärteoasjas 2440,24,001230 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko