1-23-7274/115 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-7274

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-7274

Kohtunik

Sandra-Kristin Kärner

Kohtuistungi sekretär

Elena Jõgis, Ave Mõistlik

Tõlk

Katrin-Jana Aavingu, Natalja Smirnova

Kriminaalasi

Martin Repinski süüdistuses KarS § 2172 lg 1,

KarS § 209 lg 2 p 2, KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3

järgi üldmenetluses

Prokurör

Riigiprokurör Alan Rüütel

Süüdistatav

Martin Repinski, isikukood 38608062221;

elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel

vene keel, valdab vabalt eesti keelt;

xxxharidusega;

töökoht X OÜ, xxx;

varasemalt kriminaalkorras karistamata;

tõkendit kohaldanud pole

Kaitsja

Vandeadvokaat Kristjan Tuul (lepinguline

kaitsja)

Kannatanud

1. Eesti Vabariik Riigikogu Kantselei kaudu

(registrikood 74000101)

Seadusliku esindaja poolt volitatud töötaja

Kaido Jõgeva

2. Jõhvi vald Jõhvi Vallavalitsuse kaudu

(registrikood 75033483)

Vandeadvokaat Allan Valk (lepinguline

esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Mõista Martin Repinski KarS § 2172 lg 1 järgi õigeks.

2. Mõista Martin Repinski KarS § 209 lg 2 p 2 järgi õigeks.

3. Mõista Martin Repinski KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks seoses kütuse

tankimistega 27. novembril 2021, 1. detsembril 2021, 3. detsembril 2021, 5. detsembril

2021, 26. detsembril 2021, 17. detsembril 2021, 20. detsembril 2021 ja 4. veebruaril 2022.

4. Lõpetada kriminaalmenetlus Martin Repinski süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3

järgi KrMS § 274 lg 1 alusel seoses kütuse tankimisega 26. märtsil 2022, kuna

süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele.

1(49)

1-23-7274

5. Jätta kannatanu Jõhvi Valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu esitatud) tsiviilhagi Martin

Repinski vastu varalise kahju nõudes läbi vaatamata. Selgitada kannatanule, et tal on

õigus esitada sama nõue uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

6. Võtta vastu kannatanu Eesti Vabariigi Riigikogu Kantselei loobumine tsiviilhagist

Martin Repinski vastu kahjunõudes summas 98 eurot 68 senti ning lõpetada selles osas

menetlus.

7. Jätta kannatanu Eesti Vabariigi Riigikogu Kantselei tsiviilhagi Martin Repinski vastu

varalise kahju nõudes summas 12 602 eurot 54 senti läbi vaatamata. Selgitada

kannatanule, et tal on õigus esitada sama nõue uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

8. Mõista Eesti Vabariigilt Martin Repinski kasuks välja 49 826 eurot 80 senti

kohtueelses ja maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

9. Mõista Eesti Vabariigilt kannatanu Jõhvi valla kasuks välja 7579 eurot 86 senti

maakohtu menetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. Kanda see summa Jõhvi

Vallavalitsuse arvelduskontole nr EE251010552019821006.

10. Jätta tunnistajate kohtuistungil osalemisega seonduv sõidukulu 51 eurot 5 senti riigi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võivad kohtumenetluse pooled esitada apellatsiooni. Apellatsioon

esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

(I)

Süüdistus

1. Martin Repinskile esitati süüdistus usalduse kuritarvitamises (KarS § 2172 lg 1), ametiisiku

poolt toime pandud kelmuses (KarS § 209 lg 2 p 2) ning ametiisiku poolt toime pandud

omastamises olles varem toime pannud kelmuse (KarS § 201 lg 2 p-d 1 ja 3).

2. Alljärgnevalt kirjeldab kohus süüdistust suures osas muutmata kujul, s.o koos asjaoludega

ja sõnastuses, mis on ka süüdistuse tekstis endas kirjas.

(1) Süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi

3. Kokkuvõtvalt seisneb usalduse kuritarvitamise süüdistus KarS § 2172 lg 1 järgi

alljärgnevas.

4. Martin Repinski oli Jõhvi valla vallavanem 26. juunist 2018 – 4. aprillini 2019. Tolleaegse

vallavanemana vabastas M. Repinski avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg 4 alusel

(„Teenistusest vabastamine ametniku soovil“) teenistusest kolm ametnikku:

2(49)

1-23-7274

1) 13. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 17.1-1.1/73 vallasekretär PL ja määras maksta

hüvitist teenistusest vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 14 400 eurot. PLle

arvestati ametist lahkumisel kuupalka 1028,57 eurot ja puhkusekompensatsiooni

2135,30 eurot. Lisaks lahkumishüvitisele maksis Jõhvi Vallavalitsus PL eest

sotsiaalmaksu 5796,08 eurot ja tööandja töötuskindlustust 140,51 eurot;

2) 15. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 17.1-1.1/77 sotsiaalteenistuse juht ST ja määras

maksta hüvitist teenistusest vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 13 200 eurot.

STle arvestati ametist lahkumisel kuupalka 1152,38 eurot ja puhkusekompensatsiooni

3560,91 eurot. Lisaks lahkumishüvitisele maksis Jõhvi Vallavalitsus ST eest

sotsiaalmaksu 5911,38 eurot ja tööandja töötuskindlustust 143,31 eurot;

3) 20. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 17.1-1.1/83 finantsjuhi asetäitja EB ja määras maksta

hüvitist teenistusest vabastamisel kuue kuupalga ulatuses, s.o 12 000 eurot. EBle

arvestati ametist lahkumisel kuupalka 1028,57 eurot ja puhkusekompensatsiooni

2135,30 eurot. Lisaks lahkumishüvitisele maksis Jõhvi Vallavalitsus EB eest

sotsiaalmaksu 5101,13 eurot ja tööandja töötuskindlustust 123,66 eurot.

5. 3. detsembrist 2018 – 31. augustini 2019 kehtinud Jõhvi valla ametiasutuste palgajuhend ei

näinud ette ametniku enda soovil ametist lahkumise korral ATS-i sätetest erinevate või

täiendavate hüvitiste maksmist.

6. Ajavahemikul 13. märts 2019 – 20. märts 2019 määras Martin Repinski oma käskkirjades

ametist lahkunutele (PL, EB ja ST) seaduses lubatust kõrgemad rahalised hüvitised, mille

tulemusel maksti Jõhvi vallale kuuluvatest rahalistest vahenditest ebaseaduslikult 13. märtsil

2019 PLle 14 400 eurot; 15. märtsil 2019 STle 13 200 eurot ja 20. märtsil 2019 EBle (B) 12

000 eurot, kokku 39 600 eurot.

7. Lisaks hüvitistele maksis Jõhvi vald 2019. a „Palk ja maksud 2019“

(http://palk.crew.ee/2019/kalkulaator.html) kalkulaatori alusel 39 600 euro pealt

sotsiaalmaksu 13 068 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaksu 316,80 eurot. Seega on Martin

Repinski käskkirjade alusel ebaseaduslikult Jõhvi valla varadest välja makstud

lahkumishüvitisteks 39 600 eurot, sotsiaalmaksuks 13 068 eurot ja töötuskindlustusmaksu

316,80 eurot. Seega rikkus Martin Repinski vallavanemana 13. märtsist 2019 – 20. märtsini

2019 varaliste huvide järgimise kohustust, käsutades ebaseaduslikult temale usaldatud Jõhvi

valla rahalisi vahendeid, millega tekitas Jõhvi vallale kahju kokku summas 52 984,80 eurot.

8. KarS § 121 p 2 järgi on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Seega ületas

süüdistuses toodud M. Repinski tegevusega tekitatud kahju suurt ulatust. Sellise käitumisega

pani Martin Repinski toime seadusest tuleneva teise isiku vara käsutamise ja teise isiku

varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumise, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju,

olles ametiisikuks KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 tähenduses,

s.o KarS § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

(2) Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 2 järgi

9. Kokkuvõtvalt seisneb kelmuse süüdistus KarS § 209 lg 2 p 2 järgi alljärgnevas.

10. Vabariigi Valimiskomisjoni 28. märtsi 2019. a otsuse nr 94 p 82 kohaselt registreeris

Vabariigi Valimiskomisjon M. Repinski Riigikogu XIV koosseisu liikmeks. Seega oli M.

3(49)

1-23-7274

Repinski Riigikogu liige alates 28. märtsist 2019 ning ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg

1 tähenduses.

11. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) § 31 lg 2 näeb ette, et Riigikogu liikmele, kes

rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool Tallinna ja Tallinnaga

piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, makstakse tema sooviavalduse alusel

eluasemekulude hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20% Riigikogu liikme

ametipalgast. Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise korra punkt 2 järgi on Tallinnaga

piirnevateks kohaliku omavalitsuse üksusteks on Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja

Viimsi vald.

12. 31. mai 2019. a avalduses märgib Martin Repinski Riigikogu Kantselei finantsosakonnale,

et tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on KKK, Jõhvi Ida-Virumaa.

13. 14. detsembril 2020 ostis Martin Repinski 1/2 kaasomandi korteriomandist aadressil Harju

maakond, Viimsi vald, XXX. Korteriomandi müügilepingu kuupäeval läks korteriomand üle

Martin Repinski valdusesse ning Martin Repinski asus nimetatud korteriomandisse elama.

Seega elab Martin Repinski alates detsembrist 2020 piirkonnas, millele RKLS § 31 lg 2

sätestatud korra alusel eluasemekulude hüvitise maksmist ei kohaldata.

14. Martin Repinski esitas endiselt Riigikogu Kantselei finantsosakonnale eluasemehüvitise

saamiseks LR sõlmitud üürilepingud ning perioodil 1. jaanuarist 2021 kuni 1. märtsini 2022

maksis Riigikogu Kantselei finantsosakond Martin Repinskile eluasemekulude eest hüvitist:

Kuupäev

Summa

Selgitus

1)

4. jaanuar 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 1/21

2)

1. veebruar 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 2/21

3)

1. märts 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 3/21

4)

1. aprill 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 4/21

5)

6. mai 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 5/21

6)

1. juuni 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 6/21

7)

1. juuli 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 7/21

8)

2. august 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 8/21

9)

1. september 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 9/21

10)

1. oktoober 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 10/21

11)

4. november 2021

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 11/21

12)

1. detsember 2021

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 12/21

13)

3. jaanuar 2022

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 1/22

14)

1. veebruar 2022

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 2/22

Kokku: 12 119,56 eurot

15. Eluasemekulude hüvitise saamiseks esitas Martin Repinski ajavahemikul 28. märts 2019

kuni 1. märts 2022 Riigikogu Kantselei finantsosakonnale üürilepingud korteriomandile, mis

asub aadressil KKK, Tallinn. Üürilepingud on sõlmitud LR:



20. märtsil 2019, perioodiks 1. aprill 2019 – 30. juuni 2019, üürisumma 2340 eurot,

s.o 780 eurot kuus;



27. juunil 2019, perioodiks 1. juuli 2019 – 31. detsember 2019, üürisumma 4680

eurot, s.o 780 eurot kuus;

4(49)

1-23-7274



4. jaanuar 2020, perioodiks 1. jaanuar 2021 – 30. juuni 2020, üürisumma 2340 eurot,

s.o 780 eurot kuus;



1. november 2020, perioodiks 1 november 2020 – 30. aprill 2021, üürisumma 5160

eurot, s.o 860 eurot kuus;



1. mail 2021, perioodiks 1. mai 2020 – 31. oktoober 2021, üürisumma 5160 eurot, s.o

860 eurot kuus;



1. november 2021, perioodiks 1. november 2021 – 30. aprill 2022, üürisumma 5340

eurot, s.o 890 eurot kuus.

16. Perioodil 1. aprill 2019 kuni 1. märts 2022 ei ole Martin Repinski arvelduskontolt

nimetatud korteriomandiga seoses ühtegi ülekannet ega makset teostatud. Aadressil KKK,

Tallinn elab LR poeg, AR, kes maksab oma ema arvelduskontole korteris elamise eest ka üüri.

17. Oma eelnimetatud jätkuva teoga lõi Martin Repinski ametiisikuna Riigikogu Kantseleile

teadvalt ebaõige ettekujutuse selle kohta, et ta üüris ja elas Riigikogu liikmena perioodil 4.

jaanuar 2021 kuni 1. märts 2022 aadressil KKK, Tallinn ning et ta maksis eelnimetatud

üürilepingus oleva üürisumma, millega tekitas Eesti Vabariigile kahju 12 119,56 eurot.

(3) Süüdistus KarS § 201 lg 2 p-d 1 ja 3 järgi

18. Kokkuvõtvalt seisneb omastamise süüdistus KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi alljärgnevas.

19. Vabariigi Valimiskomisjoni 28. märtsi 2019. a otsuse nr 94 p 82 kohaselt registreeris

Vabariigi Valimiskomisjon Martin Repinski Riigikogu XIV koosseisu liikmeks. Seega oli

Martin Repinski Riigikogu liige alates 28. märtsist 2019 ning ametiisik KarS § 288 lg 1 ja

KVS § 2 lg 1 tähenduses.

20. Riigikogu Kantselei majandusosakonna poolt väljastati 8. aprillil 2021 Riigikogu liikmele

Martin Repinskile AS-i Olerex kliendikaart nr 6773 (7084272101906773). Kliendikaardi

kättesaamise kinnituses nõustus Martin Repinski kütuse kliendikaardiga tehtud kulutusi

käsitlema Riigikogu liikme tööga seotud sõidukuludena.

21. Vastavalt Bolt Technology OÜ andmetele on Martin Repinski registreerinud ennast Bolt’i

juhina alates novembrist 2021.

22. Martin Repinski on tankinud kütust Riigikogu liikme tööga mitteseonduvalt. Täpsemalt

kasutas Martin Repinski ajavahemikul 27. november 2021 kuni 26. märts 2022 eelmainitud

kliendikaarti Bolt’i taksoteenuse osutamiseks ning temale mittekuuluva sõiduauto

tankimiseks, kokku vähemalt 459,49 liitrit diislit 581,66 euro eest:



olles Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutamas Bolt taksoteenust alljärgnevalt

mainitud tanklate lähiümbruses, tankis M. Repinski temale väljastatud AS-i Olerex

kliendikaarti kasutades:

o

27. novembril 2021 kell 3.20 82,45 euro eest 67,18 l diislit Olerex AS-i Viimsi

tanklast;

o

1. detsembril 2021 kell 15.31 63,45 euro eest 52,93 l diislit Olerex AS- Viimsi

tanklast;

5(49)

1-23-7274

o

3. detsembril 2021 kell 8.33 76,15 euro eest 63,52 l diislit Olerex AS Tondi

tanklast;

o

05.12.2021 kell 1:36 78,45 euro eest 65,44 l diislit Olerex AS Harkujärve

tanklast;

o

26.12.2021 kell 17:48 28,40 euro eest 25,15 l diislit Olerex AS Jõhvi ATM

tanklast;



olles Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutamas Bolt taksoteenust, tangiti M.

Repinskile väljastatud AS-i Olerex kliendikaarti kasutades 17. detsembril 2021 kell

16.05 67,39 euro eest 56,55 l diislit Olerex AS-i Aseri tanklas, kui M. Repinski

aktsepteeris Bolt taksoteenuse väljakutse kell 15.54 aadressile, mis asub eelmainitud

tanklast 123 km, s.o umbes 1 h 24 min kaugusel;



olles Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutamas Bolt taksoteenust, tangiti M.

Repinskile väljastatud AS-i Olerex kliendikaarti kasutades 20. detsembril 2021 kell

8.22 59,78 euro eest 50,16 l diislit Olerex AS-i Jõhvi ATM tanklas, kui M. Repinski

aktsepteeris Bolt taksoteenuse väljakutse kell 8.23 aadressile, mis asub eelmainitud

tanklast 161 km, s.o umbes 1 h 55 min kaugusel;



olles Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutamas Bolt taksoteenust, tangiti M.

Repinskile väljastatud AS-i Olerex kliendikaarti kasutades 4. veebruaril 2022 kell 8.19

26,91 euro eest 20,17 l diislit Olerex AS-i Jõhvi ATM tanklas, kui M. Repinski

aktsepteeris Bolt taksoteenuse väljakutse kell 7.46 aadressile, mis asub eelmainitud

tanklast 165 km, s.o umbes 2 h kaugusel;



Olerex AS-i Ikla tankla turvakaamera videosalvestiste kohaselt sõitis M. Repinski 26.

märtsil 2022 kella 22.26 ajal Olerex AS-i Ikla tanklasse Mercedes-Benz’iga reg. nr

CCC ning tankis seal teist tanklasse sõitnud Mercedes Benz’i reg. nr OOO, s.o autot,

mille roolis ta ise ei viibinud 98,68 euro eest 58,39 l diislit.

23. Jätkuva teoga pani Martin Repinski ametiisiku ning isikuna, kes varem on toime pannud

kelmuse, toime omastamise enda ja kolmanda isiku kasuks perioodil 27. november 2021 kuni

26. märts 2022 kasutades talle väljastatud AS-i Olerex kliendikaarti, millega kaasneb

Riigikogu liikmele kütusekulude hüvitamine, Riigikogu liikme tööga mitteseotud sõitudeks,

millega tekitas Eesti Vabariigi Riigikogu Kantseleile kahju vähemalt 581,66 eurot.

(II)

Menetluse käik ja poolte seisukohad

24. Eelistungid toimusid 12. veebruaril ja 20. veebruaril 2024.

25. 27. veebruaril 2024 andis maakohus Martin Repinski talle esitatud süüdistuses kohtu alla.

26. 15. märtsil 2024 võttis maakohus menetlusse kannatanute tsiviilhagid: Riigikogu

Kantselei tsiviilhagi täies ulatuses kahju hüvitamise nõudes 12 701,22 eurot ning Jõhvi

Vallavalitsuse tsiviilhagi kahju hüvitamise nõude osas, mis oli seotud PL, ST ja EB

teenistusest vabastamisega summas 52 668 eurot. Ülejäänud osas Jõhvi Vallavalitsuse

tsiviilhagi, mis oli esitatud seoses RBi ja ISi teenistusest vabastamisega, jättis maakohus läbi

vaatamata, kuna nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ei kattunud menetletava kuriteo

tehioludega. Kohtumäärus on jõustunud.

6(49)

1-23-7274

27. Kohtuistungid toimusid 2024. aastal järgmiselt: 25. märtsil, 26. märtsil, 27. märtsil, 5.

aprillil, 15. aprillil, 22. aprillil, 23. aprillil, 29. aprillil, 6. mail ja 22. mail.

28. 25. märtsi 2024. a kohtuistungil avaldas M. Repinski, et on süüdistusest aru saanud, end

süüdi ei tunnistanud, kuid võttis omaks 26. märtsil 2022 diislikütuse tankimise 98,68 euro

eest.

29. 22. mail 2024 kohtuvaidlustes taotles prokurör M. Repinski süüdi tunnistamist KarS §

2172 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 2 ja KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, liitkaristusena 4-aastase

vangistuse mõistmist 5-aastase katseajaga ning sundraha väljamõistmist.

30. Kannatanu Riigikogu Kantselei taotles kohtuvaidlustes M. Repinskilt kahju 12 602,54

eurot hüvitamist ehk esialgselt nõutust 98,68 eurot vähem, kuna selle summa M. Repinski

hüvitas riigile kohtumenetluse käigus. Nõudest summas 98,68 eurot kannatanu seega loobus.

31. Kannatanu Jõhvi vald Jõhvi Vallavalitsuse kaudu taotles kohtuvaidlustes M. Repinskilt

kahju 52 668 eurot hüvitamist ning menetluskulude 7579,86 eurot väljamõistmist.

32. M. Repinski kaitsja taotles kohtuvaidlustes:

-

lõpetada osaliselt kriminaalmenetlus M. Repinskile esitatud süüdistuses KarS § 201 lg

2 p-de 1 ja 3 (17. detsembri 2021, 20. detsembri 2021, 4. veebruari 2022, 26. märtsi

2022 episoodid) KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 274 alustel, kuivõrd kõnealused osateod

vastavad väärteo tunnustele;

-

mõista M. Repinski õigeks talle esitatud süüdistustes KarS § 2172 lg 1, § 209 lg 2 p 2

ja § 201 lg 2 p 1 ja 3 järgi;

-

jätta läbi vaatamata Jõhvi Vallavalitsuse ja Riigikogu Kantselei tsiviilhagid KrMS §

262 lg 1 p 41 ja 2631 lg 1 alusel; alternatiivselt jätta need täies ulatuses rahuldamata;

-

määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta kõik M. Repinski menetluskulud Eesti

Vabariigi kanda.

33. Kohtuvaidlustes küsis kohus kohtumenetluse pooltelt, kas Jõhvi valla ametnike

teenistusest vabastamisel hüvitise maksmise episood võiks olla KarS § 2172 lg 1 asemel olla

kvalifitseeritud hoopis omastamisena KarS § 201 järgi. Prokurör on järjepidevalt olnud

menetluses seisukohal, et tegemist on KarS § 2172 lg 1 teise alternatiivi ehk nn usalduse

murdmisega, kuna süüdistuses on viidatud fraasile „teise isiku varaliste huvide järgmise

kohustuse rikkumine“ (vt K1 kd 4, tl 12; K kd 3, tl 169 pöördel). Ka kaitsja leidis, et

omastamisega tegu olla ei saa, kuna puudub koosseisu eeldus „ebaseaduslikkus“, samuti ei

võimaldaks ka süüdistuse piirid ümberkvalifitseerimist (K kd 4, tl 10).

34. M. Repinski leidis lõppsõnas, et ta pole süüdi, v. a osas, mis puudutab 26. märtsi 2022. a

tankimist summas 98,68 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

35. Esmalt annab kohus hinnangu kohtumenetluses kerkinud menetluslikele küsimustele (I).

Seejärel hindab kohus süüdistatava vastutust KarS § 2172 lg 1 usalduse kuritarvitamise

1 „T kd“ – tõendite toimik; „K kd“ – kohtutoimik. Vastav tähis „T“ või „K“ on näha paberkujul peetava

kohtutoimiku kaanelt.

7(49)

1-23-7274

süüdistuse järgi (II), edasi KarS § 209 lg 2 p 2 kelmuse süüdistuse järgi (III) ning viimaks

KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 omastamise süüdistuse järgi (IV). Lõpetuseks võtab kohus

seisukoha tsiviilhagide (V) ja menetluskulude (VI) osas.

(I)

Menetluslikud küsimused

36. Kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada

(KrMS § 3051 lg 2). KrMS § 3051 lg-st 3 tuleneb, et tõendi vastuvõtmine ei välista selle

lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel.

37. Alljärgnevalt käsitleb kohus menetluslikke küsimusi seoses tõenditega, mille lubatavuse

osas lubas kohus seisukoha võtta kohtuotsuses.

38. Esiteks leidis kaitsja 26. märtsi 2024. a kohtuistungil, et tunnistaja KK poolt pärast enda

ülekuulamist 15. detsembril 2021 uurijale saadetud e-kiri ja selle manuses olevad

käsikirjalised märkmed neljal lehel ei ole lubatav tõend (T kd 2, tl 4-8).

39. Kohus sellega ei nõustu.

40. KrMS § 63 lg 1 näeb ette, et tõendiks on muuhulgas „muu dokument“. Iseenesest

tunnistaja poolt ajaliselt varem ja enne tema ülekuulamist kunagi käsitsi tehtud märkmed ei

peaks olema automaatselt lubamatu tõend. Sarnaselt võiks menetluses aktsepteerida lubatava

tõendina nt kellegi käsikirjalist päevikut või muid märkmeid, mida kodust või kontorist

läbiotsimisel leiti. Praktikas aktsepteeritakse lubatavate tõenditena ka nt lepinguid, millel on

peal käsikirjalised märkmed jne. Seega iseenesest märkmete käsikirjas kirja panemine ja

menetlejale e-kirja teel saatmine ei peaks automaatselt tooma kaasa tõendi lubamatust.

41. Küll aga tõusetub sellise tõendi puhul küsimus tõendi usaldusväärsusest ja sellest, millise

kaalu saab sellisele tõendile anda. Kohus on nõus sellega, et kuna (a) tunnistajat ei kuulatud

2021. aastal pärast käsikirjaliste märkmete menetlejale edastamist märkmete sisu osas

täiendavalt üle, (b) märkmetest endist ei ole võimalik teha tõsikindlalt järeldust, millal ja mis

tingimustel need on tegelikult kirja pandud ning (c) tunnistajat ei olnud võimalik ka

kohtumenetluses enam üle kuulata, kuna tunnistaja oli selleks ajaks surnud (T kd 1, tl 88) ehk

kohtumenetluse pooltele ei olnud tagatud konfrontatsiooniõigus, ei saa nendel põhjustel

lugeda tunnistaja käsikirjalisi märkmeid usaldusväärseks tõendiks.

42. Teiseks leidis prokurör 27. märtsi 2024. a kohtuistungil, et kaitsja esitatud tõend BBC

artikkel „Norway PM Jens Stoltenberg works as secret taxi driver“ koos eestikeelse tõlkega

(„Norra peaminister Jens Stoltenberg töötas salaja taksojuhina“) (T kd 5, tl 144-152 pöördel)

ei ole lubatav tõend.

43. Kohus ei nõustu ka sellega.

44. Nagu viidatud, siis KrMS § 63 lg 1 näeb ette, et tõendiks on muuhulgas „muu dokument“.

KrMS § 123 lg 1 järgi võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet

tõendamiseseme asjaolude kohta. KrMS § 62 p 4 järgi on tõendamiseseme asjaolud muud

kuriteo toimepannud isikut vastutust mõjutavad asjaolud. Süüdistatava üheks kaitseteesiks on

olnud see, et ta sõitis Riigikogu liikme kütusekaardi eest tangitud kütuse eest Bolt’i taksot,

kuna tegemist oli sotsiaalse eksperimendi ja valijatega kohtumisega ning mõtte seda teha sai

süüdistatav sellest, et ka Norra poliitik on sama eksperimenti teinud. Kuigi artiklist endast ei

tulene tõendusteavet selle kohta, mida tegi süüdistatav, vaid artiklist tuleb teave, mida tegi

8(49)

1-23-7274

Norra poliitik, siis arvestades, et süüdistatava motiiv mingil viisil käituda võis omakorda

tugineda Norra poliitiku käitumisele, ei saa väita, et tegemist ei oleks muu asjaoluga, mis võib

süüdistatava vastutust mõjutada. Kohus peab lubatavaks, et maailmas üldist kajastust leidvaid

sündmusi on võimalik tõendada ka ajaleheartikliga. Ebamõistlik olnuks nõuda sama asjaolu

tõendamiseks nt konkreetse välisriigi poliitiku ülekuulamist.

45. Seega peab kohus BBC artiklit „Norway PM Jens Stoltenberg works as secret taxi driver“

koos eestikeelse tõlkega lubatavaks tõendiks.

46. Kolmandaks leidis kaitsja, et süüdistusakti tõend nr 33, s.o 15. novembri 2022. a

vaatlusprotokoll (T kd 3, tl 6-61) ei ole lubatav tõend, sest vaatlust ei toimetatud KrMS § 83

lg-s 1 ja § 86 lg-s 1 loetletud eesmärkidel ning vaatlus sisaldab lubamatuid järeldusi, mis ei

olnud oma sisult õiged (järeldused protokolli on lk-del 9, 10 ja 13). Kohus nõustub kaitsja

argumendiga osaliselt.

47. Kohus on nõus sellega, et kui vaatlusprotokolli eesmärk oli analüüsida muuhulgas Bolt’i

logide, arvelduskontode väljavõtete ja Google Maps’i kaardiandmete põhjal süüdistatava

võimalikke liikumisi ja Riigikogu kütusekaardi ebasihipärast kasutamist, siis vaatlusprotokolli

järeldused lehekülgedel 9, 10 ja 13, et süüdistatav osutas Tallinnas Bolt’i taksoteenust ja

samal ajal ka tankis sadu kilumeetreid eemal teises Eesti otsas Riigikogu kütusekaardiga

kütust, on nii sõnastuslikult kui ka sisu poolest päriseluga mitte haakuvad. Inimene ei saa

kahes kohas korraga olla ja seda möönis tegelikult 26. märtsi 2024. a kohtuistungil ka

prokurör ise (K kd 1, tl 134). Kohus eeldab, et menetleja ei pidanud vaatlusprotokolli

järeldusega tegelikult silmas seda, et süüdistusversioon on see, et M. Repinski oli füüsiliselt

kahes Eesti otsas korraga, vaid tegemist on lihtsalt ebaõnnestunud sõnastusega.

48. Arvestades, et kaitsja on ka ise 15. novembri 2022. a vaatlusprotokollile kohtuvaidlustes

tuginenud (kohtuvaidluste kõne lk 33, p 116 jj), ei pea ilmselt kaitsja ka ise vajalikuks

vaatlusprotokolli tervikuna lubamatuks lugemist. Selleks ka alust pole. Kohtu meelest saab

lubamatuks pidada üksnes neid järeldusi vaatlusprotokolli lk-del 9, 10 ja 13, milles on

menetleja järeldanud, et samal ajal kui süüdistatav oli Tallinnas, suutis ta ka teises Eesti otsas

(Jõhvis ja Aseris) Riigikogu kütusekaardiga kütust tankida.

49. Kõikide muude tõendite, mida kohus on menetluslikult hinnanud kohtuliku uurimise

käigus kohtuistungil (sh protokollilise määrusega), või jooksvalt edaspidi käesolevas

kohtuotsuses, osas kohus end uuesti üle ei korda.

(II)

Kolme ametniku kuue kuupalga suurused hüvitised (KarS § 2172 lg 1)

(1) Faktilised asjaolud

50. Kuna usalduse kuritarvitamise etteheite asjaolud on detailsed, ent mitmete faktiliste

asjaolude üle pooled ka ei vaidle, tuvastab kohus siin alapeatükis osad nüansirohkemad

faktilised asjaolud enne, kui asub süüdistatava vastutust õiguslikult hindama.

51. M. Repinski oli Jõhvi valla vallavanem 26. juunist 2018 – 4. aprillini 2019 (K kd 2, tl

181).

52. 1. veebruaril 2005 nimetati Jõhvi vallasekretäriks PL (T kd 1, tl 31). 13. märtsil 2019

allkirjastas PL avalduse, milles palus end ametist vabastada poolte kokkuleppel alates 13.

märtsist 2019 lahkumishüvitisega kuus kuud (T kd 1, tl 7).

9(49)

1-23-7274

53. 22. aprillil 2002 nimetati ametisse vanemraamatupidaja ametikohale EB (T kd 1, tl 38).

19. märtsil 2019 allkirjastas tol ajal uue ametipositsiooniga finantsteenistuse finantsjuhi

asetäitja EB avalduse, milles palus end vabastada teenistusest ATS § 87 lg 1 alusel alates 20.

märtsist 2019 (T kd 1, tl 39), mida kinnitas ta ka oma ütlustes kohtus („[a]metlikult kirjutasin

omal soovil lahkumisavalduse“, „[…] ma tean, et ma istusin oma laua taga ja kirjutasin [ja]

siis oli jurist S seal ka juures“) (K kd 1, tl 153 pöördel ja tl 154).

54. 3. aprillil 2000 nimetati ametisse Jõhvi sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöö

spetsialisti ametikohale ST (T kd 1, tl 35). ST koostas 2019. a märtsis samuti

lahkumisavalduse, mille ta vormistas Jõhvi Vallavalitsuse personalispetsialisti NA kabinetis

(K kd 2, tl 7), ent kohtule seda avaldust esitatud pole. Tunnistaja NA ütlustest nähtub, et ST

paberkandjal avaldus on kadunud ning enne 2019. a ei skaneeritud avaldusi sisse, mistõttu ST

lahkumisavaldust ei ole kuskil ja seda ei esitatud ka uurijale (T kd 1, tl 86).

55. M. Repinski oli see, kes lõpuks allkirjastas kolme ametniku teenistusest vabastamise

käskkirjad:

1)

13. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 17.1-1.1/73 vabastati teenistusest vallasekretär

PL ning käskkirjas määrati maksta hüvitis kuue kuupalga ulatuses (T kd1, tl 4);

2)

15. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 17.1-1.1/77 vabastati teenistusest

sotsiaalteenistuse juht ST ning käskkirjas määrati maksta hüvitis kuue kuupalga

ulatuses (T kd 1, tl 5);

3)

20. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 17.1-1.1/83 vabastati teenistusest finantsjuhi

asetäitja EB ning käskkirjas määrati maksta hüvitis kuue kuupalga ulatuses (T kd

1, tl 6).

56. Käskkirjade põhjad koostas Jõhvi Vallavalitsuse personalispetsialist NA – seda asjaolu

kinnitavad nii NA enda ütlused, mis avaldati poolte kokkuleppel KrMS § 2911 alusel (T kd 1,

tl 85), tunnistaja ST ütlused (K kd 2, tl 8), tunnistaja ja Jõhvi Vallavalitsuse õigusnõuniku SP

ütlused (K kd 2, tl 14 ja tl 14 pöördel) ning ka tunnistaja PL (K kd 2, tl 43) ja ka M. Repinski

ütlused (K kd 2, tl 171 pöördel).

57. Vaidlust ei ole selles, millised summad kandis Jõhvi Vallavalitsus kolmele ametnikule

nende ametist vabastamise tõttu. Need summad on tuvastatavad Jõhvi Vallavalitsuse

palgalehtedelt nr 91, 102 ja 95 (T kd 1, tl 8-10).

58. PL ametist vabastamisega seoses oli tööandja kulu kuue kuu palga suuruse hüvitise

kogusumma 14 400 eurot (6 x 2400), sotsiaalmaks 5796,08 eurot ja tööandja

töötuskindlustusmaks 140,51 eurot (T kd 1 tl 8). Arvestades, et sotsiaalmaksu ja tööandja

töötuskindlustusemaksu summad on palgalehel arvestatud kõiki väljamakseid arvesse võttes

(sh nt 2019. a märtsiks välja teeninud kuupalk, puhkusekompensatsioon jne), siis 6-kuuse

hüvitise pealt oli arvestuslik sotsiaalmaks 4752 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaks 115,2

eurot ehk kokku 19 267,2 eurot (14 400 + 4752 + 115,2).

59. ST ametist vabastamisega seoses oli tööandja kulu kuue kuu palga suuruse hüvitise

kogusumma 13 200 eurot (6 x 2200), sotsiaalmaks 5911,38 eurot ja tööandja

töötuskindlustusmaks 143,31 eurot (T kd 1 tl 9). Arvestades, et sotsiaalmaksu ja tööandja

töötuskindlustusemaksu summad on palgalehel arvestatud kõiki väljamakseid arvesse võttes

(sh nt 2019. a märtsiks välja teeninud kuupalk, puhkusekompensatsioon jne), siis 6-kuuse

10(49)

1-23-7274

hüvitise pealt oli arvestuslik sotsiaalmaks 4356 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaks 105,6

eurot ehk kokku 17 661,6 eurot (13 200 + 4356 + 105,6).

60. EB ametist vabastamisega seoses oli tööandja kulu kuue kuu palga suuruse hüvitise

kogusumma 12 000 eurot (6 x 2000), sotsiaalmaks 5101,13 eurot ja tööandja

töötuskindlustusmaks 123,66 eurot (T kd 1 tl 10). Arvestades, et sotsiaalmaksu ja tööandja

töötuskindlustusemaksu summad on palgalehel arvestatud kõiki väljamakseid arvesse võttes

(sh nt 2019. a märtsiks välja teeninud kuupalk, puhkusekompensatsioon jne), siis 6-kuuse

hüvitise pealt oli arvestuslik sotsiaalmaks 3960 eurot ja tööandja töötuskindlustusmaks 96

eurot ehk kokku 16 056 eurot (12 000 + 3960 + 96).

61. Liites kõik kolm summat kokku (19 267,2 + 17 661,6 + 16 056) oli Jõhvi Vallavalitsuse

kulu kolme ametniku peale seega 52 984,8 eurot, millise kahju tekitamist heidetakse M.

Repinskile ka süüdistuses ette.

62. Nii PL, ST kui ka EB ütlustest tuleb kokkuvõtvalt, et nende jaoks oli uue võimu tõttu

muutunud töökliima juba enne 2019. a märtsikuud kehvemaks ning tööd oli sel põhjusel

keerulisem teha:

Tunnistaja EB:

„[…] kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite töömaht suurenes ei tahtnud seal töötada. Kas te pidasite

nüüd Jõhvi Vallavalitsust või seda Hooldekeskust? - Vallavalitsust.

[…]

Te ütlesite et töömaht suurenes ei tahtnud seal tööl olla? - Jah.

Et teil oli ikkagi ka..?- Et tähendab, et ma hakkasin tegema, tahtsin nagu enne seda MP tuli, et tahtsin

juba siis ära minna, aga siis tolleaegne vallavanem palus, et ma aitaksin teda Md. Ja siis ma nagu

isiklikult juba natukene aitasin. Aga kui AS tuli siis, esiteks ei olnud mul mingit isikliku tahet teda

aidata ja teiseks jah see töömaht läks suuremaks.“ (K kd 1, tl 158 pöördel);

Tunnistaja ST

„Algselt oli see, et ma ei hakanud lihtsalt vaidlema distsiplinaarmenetluse algatamise osas sellepärast, et

ma ütlesin, et mina arvan, et ma ei ole midagi valesti teinud seda enam, et ma olin ka õigusnõunikuga

kooskõlastanud. Ma ütlesin, et ma saan aru, et te tahate minust lahti saada, et mul ei ole võimalik siin

süsteemis enam edasi töötada. Ma teadsin tegelikult, et vallasekretär PLl oli tehtud selline pakkumine,

et ta on kuus kuud ja et ta peab kirjutama survestamisel avalduse. Ma ütlesin, et hästi, kui me jõuame

summas kokkuleppele, siis ma olen nõus, sest ma näen, et ma ei saa siin enam edasi töötada.“ (K kd 2, tl

3);

Tunnistaja PL

„Kaitsja: kuidas Teie väärtused kattusid võimulolevate inimeste väärtustega?

Tunnistaja: milliseid väärtusi silmas peate?

Kaitsja: Üldiseid. Kas Teie tundsite, et uue võimu valitsemise ajal, kas suudate koos töötada?

Tunnistaja: enne seda vahetusid võimud ka päris tihti ja ma sobitusin kõigiga. Juba kolmandal päeval,

kui see võim sai.. Kui see valitsus sai võimule, tulid nad teatasid, et ma ei sobi neile. See tähendab juba

seda, et nemad olid endale teinud selgeks, et minuga pole võimalik. Mis väärtustest me räägime?

Nemad tulid oma väärtustega. (K kd 2, tl 22 pöördel);

[…]

11(49)

1-23-7274

„Prokurör: oskate öelda, kelle poolt ta toodi või suunati Teid kangutama?

Tunnistaja: ta tuli ühes AS valitsusega ja ma paraku ei mäleta, kes sinna veel kuulusid.

Prokurör: kes see teine kangutaja oli?

Tunnistaja: MK. Ega inimesed ei tule ütlema, et tulevad kangutama. Nad tulevad lihtsalt jalgealust

õõnestama ja vaatavad, kas see läheb läbi või ei lähe, kui palju mul närv vastu peab. Kas ma ise murdun

ja lähen ära või mitte“ (K kd 2, tl 23 pöördel):

63. Järgmisena tuvastab kohus, kuidas tekkisid kuue kuu palga hüvitiste kokkulepped.

64. Kõik tunnistajad EB, ST ja PL selgitasid, et kui nendega arutati ametist vabastamist ja

hüvitise küsimust, siis lisaks M. Repinskile olid toas veel ka teised isikud (tolleaegne

abivallavanemad MK, AN ja VT). Küll aga kinnitasid kolm tunnistajat, et lahkumisest ja

hüvitistest rääkis vaid M. Repinski.

65. PL hüvitises jõuti kokkuleppele selliselt, et esialgu pakkus M. Repinski PLle kolme kuu

hüvitist, mille peale PL vastas, et ta ei ole sellega nõus („ma kalkuleerisin, et kui ma jään

tööst ilma, siis ma kolme kuuga ei pruugi kohe tööd saada ja kuna see oli ka, et ma ise pean

kirjutama avalduse, siis ma ei saa ka tööbörsile minna, töötukassasse ennast arvele võtta ja

tööturaha ei saaks, et ma ikkagi kolme kuuga rahul ei ole. Leidsin ka, et olen ka piisavalt

pikalt, 13 aastat, tööd teinud, kolm kuud natuke nadi“ (K kd 2, tl 19)). Kaitsja küsimuse „kas

kuus kuud oligi see hüvitis, mis oli nendel tingimustel sobilik“ peale vastas PL „oligi sobilik,

sest täpselt kuue kuu pärast läksin uuesti tööle“ (K kd 2, tl 22). Samuti selgitas PL, et oli väga

hästi kursis sellega, et varem on kokkuleppel isikuid ametist vabastatud veelgi suurema

hüvitisega – nt 2008. aastal tolleaegne valla õigusnõunik RS (K kd 2, tl 23).

66. ST ametist vabastamine toimus selliselt, et kuna S. ST tööga ei oldud ka tema enda sõnul

rahul (talle heideti ette, et ta ei olnud korraldanud sotsiaalteenuste hankeid), siis M. Repinski

ütles, et kas algatatakse tema suhtes distsiplinaarmenetlus või ta lahkub omal soovil. Veel

selgitas ST, et ta teadis, et vallasekretär PL pidi samuti ise kirjutama avalduse, et soovib

ametist lahkuda ning talle oli pakutud kuue kuu palga suurune hüvitis („[m]a teadsin

tegelikult, et vallasekretär PLl oli tehtud selline pakkumine, et ta on kuus kuud ja et ta peab

kirjutama survestamisel avalduse. Ma ütlesin, et hästi, kui me jõuame summas kokkuleppele,

siis ma olen nõus, sest ma näen, et ma ei saa siin enam edasi töötada. Mitte seda, et ma

oleksin tahtnud ära minna, aga kui mind ei taheta sellesse süsteemi, siis sellel ei ole mõtet.

Algselt pakuti üks kuu, millega ma ei olnud nõus ja siis jäi kolm kuud“ (K kd 2, tl 2 pöördel)).

Kuna lõppude-lõpuks maksti ka STle hüvitist siiski kuue kuu palga ulatuses, siis kuidas

kolmest kuust hüvitisest sai lõpuks kuus kuud selgitas ta kohtus nii: „ma arvan, et see võib

olla on tingitud sellest, et tol ajal ma tean, et mulle lähedane isik käis mu eest seismas

vallavanema juures. Mu laps oli alla 7-aastane, siis ATS näeb ette, et õigusvastaselt töölt

vabastamise eest, kas 6 kuu hüvitist või lausa ennistamist. […] ma arvan, et äkki sellest

samast seadusest tulenevalt“ (K kd 2, tl 5). Ja küsimuse peale, kes see lähedane isik oli, kes

tema eest M. Repinski juures seismas käis ja käskkirja nõudmas käis, vastas S. ST „RS“ (K kd

2, tl 8). Ka S. ST tunnistas kohtus, et hüvitis oli loomulikult tema jaoks olulise tähtsusega (K

kd 2, tl 8 pöördel).

67. EB ütlustest nähtub, et kuue kuu palga suuruse hüvitise pakkus EBle välja küll M.

Repinski, kuid seda tolleaegse finantsjuhi ja EB vahetu ülemuse KO ettepanekul ja soovil (K

kd 1, tl 159 pöördel):

12(49)

1-23-7274

„Kas selle lahkumise teemal oli ka teil mingi vestlus omavahel ütleme 19. märts, 20. märts selles

vahemikus? - Teema oli nii, et kui ma tulin vallavanema kabinetist, siis ütlesin, et näed kuus kuud saan

ja siis ta ütles ainult sellepeale noh seda ma, või ühesõnaga, et ta nagu seda siis tahtis või taotles. Nii et

tema teadis sellest ennem, aga mina seda ennem otseselt ei teadnud, minu vabastamist. KO siis teadis

siis järelikult sellest ennem kui tal oli Martin Repinskiga oli suhtlus.

Temal oli nagu eelinfo juba olemas? - Jah.

Aga selle kuue kuu hüvitise osas ta ütles ka midagi KO? - Ei ta ütles nii palju et näed, et selle ma nagu

saavutasin, või kuidagi niimoodi.

Tundsite, et tema oli selles asjas nagu kaasarääkinud? - No jah.“

68. EB selgitas, et KO sai talle kuue kuu palga suuruse hüvitise maksmist paluda põhjusel, et

KO oli Jõhvi Vallavalitsuse finantsjuht ning teadlik eelarvest ja sellest, kust raha tuleb (K kd

1, tl 160 pöördel):

„Et tollel hetkel kui see KO selle ülekande tegi siis sisuliselt tema ainukene roll oligi see makse teha ja

vaadata, et need paberid on olemas, mille alusel see makse teha? - Jah, see oli niikuinii teada. Aga noh

jah tavapäraselt raamatupidaja vastutas nende eest.

Kaitsjale põgusalt mainisite ka seda, et KO oli öelnud, et siis, et seda ta ka nagu taotleski kuue kuu

hüvitise asja. Ma ei saanud nüüd aru, kes seda taotles. Kas siis Martin Repinski ise või siis KO taotles

seda? - Ma sain aru, et neil oli KOga vist eelnevalt olnud suhtlus ja Küllike siis oli, kes taotlenud. […]

Teile jäi selline mulje, et nagu tema oleks seda? - No ta ütles mulle seda, jah.

Aga miks üldse nagu tema käest mingisugust hüvitise suuruse kohta küsiti? - No tema kui finantsjuht

peab ju vaatama, kas eelarves kuidas miskit, kas tuleb ümber tõsta või kus see raha tuleb.

[…]

Sellest nagu edasi tulenevalt, et ma saan aru, nii teie kui ka KO siis neid makseid siis teostasite? -

Mhm.“

69. Samuti nähtub EBi ütlustest, et hüvitise summa oli tema jaoks motivatsioon lahkumiseks

ning kuna varem olid kaks töötajat juba lahkunud (PL ja S. ST), siis tunnistas ta, et töölt

lahkumine oli mõistlik ka tema enda närvide säästmiseks (K kd 1, tl 157 pöördel). Samas

tunnistas EB, et kuna töömaht pidevalt suurenes, siis tahtis ta ka ise juba varem töölt ära

minna (K kd 1, tl 158 pöördel) („[…] tahtsin nagu enne seda MP tuli, et tahtsin juba siis ära

minna […]“).

70. Tunnistaja EBi ütlustest koorus seega välja, et EBi vahetu ülemus finantsjuht KO oli M.

Repinskiga konkreetselt EBi hüvitise suurusest kuudes rääkinud ning „saavutanud EBile“ 6-

kuuse hüvitise ametist vabastamise korral. Ka tolleaegse Jõhvi Vallavalitsuse

personalispetsialisti NA ütlustest tulenes, et käskkirjade koostamise ülesande sai ta M.

Repinskilt ning tema meelest ei keelanud avaliku teenistuse seadus sellises suuruses hüvitiste

maksmist („otseselt ei leidnud, et ATS keelaks sellise hüvitise väljamaksmist; […] kasutasin

käskkirja koostamisel vana käskkirja põhja; [l]ahkumishüvitisi, ka omaalgatuslikult töölt

lahkumise puhul, makstakse vastavalt juhi nägemusele, et kui töötaja soovib töölt lahkuda,

siis makstakse talle pikaajalise hea töö eest lahkumishüvitist, et seda eraldi preemiana ei

määrata; seda hüvitise maksmist ei määra ja ei keela ka otseselt seadus (ATS); […] käskkirjad

koostan juba eelnevalt tööalaselt kasutusel olevatele põhjadele, mis olen koostanud varem ja

kahtluse momendil juristi või vallasekretäriga üle vaadanud“ (T kd 1, tl 86).

13(49)

1-23-7274

71. Vahekokkuvõttena leiab kohus, et M. Repinski ei teinud PLle, STle ja EBle hüvitiste

kuude arvu otsuseid üksi ja omal initsiatiivil, vaid sai eelnevalt nõu vallavalitsuse töötajatelt

ning lahkuvad ametnikud tegid ka ise endast oleneva, et saadava lahkumishüvitise suurus

oleks võimalikult suur.

72. Tunnistaja SP (Jõhvi Vallavalitsuse õigusnõunik) püüdis oma ütlustes end PL, S. ST ja

EB ametist vabastamisega seonduvatest asjaoludest mõnevõrra distantseerida („minu

mäletamist mööda me nendest ei rääkinud“ (T kd 2, tl 12)), kuid samas tunnistaja EB selgitas,

et just SP dikteeris EBle ette, mida lahkumisavaldusse kirja panna (T kd 1, tl 157 pöördel):

„Te ütlesite, et SP oli seal juures, et mis tema roll oli tollel hetkel? - Tema oli jurist, eks ta siis ütles

need paragrahvid ja.

Tema siis, ma ei tea, kas te kutsusite SP sinna, tuli ta ise? - Ma arvan, et ta tuli ise. Ma ei olnud ilmselt

mitte millekski seal

Kas tema siis dikteeris teile ette ja teie kirjutasite? - Jah.

Täpselt nii nagu oli seal avalduses kirjas? Mäletate, ei mäleta? - Ei, no selge eks ma siis ikka kirjutasin

seda, mis ta ütles.“

73. Samas hiljem SP siiski väitis, et et STga ta arutas lahkumishüvitisest:

„Tunnistaja: Ainuke, kellega mul oli sellel teemal vestlus, oli STga. Ta küsis nõu, talle pakuti kolm

kuud poolte kokkuleppel ära minna ja siis me arutasime, kas oleks mõistlik küsida kolm kuud või

küsida koondamist ja minna läbi töötukassa, et saada hüvitisi, kuna tal oli suhteliselt pikk tööstaaž. Aga

pärast muudeti tal neid tingimusi, ma ei tea.

Prokurör: kas Te ise olete neid käskkirju näinud, mille ST, EB kui ka PL ametist vabastati?

Tunnistaja: hilisemalt küll“ (K kd 2, tl 11 pöördel).

74. Veel avaldas tunnistaja SP, et M. Repinskiga pidasid nad nõu ka töötaja ISi

lahkumishüvitise üle, mida süüdistatavale antud menetluses millegipärast ette ei heideta:

„Prokurör: kui neid hüvitisi paika pandi, kas ma saan õigesti aru, et Teiega absoluutselt keegi ei

konsulteerinud?

Tunnistaja: meil oli Martiniga vestlus I koha pealt.

Prokurör: ISi?

Tunnistaja: jah.

[…]

Prokurör: kuna Te ISi ise mainisite, siis selles osas oli teil Martin Repinski jutt, milline jutt oli ISi osas?

Tunnistaja: kas puutub asjasse, kui see ei ole menetluse osa?

Kohtunik: Teie vastake küsimusele.

Tunnistaja: meil oli arutelu see, kuna Jõhvi Keskraamatukogu direktor IS töötas töölepingu alusel

hallatava asutuse juhina, siis oligi diskussioon, kui töösuhe lõpetada ja kui töövaidlusorgan, kas siis

14(49)

1-23-7274

töövaidluskomisjon või kohus tuvastab, et tegemist oli ebaseadusliku lõpetamisega, siis seaduse alusel

on ettenähtud maksimaalne hüvitis kolme kuu ulatuses. Kui Martin pakub kuus kuud, siis inimesel

peaks tekkima stiimul ise ära minna.

Prokurör: miks üldse selline vestlus tekkis, miks oli vaja ISist vabaneda?

Tunnistaja: Detaile ei mäleta. Ilmselt Martin kutsus mind enda kabinetti ja esitas mulle sellise küsimuse.

Prokurör: et lihtsalt saada Teie käest juriidilist nõu, mis need kaalukausid on, mis see kulu võiks olla?

Tunnistaja: jah.

Prokurör: on Teile teada, mis ISist sai, mis lahendus tehti?

Tunnistaja: ISi töösuhe lõppes usalduse kaotuse tõttu. Nii kokkuleppe kuue kuu hüvitisega, kui usalduse

kaotuse tõttu ametist vabastamise dokumendid, minu mäletamist mööda, tegin mina. Seal oli see, kuna

hallatava asutuse juhi ametisse nimetamine ja ametist vabastamine käib vallavalitsuse, kui kollegiaalse

organi otsusega, siis see vormistati vallavalitsuse korraldusega. I vaidlustas selle ja päeva lõpuks

mõisteti Jõhvi vallalt välja hüvitis ISi ühe aasta palga ulatuses.

[…]

Prokurör: kas Te mingeid eelnõusid olete koostanud seoses kahju sissenõudmisega ebaseadusliku

töösuhte lõpetamis osas?

Tunnistaja: ei.“ (K kd 2, tl 11 pöördel ja tl 12).

75. SP tunnistas ka sedagi, et süüdistatav konsulteeris temaga erinevatel õiguslikel teemadel

(„üldised, lepingute sõlmimised, kuna vallavanema töö on seinast seina, siis aeg-ajalt on ikka

see, et mingite lepingute kohapealt võib ikka tekkida küsimusi, mis on, kuidas on, see on

tavapärane tööprotsess […]“ (K kd 2, tl 13 pöördel)). Samuti selgitas tunnistaja, et kui

vallavanem soovib mingit ideed ellu viia, siis ta annab vastava ülesande vastava valdkonna

spetsialistile („[n)äiteks kui vallavanem leiab, et tahab kellelegi maksta lisatasu hea teenistuse

eest või mingite saavutuste eest, siis annab personalispetsialistile vastava ülesande, palun ette

valmistada käskkiri sellistel tingimustel ja ongi kõik; […] mitte ainult siis, vaid ka praegu on

see, kui personalispetsialistile antakse ülesanne, valmistada mingi lisatasu käskkiri, siis ta

teeb selle põhja valmis, kui esineb takistus, siis ta teavitab sellest“ (K kd 2, tl 14).

76. Süüdistatav M. Repinski selgitas ülekuulamisel, et vallavalitsuse õigusnõunikul SPl oli

väga oluline roll ning süüdistatav konsulteeris pidevalt temaga erinevatel teemadel, kuna

õigusnõunik oli juriidiliselt pädev (K kd 2, tl 166). Samas, mis puudutas finantsvaldkonda,

siis selles konsulteeris süüdistatav vallavalitsuse tolleaegse finantsosakonna juhataja KOga (K

kd 2, tl 166 pöördel), ning personaliküsimuses personalispetsialisti NAga (K kd 2, tl 167).

Kriitika ja rahulolematus erinevate ametnike suhtes tuli süüdistatava sõnul tolleaegsest

koalitsioonist ehk volikogu liikmetelt ning volikogu koosolekutel avaldati arvamust, kas üks

või teine ametnik peaks töölt lahkuma (K kd 2, tl 167). Rahulolematus teatud ametnikega oli

ka vallavalitsuses. Süüdistatava sõnul näiteks leiti PL puhul, et ta on küll hea pikaaegne

spetsialist, kuid töötab pigem juba mugavustsoonis; ST ei jõudnud jällegi oma projekte

nõuetekohaselt ellu viia ning tema suhtes pooleliolev kriminaalasi ilmselt takistas normaalselt

töö tegemist; EB suhtes oli aga teise allasutuse juht AS kriitiline, kellega neil koostöö hästi ei

laabunud (K kd 2, tl 168 ja tl 168 pöördel).

77. Süüdistatav M. Repinski rääkis enda sõnul vaidlusaluse kolme ametnike lahkumisele

eelnevad asjaolud läbi nii õigusnõuniku SPga kui ka finantsosakonna juhataja KOga

järgmiselt:

15(49)

1-23-7274

„[k]õigepealt ma rääkisin SPga, ma tegin endale selgeks, et kuidas oleks mõistlik teha seda õiguslikult.

Mul oli plaan, et ma räägin nendega, küsin nende arvamust, ettepanekut, ja ka tol hetkel oli mul selline

arusaam asjast, et ei ole võimalust teha nii, et mitte maksta nendele mingit kompensatsiooni või hüvitist

või siis preemiat, ma ei tea, kuidas iganes seda nimetada, seda hüvitise osas, oli niimoodi, seda kogu

aeg tehti. Ma teadsin, aga ma konsulteerisin Sga, ta ütles, SP ütles mulle, et nad on pikaajalised

ametnikud, et kindlasti mingi preemiahüvitis peaks olema. Kui ma küsisin, kui suur see võiks olla, siis

ta ütles, et kolm kuud on kindel, sellepärast et muidu, kui me seda ei tee, siis nad pärast võivad minna

töövaidluskomisjoni, taotlevad sealt vallalt lisaraha ja kolme kuu eest nad saavad igal juhul. Ta ütles, et

ise arvab, ma seletasin temale, kes need ametnikud, kellega ma tahan vestelda sellel teemal, siis kuna on

sellised pikaajalised, siis võiks olla kolm kuni üheksa kuud, midagi sellist, see oleks täitsa normaalne ja

oleks õiguslikult õige.

[…]

[p]ärast seda ma rääkisin finantsosakonnaga, kuna oli vaja teada ka, kas see on tehtav. Lisaks sellele

mul oli vaja KOga rääkida, sellepärast et see EB oli tema asetäitja, oli vaja teada ka tema arvamust, mis

siis juhtub, kui ta peaks lahkuma vallast. KO ütles, et meil on kindlasti eelarves, eelarvefondides on

need rahad just, mis on mõeldud preemiateks ja hüvitisteks ja seal on seda piisavalt palju. Ma ütlesin, et

võib juhtuda nii, et kuni 9 kuud tuleb maksta. Ta ütles, et see ei ole üldse probleem, ja kui ma rääkisin

sellest EBst, siis ta ütles, et ta mõistab, aga tal oli palve, et oleks temale makstud kompensats või siis

see hüvitist vähemalt 6 kuu eest, sest ta arvas, et ta on selline pikaajaline ametnik, ja päris palju valla

jaoks on teinud, ja kui ma rääkisin sellest töökorraldusest pärast seda, mis saab, ta ütles, ma ütlesin

temale, et kindlasti on see võimalus, et ta ise saab otsustada, kes on see uus asetäitja ja kuidas on see

korraldatud. Ta ütles, et tema näeb seda, et võibolla isegi saavad viiekesi hakkama, võibolla ei pea

kedagi muud, noh, lisainimest võtma, aga ta lubas mõelda selle üle ja niimoodi sai tehtud. Ja mul oli

Sga ja KOga kokkulepe, et nad ei ütleks nendele sellest, et ma tahan nendega vestelda, ma tahtsin, et see

vestlus tuleks niimoodi, et nad tulevad minu juurde, siis me räägime sellest, et ei tuleks varem infot

kuskilt.

Kui te ametnikega sel teemal vestlesite, kuidas vallavalitsuses arusaam oli, puudutab puhtalt seda

hüvituse teemat, et kas tegemist oli mingi esmakordse juhtumiga, et hüvitist makstakse, oli seda varem

olnud? – ei. See oli, ma ütlesin juba, see oli selline, noh, suhtumine sellesse oli vallavalitsuses ja majas

ja mis kandus minusse ametnikelt, et teist varianti ei ole, et kui ametnik lahkub töölt, siis temale, no kui

ta ei ole just suure pahandusega hakkama saanud, siis temale makstakse kindlasti hüvitist, see oli nagu

motivatsioonipaketi osas, inimesed teadsid, et kui nad on ametnikud ja peaksid ametist lahkuma kunagi,

siis nad saavad hüvitist ja see oli ka eelarves sees ja ka S ütles mulle, et loomulikult peab maksma, aga

küsimus, et kui palju.

Kui teie nüüd otsust tegite, siis te lähtusite sellest eelnevalt saadud informatsioonist? – jah, ja ma võin

lisada ühe asja veel, et kui ma olen hiljem, kui sain teada, et selline asi on olemas, et politsei-

prokuratuur tegeleb selle asjaga, siis ma olen Sle helistanud, küsisin, et mis ta sellest arvab üldse, ta

ütles, et tema teada politsei uurib seda mitte sellepärast et ei tohiks, maksta, aga et nad arvavad, et

võibolla see on liiga suur summa, ta ütles isegi tol hetkel, et ta arvab, et see oli õiguslikult õige.“ (K kd

2, tl 169 ja tl 169 pöördel).

78. Süüdistatava sõnul rääkiski ST kolme kuu palga hüvitise suuruse kuue kuu peale just valla

õigusnõunik SP (lisaks sellele, et ST eest käis süüdistatava juures kostmas ka ST elukaaslane

RS):

„Enne mainisite, et STga siis vähemalt vestluse käigus oli konsensus, et hüvitis, mis talle määratakse,

on 3 kuud, kohtus oleme uurinud neid käskkirju, sellest nähtub see 6 kuud, Kuidas või miks see summa,

hüvitise suurus muutus? – pärast seda, kui ta oli oma kabinetti läinud, saatis mulle, tegi avalduse

sekretärile, sekretär andis mulle, siis ma andsin ülesande NAle, et ta koostaks käskkirja, vahepeal

minuga võttis, pärast seda minuga võttis ühendust SP, õigusnõunik ja ütles, et meil on see ST kokkulepe

3 kuud, aga tema arvab, et see on, et see ei oleks hea.

Tema arvab ehk kes arvab? – SP arvas, et see ei oleks hea, tema arvamus oli see, ja põhjus oli, peamine

põhjus oli selles, et STl on 6-aastane laps, kes on, kuna ta on alla 7-aastane, siis ta oleks näiteks saanud,

16(49)

1-23-7274

kui ta läheks sinna töövaidluskomisjoni, ta saab sealt veel rohkem raha, kui vald maksab praegu kui see

3 kuud, ja siis tal oli palve, ta ütles, et äkki teeme kuus kuud, siis on see mõistlik, õiglane, samamoodi

nagu sellel Pl oli, ja mina olin nõus ja mina usaldasin teda lõpuni, arvasin, et see ongi mõistlik.

Aga kes selle käskkirja siis, kas see oli varem juba valmis tehtud, kuidas see muudatus sisse viidi? – just

seda detailselt ma ei mäleta, mulle tundub, et ma ütlesin Sle, aga ütle siis Nle, võibolla ma otse ütlesin

Nle, pigem ma ütlesin temale, et okei ja siis, mul on tunne, mäletan seda niimoodi, et jah, okei, aga ütle

siis Nle, NAle, et kuidas on õigesti seda vormistada vaja.“ (K kd 2, tl 171 pöördel ja tl 172).

79. Hüvitiste täpsed ja lõplikud arvutused tegi lõpuks finantsosakond, kes maksis ka summad

ametnikele välja (K kd 2, tl 172). Süüdistatav sai täpsetest summadest teada alles siis, kui

politseis talle kahtlustust tutvustati (K kd 2, tl 172 pöördel). Kusjuures oma vallavanema

ametiajal määras süüdistatav hüvitisena preemiad ka õigusnõunikule SPle ja

personalispetsialistile NAle – ka neid asjaolusid ei heideta süüdistatavale millegipärast ette:

„[k]una nad toetasid mind ja aitasid korrektselt vormistada kõiki neid dokumente ja käskkirju ja seda

kõike, mis oli seotud nende ametnike lahkumisega ametist, just nendest kolmest ametnikust ma räägin,

PL, EB ja ST ja see S tundus väga mõistlik, väga hästi mind toetas, konsulteeris ja tegi kõik õiguslikult

äärmiselt korrektselt, noh, selline arvamus mul oli, ja selle eest maksin temale 1000 eurot preemiat.

NAle selle dokumentide vormistamise aitamise eest preemiat maksin või siis hüvitist 500 eurot.“ (K kd

2, tl 173).

80. Kohus peab süüdistatava ütlusi selle kohta, kuidas ja kellega hüvitiste suurusest, riskidest

ja võimalikest variantidest ta rääkis, valla õigusnõuniku SP ütlustest usaldusväärsemaks.

Alguses SP väitis, et tema pole ühelgi juhul kolme vaidlusaluse ametniku hüvitise küsimusega

kokku puutunud, kuid hiljem selgus teiste tunnistajate ütlustest, et EB, ST ja ISi töösuhte

lõpetamise ja hüvitiste asjaoludest siiski ta ametnikega selgelt rääkis. Seda kinnitas ka

süüdistatav. Kohus peab võimalikuks, et õigusnõuniku SP (alateadlik) soov enda rolli seoses

vaidlusaluse kolme ametniku hüvitistega pisendada võib olla seotud ka sellega, et ta on

tänaseni valla õigusnõunik ning just tema on koostanud kannatanu nimel tsiviilhagi ja

põhistanud süüdistatava õigusvastast käitumist. Tunnistaja selline hoiak ja kaalutlus on kohtu

jaoks inimlikult arusaadav, kuid paraku just nendel põhjustel peab kohus süüdistatava ütlusi

SPga läbi rääkimise osas usutavamaks.

81. Prokurör on kohtuvaidlustes väitnud ka seda, et M. Repinski tegutses kolme ametnikku

ametist vabastades muuhulgas tolleaegse Ida-Virumaa kohaliku ärimehe NO huvides

(„[a]llkirjastades süüdistuses nimetatud kolm käskkirja, ei järginud Martin Repinski Jõhvi

valla varalisi huve, vaid täitis enda ja NO huve“ – kohtuvaidluse teeside lk 4), olgugi, et

süüdistuses seda asjaolu kirjeldatud ei ole ning süüdistust ka ei muudetud. Seda järeldab

prokurör M. Repinski 29. aprilli 2024. a süüdistatavana kohtus ülekuulamisel avaldatud

jälitustoimingu protokolli (K kd 2, tl 189-190 pöördel), täpsemalt viimase telefonikõne põhjal

M. Repinski ja AV vahel 14. juulil 2018 (K kd 2, tl 190 ja 190 pöördel) ning väidab, et

„Martin Repinski käis koos AVga kohtumas NOga, kust sai muuhulgas sisendit ka

personaliküsimustes“. Ka kohtu meelest teeb prokurör sellest kõnest liiga kaugeleulatuvaid

järeldusi ja üritab edutult väita, et M. Repinski ütlused selle kohta, kas ta sai või ei saanud

NOlt „sisendit personaliküsimustes“ on ebausaldusväärused. Ka kohtu meelest ei tulene

prokuröri avaldatud 14. juuli 2018. a telefonikõnest (K kd 2, tl 190 ja 190 pöördel), et M.

Repinski oleks Jõhvi Vallavalitsuse ametnike ametist vabastamiseks suuniseid või käsklusi

saanud just nimelt NOlt (kes kusjuures oli 20218. aastast saadik süüdistatavaga koos

ametlikus koalitsioonis). Kolmandast isikust kõrvaltvaatajale ei nähtu paraku kõne sisust, et

räägitakse midagi NOst ja sellest, et ta oleks andnud M. Repinskile „sisendit

personaliküsimustes“, seda enam, et kõne lõpus räägitakse mõnevõrra negatiivsel toonil

üldsegi tolleaegsest abivallavanemast Bst, kes „töötas uurijana, tahab kõiki karistada ja

17(49)

1-23-7274

soovib, et isikuid vallandataks“. Pealegi nähtub kõnest, et M. Repinski ei suhtu kuigivõrd

positiivselt B sellisesse käitumisse („see B lihtsalt sebib väga, ta on selline, noh, nagu

närviline; […] temaga on selles plaanis veidi raske“). Muus osas kohus avaldatud

telefonikõnesid tõendamiseseme asjaolusid arvestades asjakohaseks ei pea.

(2) Õiguslik hinnang

82. KarS § 2172 lg 1 sisaldab kahte alternatiivi. Muude koosseisuelementide täidetuse korral

on selle normi järgi karistatav (i) seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise

või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine (nn

ärakasutamiskoosseis) või (ii) teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine (nn

usalduse murdmise koosseis).

83. Praeguses kriminaalasjas on M. Repinskile esitatud süüdistus nn usalduse murdmise

koosseisus: olles 26. juunist 2018 kuni 4. aprillini 2019 Jõhvi vallavanem, rikkus Martin

Repinski 13. märtsist 2019 kuni 20. märtsini 2019 Jõhvi valla varaliste huvide järgimise

kohustust, käsutades ebaseaduslikult temale usaldatud valla rahalisi vahendeid, millega tekitas

vallale kahju kokku summas 52 984,80 eurot. Lisaks süüdistuse tekstile endale kinnitas

prokurör just usalduse murdmise koosseisu ette heitmist ka kohtuvaidlustes (K kd 4, tl 12).

84. Nagu varem öeldud, olid etteheidetavad varakäsutused kolmele vallaametnikule

käskkirjade alusel määratud kuue kuu palga suurused hüvitised ning seda olukorras, kus

ametnikud vabastati teenistusest nende endi avalduste alusel (ATS § 87 lg 1).

Süüdistusversiooni järgi ei näinud avaliku teenistuse seadus, Jõhvi valla põhimäärus2 ega

Jõhvi valla ametiasutuste palgajuhend3 ette hüvitise maksmist omal soovil teenistusest

lahkuvale ametnikele.

85. Kohtu hinnangul tuleb KarS § 2172 lg 1 objektiivse koosseisu mõttes varaliste huvide

järgimata jätmise kohustuse rikkumisena käsitada üksnes sellist tegevust, mis ei olnud kantud

avaliku funktsiooni täitmise huvist. Koosseis ei peaks hõlmama igat seadusevastast

väärkäitumist, kui see tegelikult oli kantud avaliku funktsiooni täitmise huvist. Koosseisu

kitsendav tõlgendus ei tähenda, et riik ei võiks kasutada meetmeid olukorras, kus ametiisik

käitub seadusest hälbival viisil. Need meetmed ei pea aga tingimata olema karistusõiguslikud,

eriti kui tegemist on kuriteokoosseisuga, mille sõnastus („varaliste huvide järgimata jätmise

kohustuse rikkumine“) võimaldab esmapilgul väga laia tõlgendust. Ka Riigikohtu praktikas

on oluliseks peetud PS §-st 11 tulenevat proportsionaalsusnõuet ning seda, et vähemolulisele

rikkumistele oleks võimalik reageerida nt distsiplinaarkorras (nt teadvalt ebaseadusliku

kohtulahendi tegemine: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2003. a otsus asjas nr

3 - 1 - 1 - 41-03

, p 6.3, võimuliialdus: 18. juuni 2020. a otsus asjas nr 1-19-31, p 19 ja 11.

oktoobri 2018. a otsus asjas nr 1-17-1219, p 16;). Vajadus tagada karistusõigusliku sekkumise

proportsionaalsus (nn karistusõiguse ultima ratio ehk viimse abinõu põhimõte) tingib ka selle,

et avaralt sõnastatud kuriteokoosseise tuleb teatud juhtudel tõlgendada kitsendavalt.

86. Kohtus uuritud tõendite põhjal vahetus 2018. a legitiimsel teel Jõhvi vallas võim ning uus

koalitsioon MTÜ Eesti Keskerakond (sh süüdistatav Keskerakonna liikmena) ja valimisliidu

Jõhvi – Meie Kodu vahel asus vallas ellu viima enda nägemust poliitikast. Legitiimselt saadud

võimu teostamise üheks osiseks on kahtlemata ka võimalus mingilgi määral otsustada

meeskonna üle, kellega koos töötatakse, ning vajadusel sõlmida personaliga ka kompromisse.

2 RT IV, 20.06.2018, 14 - https://www.riigiteataja.ee/akt/420062018014

3 RT IV, 30.11.2018, 51 - https://www.riigiteataja.ee/akt/430112018051

18(49)

1-23-7274

Tõenditest tuleneb, et tolleaegne volikogu ja vallavalitsus küll hindas kolme ametniku (PL,

ST ja EB) senist panust valla töös, kuid sooviti siiski muutusi. Ka nähtub tõenditest, et kolme

ametniku lahkumist soovisid nii volikogu koalitsioon kui ka vallavalitsus (sh tolleaegsed

abilinnapead), mitte ei olnud tegemist süüdistatava erahuvist lähtuva plaani, isikliku vaenu või

mõne kohaliku ärimehe erahuvide järgimisega. Kohtus uuritud tõendid viitasid üheselt sellele,

et töise suhte lõpetamise motiivid olid seotud üksnes Jõhvi valla edasise arengu ning

plaanitavate projektide ja nende elluviimisega, ehk kokkuvõtvalt – valla avaliku funktsiooni

täitmise huvist. Seda järeldust ei lükka ümber ka see, et tunnistaja KK kirjeldas oma 9.

detsembri 2021. a kohtueelses menetluses antud ütlustes 2019. aasta inimestevahelist

sobimatust ja poliitilisi tülisid Jõhvi vallas. Sealjuures NO oli ju samuti volikogu liige (K kd

2, tl 156) ja koalitsioonis. Kohtule näib, et 2019. a märtsikuuks olid vallavalitsuse, volikogu

liikmete ja kolme ametniku töösuhted üpris keerulised, mistõttu olid ametnikud piisava

hüvitise saamisel valmis ka ise teenistusest lahkuma. Kolm ametnikku tunnistasid ka ise

kohtus, et saadava hüvitise suurus oli kahtlemata nende jaoks tähtis motivatsioon

lahkumiseks.

87. Tõenditest tulenes, et süüdistatav arutas võimalike hüvitiste maksmist läbi mh Jõhvi

Vallavalitsuse tolleaegse finantsosakonna juhataja KOga, kellelt sai süüdistatav kinnituse, et

isegi kuni üheksa kuupalga suuruse hüvitise maksmiseks on eelarves vajalik raha olemas. Ka

Jõhvi Vallavalitsuse teabenõude vastusest nähtub, et valla 2019. a eelarves oli vallavalitsuse

(kantselei, finantsteenistus, nõunikud, valitsuse liikmed) palgafondi suurus 887 700 eurot, ent

faktiline kulu oli tol aastal väiksem ehk 874 100 eurot ja jääk kalendriaasta lõpus 13 600 eurot

(T kd 7, tl 5). Seega maksti vaidlusalused hüvitised välja selleks ette nähtud vara arvelt.

88. Süüdistataval kui vallavanemal oli tulenevalt kohaliku omavalitsuse seaduse (KOKS) § 50

lg 1 p-st 3 ja Jõhvi valla põhimääruse § 28 lg 1 p-st 5 õigus Jõhvi Vallavalitsuse ametnikke

teenistusest vabastada. Ka nägi Jõhvi valla põhimääruse § 28 lg 1 p 6 ja Jõhvi valla

ametiasutuste palgajuhendi § 14 lg 1 ette, et teenistujatele võib maksta kauaaegse laitmatu

teenistuse või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest preemiat, mille osakaal

palgajuhendi § 11 lg 2 järgi ei võinud ületada 20% teenistuja aastasest põhipalgast. Seega

vähemalt teatud osas oli süüdistatav õigustatud maksma hüvitist kasvõi nt preemiana ning

arvestades, et oma ütlustes nimetas süüdistatav ametnikele määratud hüvitisi kord hüvitisteks,

seejärel preemiaks, viitab sellele, et hüvitise konkreetne õiguslik määratlus ei olnud tema

jaoks selge (K kd 2, tl 172, tl 173 ja tl 195):

„Mis see teie mõte selles 3. punktis 3.l. oli teenistusest vabastamises kuue kuu ulatuses see hüvitus,

mille eest see siis oli? – minu mõte oli, et need on pikaajalised, staažikad ametnikud, kellel on oma

oluline panus olnud Jõhvi valla arengusse, ja ma arvan, et sellepärast nad pidid saama nii-öelda hüvitist

või preemiat või ma ei tea, ma jällegi ei ole juriidikas nii tugev, aga see oli tänu selle eest, mida nad olid

valla jaoks teinud sisuliselt oma pikaajalise töö käigus.“ (K kd 2, l 195)

89. Tol ajal kehtinud ATS § 105 lg 1 nägi ette, et õigusvastaselt teenistusest vabastatud

ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist,

teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga

ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid

ja mõlema poole huve. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenes, et ametnikul, […] kes kasvatab alla

seitsmeaastast last […], on õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral

vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise

aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise

suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Olgu

mainitud, et ATS § 105 kohaldub ka haldusmenetluses vaidluses ametniku ja haldusorgani

vahel. Tegemist ei ole normiga, mis reguleerib nõude sisu üksnes halduskohtumenetluses.

19(49)

1-23-7274

Seega situatsioonis, kus kohus tuvastab ATS § 105 lg 1 või 2 olukorra ning leiab, et ametnik

vabastati näiteks prokuratuuri teenistusest õigusvastaselt ja sellega kaasneb jõustunud

kohtulahendiga hüvitise ja menetluskulude hüvitamise kohustus üle 40 000 euro, oleks

prokuratuuri loogika järgi sellisel juhul igakordselt tegemist lisaks haldusõiguslikule

seaduserikkumisele ka KarS § 2172 lg 1 kuriteoga, kuna tehti seadusest hälbiv otsustus ning

sellega kaasnes haldusorganile rahaline kohustus. Nii siiski ei ole. Ei ole tavapäratu, et ATS §

87 lg 1 alusel ametniku teenistusest omal soovil vabastamisel tasutakse ametnikule nt kolme

kuu keskmise palga ulatuses hüvitist ning praktikas on seda teinud prokuratuur prokuröride

puhul ka ise.4

90. Vallavalitsuse õigusnõunik SP selgitas süüdistatavale eelnevas punktis toodud riske,

hüvitiste suuruseid ja ametnike võimalike nõudeõiguste sisu, millest lähtuvalt otsustati

kolmele vaidlusalusele ametnikule maksta hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus

peab tõendatuks seda, et valitud lahendus, mida süüdistatavale nüüd kuriteona ette heidetakse,

lähtus tegelikult kõige inimlikumast ja säästvaimast viisist ja seda nii ametnike kui ka valla

huvides.

91. Seega ka alternatiivsed käitumised oleksid igal juhul toonud kaasa mingid hüvitised, kuid

selliseid hüvitisi ületav osa ei oleks täitnud KarS § 2172 lg 1 objektiivse koosseisu eeldust

„kui sellega on tekitatud suur varaline kahju“ ehk ei oleks olnud vähemalt 40 000 eurot.

92. KarS § 2172 lg 1 kooseseisu puhul tuleb arvestada ka kohtupraktikas omaks võetud nn

saldopõhimõttega, mille kohaselt tuleb koosseisulise kahju suuruse kindlaksmääramisel arvata

kahjusummast maha kasu, mida kahjustatud isik sai talle kahju tekitamise tagajärjel

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsus asjas nr 3 - 1 - 1 - 23

- 14

, p 9 ja 30.

novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 17). Tunnistaja EB selgitas kohtus, et pärast

tema lahkumist tema ametikoha võttis üle teine raamatupidaja ning selle tagajärjel vähenes

finantsteenistuse personali koosseis kuueliikmeliselt viieliikmeliseks (K kd 1, tl 155 pöördel,

tl 158-159). Kuna vallas saadi vähendatud finantsteenistusega ka edaspidi hakkama, koondati

alates 1. jaanuarist 2021 ühe raamatupidaja koht vallavalitsuses (T kd 5, tl 17-18). Seega

perioodil, mil EBki teenistuses enam polnud (s.o 21. märtsist 2019 kuni raamatupidaja

ametikoha lõplikult koondamiseni 1. jaanuarini 2021) ei pidanud Jõhvi vald tasuma EB

töötasu 2000 eurot, mis tööandja kuluna oli 2676 eurot. Summa summarum oli rahaline

kokkuhoid valla jaoks ainuüksi EB teenistusest vabastamisele järgneva 19 kuu jooksul seega

üle 56 000 euro (19 kuud x 2676).

93. Eelnevast hoolimata tuleb arvestada ka seda, mil määral oli hüvitiste maksmine kantud

süüdistatava arusaamast, et tegemist on kannatanu eesmärkide saavutamiseks vajaliku kuluga.

Nii ei ole iga kulu tekitamine kannatanu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine ega

kahju. Kuriteo jaatamiseks peaks olema tegemist olukorraga, kus süüdistatav peab

võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4), et tema tegevusest saab kannatanu üksnes suurt

varalist kahju ja mitte midagi muud. Kohtus uuritud tõenditest ei tulnud välja, et süüdistataval

oleks olnud vähemalt kaudne tahtlus varalise kahju 40 000 eurot osas, mis on usalduse

kuritarvitamise koosseisu üheks tunnuseks. Martin Repinski tegi hüvitiste ettepanekud

ametnikele üksnes kuudes, mitte konkreetsetes summades, teadmata numbriliselt palkade

suurust ja muid tööandja kulusid, mis hüvitiste väljamaksmisega kaasnesid, ega pidanud

võimalikuks Jõhvi valda kahjustamist. Lõplikud arvutused ja kanded tegi finantsosakond.

Nagu eelnevalt kohus tuvastas, sai M. Repinski tegelikult välja makstud summadest teada

4 Vt Tartu Halduskohtu 11. märtsi 2024. a kohtumäärus haldusasjas nr 3-22-2069. Kohtumäärus on kättesaadav

Riigi Teataja lehelt: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=364767183.

20(49)

1-23-7274

alles politseis, kui talle esitati kahtlustus. Seega ei saa järeldada, et Martin Repinski tahtlus

oleks hõlmanud suurt kahju ehk vähemalt 40 000 eurot.

94. Kuigi kohus leidis eelnevalt, et süüteokooseis ei ole täidetud, siis isegi, kui leida

vastupidist, oleks alust hinnata, kas M. Repinski süü võiks olla välistatud, kuna ta oli

vältimatus keelueksimuses.

95. KarS § 39 lg-st 1 tuleneb, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see

eksimus on temale vältimatu.

96. Kohtu meelest on õiguslikult oluline see, et teenistusest vabastatud ametnikele makstud

hüvitiste suurused arutas Martin Repinski eelnevalt Jõhvi Vallavalitsuse finantsjuhi KO ja

õigusnõuniku SPga läbi ning sai kinnituse, et selliselt käitudes on kõik õiguslikult korrektne.

Seega ei olnud hüvitiste tasumine Martin Repinski enda välja mõeldud lahendus, vaid

tavapärane praktika vallavalitsuses. Sarnaselt on käitutud Jõhvi vallas ka varem ning enne

süüdistatava vallavanema ametiaega maksti 2008. aastal ühele ametnikele hüvitist suisa 11

kuu palga ulatuses. Jõhvi Vallavalitsuse hüvitiste määramise järjepidev praktika oli järgmine:

1) 9. juuni 2008. a käskkiri – ametniku vabastamisel poolte kokkuleppel maksti RSile

hüvitist teenistusest vabastamisel 11 kuupalga ulatuses (T kd 5, tl 11);

2) 23. märtsi 2015. a käskkiri – ametniku vabastamisel ATS § 87 lg 1 alusel tema enda

soovil maksti ETle hüvitist teenistusest vabastamisel tulemusliku töö eest hüvitist

nelja kuupalga ulatuses (T kd 5, tl 3);

3) 2. juuni 2015. a käskkiri – ametniku vabastamisel ATS § 84 lg 1 alusel tema enda

soovil maksti KIle hüvitist teenistusest vabastamisel tulemusliku töö eest hüvitist ühe

kuupalga ulatuses (T kd 5, tl 4);

4) 16. augusti 2018. a käskkiri – ametniku vabastamisel tema enda soovil maksti JNle

hüvitist teenistusest vabastamisel kolme kuupalga ulatuses (T kd 5, tl 6);

5) 30. mai 2019. a käskkiri – ametniku vabastamisel ATS § 87 lg 1 alusel tema enda

soovil maksti KOle hüvitist teenistusest vabastamisel kolme kuupalga ulatuses (T kd

5, tl 5);

6) 3. juuni 2020. a käskkiri – ametniku vabastamisel ATS § 87 lg 1 alusel tema enda

soovil maksti AÕle hüvitist teenistusest vabastamisel kolme kuupalga ulatuses (T kd

5, tl 7);

7) 30. märtsi 2020. a käskkiri – ametniku vabastamisel ATS § 87 lg 1 alusel tema enda

soovil maksti SPle hüvitist teenistusest vabastamisel tulemusliku töö eest ühe

kuupalga ulatuses (T kd 5, tl 8);

97. EB puhul soovitas kuue kuu palga ulatuses hüvitist süüdistataval maksta tema enda vahetu

ülemus ja vallavalitsuse finantsjuht KO. PL avaldas, et tema jaoks oli 3-kuune hüvitis vähene

ja andis süüdistatavale selgelt mõista, et see peaks suurem olema – ehk kallutas ka ise

süüdistatavat otsustama suurema hüvitise kasuks (PL kui ametipositsioonilt õigusharidusega

vallasekretär oleks võinud ju samuti leida, et talle hüvitise maksmine sellises olukorras ei ole

seaduslik ning tegemist võib olla kuriteoga, kuid selle asemel kallutas ta süüdistatavat veelgi

suuremat hüvitist määrama). ST eest kostis vallavalitsuse õigusnõunik SP ning ka ST

21(49)

1-23-7274

lähedane RS, kes ise sai kunagi 2008. aastal Jõhvi valla ametnikuna omal soovil lahkudes 11

kuu palga suuruse hüvitise.

98. Riigikohus on leidnud, et keelueksimuse puhul peab hindama, kas isikul oli objektiivselt

põhjust kahelda teo õiguspärasuses. […] Vastus küsimusele, kas süüteokoosseisu-pärase ja

õigusvastase teo keelueksimuses toime pannud isikule saab ette heita, et ta ei teadvustanud

enda käitumise võimalikku ebaseaduslikkust ega kontrollinud teo lubatavust, oleneb suuresti

teo iseloomust. Keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel tuleb esmalt anda normatiivne

hinnang, kuivõrd selgelt tajutav olnuks vajadus küsida enda käitumise õiguspärasuse järele

või astuda samme selle kontrollimiseks ex ante objektiivsele mõistlikule kõrvalseisjale, kellel

on toimepanijaga sarnased teadmised ja elukogemus. Ennekõike väljaspool mõnd spetsiifilist

tegevusvaldkonda on keelueksimuse välditavuse üle otsustamisel oluline teo

sotsiaaladekvaatsus. Näiteks, mida tavapäratum on tegu või mida suuremat riski

üldteadaolevalt kaitstud õigushüvedele (teiste inimeste elu, tervis, vara, avalik kord, riigi

julgeolek vmt) see endas kätkeb, seda väiksem on võimalus hinnata toimepanija eksimus teo

keelatuses vältimatuks. Abipakkuvaks kriteeriumiks võib olla ka toimepandu moraalne

mõõde: üldise arusaama kohaselt kõlbeliselt küsitava teo õiguspärasuses on põhjust rohkem

kahelda kui sellise käitumise puhul, mis eetilises plaanis taunitav ei ole. Tähtis on seegi,

kuivõrd äratuntavalt võib tegu kahjustada või ohustada seda hüve või eesmärki, mida rikutud

õigusnormiga kaitstakse. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2022. a otsus asjas

nr 1-21-7336, p-d 15 ja 16).

99. On üldteada ja ka meedias on korduvalt kajastatud, et „kuldse käepigistusega“ töösuhete

lõpetamised on levinud ja seda nii avalikus kui ka erasektoris. Sama üldteada oli see teadmine

ka Jõhvi vallas, kui süüdistatav oli vallavanem. Süüdistatav arutas õigusnõuniku ja

finantsosakonna juhatajaga hüvitise suurused ja õiguslikud võimalused läbi. Ka valla

personalispetsialist ei leidud hüviste määramises midagi seadusevastast. Süüdistatav tegutses

seega teadmises, et ametnikud on samas vallas teenistusest tihti lahkunud nii, et neile

tasutakse hüvitist ainuüksi põhjusel, et nad on olnud pika staažiga, neid tänatakse senise

panuse eest ning tagatakse ametist väärikas lahkumine. Hüvitisi saanud ametnike eest käisid

kostmas vallavalitsuse teised kolleegid ning lahkunud ametnikud ka ise suunasid süüdistatavat

hüvitist määrama võimalikult suures ulatuses. Kõike seda arvestades oli süüdistatava tegu

hüvitiste suuruste üle otsustamisel sotsiaaladekvaatselt mõistlik ja arusaadav.

100. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et isegi kui süüteokooseis peaks olema täidetud

(millega kohus ei nõustu eespool toodud põhjustel), oli süüdistatav vältimatus

keelueksimuses.

101. Vältimatu keelueksimuse kontekstis erineb käesolev kaasus Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013. a otsusest asjas nr 3-1-1-92-13 selle poolest, et

tolles kaasuses ei saanud süüdistatav vältimatule keelueksimusele tugineda põhjusel, et seda

ei saaks teha isik, kes juba varem on otsustanud tegu toime panna ja kõneleb asjatundjaga

pelgalt „vormitäiteks", et saaks end hiljem kõnelusele viidates vabandada. Praeguses asjas

sellise olukorraga tegemist polnud.

102. Eeltoodud põhjustel mõistab kohus Martin Repinski KarS § 2172 lg 1 järgi õigeks.

(III)

KKK korteri üürikulu (KarS § 209 lg 2 p 2)

103. Süüdistus on esitatud selles, et Martin Repinski esitas teadvalt ebaõigeid andmeid

Riigikogu Kantseleile selles, et ta üüris, elas ja maksis üüri perioodil 4. jaanuar 2021 – 1.

22(49)

1-23-7274

märts 2022 Lasnamäel asuva KKK korteri eest ning selliselt tekitas kahju Eesti Vabariigile 12

119,56 eurot. Süüdistuse järgi pani süüdistav teo toime Riigikogu liikme ehk ametiisikuna.

104. Sellele, kas M. Repinski oleks pidanud oma rahvastikuregistri kannet muutma (millele

prokurör viitas alles kohtuvaidlustes), kohus hinnangut ei anna, sest seda süüdistuses ette ei

heideta. Tulenevalt KrMS § 268 lg-st 2 ei saa kohtuvaidlustes enam süüdistust täiendada.

Riigikohus on selgitanud, et süüdistuse selguse ja täpsuse nõue eeldab, et süüdistuse sisu

oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte aga üksnes selle taustal, mida

prokurör on selgitanud avakõnes või kohtuvaidluses. [...] Iseenesest ebatäpset või -selget

süüdistust ei muuda nõuetekohaseks pelgalt see, kui prokurör selgitab kohtuistungil suuliselt,

mida süüdistuses on tegelikult silmas peetud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri

2014. a otsus asjas nr 3-1-1-40-14, p 67). Kohus saab lähtuda M. Repinski teo hindamisel

seega üksnes asjaoludest, kas süüdistatav esitas Riigikogu Kantseleile ebaõigeid andmeid

selle kohta, et ta üüris, elas ja maksis üüri 4. jaanuar 2021 – 1. märts 2022 Lasnamäel asuva

KKK korteri eest summas 12 119,56 eurot, mis Riigikogu Kantselei poolt süüdistatavale

hüvitati.

105. 31. mail 2019 allkirjastas M. Repinski avalduse Riigikogu Kantselei finantsosakonnale

(T kd 2, tl 12), milles palub hüvitada oma eluasemekulud lähtudes RKLS § 31 lg-st 2 ning

vastavalt Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise korra tingimustele. Samas avalduses

kinnitab süüdistatav, et tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress on KKK, Jõhvi,

Ida-Virumaa. Avalduses lisas süüdistatav ka oma arvelduskonto numbri ja kinnituse, et

üürileping, mille alusel taotleb ta eluasemekulude hüvitamist, ei ole sõlmitud

korruptsioonivastase seaduse §-s 7 nimetatud isikuga.

106. Riigikogu Kantselei hüvitas süüdistatavale eluasemekuluna KKK korteri üürikulud

järgmistel kuupäevadel (T kd 4, tl 31-32):

Kuupäev

Summa

Selgitus

1)

4. jaanuar 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 1/21

2)

1. veebruar 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 2/21

3)

1. märts 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 3/21

4)

1. aprill 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 4/21

5)

6. mai 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 5/21

6)

1. juuni 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 6/21

7)

1. juuli 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 7/21

8)

2. august 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 8/21

9)

1. september 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 9/21

10)

1. oktoober 2021

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 10/21

11)

4. november 2021

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 11/21

12)

1. detsember 2021

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 12/21

13)

3. jaanuar 2022

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 1/22

14)

1. veebruar 2022

879,89

RIIGIKOGU KANTSELEI Eluasemekulud 2/22

Kokku: 12 119,56 eurot

23(49)

1-23-7274

107. Muude süüdistatava üürikulude hüvitamist Riigikogu Kantselei poolt süüdistatavale ette

ei heideta.

108. Ka süüdistatava pangakonto väljavõttest on näha samade summade (10 359,78 eurot ja

1759,78 eurot, kokku 12 119,56 eurot) laekumine 2021. ja 2022. a kategooria

„eluasemekulud“ all (T kd 3,tl 73).

109. Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja LK andis kohtus ütlusi ning selgitas, et M.

Repinskile hüvitati eluasemekulud üürilepingus sisalduva info põhjal: „me saime lepingu, me

saime makset tõendava info sealt lepingust“ (K kd 2, tl 46 pöördel) ning kahtlused, kas

süüdistatav kasutab üürikorterit, tekkisid Riigikogu Kantsleil alles ajakirjanduses avaldatu

põhjal (K kd 2, tl 47).

110. Süüdistuse kontekstis omavad tähtust järgmised KKK üürilepingud, mis M. Repinski

Riigikogu Kantseleile esitas:5

1) 1. novembri 2020 kuupäeva kandev üürileping perioodiks 1. november 2020 – 30.

aprill 2021 (T kd 2, tl 30-32 pöördel), üürisumma 5160 eurot, s.o 860 eurot kuus;

2) 1. mai 2021 kuupäeva kandev üürileping perioodiks 1. mai 20206 – 31. oktoober 2021

(T kd 2, tl 33-35 pöördel), üürisumma 5160 eurot, s.o 860 eurot kuus;

3) 1. novembri 2021 kuupäeva kandev üürileping perioodiks 1. november 2021 – 30.

aprill 2022 (T kd 2, tl 36-38 pöördel), üürisumma 5340 eurot, s.o 890 eurot kuus.

111. Vaidlust ei ole selles, et M. Repinski esitas kolm vaidlusalust üürilepingut Riigikogu

Kantseleile (tunnistaja LK: „ta tegi ühe avalduse, kui ta Riigikogu liikmeks asus ja juurde siis

lepingu“ (K kd 2, tl 48); „tal vist fotodena oli rohkem lepinguid jah saadetud, aga mõni oli ka

paberil“ (K kd 2, tl 49).

112. LK sõnul toimus üürikulu arvestamine ja Riigikogu liikmele väljamaksmine järgmiselt:

„Repinski maksis kogu üüri perioodi kohta kindla summa, mis vastas siis selle ühe kuu

eluasemekulude limiidile ja ta maksis siis selle kogu perioodi kohta välja; nii et lepingus on

nii üür kui ka kommunaalkulud korraga; iga saadik teeb selleks avalduse, et saada

eluasemekulude hüvitist ja kirjutab sinna oma rahvastiku järgse elukoha; ja selles osas me

teeme kord aastas ka kontrolli rahvastikuregistris.“ Prokuröri küsimuse peale „mil viisil ta

selle makse tegi?“ vastas tunnistaja LK: „[l]epingus oli kirjas, et ta on üürileandjale andnud

sularahas üle siis vastavate kuude eest raha“ (K kd 2, tl 48).

113. Süüdistatava rahvastikuregistrikanne oli 31. mai 2019. a avalduse esitamise hetkel KKK,

Jõhvi, kuid kogu süüdistuse perioodi (4. jaanuar 2021 kuni 1. märts 2022) PPP, Jõhvi (T kd 2,

5 Prokurör on küll kohtuvaidlustes (lk 7) toonud välja, et süüdistuse vaatest omavad tähtust neli üürilepingut

(sh lisaks kolmele ka KKK üürileping kuupäevaga 4. jaanuar 2020 üüriperioodiks 1. jaanuar 2020 – 30. juuni

2020, üürisummaga 2340 eurot, s.o 780 eurot kuus, kuid kuna süüdistuses heidetakse M. Repinskile ette

üürikulude hüvitamist alates 4. jaanuarist 2021 ja summast 860 eurot (hiljem 879,89 eurot), siis eeldab kohus, et

prokurör on lihtsalt tahtmatult eksinud ja tegelikult silmas pidanud, et süüdistuse vaatest on asjakohased üksnes

kolm üürilepingut kuupäevadega 1. november 2020, 1. mai 2021 ja 1. november 2021, kuna ette heidetakse

KKK üürikorteriga seonduvat perioodil 1. jaanuar 2021 – 1. märts 2022 (sellele perioodile viitab tegelikult

prokurör edasistes vaidlustes ka ise, vt kohtuvaidlus teese, lk 9).

6 Silmas peeti eelduslikult kuupäeva 1. mai 2021, mitte 1. maid 2020. Ka üürilepingu p-st 2.3 tuleneb, et ruumi

vastuvõtmine toimub hiljemalt 1. mail 2021. Ka tunnistaja LR (KKK üürikorteri omanik) selgitas kohtus ütlusi

andes, et lepingu kehtivuse alguskuupäeva aasta on näpuviga (K kd 2, tl 93 pöördel).

24(49)

1-23-7274

tl 52). M. Repinski selgitas kohtus, et Jõhvis P tn aadressil elab tema ema ning tihti

süüdistatav ka ööbis seal, kui Ida-Virumaal käib („[m]is aadress on PPP, Jõhvi? – minu ema

korteri aadress; [k]as seal olete reaalselt elanud? – jah“ (K kd 2, tl 196)). Jõhvis KKK

aadressil lõpetas M. Repinski elamise 2019. aasta jooksul, kuna korter müüdi maha (K kd 2, tl

196). Kuna tunnistaja LK sõnul Riigikogu Kantselei ise kontrollis kord aastas saadikute

rahvastikuregistri kannet (K kd 2, tl 48), oli kantseleile ka süüdistatava kanne kogu süüdistuse

perioodil teada.

114. Kohus mõistab süüdistustust selliselt, et süüdistuse periood 4. jaanuar 2021 – 1. märts

2022 on säärane just sel põhjusel, kuna 2020. aasta detsembris ostis M. Repinski koos

abikaasa JRga Viimsis xxx asuva ridaelamu (T kd 2, tl 40-50 ja tl 53). Seega süüdistuse järgi

elas süüdistatav alates 2021. aasta algusest oma abikaasa ja kahe lapsega just nimelt Viimsis

ning sel põhjusel justkui puudus tal vajadus KKK üürikorteri järele. Õigemini

süüdistusversiooni järgi pole süüdistatav KKK korteris kunagi elanud ega üüri tasunudki.

Süüdistuse perioodi lõpp „1. märts 2022“ on eelduslikult seotud M. Repinski e-kirjaga

Riigikogu Kantselei finantsosakonna töötajale MSle, et „üürileping on üles öeldud alates

01.03.2022 ning enam pole vaja hüvitada minu eluasemekulusid“ (T kd 2, t 39).

115. Asjaolu, et M. Repinski sõlmis KKK korteri üürilepingud kuupäevadega 1. november

2020, 1. mai 2021 ja 1. november 2021 korteri omaniku (T kd 2, tl 53 ja 53 pöördel) ja

üürniku LR, ei näi olevat vaidluse all. Ka süüdistuse lk 20 on kirjas „Üürilepingud on

sõlmitud LR“. Ka ei väida süüdistus, et üürilepingud oleksid olnud näilikud vms.

Üürilepingutel on mõlema poole allkirjad ning nii süüdistatav kui ka tunnistaja LR kinnitasid,

et üürilepingutel on nende allkirjad (K kd 2, tl 207 pöördel ja tl 92 pöördel).

116. Järgmisena analüüsib kohus, kas süüdistatav tasus üürileandjale LRle üürilepingutes

nimetatud üürisummad ja kas üürileandja on raha saanud.

117. Tunnistaja LR selgitas kohtus 22. aprilli 2024. a ülekuulamisel (K kd 2, tl 85-101), et

alates 2002. aastast elab ta Londonis ning töötab seal medõena. Süüdistatavat tunneb

tunnistaja selliselt, et süüdistatava abikaasa JR on tunnistaja õetütar (ehk et üürnik LR on

süüdistatava abikaasa tädi). Tunnistaja kinnitas ülekuulamisel, et süüdistatav vajas

üürikorterit, et seal aeg-ajalt käia ning tunnistaja kinnitas kohtus järjepanu, et on üürisummad

on ta alati sularahas süüdistatavalt kätte saanud, kui tuli Inglismaalt Eestisse, mis reeglina

toimus puhkuse ajal 2-3 korda aastas, sealjuures puhkusepäevi on tunnistajal aastas umbes 41

päeva. Üüritasuna saadud sularaha pole tunnistaja pangakontodele sisse pannud ning üldjuhul

kulus Eestis suur osa rahast ära (nt käis ta Eestis puhkuse ajal Jõhvis, Kohtla-Järvel, Toilas,

Narva-Jõesuus ravil, pere on tunnistajal suur ega ela Tallinnas, tunnistaja toetab lähedasi jne).

Tunnistaja sõnul eelistas ta sularahas tasu saamist just enda initsiatiivil, et oleks mugav Eestis

olles seda kulutada. Veel selgitas tunnistaja, et kui üürisumma tõusis, siis ilmselt tema pakkus

üürisumma tõstmist, kuna nt kommunaalkulud, mis olid üürilepingu järgi üürisumma sees,

olid tõusnud. KKK korteri kommunaalkulusid tasub enda sõnul tunnistaja ise – need lähevad

tema arvelduskontolt automaatselt maha ning summa suurus on reeglina 200 euro ringis. Sel

põhjusel ei pea kohus kummaliseks asjaolu, et M. Repinski ei teadnud kommunaalnäitude

edastamise detaile, kuna sellega ei pidanudki süüdistatav tegelema.

118. Tunnistaja LR ka ei salanud, et KKK korteris elab ka tema täiskasvanud poeg AR, kuid

poeg käis etteheidetaval perioodil väga tihti Soomes tööl, kohati oli mitu kuud järjest ära

(sama asjaolu kinnitas ka poeg AR oma ütlustes (K kd 2, tl 103) ning kaitsja esitatud ARi

Tallinn-Helsingi-Tallinn reisikinnitused (T kd 5, tl 28-121)). Et üürileandja poeg võis aeg-

ajalt korteris ööbida, oli üürileandja enda tingimus. Samuti ei varjanud LR, et iga kuu

25(49)

1-23-7274

süüdistuse perioodil kandis tema poeg tunnistajale 250 eurot või 350 eurot ülekande

selgitusega „Flat“. Tunnistaja sõnul oli tema jaoks tähtis, et poeg kannaks enda palgast kasvõi

mingigi osa emale, sest muidu tuleb tunnistajal oma poega hiljem jällegi toetada (poeg AR on

tunnistaja sõnul ajalooliselt olnud n-ö seadusega pahuksis ja mitte kõige korralikuma

elustiiliga). Ehk rahakanded emale aitasid tunnistaja sõnul pojal raha säästa.

119. Kokkuvõttes ei saaks põhimõtteliselt mõjutada süüdistatava poolt korteri üürimise, üüri

tasumise ja korteri kasutamise asjaolusid see, kas sama korteri eest tasus üürileandjale midagi

ka tema poeg. Ei ole ülemäära tavapäratu, et üürileandja võtab korteri kasutamise eest tasu

korraga mitmelt inimeselt, kellel on õigus korterit kasutada (nt korterikaaslased vms).

120. Ka süüdistatav M. Repinski kinnitas kohtus ülekuulamisel, et ta on LRle alati üüriraha

korraga sularahas viinud ja ajal, kui LR Eestisse tuli. Sularaha aga võttis süüdistatav enda

kontolt pidevalt välja:

„Mis viisil või kuidas suhtlus lepingute osas käis? – enamasti me suhtlesime temaga kas kohapeal

Eestis, kui ta tuli Eestisse, või siis suhtlesime veebi teel, see tähendab mingisuguste suhtlusrakenduste

kaudu, minu mäletamist mööda kõige rohkem me kasutasime just seda WhatsAppi“ (K kd 2, tl 173

pöördel);

[…]

„Kas nendel kohtumistel te andsite selle sularaha korteri eest üle ka? – jah.

Kuidas te seda sularaha üle andsite, kas oli rahapatakas lahtiselt, mingi ümbrik, kohver? – üldiselt oli

ikka ümbrikus.

Mis kupüürides tavaliselt summa oli? – enamus oli viiekümneseid ja siis vastavalt sellele, mis see

summa oli, sinna sai siis lisatud mingisugust väiksemat.

Ja see summa oli see, mida te tavapäraselt koju, ma sain aru kaitsjale vastates, kogusite? – mul oli, selle

raha üleandmist ma tegin, põhimõtteliselt ma mäletan seda kolmel viisil. Üks on see, et vastavalt sellele,

mis lepingus, konkreetselt, samasugune summa, no näiteks võtame 5000, et siis see sai, 5670, see sai

summa üle antud. Siis teine võimalus on see, olen teinud ka, samaaegselt teades, et näiteks teda ei ole

Eestis, kui me peame lepingut pikendama, tegin temale ettemaksu, maksnud siis kohe kahe korra eest

või midagi sellist, noh sellisel kujul. Kolmas variant oli see, kui juhtus nii, et ei olnud teda Eestis, ei

olnud ettemaksu, leping sõlmitud, on vaja maksta, siis ma olen pannud ümbrikusse ja panin eraldi,

panin see raha kõrvale, teades, et ta jõuab Eestisse, ta saab need kätte, minu poolt oli see raha läinud, nii

öelda välja makstud, tema ei ole veel seda kätte saanud tol hetkel.

Kui te olete, seda raha kõrvale panite, siis mis aadressil te seda kõrvalepandud raha hoidsite? – Lossi

plats 1A.

Töö juures? – jah, seal oli lukustatud kapp põhimõtteliselt, ma olen sinna viinud ja seal hoidnud.

Ja kust te raha tavaliselt välja võtsite, et seda kõrvale panna? – kodust võtsin.

Ei, ma mõtlen, kust kohast te seda sularaha välja võtsite? – mis te mõtle, selles mõttes, ma näiteks

lepingu, teadsin, mul on see leping allkirjastatud, ma pean selle raha, et mind ka see ei segaks, et ma

kulutaks seda ära juhuslikult, ma panin seda ümbrikusse, mul olid sellised A5 ümbrikud, panin

ümbrikusse ja panin taskusse ja viisin sinna ja panin lihtsalt lauda, mul olid seal lukustatud sahtlid ja

panin lukku ja hoidsin seal.

Ja töökabinet oli teil üksinda? – jah, ikka.

Eelmine küsimus oli ennekõike seotud, et kust kohast te salle raha tavaliselt välja võtsite, kust te selle

sularaha saite? – pangaautomaadist, jah, järk-järgult niimoodi, üldiselt.

Mis piirkonnast te seda tavaliselt välja võtsite? – erinevatest pangaautomaatidest, erinevates linnades.

26(49)

1-23-7274

Aga tavapäraselt? – ma seda ei oska öelda.

Kas te võtsite selle…? – ma kindlasti mäletan, Tallinnas ma võtsin välja sularaha SEB-panga

peakontoris, mis ta on, Rävala pst. Kindlasti olen Jõhvis seda teinud, jällegi pangakontoris, neid

juhtumeid ma mäletan.

Kus kohas Jõhvis see pangakontor asub? – see on ainuke pangakontor, ma arvan, et see on Rakvere

tänav, Rakvere 5 või 3/2, ma ei tea.

SEB? – enamasti.

Automaadist olete ka raha välja võtnud? – olen automaadist, automaadist, mis asub panga sees,

põhimõtteliselt, automaadist ikka üldiselt, selles mõttes kontorist ei ole mõtet välja võtta, laekub mingi

suur summa, muidu väikse summa pealt pead raha maksma selle eest.

[…]

Kui te neid sularahaväljamakseid tegite, pean silmas, selleks et KKK korteri eest maksta, siis mis

kontodelt te seda tegite, ainult oma isiklikult SEB-kontolt? – no ma arvan, et isiklikult kontolt, ma ei

saanud ju ettevõtte raha maksta sinna.“ (K kd 2, tl 208 jj).

121. Ka vaatlusprotokollidest nähtub, et süüdistatav võttis isiklikelt arvelduskontodelt

sularaha iga aasta välja ning seetõttu sai tal olla ka võimekus üüriraha sularahas tasuda:

1) M. Repinski sularaha väljavõtmised 2019. aastal kokku 16 995 eurot (T kd 3, tl 89);

2) M. Repinski sularaha väljavõtmised 2020. aastal kokku 12 335 eurot (T kd 3, tl 93);

3) M. Repinski sularaha väljavõtmised 2021. aastal kokku 27 640 eurot (T kd 3, tl 98),

sealjuures süüdistuse järgi oli 2021. aastal KKK korteri üürisumma kokku 10 320

eurot (5160+5160);

4) M. Repinski sularaha väljavõtmised 2022. aastal kuni 17. aprillini 2022 kokku 11 350

eurot (T kd 3, tl 100), sealjuures süüdistuse järgi oli 2022. aastal KKK korteri

üürisumma kokku 1780 eurot (2 x 890 eurot).

122. Ehk et kokkuvõtvalt süüdistatava ja tunnistaja LR ütlused ei erinenud. Mõlemad

kinnitasid, et üüriraha tasuti sularahas ning kui üürileandja viibis Eestis, sai ta raha kätte.

123. Ka süüdistatava abikaasa JR teadis kohtus selgitada, et süüdistatav arveldas üüriraha osas

LR ise ning tasus üürileandjale sularahas, kuna see oli LR soov. JR väitis, et üürileandja

arveldaski tihti sularahas, et Eestis mitte välismaa pangakaarti kasutada väidetava lisakulu

tõttu.

124. Üürileandja LR poeg AR teadis samuti selgitada, et tema ema kasutab sularaha, ema on

ka talle andnud raha, et poega toetada ning alati, kui ema Eestis käis, tasus ta kõige eest

sularahas (K kd 2, tl 103 pöördel ja tl 109 pöördel). Ent kui palju ema süüdistatavalt korteri

eest üüriraha võttis, seda tunnistaja ei teadnud (K kd 2, tl 103 pöördel).

125. Kohus möönab, et üüriraha sularahas tasumine sedavõrd suures summas korraga (ca

5000 eurot kuue kuu eest) ei ole kõige tavapärasem viis, mida praktikas kasutatakse. Samuti

kohus möönab, et LR ei suutnud tõepoolest detailselt ja konkreetselt mäletada iga üürilepingu

sõlmimise, allkirjastamise ja sularaha saamise täpseid asjaolusid. Samas tuleb arvestada, et

sündmused (s.o lepingute sõlmimised ja üüriraha tasumised) toimusid 2020. ja 2021. aastal,

siis ei saa sedavõrd pika aja möödumise tõttu pidada ülemäära tavapäratuks, et tunnistaja

kõikide lepingute ja sularaha saamise asjaolusid ei mäleta. Samuti arvestab kohus sellega, et

27(49)

1-23-7274

LR käis Eestis igal aastal vaid üksikud korrad (sealjuures kõiki Eestis käimisi ei näita

prokuratuuri Tallinna Lennujaama piiriületuste tõend (T kd 3, tl 102-103) ammendavalt, kuna

tunnistaja käis enda sõnul Tallinnas ka bussiga ja ümberistumistega nt Viinist (s.o Austriast),

mida menetleja kontrollinud pole (T kd 3, tl 104)). Ka ei tundu üüriraha sularahas üleandmine

kahe aasta jooksul kolmel korral (s.o süüdistuses ette heidetud ajaperioodil) uskumatuna

olukorras, kus süüdistatav võttis iga aasta üürisummat kordades ületavas mahus sularaha

arvelduskontolt välja. Neid asjaolusid ei ole prokuratuur ümber lükanud.

126. Viimaks kontrollib kohus, kas ja mil määral süüdistatav KKK üürikorteris elas.

127. Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et ta on üürikorteris aeg-ajalt olnud ja ööbinud ning

kui ta sinna läks, siis ta sõitis sinna autoga jättes auto reeglina kõrval asuvale Mahtra tänavale

(K kd 2, tl 175 pöördel). Veel selgitas süüdistatav, et üürikorteris olid tal isiklikud asjad

(hügieenitarbed, riided, toit ja kohv jne) ning korteris on ta näinud ka üürileandja poega ARit

umbes kahel korral, kuid ta ei ole kunagi ööbinud samal ajal korteris (K kd 2, tl 176). Ka

tunnistajad LR ja AR kinnitasid, et süüdistatav on üürikorterit kasutanud ning seal olid ka

tema üksikud asjad (sh ka abikaasa ja laste asjad). Süüdistatava abikaasa selgitas samuti, et

nad on mõnikord isegi terve perega KKK korteris olnud ja abikaasa vannitas seal lapsi (K kd

2, tl 131 pöördel). Süüdistatava abikaasa ütluste järgi kolis ta lastega Viimsi ridaelamusse

sisuliselt 2021. a alguses, kuid aeg-ajalt käidi endiselt KKK korteris või käis seal süüdistatav

üksi.

128. Kohus möönab, et selgelt ei saa järeldada, et süüdistatav elas KKK korteris iga päev või

tihti, ent kohus peab tõendatuks, et aeg-ajalt süüdistatav võis seal käia ja ka ööbida. Seda ka

perioodil, kui süüdistataval ja ta perel oli kasutada 2021. aasta algusest Viimsi ridaelamu,

mille sisustamisega läks tunnistaja JR ütluste järgi mitmeid kuid aega (ridaelamus polnud

alguses kööki, mööblit, osasid valgusteid, kardinaid, laste jaoks vanni, vannitoamööblit jne

ehk et tegemist oli nn „valge karbiga“). Arvestades, et tunnistaja J. Repinski ütluste järgi tehti

ridaelamus ka ükskuid remonttöid (nt värviti seinu jne) ning tol ajal olid süüdistatava ja tema

abikaasa peres kasvamas kaks last (3- ja 7-aastane) (K kd 2, tl 176), ei pea kohus ülemäära

ebausutavaks, et sedavõrd väikeste lastega n-ö tühjas valges karbis elada võis alguses olla

keskmisest keerulisem ning aeg-ajalt võidi ka sel põhjusel käia KKK üürikorteris.

129. Samuti peab kohus tõenäoliseks, et kaks tunnistajat AI ja EI (KKK korteriühistu

tolleaegne esimees ja tema ema) võisidki Martin Repinski KKK üürikorteris käimisi mitte

märgata, eriti arvestades, et süüdistatav ei käinud üürikorteris igapäevaselt ning majas oli

lõppude-lõpuks kokku 60 korterit (K kd 2, tl 43 pöördel). On usutav, et ei teata igat naabrit,

eriti kui süüdistatav üürikorterit tihti ei kasuta.

130. Kohtu veendumust, et M. Repinski aeg-ajalt käis üürikorteris, ei kummuta ka asjaolu, et

ARa kohtueelses menetluses antud ütlused avaldati osaliselt usaldusväärsuse kontrolliks

põhjusel, et kohtueelses menetluses vastas tunnistaja küsimuse „[k]as on juhtunud, et lähete

koju, siis on keegi seal?“ peale „ei“, kuid kohtus väitis, et on süüdistatavat üürikorteris näinud

(K kd 2, tl 103 pöördel ja tl 104). Kohtu jaoks ei muuda avaldatud ütluste osa tunnistaja

kohtus antud ütlusi ebausaldusväärseks süüdistatava korteris nägemise kohta, kuna tunnistaja

selgitas, et politseis toimus ülekuulamine kehva tõlkega (tunnistaja on nimelt venekeelne),

keegi uurijatest ei küsinud korteris nähtud inimesi nimeliselt, ekslik oleks olnud öelda, et

süüdistatav oleks korteris käinud alates 2017. aastast, kuna tunnisaja ei tundnud siis

süüdistatavat) ning ühtlasi ei saa öelda, et „oleks elanud, vaid lihtsalt astus läbi“ (K kd 2, tl

104 pöördel ja tl 105).

28(49)

1-23-7274

131. Pealegi ei oma kannatanule valeandmete esitamise kontekstis olulist tähtust see, kui palju

tunnistaja AR süüdistatav üürikorteris nägi või kui palju viibis süüdistatav oma naabrite KV ja

GK sõnul (K kd 2, tl 52 pöördel kuni tl 57 pöördel) Viimsi ridaelamus, kuna Riigikogu

juhatuse otsusega kinnitatud Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kord (T kd 4, tl 17

jj) ei näe ette tingimusi, kui palju peab Riigikogu liige üürikorteris viibima, et selle üürimist

korra mõttes õigustada. Samuti ei ole süüdistatav kannatanule kunagi väitnud, et elab

üürikorteris tihedamini kui see tegelikult nii oli – üürikorteri kasutamise, seal elamise ja

sageduse osas ei ole kannatanule asjaolusid esitatud.

132. Arvestades, et RKLS § 31 lg 2 järgi makstakse Riigikogu liikmele, kes

rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmete järgi elab väljaspool Tallinna ja Tallinnaga

piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, tema sooviavalduse alusel eluasemekulude

hüvitamiseks iga kuu summa, mille suurus on 20% Riigikogu liikme ametipalgast, ning ka

Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kord ei näe ette täiendavaid tingimusi, milline

üürikorter või muu majutusteenus end sagedust arvestades õigustaks, ei oleks välistatud

Riigikogu liikmele nt Tallinna üürikorteri kulude hüvitamine olukorras, kus korterit üüritakse

ja selle eest tasutakse igaks juhuks, kuid tegelikult igal õhtul saadik sõidab 100 km Rakverre

koju. Samuti ei reguleeri RKLS ega Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kord ka

seda, et Riigikogu liige ei võiks Tallinnas või selle lähistel kinnisvara omada või et mitu

päeva aastas nt peaks Riigikogu liige üürikorteris elama, et see end õigustaks. Ka ei näe kord

ette seda, et kulu peaks vastama keskmisele turuhinnale või sootuks olema soodsaim

võimalikest variantidest. Ainsaks summaliseks piirkriteeriumiks on 20% ametipalgast (vt

eluasemekulude piirmäärasid T kd 4, tl 26 asuvast tabelist, viimane lahter). Ehk et kehtiv kord

ei suuna ühelgi tingimusel saadikut eelistama soodsaimat varianti. Kas soodsaima variandi

eelistamine oleks tervitatav ja eelistatav, on eetika, mitte karistusõiguse valdkonda kuuluv

küsimus.

133. Süüdistuse perioodil kehtis eluasemekulude hüvitise saamiseks Riigikogu liikme

eluasemekulude hüvitamise korra järgi sisuliselt vaid kolm tingimust, millest peamine oli

seotud sellega, milline on saadiku rahvastikuregistri kanne (mis süüdistuse perioodil oli

süüdistataval Ida-Virumaal, Jõhvis, PPP ehk ema elukohas ning arvestades, et süüdistatav

valiti Riigikokku Ida-Virumaa piirkonnast ehk tal oli selge side selle asukohaga ja Riigikogu

liikmeks olemise ajal paralleelselt oli süüdistatav ka Jõhvi valla volikogu liige (K kd 2, tl 177

pöördel), ei pea kohus seda kannet kuidagi etteheidetavaks):

1) Riigikogu liige, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress asub väljaspool

Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksusi, võib esitada avalduse

eluasemekulude hüvitamiseks;

2) Tallinnaga piirnevateks kohaliku omavalitsuse üksusteks on Harku, Jõelähtme, Kiili,

Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald;

3) Eluasemekuluks loetakse igakuine üürisumma, eluruumiga seotud kõrvalkulud (kulud

küttele, elektrile, veele, prügiveole, hooldusele ja muudele eluruumiga seotud

teenustele), vahendustasu lepingu sõlmimise eest ja kulud majutusteenuse eest.

Eluasemekuluks ei loeta tagatisraha üürileandjale, samuti telefoni, televisiooni ja

andmeside kulusid. Samaaegselt saab Riigikogu liige hüvitist ainult ühe üürilepingu

alusel tehtavate kulutuste eest või ühe majutusasutuse teenuste kasutamise eest.

134. Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kord näeb ette, et rahvasaadik esitab üüri,

kõrvalkulude, vahendustasu ja majutusteenuste eest tasumist tõendavad dokumendid kantselei

29(49)

1-23-7274

finantsosakonnale (korra p 7). Sama punkt kusjuures näeb ette, et kui dokumendid ei tõenda

kulu tegemist, esitab Riigikogu liige lisaks kulu tegemist tõendava dokumendi, mis võib olla

panga maksekorralduse koopia või arhiveerimistunnusega pangakonto väljavõte. Seega näeb

kehtiv kord ette finantsosakonnale võimaluse täiendavalt kontrollida, kas saadik on siiski kulu

tegelikult kandnud ning kui Riigikogu liige ei suuda kulu kandmist piisaval määral tõendada,

ei ole alust ka sellise kulu hüvitamiseks.

135. Veelgi enam, kui Riigikogu Kantseleile esitatava eluasemekulude hüvitamise avalduses

tuleb saadikutel kinnitada, et üürileping ei ole sõlmitud KVS §-s 7 nimetatud seotud isikuga

(mida antud asjas süüdistatavale ette ei heideta), siis samamoodi saaks avalduses lasta

kinnitada, et hüvitatava üürisuhtega samal ajal ei ole saadikul võimalik kuskil mujal Tallinnas

või Tallinnaga piirnevates kohaliku omavalitsuse üksustes ööbida. Kinnitada saaks nt sedagi,

et üürikorteris elatakse vähemalt 50% täiskogu töönädalate perioodi öödest, et välistada n-ö

igaks juhuks üüritud eluasemekulude hüvitamine, kui saadik tegelikult igal õhtul sõidab 100

km Rakverre koju (kasutades sealjuures Riigikogu kütusekaarti, kuna tegemist on ju

Riigikogu liikme tööga seotud sõiduga). Kui hiljem selgub, et antud kinnitused osutusid suure

tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatult valeks, saaks saadikule ette heita

kannatanule valeandmete esitamist.

136. Tulles tagasi tunnistajate ja süüdistatava ütluste juurde, siis ka prokurör ise ei ole

ammendavalt põhjendanud, mille põhjal saaks kohus veenvalt, tõendatult ja tõsikindlalt väita,

et tunnistajate LR, ARi, JR ning süüdistatava Martin Repinski ütlused pole üürikulu episoodi

osas usaldusväärsed. Sisuliselt peaks kohus võtma prokuröriga nõustudes seisukoha, et kolm

tunnistajat ja süüdistatav ei andnud kohtus tõeseid ütlusi selle kohta, kas süüdistatav üüris,

tasus üüri ja viibis KKK üürikorteris.

137. Prokurör on ütluste ebausaldusväärust põhjendanud nt sellega, et üürileandja LR ei

mäletanud detailselt üürilepingute sõlmimise asjaolusid ja mida ta tegi saadud rahaga, ent

arvestanud pole sellega, et lepingud sõlmiti 3-4 aastat tagasi ning tunnistaja selgitas tegelikult

ammendavalt, mida ta rahaga tegi (kulutas Eestis puhkusel olles, Toilas ja Narva-Jõesuus

nädalaid ravil olles, toetas perekonda jne, mida süüdistaja täiendavalt enam ei kontrollinud).

138. Ka ei oleks põhjendatud pidada tunnistaja ARi ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks

põhjusel, et ühe korra avaldati tema kohtueelses antud ütlus (vt selles osas käesoleva

kohtuotsuse p 130).

139. Samuti on kohtul raske leida, et tunnistaja JR ütlused üürikorteri episoodi osas on

ebausaldusväärsed üksnes põhjusel, et ta väitis, et Viimsi ridaelamus värviti seinu kaks

nädalat ja nt ka sel põhjusel pidid nad kasutama KKK üürikorterit. Kohtu jaoks jääb prokuröri

vastuväitest „kahe seina värvimine ei võta aega kaks nädalat“ väheseks, sest esiteks paari

seina värvimine võibki eluliselt mitu nädalat võtta (eriti kui seda tehakse tööl käivate inimeste

poolt ise, mis oli ka praegusel juhul nii – K kd 2, tl 129 ja tl 129 pöördel) ning teiseks ei ole

selline periood ilmtingimata välistatud. Kui soetatakse ridaelamu n-ö valge karbina, siis

pigem on eluliselt usutav, et täisväärtuslikult samal ajal ridaelamus elada ei saa ning aeg-ajalt

võib olla vajadus kasutada muud viibimiskohta (olgu seda kasvõi nii harva kui üks kord

kuus).

140. Kohtu jaoks jäi arusaamatuks ka see, miks prokurör peab süüdistatava ütlusi

ebausaldusväärseks seoses süüdistatava selgitustega privaatsuse otsingust ja sellest, et

varasemad üürikorterid soovitud tasemel privaatsust ei taganud. Kohtu meelest on eluliselt

usutav ja ka inimlikult arusaadav, et avaliku elu tegelane pigem eelistab üürida korterit

30(49)

1-23-7274

peretuttava käest (jättes kõrvale asjaolu, kas see on eetiline või sootuks KVS-iga vastuolus),

mitte võhivõõralt, ning kui varasemad üürikorterid seda kindlustunnet ei taga, siis jääbki

üüriperiood nendes korterites sel põhjusel ka üürikeseks. Samuti jääb mõistmatuks, miks

tulnuks süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks lugeda prokuröri argumendil „tema mitte

riigimehelikule käitumisele viitas ka asjaolu, et ühtegi Viimsi ridaelamuga kulu ei osanud ta

esile tuua, sest kas maksis teenuste eest sularahas (vannituba) või siis hoopis temale kuuluva

OÜ arvelt (köögimööbel)“. Süüdistatav selgitas oma ütlustes selgelt ja avameelselt, et Viimsi

ridaelamu vannitoa eest tasus ta sularahas ja köögimööbli eest alguses talle kuuluva äriühingu

kontolt, kuna plaan oli äriühinguna alt hakata osutama toitlustusteenust, kasutada selleks

Viimi kööki ning teha äriühingu alt köögis ka videosaateid:

„Kui me räägime nendest remonttöödest nagu oli vannitoas nende kappide ja valamute vahetus näiteks,

siis seal oli minu mäletamist mööda see sularahas tehtud, makstud. Kui ma räägin sellest köögist, siis

sellest eest maksin ettevõtte kontolt.

[…]

[…] oli plaan kasutada seda ettevõtte huvides, oli seal mitu projekti, esiteks üks projekt oli seotud selle

taco tegemisega, alguses ma olengi valmistanud seal mingisuguseid asju, teiseks siis oli plaan teha

erinevaid videosid, seal oli spetsiaalselt köök selliselt kujundatud, et saaks seal teha neid

videosalvestisi, kuidas toitu valmistaks. Siis oli mõte ka, et teha sellist saadet, kuhu ma hakkan kutsuma

poliitikuid ja nemad siis, koos nendega valmistama toitu näiteks, ma ei tea, JR, MH, ma ei tea, kes

iganes, teha sellist saadet ja kommertsalustel seda müüa, sellepärast see oli ettevõtte nimel ostetud. Aga

kui ma näen ette, kui selgus, et see nii ei hakka toimuma väga aktiivselt, siis ma olen seda summat

kompenseerinud ettevõttele, noh, isiklikult“ (K kd 2, tl 201).

141. Kohus juhib tähelepanu ka sellel, et süüdistataval oli KKK korteri üürimiseks

üürilepingud ka perioodil 1. aprillist 2019 kuni 30. juunini 2020 (kolm üürilepingut – T kd 2,

tl 14-22 pöördel) – nende eest väidetavalt üüri mitte tasumist, seal mitte elamist ja Riigikogu

Kantseleile kahju tekitamist süüdistuses ette ei heideta. Seega ei ole süüdistusversioon lõpuni

loogiline, miks just alates 4. jaanuarist 2021 saab alles väita, et süüdistatav KKK korteri üüri

tegelikult ei tasunud ning korterit ei kasutanud, ent enne seda perioodi KKK korteri eest välja

makstud hüvitis oli seaduslik ja põhjendatud. Kummagi perioodi asjaolud sisu mõttes ei erine:

KKK korteri üürilepingud perioodil 1. aprill 2019 kuni 30. juuni 2019 sisaldasid samuti

tingimusi, et üüriperiood on mõned kuud kuni pool aastat, üürisumma tasutakse kogu perioodi

eest korraga ja üürileandjale LRle sularahas. Sealjuures ka nende üürisummade puhul

üürileandja kinnitas kohtus, et ta on sularaha saanud. Seega asjaolu, et KKK korteri

üürilepingud olid sõlmitud ka enne süüdistusperioodi ning Riigikogu Kantselei on selle eest

süüdistatavale eluasemekulu hüvitist tasunud, kuid seda perioodi süüdistatavale ette ei

heideta, viitab kohtu jaoks pigem sellele, et ka süüdistusperioodi jäävad üürilepingud (kolm

lepingut perioodil 1. november 2020 kuni 30. aprill 2022) ei olnud näilikud, üüri tasuti ning

korterit aeg-ajalt ka kasutati.

142. Kokkuvõtvalt jäid süüdistaja argumendid kolme tunnistaja ja süüdistatava ütluste

ebausaldusväärsuse kohta liiga kuivetuks, et jõuda selle pinnalt tõsikindlale ja veenvale

järeldusele, et kolm tunnistajat ja süüdistatav ei rääkinud kohtus sisuliselt vande all olles ja

eelnevalt kriminaalvastutusest hoiatatuna (v. a süüdistatava puhul) tõtt. Asjaolul, et

tunnistajaid kohustatakse kohtus rääkima tõtt ning hoiatatakse valeütluste korral

kriminaalvastutuse eest (KrMS § 2871 lg-d 3 ja 4 ja KarS § 320) ning et süüdistatavat

kohustatakse ütluste andmise korral rääkima tõtt (KrMS § 293 lg 2), peab õiguskäibes ja

kohtumenetluses mingigi väärtus olema. Kohus ei väida sugugi seda, et tõerääkimise kohustus

ja kriminaalvastutusega hoiatamine välistab alati kohtus valetamise (seda kindlasti mitte ning

kui mingis olukorras valeütlus leiab tõendamist, järgneb sellele õigustatult ka

31(49)

1-23-7274

kriminaalvastutus). Samas selleks, et kohus saaks järeldada, et keegi (või suisa mitu isikut

kooskõlastatult) on kohtus sisuliselt valeütlusi andnud, peab kohus olema võimeline

põhistama seda veenvate ja tõsikindlate asjaoludega. Praegu selliseid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

143. Mida aga oleks saanud süüdistaja täiendavalt tõendada: näiteks ei ole menetluses uuritud

tõendeid selle kohta, kuidas tegelikult kulutas üürileandja LR saadud üüriraha (nagu varem

öeldud, siis tunnistaja selgitas, et Eestis puhkusel olles käis Narva-Jõesuus ja Toilas mitu

nädalat ravil, käis reisil, oli muid kulutusi, toetas pere (sh mitut õetütart ja nende lapsi) ning

oma poega jne). Võinuks välja selgitada ka seda, kus ja millise sõbranna juures LR tegelikult

ööbis, kui ta Eestis käis (lükkamaks ümber nt väidet, et KKK korteris ta Eestis olles ei olnud).

Samuti ei kogutud tõendeid selle kohta, milline oli LR kolme välismaa pangakonto seis – kui

nt oleks nähtunud, et ajal, mil ta Eestis viibis, kasutas ta tegelikult hoopis välismaa

pangakaarti kulutuste tasumiseks, oleks see seadnud kahtluse alla väite, et ta sai suures osas

Eestis kulutada süüdistatavalt saadud sularaha. Samuti ei lükatud ümber kaitseteesi ega

loodud selles osas muid kahtlusi, et süüdistatav võttis 2019-2022. aastal arvestatava summa

sularaha isiklikult pangakontolt välja (nelja aasta peale kokku 68 320 eurot) ja sai seega

probleemideta sularahas KKK korteri üüri tasuda.

144. Kui asjas oleks leidnud tõendamist, et valeandmeid Riigikogu Kantseleile esitati (nt

asjaolu kohta, et tasutud on üüri sularahas, kuigi tegelikult seda tehtud pole, või et tegelikult

polnud süüdistataval kunagi plaani üürikorterit kasutada), siis oleks selgelt olnud tegemist

kelmusega. Kohus möönab, et sularahas üüri tasumise ja üürikorteri kasutamise asjaolud

võivad esmapilgul tekitada põhjendatud kahtluse, kas tegelikult on üüri kunagi tasutud ja mis

eesmärgil on korter üldse üüritud. Ent need kahtlused ei olnud tõsikindlate järelduste ehk

kelmuses süüdimõistva otsuse tegemiseks piisavad. Ehk et õigeksmõistmise tingib kelmuses

asjaolu, et kohtu ette jõudnud kaudsed tõendid ei võimalda teha tõsikindlat järeldust, et

sündmused leidsid suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust aset nii nagu

süüdistusaktis kirjas. Oluline on rõhutada, et tegemist ei olnud olukorraga, kus täiendava

tõendusteabe kogumine ja kaitseteeside ümberlükkamine olnuks võimatu.

Kriminaalmenetluses ei saa tõendamislünkasid täita oletustega. Niisamuti ei saa kohus

võistlevad kohtumenetluses ise tõendeid otsida ega süüdistusfunktsiooni täitma asuda.

145. Eeltoodud põhjustel mõistab kohus Martin Repinski KarS § 209 lg 2 p 2 järgi õigeks.

(IV)

Riigikogu liikme kütusekaardiga tangitud kütus (KarS § 201 lg 2 p-d 1 ja 3)

146. Süüdistuse järgi heidetakse Martin Repinskile ette kokku üheksal korral Riigikogu

liikmele kasutamiseks mõeldud Olerex AS-i kütusekaardi kasutamist nii, et kütuse tankimised

ei olnud tegelikult seotud Riigikogu liikme tööga, milleks muidu Riigikogu liikmele

kütusekaart kasutamiseks väljastatud. Etteheidetavad üheksa tankimist on võimalik jagada

tinglikult kolme kategooriasse.

147. Esimesel viiel korral (kuupäevadel 27. november 2021 kell 3.20, 1. detsember 2021 kell

15.31, 3. detsember 2021 kell 8.33, 5. detsember 2021 kell 1.36 ja 26. detsember 2021 kell

17.48) tankis M. Repinski süüdistuse järgi Riigikogu liikme Olerexi kütusekaardiga

diislikütust erinevates Olerex AS-i tanklates olles samal ajal Bolt taksoteenust osutamas.

Viidatud kuupäevadel heidetakse M. Repinskile ette tema poolt diislikütuse tankimist

Riigikogu liikme kütusekaardiga ja seeläbi kannatanu vara, s.o raha omastamist järgmises

mahus:

32(49)

1-23-7274

1) 27. novembril 2021 kell 3.20 82,45 euro eest 67,18 liitrit diislit Olerex AS-i Viimsi

tanklast;

2) 1. detsembril 2021 kell 15.31 63,45 euro eest 52,93 liitrit diislit Olerex AS-i Viimsi

tanklast;

3) 3. detsembril 2021 kell 8.33 76,15 euro eest 63,52 liitrit diislit Olerex AS-i Tondi

tanklast;

4) 5. detsembril 2021 kell 1.36 78,45 euro eest 65,44 liitrit diislit Olerex AS-i Harkujärve

tanklast;

5) 26. detsembril 2021 kell 17.48 28,40 euro eest 25,15 liitrit diislit Olerex AS-i Jõhvi

ATM tanklast.

148. Järgmisel kolmel korral (kuupäevadel 17. detsember 2021 kell 16.05, 20. detsember

2021 kell 8.22 ja 4. veebruar 2022 kell 8.19) on süüdistuse järgi Martin Repinski Riigikogu

liikme kütusekaardiga tangitud diislikütust nii, et Martin Repinski ise viibis samal ajal sadu

kilomeetreid eemal tanklast, kus tankimine toimus. Viidatud kuupäevadel heidetakse M.

Repinskile ette, et tema Riigikogu liikme Olerexi kütusekaardiga tangiti diislikütust ja ja

seeläbi omastati kannatanu vara, s.o raha järgmises mahus:

1) M. Repinskile väljastatud kütusekaardiga tangiti 17. detsembril 2021 kell 16.05 67,39

euro eest 56,55 liitrit diislikütust Olerex AS-i Aseri tanklas. M. Repinski seevastu

aktsepteeris samal ajal Bolt taksoteenuse väljakutse kell 15.54 aadressile, mis asus

eelmainitud tanklast 123 km, s.o umbes 1 h 24 min sõidu kaugusel;

2) M. Repinskile väljastatud kütusekaardiga tangiti 20. detsembril 2021 kell 8.22 59,78

euro eest 50,16 liitrit diislikütust Olerex AS-i Jõhvi ATM tanklas. M. Repinski

seevastu aktsepteeris samal ajal Bolt taksoteenuse väljakutse kell 8.23 aadressile, mis

asus eelmainitud tanklast 161 km, s.o umbes 1 h 55 min sõidu kaugusel;

3) M. Repinskile väljastatud kütusekaardiga tangiti 4. veebruaril 2022 kell 8.19 26,91

euro eest 20,17 liitrit diislikütust Olerex AS-i Jõhvi ATM tanklas. M. Repinski

seevastu aktsepteeris samal ajal Bolt taksoteenuse väljakutse kell 7.46 aadressile, mis

asus eelmainitud tanklast 165 km, s.o umbes 2h sõidu kaugusel.

149. Viimasena tankis M. Repinski süüdistuse järgi 26. märtsil 2022 kella 22.26 ajal Olerex

AS-i Ikla tanklas teist tanklasse sõitnud sõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga OOO,

mille roolis M. Repinski ise ei viibinud, 98,68 euro eest (s.o 58,39 liitrit diislikütust).

150. Kokkuvõtvalt heidetakse M. Repinskile ette Riigikogu liikmena omastamist, s.o talle

tööalaseks kasutamiseks antud Olerexi tankla kütusekaardi ebasihipärast kasutamist ja

kannatanu raha ebaseaduslikult enda ja kohtueelses menetluses tuvastamata kolmandate isiku

kasuks pööramist, kuna kasutas kütusekaarti Riigikogu liikme tööga mitteseotud sõitudeks,

millega tekitas Eesti Vabariigi Riigikogu Kantseleile kahju vähemalt 581,66 eurot (vastab

459,49 liitrit diislikütusele).

151. Vaidlust ei ole selles, et M. Repinski oli perioodil 27. november 2021 kuni 26. märts

2022 Riigikogu liige (K kd 2, tl 173) – järelikult pole kahtlust, et M. Repinski oli Riigikogu

liikmena ametiisik (KarS § 201 lg 2 p 3). 8. aprillil 2021 väljastas Riigikogu Kantselei

majandusosakond M. Repinskile kütusekaardi „Olerex kliendikaart nr 6773“, milles

33(49)

1-23-7274

süüdistatav kinnitas, et „nõustun kütusekaardiga kliendikaadiga tehtud kulutusi käsitlema

Riigikogu liikme tööga seotud sõidukuludena“ (T kd 2, tl 13). Seega oli M. Repinskile

usaldatud Riigikogu Kantselei vara käsutamine.

152. RKLS § 30 näeb ette, et Riigikogu liikmele hüvitatakse kuludokumentide alusel tööga

seotud kulutused kuni 30% Riigikogu liikme ametipalgast Riigikogu juhatuse kehtestatud

korras. Riigikogu juhatuse otsuse „Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamine“ (T kd

4, tl 20) p 2.1 järgi on Riigikogu liikme tööga seotud kulutused sõidukulud. Juhatuse otsuse p

3 täpsustab, et sõidukulud on […] mh kütusekulud.

153. Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja LK selgitas kohtus, et „[k]ütusekulude

kohta limiiti pandud ei ole, kütust kasutatakse nii nagu saadikul see vajadus on, üle piirmäära

kulutada ei ole võimalik, kütusekulud tulevad kantselei nimele, kuna kantselei on teinud

riigihanke, siis iga kuu kohta tuleb arve eelmise kuu kulude osas, see on nimeliselt kuna

saadikutele jagatakse välja kütusekaardid, siis meie kanname need kuluhüvitiste reale“ (K kd

2, tl 46).

154. Vaidlust ei ole ka selles, et etteheidetud üheksa tankimist Riigikogu liikme

kütusekaardiga tasus Riigikogu Kantselei kogusummas 581,66 eurot, s.o 459,49 liitri

diislikütuse eest (T kd 3, tl 57-58 ja 60-61).

155. Selleks, et isik omastamise kuriteos süüdi mõista, tuleb hinnata, kas ta pööras talle

usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. Samuti peab vara

väärtus olema vähemalt 201 eurot (vastasel juhul on tegemist KarS § 218 järgi väärteoga).

(a) Viis tankimist kuupäevadel 27. november 2011, 1. detsember 2021, 3. detsember 2021,

5. detsember 2021 ja 26. detsember 2021

156. Esmalt analüüsib kohus diislikütuse viit tankimist kuupäevadel 27. november 2021, 1.

detsember 2021, 3. detsember 2021, 5. detsember 2021 ja 26. detsember 2021.

157. Süüdistuses heidetakse M. Repinskile ette, et ta tankis viiel kuupäeval teatud koguse

diislikütust „osutades samal ajal Bolt’i taksoteenust mainitud tanklate lähiümbruses“

(süüdistusakti lk 23). Kuigi süüdistus seda sõnaselgelt ei väida, võib süüdistuse tekstist

mõista, et M. Repinskile heidetakse ette viiel kuupäeval tangitud diislikütuse viimseni

ärakulutamist selliste sõitude peale, mis ei olnud seotud Riigikogu liikme tööga ehk mille

Riigikogu Kantselei kanda jätmiseks alust tegelikult polnud. Samuti viitab süüdistuse osa

„osutades samal ajal Bolt’i taksoteenust mainitud tanklate lähiümbruses“ sellele, et Riigikogu

kaardiga tangitud kütus kulutati süüdistuse järgi selliste taksosõitude peale, mis toimusid

tankimistele ajaliselt lähedal.

158. Süüdistuse võtmetõendiks on 15. novembri 2022. a vaatlusprotokoll koos lisadega

(süüdistusakti tõend nr 33 – T kd 3, tl 6-61), mida on kinnitanud ka prokurör kohtuvaidlustes

(„[v]iidatud tegevus on tõendamist leidnud kohtus uuritud tõenditega, milleks olid siis Bolti

vastused nõudekirjadele ning Olerexi kviitungid, mida on vaadeldud vaatlusprotokollis“ –

prokuröri kohtuvaidluste kõne lk 11). Nimetatud vaatlustprotokollist nähtub, et vaatluse

eesmärgiks oli „tuvastada Martin Repinskile (38608062221) Eesti Vabariigi Riigikogu

kantselei poolt väljastatud Olerex AS kütusekaardi nr 7084272101906773 võimalik

ebasihipärane kasutus“ (vaatlusprotokolli p 4.1). Vaatlusprotokolli kokkuvõttes järeldati, et

34(49)

1-23-7274

„M. Repinski on tankinud Riigikogu Kantselei poolt talle väljastatud Olerex AS

kütusekaardiga […] Bolt taksoteenust osutades ja muul võimalikul Riigikogu tööga mitte

seonduval viisil, vähemalt 459,49 liitrit diislit, kokku vähemalt 581,66 euro eest“ (T kd 3, tl

24).

159. Vaatlusprotokollile on lisatud lisad 1-11, milles on mh tabeli kujul esitatud

etteheidetavate tankimistega ajaliselt lähestikku toimunud Bolt’i taksosõidud – neid taksosõite

heidetaksegi M. Repinskile ette. Nii on 27. novembri 2021. a tankimisega seotud

etteheidetavad taksosõidud vaatlusprotokolli lisas „LISA 1“ (T kd 3, tl 25-26), 1. detsembri

2021. a tankimisega seotud taksosõidud lisas „LISA 2“ (T kd 3, tl 27-29), 3. detsembri 2021.

a tankimisega seotud taksosõidud lisas „LISA 3“ (T kd 3, tl 30-33), 5. detsembri 2021. a

tankimisega seotud taksosõidud lisas „LISA 4“ (T kd 3, tl 34-37) ja 26. detsembri 2021. a

tankimisega seotud taksosõidud lisas „LISA 9“ (T kd 3, tl 46-48).

160. Omastamise puhul on oluline see, milleks ja kui palju Riigikogu kütusekaardiga tangitud

kütust kasutati, mitte abstraktne fakt, et kütust lihtsalt tangiti. Näide: Riigikogu liige tankis

kütust enda või tema kasutuses olnud7 sõiduautosse 40 euro eest. Enne valijatega kohtumisele

sõitmist (mis on Riigikogu liikme tööga seonduv sõit) otsustas Riigikogu liige enda

eraettevõttega seotud kliendikohtumise sõidu Riigikogu kütusekaardiga tangitud kütuse arvelt

ning sellisele taksosõidule kulus kütust maksumusega viis eurot (arvestades taksosõidu

pikkust kilomeetrites, sellele tegelikult kulunud kütust liitrites ja kulunud kütuse maksumust).

Muid etteheiteid kütuse kulutamise peale pole. Seega näite najal ei seondunud Riigikogu

liikme tööga üksnes 5-eurone kütusekulu ning sellist kulu Riigikogu Kantselei tasuma ei pea,

vaid seda kulu peaks kandma Riigikogu liige ise. Küll aga ei saa sellises olukorras Riigikogu

liikmele ette heita vara omastamist kogu tangitud kütuse väärtuses 40 eurot, vaid siiski üksnes

summas 5 eurot, mis otseselt ja tegelikult kulus Riigikogu liikme tööga mitteseonduvale

sõidule (arvestades, et KarS § 201 järgi on omastamine kuriteona kvalifitseeritav alates 201

eurost, siis alla selle summa jääv on KarS § 218 mõttes väärtegu). Sama põhimõte kehtib ka

M. Repinski tegude hindamisel: karistusõigusliku vastutuse eeldusena on esmatähtis hinnata,

millises mahus süüdistatav Riigikogu kaardiga kütust tankis ning milline osa tangitud kütusest

tegelikult kulus Riigikogu liikme tööga mitteseonduvate sõitude peale.

161. Nagu öeldud, siis süüdistuse tekst (lk 23) viitab sellele justkui viiel esimesel kuupäeval

tehtud tankimised kulutati tervikuna Riigikogu liikme tööga mitteseonduvate sõitude peale.

Täpsustatud on veel sõnastuslikult, et need sõidud olid „Bolt’i taksoteenuse osutamine

alljärgnevalt mainitud tanklate lähiümbruses“. Kuigi süüdistus ise ei ava, milliste konkreetsete

sõitudega kütus n-ö maha sõideti, tuleb selles osas appi eelnevalt mainitud 15. novembri

2022. a vaatlusprotokoll ja selle lisadeks 1-11 olevad tabelid etteheidetavate taksosõitudega.

Nende sisulise analüüsimiseni jõuab kohus hetke pärast. Enne seda aga tuvastab kohus, kas

etteheidetavad viis tankimist tegi just nimelt süüdistatav isiklikult. Kohtus ülekuulamisel

kinnitas süüdistatav, et tema tankis nimetatud esimesel viiel kuupäeval:

7 Riigikogu juhatuse otsuse „Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamine“ (muudetud viimati 15. märtsi

2022. a otsusega nr 38) järgi ei ole kütusekulude hüvitamise üheks tingimiseks see, et sõiduauto kuuluks

Riigikogu liikmele (T kd 4, tl 20-22). Ka tunnistaja LK (Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja) selgitas

ülekuulamisel, et „viimastel aastatel on tekkinud muudatus ja üldjuhul antakse või mitte üldjuhul, vaid mõnikord

antakse ka kaarti kolmandatel isikutele, kes siis aitab Riigikogu liikmel mingit tööülesannet täita“ (K kd 2, tl 46

pöördel); tunnistaja jätkas: „Ei sellist kindlat reeglistiku otseselt ei ole. Sest mitmed saadikud ei oma juhiluba.

Samas neid aitab, kas pereliige või keegi tuttavatest. Ja võib juhtuda, et kasutatakse selleks kütust“ (K kd 2, tl 49

pöördel). Kaitsja küsimuse peale „[e]hk siis seda eeldust, et sõiduauto peaks kuuluma ka Riigikogu saadikule,

seda eeldust ei ole. Eeldus on see, et see oleks seotud Riigikogu liikme tööga?“ vastas tunnistaja LK „jah“ (K kd

2, tl 49 pöördel).

35(49)

1-23-7274

-

„[…] 27.11.2021 kell 3.20, see olite teie, kes tankis? – jah“ (K kd 2, tl 206);

-

„[…] 01.12.2021 kell 15.31, 63,45 euro eest 52,93 liitrit diislit Olerexi Viimsi tanklast? – jah“ (K kd 2,

tl 206);

-

„[…] 03.12.2021 kell 8.33 76,15 euro eest 63,52 liitrit diislit Olerex AS-i Tondi tanklast? – jah“ (K kd

2, tl 206);

-

„[…] 05.12.2021 kell 01.36 78,45 euro eest 65,44 liitrit diislit Olerex AS-i Harkujärve tanklast? – jah“)

(K kd 2, tl 206);

-

„[…] 26.12.2021 kell 17.48 28.40 euro eest 25,25 liitrit diislit Olerex AS-i Jõhvi automaattanklast? –

jah“ (K kd 2, tl 206);

-

prokuröri küsimuse peale „[o]skate mulle öelda, mis mootorsõidukisse te seda kütust tankisite tol ajal?“

vastas M. Repinski, et „ma arvan, see oli kas Škoda Superb või siis Mercedes E-klass, ma arvan, ma ei

tea“ (K kd 2, tl 206);

-

prokuröri küsimusele „[a]inult teie isiklikult iga kord, kui on Bolti rakendusse sisse logitud Martin

Repinski, siis olete teie taksot sõitnud?“ vastas M. Repinski „jah, absoluutselt“ (K kd 2, tl 206 pöördel).

162. Nüüd aga etteheidetavate taksosõitude ning täpsemalt vaatlusprotokolli lisade 1-4 ja 9

sisude juurde.

163. Prokurör ei ole kohtulikul uurimisel ega kohtuvaidlustes kordagi peatunud asjaoludel,

mis näitaksid ära, milline osa viiel kuupäeval tangitud kütusest tegelikult kulus M. Repinskil

etteheidetavate taksosõitude peale. Nagu öeldud, on omastamise koosseisu mõttes relevantne

üksnes selline tegelik kütusekulu, mis ei seondunud Riigikogu liikme tööga. Meenutuseks: kui

Riigikogu kaardiga tangitakse kütust 40 euro ulatuses, kuid sellest tööga mitteseonduvateks

sõitudeks kulub üksnes viis eurot, on süüdistatavale etteheidetav summa viis eurot, mitte 40

eurot. Kui puuduvad asjaolud, mis viitaksid, et kütust kasutati täies mahus Riigikogu liikme

tööga mitte seonduvateks sõitudeks, ei saa isikule ka sellise vara omastamist ette heita.

Süüdistus lähtub justkui loogikast, et kõigil esimesel viiel kuupäeval tangitud kütuse kulutas

M. Repinski ebaseaduslikult täies ulatuses Bolt’i taksosõitudele. Ent hinnatud ei ole

vaatlusprotokolli lisades 1-4 ja 9 tankimistega ajaliselt lähestikku toimunud etteheidetavate

sõitude tegelikku kütuse- ja rahakulu.

164. Kohus hindas seda ja 15. novembri 2022. a vaatlusprotokollist nähtuv tulemus oli

järgmine (süüdistusakti tõend nr 33, T kd 3, tl 6 jj):

Süüdistuses

ette

heidetud

tankimise

kuupäev ja

kellaaeg

Tangitud

diislikütuse 1

liitri

maksumus

(euro)

Kliendi

juurde

sõitude

pikkus

+

taksosõitud

e

pikkus

(km)

Sõiduauto

keskmine

kütusekulu

km

kohta (liitrit

/100

km

kohta)

Tegelik

kütusekulu

seoses takso-

sõitudega

(liiter)

Tegelikult

takso-

sõitudele

kulunud

kütuse

maksumus

(euro)

Lisa-

kommentaa

r

1)

27.11.2021

kell 3.208

82,45 / 67,18

= 1,227 eurot

68,178 km

(T kd 3, tl 25

5,9 l/100 km

4,02 liitrit

(5,9 x 68,178 /

100)

4,93 eurot

(4,02 l x

1,227 eurot)

Tegelikult

kulunud

kütuse

8 Arvestatud on süüdistusakti tõendi nr 33 (T kd 3, tl 25-26) tabelist „LISA 1“ taksosõidud pärast esimest

etteheidetavat tankimist 27. novembril 2021 kell 3.20, sest süüdistuses ei heideta ette taksosõite, mis tehti

mingisuguse muu diislikütuse arvelt enne Riigikogu kaardiga tankimist. Ehk et süüdistatavale ei heideta

süüdistuses ette Riigikogu kaardiga tankimisi enne 27. novembrit 2021 kella 3.20. Tabelis „LISA 1“ ja ka

edasistes tabelites on sõitude pikkused esitatud meetrites, samasugusest loogikast on lähtunud ka menetleja

vaatusprotokolli koostades (vt nt T kd 3, tl 8).

36(49)

1-23-7274

(T kd 3, tl 57)

„LISA 1“)

maksumus,

kui LISA 1

tabelist oleks

arvestatud

kõik sõidud,

sh sõidud

enne

etteheidetava

t tankimist

27.11.2021

kell 3.20 (T

kd 3, tl 25-

26):

11,03 eurot

2)

01.12.2021

kell 15.31

63,45 / 52,93

= 1,199 eurot

(T kd 3, tl 58)

275,292 km

(T kd 3, tl

27-29 „LISA

2“)

5,9 l/100 km

16,24 liitrit

(5,9 x 275,292

/ 100)

19,47 eurot

(16,24 l x

1,199 eurot)

3)

03.12.2021

kell 8.33

76,15 / 63,52

= 1,199 eurot

(T kd 3, tl 58)

251,628 km

(T kd 3, tl

30-33 „LISA

3“)

5,9 l/100 km

14,85 liitrit

(5,9 x 251,628

/ 100)

17,81 eurot

(14,85 l x

1,199 eurot)

4)

05.12.2021

kell 1.36

78,45 / 65,44

= 1,199 eurot

(T kd 3, tl 58)

440,918 km

(T kd 3, tl 37

„LISA 4“)

5,9 l/100 km

26,01 liitrit

(5,9 x 440,918

/ 100)

31,19 eurot

(26,01 l x

1,199 eurot)

5)

26.12.2021

kell 17.48

28,40 / 25,15

= 1,129 eurot

(T kd 3, tl 58)

219,357 km

(T kd 3, tl

46-48 „LISA

9“)

5,9 l/100 km

12,94 liitrit

(5,9 x 219,357

/ 100)

14,61 eurot

(12,94 l x

1,129 eurot)

88,01 eurot9

94,11

eurot10

165. Eelnevas punktis kajastatud tabelist nähtub, et kui arvestada vaatlusprotokolli lisade 1-4

ja 9 tabelites toodud etteheidetavad taksosõidud kokku, siis tegelikult kulunud kütuse

maksumus selliste sõitude peale oli 88,01 eurot või absoluutselt kõiki lisades 1-4 ja 9

kajastatud sõite arvestades 94,11 eurot.

166. Kohus selgitab 88,01 eurot vs 94,11 eurot erinevust.

167. Esimesena heidetakse M. Repinskile ette Riigikogu kaardiga tankimist 27. novembril

2021 kell 3.20, mille järgselt sõitis süüdistatav taksot justkui Riigikogu kaardiga tangitud

kütuse arvelt. Vaatlusprotokolli lisast 1 (T kd 3, tl 25-26) nähtub, et ka enne seda tankimist

sõitis M. Repinski taksot (võttes vastu tellimusi kell 2.37, 2.23, 2.10, 1.39, 1.25, 1.08, 0.37,

0.06 ja eelmisel päeval kell 23.59). Seega enne etteheidetavat tankimist kell 3.20 pidi M.

Repinski taksot sõitma samuti mingi kütuse eest, kuid sellise kütuse tankimist talle ette ei

heideta. Järelikult saab eeldada, et kõik taksosõidud, mis R. Repinski tegi enne süüdistuses

nimetatud esimest tankimist kell 3.20, ei saa moodustada omastamise kuriteo asjaolusid.

9 Kokku viie tankimisega seotud taksosõitudele kulunud kütusekulu tegelik maksumus (15. novembri 2022. a

vaatlusprotokolli lisad 1, 2, 3, 4 ja 9).

10 Kokku viie tankimisega seotud taksosõitudele kulunud kütusekulu tegelik maksumus, mis mh arvestab

27. novembri 2021. a tankimisega seonduvalt kõik taksokulud, mis on välja toodud vaatlusprotokolli lisas 1

(15. novembri 2022. a vaatlusprotokolli lisad 1, 2, 3, 4 ja 9).

37(49)

1-23-7274

Millise kütuse arvelt süüdistatav taksot 27. novembril 2021 enne kella 3.20 sõitis, süüdistusest

ei selgu ning seda ka ette ei heideta. Seega kui etteheidetavate taksosõitude kogukulu

arvestada alates 27. novembri 2021. a kell 3.20 tankimisele järgnevatest taksosõitudest

vaatlusprotokolli lisades 1-4 ja 9, saame tegelikult sõitudele kulunud kütuse maksumuseks

88,01 eurot. Kusjuures arvestatud on nii taksosõidu enda pikkust (s.t viia klient punktist A

punkini B) kui ka kliendi juurde sõitmist ehk n-ö tühisõitu. Kui aga hõlmata kütuse tegeliku

kulu arvestusse ka need taksosõidud, mis tehti vaatlusprotokolli lisas 1 enne esimest 27.

novembri 2021. a kell 3.20 tankimist, saame tegelikult kulunud kütuse maksumuseks

etteheidetaval perioodil (s.o 27. november 2021, 1. detsember 2021, 3. detsember 2021, 5.

detsember 2021 ja 26. detsember 2021) 94,11 eurot. Kuna aga süüdistatavale heidetakse ette

kütuse omastamist alates 27. novembrist 2021 kell 3.20, saab taksosõitudele kulunud kütuse

tegelikuks kuluks olla sellisel juhul ka sellest hetkest alates tehtud sõitude kogukulu 88,01

eurot, mitte 94,11 eurot.

168. Prokurör ei ole menetluses toonud välja ka asjaolu, milline oli M. Repinski kasutuses

olnud sõiduauto Skoda Superb (r/m HHH) kütusekulu, millega süüdistatav enamjaolt taksot

sõitis. Selle sõiduautoga tegi M. Repinski kõik taksosõidud vaatlusprotokolli lisade 1-4 järgi,

s.o 27. novembril 2021, 1. detsembril 2021, 3. detsembril 2021 ja 5. detsembril 2021. Samas

peab kohus KrMS § 60 lg-te 1 ja 3 alusel üldtuntud asjaoluks, et sõiduauto Skoda Superb

keskmine kütusekulu linnas on ca 5,9 liitrit iga 100 km kohta.

169. Riigikohtu praktikas on leitud, et üldtuntuks saab kohus tunnistada sellised faktilised

asjaolud, mille kohta on arusaamisega ja kogenud inimestel üldjuhul olemas teadmine või

mille kohta on võimalik üldsusele ligipääsetavatest ja usaldusväärsetest allikatest ilma

eriteadmisi kasutamata ja ilma raskusteta kindlat teavet saada. Nii näiteks leidis Riigikohus, et

teatud juhtudel võib uimastava toimega ainete mõju lugeda üldtuntuks. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2023. a otsus asjas nr 1-22-1425, p 30).

170. Tulles tagasi käesoleva kaasuse juurde, siis näiteks Transpordiameti avalikust

andmebaasist nähtub, et süüdistatava kasutuses olnud sõiduauto Skoda Superb r/m HHH

keskmine kütusekulu linnas on 5,9 l/100 km kohta:

HHH

VIN: xxxxxx

Transpordiameti kodulehel avalik sõiduki taustakontroll:

(https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukDetailvaadeAvalik.jsf?lang=et)

171. Kohus peab Transpordiameti veebilehel olevat teavet üldsusele ligipääsetavaks

(https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf), sõiduki kütusekulu kontroll ei

nõua veebilehel eraldi kasutajakontot ega kuhugi sisselogimist ning Transpordiameti

veebilehte saab lugeda usaldusväärseks allikaks. Arvestades, et vaatlusprotokolli lisades 1-4

ja 9 kajastatud etteheidetavad taksosõidud toimusid valdavas enamuses Tallinna kesklinnas,

on põhjendatud arvestada keskmiseks kütusekuluks 5,9 liitrit iga 100 km kohta, mitte nt

maantee keskmist kütusekulu 4,8 liitrit iga 100 km kohta.

38(49)

1-23-7274

172. Lisaks eelnevale pole süüdistusversioon arvestanud järgmiste asjaoludega 15. novembri

2022. a vaatlusprotokollist (K kd 3, tl 6 jj).

173. Nii näiteks pole süüdistusversioon arvestanud sellega, et 26. detsembri 2021. a kell 17.48

tankimise perioodil sõitis M. Repinski taksot vaid ühe korra sõiduautoga Skoda Superb ning

ülejäänud korrad sõiduautoga Mercedes-Benz E220 (vt T kd 3, tl 46-48). Millist sõiduautot

26. detsembril 2021 kell 17.48 Riigikogu kütusekaardiga M. Repinski tankis ning millisega

taksot sõideti, pole prokuratuur asjaolude osas välja toonud.

174. M. Repinskile heidetakse ette Riigikogu kütusekaardiga 26. detsembril 2021 kell 17.48

tankimist Olerex AS-i Jõhvi ATM tanklas ning samal ajaperioodil alates 25. detsembrist 2021

kell 23.47 kuni 26. detsembrini 2021 kell 23.16 Bolt’i taksoteenuse osutamist. Mõlema fakti

osas M. Repinski kohtus kinnitas, et tema on tankinud ja tema ainsana on enda kasutajanime

alt ka taksot sõitnud. Vaatlusprotokolli lisast 9 (T kd 3, tl 46-48) nähtub, et tankimise

kellajaga kõige lähedasem taksosõit toimus sõiduautoga Skoda Superb r/m HHH (sõit võeti

tellimus vastu kell 18.47 ja lõpetati kell 19.12). Sõiduautoga Skoda toimuski vaadeldaval

perioodil tabeli järgi vaid üks taksosõit, ülejäänud taksosõidud tegi M. Repinski sõiduautoga

Mercedes-Benz E220. Sõidukite osas selgitas M. Repinski kohtus, et „kindlasti oli mul see

Škoda Superb numbrimärgiga HHH ja siis Mercedes E-klass, mis oli alguses numbrimärgiga

XXX või mingi sellist ja siis hiljem ma vahetasin numbrimärgi välja, siis sai numbrimärgiks

OOO. [...] See Škoda Superb kuulus minule isiklikult, see Mercedes Benz oli ettevõtte oma,

Ki oma“ (K kd 2, tl 179 pöördel).

175. Samas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest nähtuks, et just konkreetselt seda

sõidukit tangiti Riigikogu kütusekaardiga ja selle sõidukiga sõideti samal ajaperioodil ka

taksot. Selge on see, et kui tankimisega sarnasel ajal sõideti üks taksosõit nt sõiduautoga

Skoda ja sellest järelduvalt ka tangiti Skodat, ei saanud ju Skodasse tangitud kütust kuidagi

kulutada taksosõitude peale, mida tehti samal ajaperioodil teise autoga Mercedes-Benz.

176. Jällegi: süüdistuse fookus peaks olema sellel, milleks Riigikogu kaarti kasutades tangitud

kütust tegelikult kasutati. Kuivõrd 26. detsembri 2021. a kell 17.48 Riigikogu kütusekaardiga

tankimise ja hiljem sama kütuse taksosõitudele kulutamise asjaolud ei ole veenvalt selged,

tuleb 26. detsembri 2021. a tankimist tõlgendada kõrvaldamata kahtlusena süüdistatava

kasuks (KrMS § 7 lg 3).

177. Lisaks ei arvesta süüdistusversioon sellega, et etteheidetava esimese viie tankimise

ajaperioodi jooksul on M. Repinski tasunud kütusekulu eest suures ulatuses ka ise.

178. Näiteks nähtub 8. veebruari 2023. a vaatlusprotokolli p-dest 6.3.19.4. ja 6.3.19.5. (T kd

3, tl 122), et ainuüksi 2021. aasta detsembris on tehtud M. Repinski tolleaegse äriühingu K

OÜ pangakaardiga Tallinnas ja Harjumaal kaarditehinguid kütusefirmades Circle K ja

Alexela kokku summas 1056,14 eurot (311,27 + 744,87). Kohtus ülekuulamisel selgitas M.

Repinski selle vaatlusprotokolli ja K OÜ kaarditehingute osas, et „need on kõik kütuse

tankimised“ (K kd 2, tl 180).

179. Kas ja kuidas võisid mõjutada süüdistatava äriühingu kaardiga tankimised sõidetud

Bolt’i takso tegelikku kütusekulu, ei ole süüdistusversioonis arvesse võetud. Ka seda asjaolu

tuleks tõlgendada kõrvaldamata kahtlusena süüdistatava kasuks (KrMS § 7 lg 3).

180. Kõike eelnevat arvestades ei saa kohus kuidagi jõuda järelduseni, et süüdistuses 27.

novembril 2021, 1. detsembril 2021, 3. detsembril 2021, 5. detsembril 2021 ja 26. detsembril

39(49)

1-23-7274

2021 Riigikogu kütusekaardiga tangitud ja kannatanu poolt tasutud summa 328,9 eurot (82,45

+ 63,45 + 76,15 + 78,45 + 28,40) omastati süüdistatava poolt (isegi kui võtta eelduseks, et

etteheidetavad taksosõidud tankimistega samal perioodil ei olnud seotud Riigikogu liikme

tööga). Kohtu jaoks sai määravaks asjaolu, et (a) tegelikult kulunud kütuse maksumus

etteheidetavatel kuupäevadel oli 88,01 eurot, mis jääb oluliselt alla 201 euro ehk KarS § 201

omastamise kuriteo piiri; (b) 26. detsembri 2021. a tankimise ja tegeliku kütusekulu osas ei

ole veenvalt välja selgitatud, millist sõidukit Riigikogu kaardiga tegelikult tangiti ning kas

selle sama sõidukiga sõideti ka taksot; ning (c) veenvalt ei ole välja selgitatud, kas ja mil

määral võis M. Repinski detsembris 2021 tankimised K OÜ pangakaardiga mõjutada

taksosõitudele kuluvat kütust (s.t kas taksot võidi mingis osas sõita ka M. Repinski äriühingu

kulude eest, mida süüdistatavale kuidagi omastamise koosseisu arvestades ette heita ei saa).

181. Lisaks sellele, et esimesel viiel kuupäeval kütuse omastamise kuritegu ei saa ainuüksi

summaliselt M. Repinskile ette heita, ei pea kohus asjatuks ka kaitseargumenti, et

etteheidetaval perioodil (27. november 2021, 1. detsember 2021, 3. detsember 2021, 5.

detsember 2021 ja 26. detsember 2021) tehtud Bolt’i taksosõite võib vaadelda keskmisest

tavapäratuma eksperimendi ehk valijatega kohtumisena, mis on Riigikogu üheks töölõiguks.

Seega ei saa väljaspool mõistlikku kahtlust väita, et Riigikogu kaardiga tangitud kütuse arvelt

takso sõitmine oleks olnud omastamise koosseisu mõttes ebaseaduslik.

182. Ei Riigikogu liikme staatuse seadus ega Riigikogu juhatuse otsus „Riigikogu liikme

tööga seotud kulutuste hüvitamine“ oma napis sõnastuses sätesta kriteeriume, milliseid elulisi

olukordi võib lugeda Riigikogu liikme tööga seonduvaks ja milliseid mitte. Riigikogu kodu-

ja töökorra seaduse § 46 lg-st 3 tuleneb, et täiskogu töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud

Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, komisjonide ja fraktsioonide poolt antud

ülesannete ning muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks.

183. Nii näiteks selgitas Riigikogu Kantselei finantsosakonna juhataja LK kohtus Riigikogu

liikme töö kohta, et „üks on siis seadusest tulenev töö, osalemine täiskoguistungitel,

osalemine komisjoni töös, komisjoni liikmeks määrab fraktsiooni liikme just fraktsioon.

Fraktsioonil on omad koosolekud ja lisaks on siis ka töö valijatega, mis on kohapeal“ (K kd 2,

tl 50). Küsimuse peale „[k]as ma saan õigesti aru, et nagu Riigikogu Kantselei sellist ühest

dokumenti ei ole välja töötatud, kus oleks selgitused, et mis on Riigikogu liikme töö ja mis ei

ole?“ vastas LK, et „[a]metnikel vist on võimatu seda välja töötada, et pigem on see kodu- ja

töökorra seadus“. Samuti selgitas tunnistaja, et Riigikogu liikme tööd sisustab selgelt ka

fraktsioon ning fraktsioonid teevad kohtumisi valijatega, sh lossis, samuti on fraktsioonidel

väljasõidud.

184. Kohus peab tõendatuks, et Bolt taksosõitudest kui ühest võimalusest kohtuda 2021. a

novembris-detsembris ehk COVID-pandeemia ajal valijatega rääkis M. Repinski ka enda

fraktsioonis ning sai ka fraktsiooni liikmetele anda Bolt’i sõitnud inimeste tagasisidet

erinevate küsimuste, sh COVID-piirangute kohta. Seda kinnitas kohtus ka tunnistaja SK:

„Kui Martin Repinski alustas Bolti sõitmisega siis sel teemal oli ka fraktsioonis meil juttu, meil oli

fraktsiooni koosolek ja minu mäletamist mööda Martin Repinski ise tõstatas fraktsioonis selle teema, et

ta nüüd sõidab Bolti ja ta tahab seda teha Norra peaministri eeskujul, minu mäletamist mööda oli see

nii. Et kes on samamoodi teinud, et siis saada rohkem informatsiooni valijatel. Sel ajal kui ta alustas

seda Bolti sõitmist oli koroona, meil olid erinevad piirangud ja ma mäletan, et väga raske oli tegelikult

saada üldse valijatega otsekontakti, kõik oli väga virtuaalne ja virtuaalselt tegelikult valijatega

suhtlemine oli väga raskendatud, väga keeruliselt raksendatud ja Martin siis Repinski teatas fraktsiooni

koosolekult, jah et ta käib ja andis ka siis erinevat tagasisidet fraktsioonis, mida need inimesed rääkisid

talle kui ta taksot juhtis.“ (K kd 2, tl 138 pöördel);

40(49)

1-23-7274

„Kas ma saan aru, et kui tema oli Bolti sõitnud ta sai mingeid ideid mõtteid ja ta tuli selle mõtete ja

ideega siis sinna Riigikokku fraktsiooni ja ta kandis siis ette teile ja toimus nagu arutelu? - Jah, et sel

hetkel oli hästi aktiivne koroona […]“ (K kd 2, tl 138 pöördel);

„Mis aastast me räägime? - Aasta 2021 oli see, november, detsember eks. Et ja rahval oli väga selge

surve, et neid piirangudi peaks lõdvendama. Mina olin sel hetkel sotsiaalkomisjoni esimees ja seda

survet tuli nii komisjonile, kui ka valitsus ju iga teisipäeviti tegi otsuse, et mõnikord ka kolmapäeviti, et

kas ja kuidas siis võiks koroonapiiranguid vähendada. Kõik see maskide kohustus, kõik need

vaktsiinipassid, et ja minu mäletamist mööda Keskerakonna fraktsioon pidi ka avalikult sel hetkel mitu

avaldust, kus ta ütles, et tuleks kiiremas korras tegelikult vaktsiinipasse lõpetada nende sunniviisiline

nagu toetamine, sellepärast et sel hetkel juba koroona tegelikult ei allunud vaktsiinile ja oli selge et kõik

inimesed meie ümberingi, kas on vaktsineeritud või mitte tegelikult juba põevad seda koroonat. Ja neid

samuseid sisendeid tol korral ka Martin Repinski väga selgelt nagu tõi sinna ja ma arvan, et nii mõnigi

meie fraktsiooni poolne avaldus sai selgelt nagu toetust ja tuge just Martini sõnavõttudest.“ (K kd 2, tl

139);

„Kui ta nüüd seda Bolti sõitis ta tegi siis kellena ta siis seda tegi? - Ma tean et alguses ta selgelt

väljendas et ta teeb eksperimenti kui Riigikogu liige, kes sõidab seda ja teadlikult suhtleb valijatega.“

(K kd 2, tl 139);

„[…] vastasite, et kui Martin Rpinski sõitis seda Bolti, et siis ta sai inimestelt nii-öelda tagasisidet

Riigikogu töö osas ja siis tõi seda ka fraktsiooni, et mis see tagasiside siis oli? Mis infot ta tõi

fraktsioonile? - Jah, ta väga selgelt nii-öelda keskfraktsioon ka ju, me olime kui me räägime aastast

2021 november ja detsember, kui te tulete korraks nagu dimensioonist tagasi. Ma kujutan ette et need

inimesed kes ei teinud neid otsuseid neil on raske praegu seda kuulutada. Aga see surve oli

ühiskondlikult ühtpidi tundus hästi suur, et peaks koroona piiranguid lõdvendada. Teisel poolel oli väga

selgelt statistika on ju, mis näitas et tegelikult haigusjuhtumite arv haiglates ei ole vähenenud. Ja meil

oli Tervise- ja tööminister, kes oli Tanel Kiik ja kes üheltpoolt vaatab neid numbreid aga samas on

kuidas ma ütlen rahva ootused teistmoodi. Ja seetõttu sihukene otsustamine ja dialoogi vahetamine

koguaeg fraktsioonis kuidas neid teha, millal neid tähtaegu seada, kas neid seada. Kas neid seada, see

on väga oluline hetk oli ka meil. Kas me tohime nendega välja tulla, mida teha ja selles mõttes Martin

Repinski väga selgelt tõi seda dimensiooni sisse, et kuidas tavainimesel, ükstapuha, kes tal seal taksoga

sõitis on ju, ikkagi neil oli meelel keelel koroona ja et piiranguid tuleks tegelikult juba lõdvendada. Ja et

see koroonapass ja vaktsiin tegelikult enam ei kehti. Ja see foon ja see tunnetus, et ta sõi selle ka

valijatelt, andis ka tol hetkel väga selgelt keskfraktsioonile tunnetuse, et me võime selliste avaldustega

välja tulla. Jah, toonasele peaministrile, ka tänasele peaministrile need avaldused ei meeldinud ja me

väga selgelt ju fraktsiooniga surusime enda ministreid, et nad valitsusest tegelikult siis koroona

piiranguid lõdvendaksid.“ (K kd 2, tl 139 pöördel ja 140);

„Ehk siis peamine tagasiside oligi seoses koroonaga ma saan aru? - Jah, jah tol hetkel see oli nagu A ja

O“ (K kd 2, tl 140);

„Aga kas selle takso sõitmise osas oli ka nagu mingisugust vastukaja selles fraktsioonis või kõik kiitsid

kohe heaks selle? - See kui algul tuli selle ideega välja ja tahtis teha siis kõik vaatasid, et väga kihvt

projekt. Ja see mis tagasisidet ta andis seal novembris, detsembris kui me eelarvet ka Riigikogu eelarvet

menetlesime, et kus oli ka koroona siis need piirangud ja rahastamised, vaktsineerimis kavad eks ju, et

kuidas järgmisest aastast see planeerida, et need olid kõik väga asjakohalised.“ (K kd 2, tl 140 pöördel);

185. Ka M. Repinski ise selgitas kohtus, et üheks tõukejõuks sõita Bolti taksot ja selliselt

inimestega kohtuda tuli Norra poliitiku Jens Stoltenbergi eeskujul, kuna 2021. a

november-detsember oli COVID-pandeemia aeg, koosolekuid ja rahvakogunemisi ei tehtud

ning inimestega läbikäimine oli oluliselt piiratum (K kd 2, tl 178, 178 pöördel, 203). Sama

kinnitas ka tunnistaja SK („väga raske oli tegelikult saada üldse valijatega otsekontakti, kõik

oli väga virtuaalne ja virtuaalselt tegelikult valijatega suhtlemine oli väga raskendatud“ – K

kd 2, tl 138 pöördel). Veel selgitas süüdistatav, et ta rääkis taksosõitmisest ka Riigikogus oma

erakonna fraktsioonis („fraktsioonis ma kindlasti rääkisin sellest, kuna see Norra peaminister

41(49)

1-23-7274

Stoltenberg või mis ta perekonnanimi on, see, kes on nüüd NATO juht, kuna ta on ja hästi

tuntud inimene, siis ma olen ka maininud fraktsioonis kindlasti, et selline mõte sealt tuli“ – K

kd 2, tl 204 pöördel). Asjaolu, et Norra poliitik tõepoolest ka taksot eksperimendi korras

sõitis, tõendamiseks esitas kaitsja BBC 2013. a artikli „Norway PM Jens Stoltenberg works as

secret taxi driver“ („Norra peaminister Jens Soltenberg töötas salaja taksojuhina“) koos

eestikeelse tõlkega (T kd 5, tl 144-152 pöördel). Prokurör avaldas 6. mai 2024. a

kohtuistungil, et M. Repinski oli ka kohtueelses menetluses samal positsioonil ning kohtus uut

teavet või positsiooni süüdistatav välja ei toonud („[m]a ei räägigi, et ta oleks toonud uut

teavet; [m]a ei väida, et tema ütluseks oleks täiesti igas olukorras muutunud, et siis sellisel

juhul oleks ju ka see ristküsitluses toimunud palju rohkem seda varasemate ütluste avaldamist

ja nii edasi“ – K kd 3, tl 33 pöördel).

186. Veel selgitas tunnistaja SK kohtus, et tema praktikas on valijatega kohtumisel olnud nt

ka ainult üks inimene („[p]raktikas see tähendab seda, et kas sa siis kohtud individuaalselt

inimestega, […]; [v]õi siis teine asi sa korraldad ka üritusi, kus sa siis jagad informatsiooni,

mis on Riigikogus tehtud ja millised on uued plaanid; […] [m]inu praktikas, mul on kohtumisi

olnud nii kus mul on üks inimene aga on ka praktika kus mul on nagu seal 150 inimest olnud

saalis“ (K kd 2, tl 138)).

187. Kõigil viiel päeval, mil süüdistatav Bolt’i taksot sõitis, ei toimunud XIV Riigikogu

töögraafiku järgi samal ajal Riigikogu istungeid. Riigikogu kodulehel olevast töögraafikust

tuleneb, et „korralised istungid toimuvad täiskogu töönädalal esmaspäevast neljapäevani.

Kolmele täiskogu töönädalale järgneb istungivaba nädal, kui saadikud kohtuvad valijatega,

käivad välislähetuses vms“ (T kd 5, tl 137 ja 139). Seega langesid süüdistatava taksosõidud

istungivabasse nädalasse. Küll aga tunnistas süüdistatav ütlusi andes, et ühel korral ta sõitis

taksot istungi ajal, kuid tegemist ei olnud klassikalise istungiga, see oli arupärimiste aeg, mis

oli mõeldud opositsioonile (K kd 2, tl 204 pöördel).

188. Arvestades, et Riigikogu liikmed ei pea pidama liikme tööga seonduvate sõitude osas

sõidupäevikut ega esitama muid aruandeid sõidetud vahemaade, sihtkohtade ja kütuse

tegeliku kulu osas, võimaldab sedavõrd napp regulatsioon ja lai rakenduspraktika11 piisavat

selgusetust sellest, milliseid sõite võiks käsitada Riigikogu liikme tööga seonduvaks, samuti

võimaldab see kütusekaarti kahtlemata ka kuritarvitada (nt kui nädala sees sõidetakse

Riigikogu kütusekaardiga tangitud kütuse arvel Riigikokku tööle ja koju tagasi, siis

nädalavahetusel Riigikogu kaardiga tangitud kütuse arvel erasõiduks maale õigustust selgelt

pole). Seda kõike saaks ära hoida Riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamise korra

täiendamisega, mis tunnistaja LK sõnul aastaid tagasi oli praegusest oluliselt detailsem

(„[v]arasemalt oli autodega seotud teema sügavuti rohkem lahendatud; […] kuskil üks 7, 8

aastat tagasi“ – K kd 2, tl 49 pöördel). Ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lg 2 p 15

näeb ette, et Riigikogu juhatus otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab

Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra, samuti kehtestab

Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 30 ja § 31 lõikes 2 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse,

tingimused ja korra.

189. Kuna Riigikogu liikme töö sisu ja selleks kuluva kütuse hüvitamise regulatsioon ei ole

kõige selgem, senine kohaldamispraktika on lai ning prokuratuur on seda varasemalt ka teises

kriminaalmenetluses möönnud, võib see tõstata küsimusi ka vältimatust keelueksimusest. Nii

11 Prokuröri küsimuse peale „kas üldse Riigikogu Kantseleis on kuidagi nii-öelda väljamõeldud, et milline see

sõit peab oleme, et see läheks Riigikogu liikme tööga nagu kokku? On seal mingid perimeetrid paika pandud,

mille järgi öelda, et see on töösõit ja see ei ole?“ vastas tunnistaja LK Riigikogu Kantselei finantsosakonnast, et

„ei sellist asja ei ole, sellepärast et meie Riigikogu liikmete töösisu üle järelevalvet ei tee […]“ (K kd 2, tl 47).

42(49)

1-23-7274

on Riigikogu liikmete kuluhüvitiste kontekstis leidnud Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse

nr 15700000165 alustamata jätmise teates (T kd 5, tl 143) järgmist:

„Prokuratuur peab vajalikuks täiendavalt märkida, et Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste kasutamise

õiguspärasuse analüüs taandub mõistetele „riigikogu liikme töö“ ja „tööks vajalikud kulutused“. Need

mõisted peavad sisustama aga Riigikogu liikmed ise nende tööd reguleeriva seadusandluse ning eetiliste

väärtuste ja normide süsteemi kaudu. Prokuratuur möönab, et vastava selgepiirilise süsteemi olemasolu

korral võiks Riigikogu liikmete poolt kuluhüvitiste mittesihipärasele kasutamisele järgneda ka

kriminaalvastutus.

Kokkuvõttes nõustub prokuratuur avaldaja poolt esitatud väitega, et kuluhüvitiste süsteem vajaks

avalikkuses tõusetunud olukordade ning juhtumite valguses ilmselt ülevaatamist ning õiguslikku

analüüsi. Sellise kriminaalmenetlusvälise analüüsi läbiviimine ei ole aga prokuratuuri pädevuses.

[…]

Eeltoodut arvestades on riigiprokurör seisukohal, et käesoleval hetkel puudub piisav alus

kriminaalmenetluse alustamiseks, mis on vastavalt KrMS § 199 lg 1 punktile 1 kriminaalmenetlust

välistavaks asjaoluks.“

190. Olgugi, et kohus ei ole kuidagi seotud ühe riigiprokuröri õigusliku hinnanguga

„riigikogu liikme tööle“ või „tööks vajalikele kulutustele“ teises kriminaalasjas, võib see

tõstatada küsimuse süüdistatava vältimatust keelueksimusest KarS § 39 mõttes. Nii on ka

Riigikohus keelueksimuse vältimatuse sisustamisel tuginenud muuhulgas sellele, kuidas

menetlejad ise õiguslikku olukorda tõlgendasid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai

2016. a otsus asjas nr 3-1-1-33-16, p 22.1). Samas kuna kohus eelnevalt leidis, et lisaks

puudusele väidetavalt omastatud vara väärtuses olid viiel kuupäeval tehtud Bolt’i taksosõidud

seotud ka Riigikogu liikme tööga, ei hinda kohus sama küsimust keelueksimusena.

191. Eelnevast hoolimata kohus rõhutab, et kui Riigikogu kütusekaarti kasutatakse tahtlikult

ja tõendatult mittesihipäraselt ehk Riigikogu liikme tööga mitteseonduvateks sõitudeks, on

tegemist omastamisega KarS § 201 mõttes (mis sõltuvalt summast võib olla kas kuritegu või

kuni 200 euro piires väärtegu KarS § 218 järgi).

192. Eeltoodust tulenevalt tuleb Martin Repinski KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks

mõista seoses kütuse tankimistega 27. novembril 2021, 1. detsembril 2021, 3. detsembril

2021, 5. detsembril 2021 ja 26. detsembril 2021.

(b) Kolm tankimist kuupäevadel 17. detsember 2021, 20. detsember 2021 ja 4. veebruar

2022

193. Süüdistuse järgi heidetakse M. Repinskile ette, et olles osutamas Bolt’i taksoteenust,

tangiti M. Repinskile väljastatud Riigikogu kütusekaardiga 17. detsembril 2021 kell 16.05

Olerexi Aseri tanklas (kuigi samal ajal aktsepteeris M. Repinski taksoteenuse väljakutse olles

tanklast 123 km kaugusel), 20. detsembril 2021 kell 8.22 Olerexi Jõhvi ATM tanklas (kuigi

samal ajal aktsepteeris M. Repinski taksoteenuse väljakutse olles tanklast 161 km kaugusel)

ning 4. veebruaril 2022 kell 8.19 Olerexi Jõhvi ATM tanklas (kuigi samal ajal aktsepteeris M.

Repinski taksoteenuse väljakutse olles tanklast 165 km kaugusel).

194. Kui kohus küsis 26. märtsi 2024. a kohtuistungil prokurörilt, miks kolm

tankimisepisoodi kasutavad süüdistuses umbisikulist tegumoodi „tangiti“, vastas prokurör, et

„vahe on see, et see õige sõna vist oleks, et kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata isik

ilmset tankis, kuivõrd Martin Repinski osutas samal ajal Tallinnas taksoteenust, aga Aseri

43(49)

1-23-7274

tankla asub 123 kilomeetri kaugusel. Siis on seal kaks küsimust, kas inimene on kahes kohas

korraga või siis kütusekaart liigub teises kohas kui kütusekaardi nii-öelda valdaja on. See on

see loogika selle taga“ (K kd 1, tl 134). Seega järelikult tuli menetluses tõendada, kas Martin

Repinski lubas või andis Riigikogu kütusekaarti kolmandale isikule kasutada Riigikogu

liikme tööga mitteseonduvaks kuluks.

195. Kohtuistungil vastas M. Repinski prokurörile, et ta ei tea, kes kasutas Riigikogu

kütusekaarti kolmel kuupäeval ning ta ei ole ka andnud kaarti kellelegi edasi (K kd 2, tl 206-

206 pöördel):

„Süüdistuse kohaselt olete veel Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutanud Bolt taksoteenust ja on

tangitud teile väljastatud AS-i Olerexi kliendikaarti kasutades 17.11.2021 kell 16.05 67,39 euro eest

56,55 liitrit diislit Olerex AS-i Aseri tanklast, kui samal ajal Bolti rakenduse järgi aktsepteerisite siis

väljakutse kell 15.54 aadressile, mis asub eelmainitud tanklast 123 km kaugusel ehk siis umbes tunni ja

24 minuti kaugusel, oskate selgitada, kuidas selline tankimine, samaaegne taksoteenuse osutamine oli

võimalik? – ei oska.

Pole õrna ainugi, kuidas on võimalik? – no ma arvan, et mina ei saanud tankida, sest mina sõitsin taksot.

Kuidas, kes seda tankis, ma ei tea.

Kas seda taksoteenust, kui te osutasite, kas keegi teine on ka teie nimel taksoteenust osutanud? – ei.

Ainult teie isiklikult iga kord, kui on Bolti rakendusse sisse logitud Martin Repinski, siis olete teie

taksot sõitnud? – jah, absoluutselt.

Olerex Aseri tanklas olete kunagi käinud? – jah.

Jõuan tagasi küsimuseni, te enne vastasite, et teie ei ole oma seda Olerexi kaarti edasi andnud? – ei ole.

Kas on võimalik, et keegi teine on võtnud ilma teie teadmata, seda kaarti? – ma ei oska öelda, noh.

Kas see parool, mis seal kaardil oli, kas see oli pidevalt kaardi peal või selle õppisite pähe ja rohkem

seda parooli kusagil…? – ta oli algusest lõpuni kaardi peal.

Kus te seda kaarti hoidsite tavaliselt? – rahakotis.

Isiklikus rahakotis? – enda rahakotis.

Ja rahakott oli teil endaga kaasas? – üldjuhul oli, aga mitte alati, mul on komme seda kuskile ära

unustada. Ka hetkel näiteks ei ole kaasas.

Siis ma küsin järgmise kohta, olles Bolt Technology OÜ logide kohaselt osutamas Bolt taksoteenust, on

kasutatud teile väljastatud AS-i Olerexi kliendikaarti 20.12.2021 kell 8.22, 59,78 euro eest on tangitud

50,16 liitrit diislit Olerexi AS-i Jõhvi automaattanklas, kui samal ajal Martin Repinski aktsepteeris Bolt

taksoteenuse väljakutse kell 8.23 aadressil, mis asub eelmainitud tanklast 161 km ehk siis tund ja 55

minuti kaugusel. Oskate öelda, kes tol päeval seda Olerexi kaarti kasutas? – samamoodi ei oska.

On teil aimu? – ei, ei hakka ennust… ses mõttes arvama, sest ma ei tea.

Siis ma küsin järgmiselt, järgmine kuupäev on 04.02.2022 kell 8.19 hommikul on 26,91 euro eest

tangitud 20,17 liitrit diislit Olerexi AS-i Jõhvi automaattanklast, kui samal ajal teie aktsepteerisite Bolt

taksoteenuse väljakutse kell 7.46 aadressile, mis asub eelmainitud tanklast 165 km kaugusel. Oskate

öelda, kes 04.02. hommikul seda Olerexi kaarti kasutas? – samamoodi ei tea.“

196. M. Repinski vastas kaitsja küsimustele järgmiselt (K kd 2, tl 211):

„Kas teil on erinevaid rahakotte? – ma kasutan kahte rahakotti.

44(49)

1-23-7274

Kas te nende rahakoti vahel rahakoti sisu, ma ei tea, mis teil seal on, mündid, raha, kaardid, mida

iganes, omavahel ühest rahakotist ka teise tõstate? – pigem see üks rahakott oli rohkem kaartide jaoks,

teine oli rohkem sularaha jaoks, üks on selline väike rahakott.

Ja ma küsin, ma küsin veel selle üle, mis puudutab neid tanklast tankimisi, mis on siis tangitud Ki

pangakaardiga, kas neid tankimisi olete te teinud ise? – jah.“

197. M. Repinski abikaasa JR vastas prokuröri küsimustele järgmiselt (K kd 2, tl 133

pöördel):

„Siis ma küsin seda, kas teile teadaolevalt on Martin Repinskile väljastatud tol ajal kui ta Riigikogu

liige oli, oli väljastatud mingisuguseid kütusekaarte? - Jah, tean.

Olete näinud neid kütusekaarte? - Kuidas?

Kas olete näinud neid kütusekaarte? - Jah.

Kas te olete kasutanud neid kütusekaarte? - Ei.

Mitte kunagi ei ole? - Mitte kunagi.

Kui teie autot tankisite ajal mil Martin Repinski oli Riigikogu liige, siis te olete alati oma kaardiga

maksnud või kuidas te tavaliselt tasusite kütuse eest? - Kaardiga, sularahas, jah.

Kus te tavaliselt tankiste?- Circle K näiteks või Olerex.

Kas teil on nende tanklate osas ka mingisugune kliendikaart?- Jah.

Te kasutasite seda kliendikaarti ajal kui te tankiste? - Jah.“

198. 15. novembri 2022 vaatlusprotokollist nähtub, et etteheidetavatel kuupäevadel

aktsepteeris M. Repinski taksoteenuse väljakutsed Tallinnas sisuliselt samal ajal, kui mitusada

kilomeetrit Tallinnast toimus Riigikogu kütusekaardiga Aseris või Jõhvis tankimine (vt T kd

3, tl 14 ja tl 39; tl 15 ja 42; tl 18 ja tl 51). Ka M. Repinski pangakonto väljavõtetest nähtub, et

M. Repinski tegi etteheidetavatel ajaperioodil kaarditehinguid Tallinnas (T kd 3, tl 41, 44 ja

53). Seega 15. novembri 2022 vaatlusprotokolli järeldused, et M. Repinski sõitis Bolt’i taksot

Tallinnas ja samal ajal tankis Aseris või Jõhvi Riigikogu kaardiga on arusaamatud, sest

inimene ei saa korraga kahes kohas olla ja seda möönis 26. märtsi 2024. a kohtuistungil ka

prokurör ise. Kohus eeldab, et menetleja ei pidanud siiski silmas seda, et süüdistusversioon on

see, et süüdistatav oli füüsiliselt kahes Eesti otsas korraga, vaid tegemist on lihtsalt

ebaõnnestunud sõnastusega.

199. Rohkem tõendusteavet selle kohta, kas M. Repinski võis anda Riigikogu kütusekaarti

kolmandale isikule Riigikogu tööga mitteseonduvateks sõitudeks kasutada, kohtus ei uuritud.

200. Kohus peab pigem tõenäoliseks, et Riigikogu kütusekaarti kasutas vaildusalusel kolmel

kuupäeval keegi M. Repinski lähedastest, kuid kohtumenetluses ei selgitatud välja, kes selleks

olla võis ning millisele sõidule see kütus kuluda võis. Kui oleks leidnud tõendamist, et

Riigikogu kütusekaarti kasutati Riigikogu liikme tööga mitteseonduvateks sõitudeks M.

Repinski loal või teadmisel, saanuks seda M. Repinskile omastamisena kolmanda isiku kasuks

ette heita.

201. Paraku ei leidnud kohtumenetluses tõendamist väljaspool mõistlikku kahtlust, et M.

Repinski oleks andnud ise kellelegi kütusekaarti kasutada või lubanud seda kellelgi lähedasel

kasutada. Alles jäi kõrvaldamata kahtlus, et kütusekaarti võidi kasutada Martin Repinski

45(49)

1-23-7274

teadmata. Samuti ei selgitatud kohtus välja Martin Repinski rahakoti unustamise asjaolusid ja

kütusekaardile ligipääsu omavate inimeste täpset ringi – täiendavaid küsimusi ristküsitlemisel

ei esitatud ning ei taotletud ka nt süüdistatava või mõne tunnistaja täiendavat ülekuulamist

uute selgunud asjaolude osas. Ka ei esitatud kohtus tõendina nt M. Repinski abikaasa JR

pangakontode või Olerex AS-i tankla kliendikaardi väljavõtteid vaidlusaluse kolme kuupäeva

kohta (17. detsember 2021, 20. detsembri 2021 ja 4. veebruar 2022), millest saanuks

võimalusel infot selle kohta, kas süüdistatava abikaasa võis teha nendel kuupäevadel

tankimiste läheduses kaarditehinguid (Aseris ja Jõhvis) vms. Arvestades, et süüdistatava

abikaasa JR andis kohtus ütlusi, et ta kasutab tankides nii Circle K kui ka Olerexi

kliendikaarte (K kd 2, tl 133 pöördel) ning pärast 2020. a augustit, kui ta Tallinnasse kolis,

käis ta nädalavahetustel lastega endiselt Jõhvis (K kd 2, tl 123 pöördel), ning üldtuntud

asjaoluna on teada, et 17. detsember 2021 oli reedene päev ja 20. detsember 2021 esmaspäev,

olnuks alust täiendavalt koguda tõendeid selle kohta, kes süüdistatava lähedastest

etteheidetavatel kuupäevadel Aseri ja Jõhvi kandis olla võisid. Sõltumata sellest, kes võis

vaidlusalustel kuupäevadel Riigikogu kütusekaarti kasutada, kui kaarti kasutati Martin

Repinski teadmata, ei saa süüdistatavale kütuse omastamist kolmanda isiku kasuks ette heita.

KrMS § 7 lg 3 järgi tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus

tema kasuks tõlgendada.

202. Eelneval põhjusel tuleb Martin Repinski KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks mõista

ka seoses kütuse tankimistega 17. detsembril 2021, 20. detsembril 2021 ja 4. veebruaril 2022.

(c) Üks tankimine kuupäeval 26. märts 2022

203. Süüdistuse järgi heideti M. Repinskile ette Riigikogu kütusekaadiga kolmanda isiku

sõiduauto tankimist 26. märtsil 2022 kell 22.26 summas 98,68 eurot Olerexi Ikla tanklas,

mille järgselt ei kulunud kütus Riigikogu liikme tööga seonduvaks sõiduks.

204. 15. novembri 2022 vaatlusprotokollist nähtub, et vaidlusalusel kuupäeval sõidavad

tõepoolest kaks sõiduautot Olerexi Ikla tanklasse, kust Mercedes-Benz r/m CCC sõidukist

väljub süüdistatav ja kohe teisena juurde sõitnud sõidukist Mercedes-Benz r/m OOO väljub

võõras meesterahvas. Samuti nähtub vaatlusprotokollist ja sellele lisatud videost, et

süüdistatav tangib võõra mehe sõidukit, mille roolis süüdistatav ise polnud.

205. Kohtumenetluses süüdistatav tunnistas end 26. märtsi 2022. a tankimises summas 98,68

eurot süüdi ning selgitas, et kasutas Riigikogu kaarti, kuna olid tuttavatega Leedust pikalt

Eestisse tagasi sõitnud ning võttis ekslikult vale kaardi tankimiseks. Samuti selgitas

süüdistatav, et kasutas ka ise hiljem sõidukit OOO ärilisel eesmärgil (K kd 2, tl 179 pöördel ja

tl 180). Tangitud sõiduki roolis olid süüdistatava sõbrad (K kd 2, tl 206 pöördel).

206. Süüdistatav ka hüvitas kohtumenetluse käigus 28. aprillil 2024 Riigikogu Kantseleile

summa 98,68 eurot (T kd 7, tl 1). 6. mai 2024. a kohtuistungil kannatanu Riigikogu Kantselei

loobus tsiviilhagi nõudest summas 98,68 eurot (K kd 3, tl 73 pöördel).

207. KarS § 201 omastamisena on võimalik isik süüdi tunnistada, kui omastatud vara väärtus

on vähemalt 201 eurot. Alla selle jäävaga võib tegemist olla väärteoga KarS § 218 järgi.

Antud juhul oli 26. märtsi 2022. a tangitud kütuse maksumuseks 98,68 eurot ehk alla 201

euro.

208. Arvestades, et süüdistatava sõnul oli Riigikogu kütusekaardil alati PIN-kood eraldi

lipikuga peale kleebitud (K kd 2, tl 205 pöördel), järeldab sellest kohus, et kütusekaart oli

46(49)

1-23-7274

selgelt eristatav muudest maksevahenditest, mõistõttu võivad Martin Repinski 26. märtsi

2022. a teos esineda väärteo tunnused (s.o KarS § 218 lg 1 järgi varavastane süütegu

väheväärtusliku ehk kuni 200-eurose varalise õiguse vastu).

209. Süüdistatava käitumises võimaliku väärteo tunnuste sedastamine välistab tema

õigeksmõistmise. Samas ei sätesta kriminaalmenetluse seadustik võimalust tunnistada

süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos. Kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1

nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, tuleb kriminaalmenetlus

KrMS § 274 lg 1 kohaselt määrusega12 lõpetada. See aga ei välista väärteomenetluse

alustamist, mille pädevus on kohtuvälisel menetlejal.

210. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kriminaalmenetluse Martin Repinski süüdistuses

KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi KrMS § 274 lg 1 alusel seoses kütuse tankimisega 26. märtsil

2022, kuna süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele.

(V)

Tsiviilhagid

211. Kannatanu Eesti Vabariik Riigikogu Kantselei kaudu on esitanud tsiviilhagi M. Repinski

vastu kahjunõudes 12 701,22 eurot. 6. mai 2024. a kohtuistungil kannatanu loobus nõudest

summas 98,68 eurot (K kd 3, tl 73 pöördel), sest süüdistatav hüvitas selle Riigikogu

Kantseleile kohtumenetluse käigus 28. aprillil 2024 (T kd 7, tl 1). Kohus võtab vastu

kannatanu loobumise tsiviilhagist M. Repinski vastu kahjunõudes summas 98,68 eurot ning

lõpetab selles osas menetluse (KrMS § 381 lg 6, TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1). Kuna

kohus mõistab M. Repinski õigeks KarS § 209 lg 2 p 2 ning ka KarS § 201 lg 2 p-de 1 ja 3

järgi seoses kütuse tankimistega 27. novembril 2021, 1. detsembril 2021, 3. detsembril 2021,

5. detsembril 2021, 26. detsembril 2021, 17. detsembril 2021, 20. detsembril 2021 ja 4.

veebruaril 2022, jääb KrMS § 310 lg 2 alusel ka kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata.

212. Kannatanu Jõhvi vald Jõhvi Vallavalitsuse kaudu on esitanud tsiviilhagi M. Repinski

vastu kahjunõudes 52 668 eurot. Kuna kohus mõistab M. Repinski KarS § 2172 lg 1 järgi

õigeks, jääb ka kannatanu tsiviilhagi seetõttu läbi vaatamata ( KrMS § 310 lg 2).

213. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse

korras (KrMS § 2962 lg 3).

(VI)

Menetluskulud

214. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182

sätestatud erandeid (KrMS § 181 lg 1).

215. Kaitsja taotleb riigilt süüdistatava kasuks 12 310,2 euro (koos käibemaksuga), 51 324,91

euro (koos käibemaksuga), 56,12 euro (koos käibemaksuga) ja 1152,9 euro (koos

käibemaksuga) väljamõistmist osutatud õigusabi eest. Kokku taotleb kaitsja 64 844,13 euro

(koos käibemaksuga) hüvitamist.

216. Kohus peab kaitsja taotlust põhjendatuks osaliselt.

12 Arvestades, et kohtus teeb antud süüasjas lõpplahendina kohtuotsuse, mitte -määruse, tuleb ka

kriminaalmenetluse osaliste lõpetamine lahendada otsuse, mitte määrusega (vt sarnase lõpplahenduse osas nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 1-20-7409 ja 6. veebruari 2020. a otsus asjas

nr 1-19-1849).

47(49)

1-23-7274

217. Esiteks nähtub taotlusest ja sellele lisatud osadest arvetest, et M. Repinski eest on

kohtumenetlusega seotud kaitsjatasu õigusteenuse arved esitatud Finteso OÜ-le ning hüvitada

palutakse 51 324,91 eurot koos käibemaksuga. M. Repinski ja Finteso OÜ vahelise

kinnituskirja järgi kohustub M. Repinski hüvitama Finteso OÜ-le viimase poolt kantud kulud

seoses kriminaalasjaga nr 1-23-7274 summa arvelt, mis mõistetakse M. Repinski kasuks

välja. Seega ei ole välistatud, et menetlusväline isik hüvitab kannab süüdistatava eest

õigusabikulusid. Samas pole menetluskulude hüvitamise taotluses kinnitatud, et osade

õigusteenuse arvete adressaat Finteso OÜ kui käibemaksukohustuslastest arve saajal pole

võimalik õigusteenuse arvetel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2023. a määrus asjas nr 1-22-7792, p 18).

Seega ei ole põhjendatud hüvitada menetluskulud käibemaksu osas, s.o 9255,31 eurot.

218. Samal argumendil ei pea kohus põhjendatuks hüvitada käibemaksu osa Finteso OÜ-le

esitatud arvelt nr 20240567 (arve seoses 22. mai 2024. a kohtuistungiga). Arvestades, et

käibemaksu osa on arvest 207,90 eurot, tuleb ka see summa hüvitatavatelt õigusabikuludelt

maha arvestada.

219. Põhjendamatu käibemaksu hüvitamisega seonduvalt tuleb vähendada ka tõlkebüroo OÜ

Aabwell tõlkekulu arvet Finteso OÜ-le summas 56,12 eurot. Arvestades, et käibemaksu osa

moodustab arvel 10,12 eurot, tuleb ka see summa hüvitatavatest menetluskuludest maha

arvestada.

220. Teiseks taotleb kaitsja Finteso OÜ-le esitatud arvete hüvitamist mh ka arve nr 20240109

osas. Õigusabikulude spetsifikatsiooni põhjal on selle arvega seotud ajakulu 2 tundi, kuid

tõendatud ei ole selle arve alusel õigusabikulu tegelikult tekkimist, sest kohtule ei ole esitatud

arvet nr 20240109 enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

17. oktoobri 2019. a määrus asjas nr 1-18-5023, p 25). Sealjuures kõik ülejäänud

spetsifikatsioonis loetletud arved on kohtule esitatud ja selliselt tõendatud õigusabikulu

tekkimist. Kuivõrd spetsifikatsioonis on arvega nr 20240109 seotud õigusabikulu 2 tundi ning

arvestades kaitsja tunnihinda 180 eurot, ei pea kohus põhjendatuks hüvitada menetluskulu 360

eurot (2 x 180).

221. Kolmandaks ei pea kohus kohtuvaidluse teeside koostamise ajakulu täies mahus

põhjendatuks. Selline kulu võis sellises mahus kahtlemata tekkida (kohus selles üldse ei

kahtle), kuid hüvitamisele kuulub kulu üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (KrMS § 175

lg 1). Spetsifikatsiooni alusel saab järeldada, et ainuüksi kohtuvaidluse kirjalike teeside

koostamise ajakulu oli 58,8 tundi (40,8 tundi + 18 tundi). Kohus leiab, et põhjendatud ja

vajalikus ulatuses kuulub hüvitamisele kohtuvaidluse kirjalike teeside koostamine ajakuluga

30 tundi ehk et hüvitamisele ei kuulu teeside koostamise ajakulu 28,8 tundi (s.o 5184 eurot

arvestusega, et kaitsja tunnihind on 180 eurot/tunnis). Kohus peab õigusabikulu vähendamist

põhjendatuks, kuna (a) kohtumenetlus toimus järjestikku, kiiresti ja üpris lühikese aja jooksul

ning arvestades kaitsja varasemaid õigusabi toiminguid, oli kaitsja menetluse ja kohtuasja

materjalidega juba ka varem korduvalt tutvunud, (b) kohtuvaidluse teesid kordasid teatud osas

juba kaitseaktis esitatud sisulisi kui ka õiguslikke argumente. Seega ei kuulu hüvitamisele

õigusabikulu 5184 eurot.

222. Arvestades, et kokku taotles kaitsja süüdistatava õigusabikulude hüvitamist 64 844,13

euro ulatuses, millest kohus ei pea põhjendatuks 15 017,33 eurot, tuleb Eesti Vabariigilt

Martin Repinski kasuks välja mõista 49 826,8 eurot kohtueelse ja maakohtu menetluse

menetluskulu katteks.

48(49)

1-23-7274

223. Kannatanu Jõhvi valla lepinguline esindaja taotleb valitud esindajale makstud tasu

hüvitamist 7579,86 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule esitati õigusabikulude tekkimist

tõendavad arved ning kulude kandmist tõendavad maksekorraldused. Kohus peab valitud

esindajale makstud tasu põhjendatuks. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik (KrMS § 182

lg 5). Seega tuleb mõista Eesti Vabariigilt kannatanu Jõhvi valla kasuks välja 7579,86 eurot

maakohtu menetluses valitud esindajale makstud tasu katteks ning arvestades taotlust kanda

see summa Jõhvi Vallavalitsuse arvelduskontole nr EE251010552019821006.

224. Tunnistajate EB ja PL kohtuistungil osalemisega seonduv sõidukulu 51,05 eurot (10,80 +

40,25) tuleb jätta riigi kanda (KrMS § 181 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2025. a otsusega nr 1-23-

7274.

49(49)