2-23-12916/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12916

Tsiviilasi

Autolink Group AS-i hagi ERGO Insurance SE vastu

põhivõlgnevuse 18 438 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 803,27 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

21 453,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

eindajad

Hageja: Autolink Group AS (registrikood 11508948),

asukoht Lõunasadama tee 5, Paldiski, 76806 Lääne-Harju

vald, Harjumaa

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin

Männik, Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi; e-post:

m.mannik@phlaw.ee

Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),

elukoht Veskiposti tn 2/1, 10138 Tallinn; e-post: info@ergo.ee

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triinu Hiob,

Advokaadibüroo

NJORD

Advokaadibüroo,

e-post:

triinu.hiob@njordlaw.ee

Kohtuistungite ajad:

05.03.2024 ja 22.05.2024

RESOLUTSIOON:

1) Hagi rahuldada osaliselt.

2) Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Autolink Group AS kasuks

kindlustushüvitis 12 084 eurot.

3) Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Autolink Group AS kasuks kahju

(kohtumenetluse eelsed õigusabikulud) 2 888 eurot.

4) Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Autolink Group AS kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (12 084 eurot) võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 27.03.2023 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 13.09.2024 summas 2119,18 eurot.

5) Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Autolink Group AS kasuks viivis

põhivõlgnevuselt (12 084 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

2-23-12916

ettenähtud ulatuses alates 14.09.2024 kuni põhinõude (12 084 eurot) täitmiseni.

6) Jätta menetluskulud kostja ERGO Insurance SE kanda (TsMS § 163 lg 2).

7) Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse

Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

HAGEJA NÕUDED

1) Hageja palub hagiavalduses hagi rahuldada ja mõista kostjalt ERGO Insurance SE-lt

Autolink Group AS-i kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 438 eurot, viivise

võlgnevus 12.09.2023 seisuga summas 803,27 eurot ja viivise võlgnevus alates hagi

esitamisest põhivõlgnevuselt summas 18 438 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

ls 2 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (dtl 1-9, 276-281, 323-326).

2) 23.12.2022 sõlmisid hageja Autolink Group AS ja kostja ERGO Insurance SE

kindlustuslepingu, mille esemeks oli sõiduk Ford Transit xxxx, tehasetähis xxxx,

registrinumbriga xxxx (edaspidi nimetatud sõiduk).

3) Kindlustuslepingu kohta väljastati ERGO kaskokindlustuse poliis nr xxxx (edaspidi

nimetatud leping, lisa 1, dtl 10-12), mille kohaselt oli hageja omavastutus 200 eurot ja

käibemaksu ei arvestata kahjusumma hulka ulatuses, millises osas hüvitise saamiseks

õigustatud isikul on õigus see tagasi saada või tasaarveldada.

4) 29.01.2023 toimus liiklusõnnetus, milles osales sõiduk ning mille tagajärjel hukkusid

kaks sõidukis viibinud isikut. Hageja esitas kostjale 10.02.2023 teate

kindlustusjuhtumi toimumise kohta ning taotles kostja poolt lepingu alusel sõidukile

tekitatud kahju hüvitamist. Kostja teatas 27.03.2023 ja 03.04.2023 e-kirjadega

hagejale, et hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamiseks puudub alus (dtl 36-45).

Kuivõrd pooltel ei ole õnnestunud tekkinud vaidluse lahendamine kohtuväliselt, nõuab

hageja kostjalt lepingu täitmist kohtu kaudu (dtl 46-48).

5) Kostja kohustus vastavalt Lepingu tingimuste punktile 7.4. hüvitama hagejale

sõidukile või selle osa(de)le vahetult mõjunud ootamatu ja ettenägematu välise

mehhaanilise jõu, sh liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju.

6) 29.01.2023 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kostja sõiduk selliseid vigastusi,

mis ei tee otstarbekaks sõiduki taastamist. Vastavalt ValueExpert OÜ 28.08.2023

hindamisaktile (lisa 7, dtl 49-52) on sõiduki keskmiseks turuväärtuseks koos

käibemaksuga 18 000 eurot ehk käibemaksuta 15 000 eurot.

7) Tingimuste punktis 7.12.1. oli kokku lepitud, et kui kindlustusjuhtumi tõttu ei ole

sõiduki taastamine mõistlik, sõiduk on varastatud või röövitud ning sõidukile ei laiene

uusväärtuskindlustuse tingimused, hüvitatakse kindlustusvõtjale täiendavalt 5%

sõiduki kahjujuhtumi hetke turuväärtusest autovahetuskulude katteks.

2-23-12916

8) Seega oleks kostja pidanud hagejale 27.03.2023 hüvitama tingimuste punkti 7.4. ja

7.12.1. alusel 15 750 eurot, millest tuleb maha lahutada hageja omavastutus summas

200 eurot, kokku seega 15 550 eurot.

9) Kostjal puudus õiguslik alus keelduda hagejale kindlustushüvitise maksmisest

järgmistel põhjustel:

1. On ebaõige kostja 27.03.2023 kirjas väljendatud seisukoht, et sõiduki juht oli

„sõiduki kasutajate ringis ehk tal oli õiguslik alus bussi kasutada“. Sõiduki omanik

on sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt hageja ning K. L., kes juhtis

liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukit, ei ole hageja töötaja ega ka sõiduki

volitatud kasutaja, st sõidukit faktiliselt juhtinud isikul õiguslik alus sõiduki

kasutamiseks puudus. Sellises olukorras ei saa kuidagi asuda seisukohale, et

Sõidukit juhtinud isikut tuleks käsitleda „kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuna“.

Sõidukit hoiti hageja suletud valvega territooriumil ning seda oli õigus kasutada

vaid hageja lepingulistel töötajatel tööajal ning üksnes oma töökohustuste

täitmiseks Paldiski Lõunasadama territooriumil. Hageja töötajatel ei olnud õigus

kasutada sõidukit väljaspool sadama territooriumi, mida kinnitab mh asjaolu, et

liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus sõidukil kehtiv tehniline ülevaatus, sest LS

§ 1 lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusena liikumist teel, mis on suletud liikluseks, mh

sadamas, kus viib enda majandustegevust läbi hageja.

2. Kostja ei vabane lepingu täitmisest tingimuste punkti 11.1.4. kohaselt.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit omavoliliselt K. L., kellega hagejal

puuduvad mistahes lepingulised suhted ning hageja ei saa mistahes viisil vastutada

selle eest, et sõiduki juht oli väidetavalt joobes ja juhtimisõiguseta. Käesoleval

juhul ei ole hageja mistahes viisil lepingut ega enda hoolsuskohustust rikkunud.

3. Ei oma tähtsust, kus asusid sõiduki võtmed, kuivõrd antud juhul ei ole tegemist

tingimuste punktis 11.1.7. kirjeldatud olukorraga, kus sõiduk oleks varastatud

võtmete abil, mille hageja oli jätnud sõidukisse. Sõidukit ei varastatud, vaid hageja

valdust sõiduki üle rikuti õigusvastaselt hageja töötaja poolt, kes võttis ilma hageja

nõusoleku ja loata enda kasutusse sõiduki, mille võtmed töötaja edaspidi andis üle

õigusvastaselt K. L.ule.

4. Isegi, kui hageja oleks mistahes viisil rikkunud lepingu tingimusi, ei anna see

kostjale alust keelduda sõidukile tekitatud kahju hüvitamisest täies ulatuses

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152, p 14).

5. Kostja poolt lepingu alusel varakahju hüvitamisest keeldumine oleks vastuolus hea

usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2).

6. Kostja saaks nõuda tekitatud kahju välja K. L.’ult, kes põhjustas sõidukiga

liiklusõnnetuse. Seetõttu puudub kostjal sisuline põhjus keelduda lepingu

täitmisest, kuna lepingu täitmise kulud kuuluvad tema poolt hüvitamisele kahju

põhjustanud füüsilise isiku poolt (dtl 1-9; 276-281; 323-326).

10) Hageja on püüdnud vaidlust kostjaga lahendada kohtuväliselt ning hageja on selleks

kasutanud õigusabi ja kandnud õigusabikulusid järgnevalt: 1) 2023 märtsis 1273 euro

ulatuses, ilma käibemaksuta (arve 2300450 koos spetsifikatsiooniga, lisa 10, dtl 55-

56); 2) 2023 aprillis 893 euro ulatuses, ilma käibemaksuta (arve 2300635 koos

spetsifikatsiooniga, lisa 11, dtl 57-58); 3) 2023 mais 608 euro ulatuses, ilma

käibemaksuta (arve 23007446 koos spetsifikatsiooniga, lisa 12, 0,4 tunni ulatuses on

osutatud hagejale muud õigusabi; dtl 59-60); 4) 2023 juunis 114 euro ulatuses (arve

2-23-12916

2300948, lisa 13, õigusabi seisnes 0,6 tunni ulatuses suhtluses seoses lepituse

lahendiga; dtl 61). Seega on hageja kandnud kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid

kokku 2888 eurot, mida hageja palun kostjalt välja mõista (dtl 1-9).

11) Samuti on hageja esitanud kostja vastu 12.09.2023 (so hagiavalduse esitamise) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 803,27 eurot ja lisanduva viivise

nõude (dtl 1-9).

KOSTJA VASTUS

12) Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata (dtl 140-142; 306-310). Vastavalt

poolevahelisele kindlustuslepingule on kostja vabanenud kindlustushüvitise maksmise

kohustusest, kuna hagejale kuuluva sõidukiga põhjustas raske liiklusõnnetuse isik,

kellel polnud juhtimisõigust ja kes oli joobes. Isik sai auto enda valdusse jõudu

kasutamata hageja töötajalt – selleks lõi võimaluse viis, kuidas hageja sõidukit hoidis.

13) Kostja ei vaidle vastu pooltevahelise kindlustuslepingu olemasolule ega sisule ega

liiklusõnnetuse toimumisele kindlustatud sõidukiga. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel

juhtis sõidukit joobes ja juhtimisõiguseta K. L., kellele oli sõiduki valduse üle andnud

hageja töötaja. Traagilise liiklusõnnetuse ainsaks põhjuseks oligi see, et sõidukit juhtis

joobes ja juhtimisõiguseta isik. Keskkonnaagentuuri vaatlusandmete kohaselt ei

sadanud ja õhutemperatuur Paldiski piirkonnas oli plussis (dtl 163-164). Kostja

tugineb hageja enda poolt esitatud asjaolule, et sõiduk oli mõeldud kasutamiseks

üksnes Paldiski Lõunasadama kinnisel territooriumil. Sõiduki võtmed asusid sõidukis

ja hageja töötajal oli ligipääs sõidukile väljaspool tööaega.

14) Kostja ei vaidle vastu sellele, et sõiduki kahjustused olid nii ulatuslikud, et selle

taastamine ei ole otstarbekas.

15) Kostja ei võta omaks hageja faktiväidet sõiduki õnnetuse-eelse väärtuse kohta, mis

hagiavalduse kohaselt oli käibemaksuta 15 000 eurot. Ergo on juhtumi menetlemise

käigus tellinud asjatundja arvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt Rene Rästaselt

(lisa 9, dtl 177-205). Asjatundja arvamusest nähtuvalt oli sõiduki juhtumieelne väärtus

11 000 eurot koos käibemaksuga, mis teeb käibemaksuta summaks 9166,67 eurot.

16) Hageja nõuab hagis ka autovahetuskulu hüvitamist summas, mis vastab 5%le sõiduki

kahjujuhtumi hetke turuväärtusest. Pooltevahelise kindlustuslepingu alusel ei olnud

autovahetuskulu risk kindlustatud. Seda tõendab kindlustuspoliisi esimesel leheküljel

olev kindlustuskaitsete loetelu, milles vastav risk on tähistatud sõnaga „ei“: (dtl 10-

12).

17) VÕS § 444 mõttes on kolmandateks isikuteks kõik sellised isikud, kelle käitumist on

kindlustusvõtjal võimalik mõjutada, sh perekonnaliikmed, töövõtjad ja töötajad. Ka

kindlustuslepingu osaks olevate ERGO kindlustusteenuste üldtingimuste (kostja

vastuse lisa 1, dtl 143-158) punkti 8.1.3 kohaselt loetakse kindlustusvõtjaga

võrdsustatud isikuteks kindlustusvõtja juures töötavad isikud. Seega nii VÕS kui ka

pooltevahelise kindlustuslepingu osaks olevate kindlustustingimuste järgi ei või

kindlustusriski suurendada lisaks hagejale endale ka hageja töötaja.

18) LS § 33 lg 11 p 2 järgi on keeld juhtida sõidukit joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis või anda juhtimist üle sellises

seisundis isikule. Samuti keelab LS § 33 lg 11 p 3 anda mootorsõiduki juhtimist üle

2-23-12916

isikule, kellel puudub selle sõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. ERGO

kaskokindlustuse tingimused ette mitmeid muidki olulisi kindlustusvõtja kohustusi, sh

punktides 8.1.7 ja 8.1.8 kohustused lukustada sõiduk ning mitte hoida sõiduki võtmeid

nii, et neid saab kergesti hõivata, sh mitte hoida neid sõidukis. Käesoleval juhul viis

võtmete sõidukis hoidmine selleni, et purjus seltskond eesotsas hageja töötajaga sai

võtta sõiduki enda valdusse ja minna sellega joovet eirates sõitma.

19) Kindlustusriski suurendamise keelu rikkumine toob VÕS § 445 lg 2 järgi kaasa selle,

et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu

tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub

pärast kindlustusriski suurenemist. ERGO kaskokindlustuse tingimuste punkti 11.1.1

kohaselt vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest osaliselt või

täielikult, kui kindlustusvõtja on jätnud täitmata samade tingimuste punktis 8.1

nimetatud kohustused. Tingimuste punkti 11.1.4 järgi on täitmiskohustusest

vabanemise aluseks nii sõidukijuhi joove kui ka juhtimisõiguse puudumine.

Samasugune mõju on punkti 11.1.7 alusel sellel, kui sõiduki võti on enne

kindlustusjuhtumit väljunud kindlustusvõtja valdusest.

20) Hageja töötaja, kelle käitumine on võrdsustatud hageja kui kindlustusvõtja

käitumisega, võttis hageja sõiduki ja viis selle välja Paldiski Lõunasadama piiratud

territooriumilt. Hageja töötaja andis sõiduki juhtimise üle juhtimisõiguseta ja joobes

K. L.ule. Autolinki töötaja viibis ka ise õnnetuse ajal sõidukis, mis annab tunnistust

sellest, et K. L. ei asunud sõidukit juhtima jõudu kasutades ega hageja töötaja

teadmata. Nendel asjaoludel toimus raske liiklusõnnetus. Need mitte ei kasvatanud

kahju suurust või juhtumi tõenäosust, vaid ilma nendeta poleks selline õnnetus üldse

olnud võimalik.

21) Seetõttu on kostja nii VÕS § 445 lg 2 alusel kui ka kindlustuslepingu tingimuste järgi

vabanenud täies ulatuses kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Kindlustusriski

suurendamine on kahju tekkimise ainus põhjus. Kostja olulisim etteheide hagejale

seisneb selles, et hagejaga võrdsustatud isik (töötaja) andis vabatahtlikult sõiduki

juhtimise üle juhtimisõiguseta ja joobes isikule. Seega on tegemist samasuguse

olukorraga, nagu oleks hageja ise andnud sõiduki sõitmiseks juhtimisõiguseta ja

joobes K. L.ule. Sellises olukorras on kahju sündinud täielikult kindlustusvõtja

kontrolli all oleva asjaolu tõttu. Taolistel juhtudel pole kindlustusandjal

täitmiskohustust.

22) Kostja ei nõustuda hageja väitega, nagu olnuks K. L.u valdus sõiduki üle omavoliline.

Sõiduki otsese valduse võttis esmalt hageja töötaja. Tema valdus ei olnud hageja

suhtes omavoliline, sest hageja oli talle ise valduse lubanud. Autolinki töötaja, kes oli

saanud sõiduki valduse, andis sõiduki omakorda vabatahtlikult üle K. L.ule.

23) Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi. Seega ei ole Autolinkil Ergo vastu ka kahjuna

kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel. Samuti ei saa

hüvitamiskohustuse puudumise tõttu kohtueelselt õigusabikulult arvestada viivist (dtl

140-142, 306-310).

MENETLUSE KÄIK

2-23-12916

24) Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 14.11.2023 (dtl 63-66).

25) Käesolevas tsiviilasjas on toimunud kaks kohtuistungit: 05.03.2024 (dtl 290-296) ja

22.05.2024 (dtl 344-356).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26) Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub

seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt.

27) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



23.12.2022 sõlmisid hageja (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja)

kindlustuslepingu, mille esemeks oli sõiduk Ford Transit xxxx, registrinumbriga xxxx

(sõiduk) (dtl 10-12).



Kindlustuslepingu kohta väljastati ERGO kaskokindlustuse poliis nr xxxx, mille

kohaselt oli hageja omavastutus 200 eurot ja käibemaksu ei arvestata kahjusumma

hulka ulatuses, millises osas hüvitise saamiseks õigustatud isikul on õigus see tagasi

saada või tasaarveldada. Lepingu kohaselt kindlustati sõiduk mh mehaanilise jõu riski

vastu, mis on defineeritud lepingu osaks olevate ERGO kaskokindlustuse tingimuste

KT.0959.20 (kehtivad alates 06.06.2022) punkti 7.4. kohaselt järgnevalt: „Hüvitatakse

sõidukile või selle osa(de)le vahetult mõjunud ootamatu ja ettenägematu välise

mehhaanilise jõu, sh liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju“ (dtl 12-29).



29.01.2023 toimus liiklusõnnetus, milles osales hageja sõiduk, mida juhtis K. L.

(isikukood xxxx). Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid kaks sõidukis viibinud isikut,

kellest üks - A. A. (isikukood xxxx) - oli hageja töötaja (dtl 312-317 – 01.03.2024

kohtuotsus, jõustus 09.03.2024).



Hageja esitas kostjale 10.02.2023 teate kindlustusjuhtumi toimumise kohta ning

taotles kostja poolt lepingu alusel sõidukile tekitatud kahju hüvitamist. 27.03.2023

teatas kostja hagejale, et tal puudub alus hageja kindlustushüvitise taotluse

rahuldamiseks (dtl 30-31). Hageja põhjendas enda seisukohti kostjale veelkord

30.03.2023 kirjas (dtl 32-35). Kostja vastas 03.04.2023 e-kirjaga, et jääb enda otsuse

juurde (dtl 36-45).

28) Käesolevas asjas vaidlevad pooled kokkuvõtlikult selle üle, milles kindlustuslepingus

kokku lepiti ning kas kostja kindlustusandjana on vabanenud kindlustuslepingu

täitmise kohustusest. Vaidluse all on ka kahju suuruse küsimus, sh sõiduki turuväärtus

ja autovahetuskulu nõude põhjendatus. Samuti peab kohus andma hinnangu hageja

kohtumenetluse eelsete õigusabikulude ning viivise nõudele.

29) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse

tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-23-12916

TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas

menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.

30) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik

(kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu

tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või

täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik

(kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

31) Ergo Kaskokindlustuse lepingu tingimuste punkt 7.4. ja kindlustuspoliisi kohaselt

kohustus kostja hüvitama hagejale sõidukile või selle osa(de)le vahetult mõjunud

ootamatu ja ettenägematu välise mehhaanilise jõu, sh liiklusõnnetuse tagajärjel

tekkinud kahju (dtl 10-29).

32) VÕS § 444 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma

kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle

suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. Õiguskirjanduses on selgitatud, et

selle sätte mõttes on isikuteks, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, oluliselt laiem ring

isikuid kui TsÜS §-s 132 või VÕS §- s 1054 nimetatud. VÕS § 444 mõttes on

kolmandateks isikuteks kõik sellised isikud, kelle käitumist on kindlustusvõtjal

võimalik mõjutada, sh perekonnaliikmed, töövõtjad ja töötajad. (Võlaõigusseadus III.

Kommenteeritud väljaanne. P.Varul jt. 2021. § 444, komm 3.2).

33) Kindlustuslepingu osaks on ERGO kindlustusteenuste üldtingimused (dtl 143-158),

mille punkti 8.1.3 kohaselt loetakse kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuteks

kindlustusvõtja juures töötavad isikud. Punktis 8.2 on märgitud, et kui sellised

kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikud ei täida kindlustuslepingut, loetakse, et

kindlustusvõtja on jätnud lepingu täitmata (dtl 143-158). Üldtingimuste 8. peatüki

juures on selgitatud, et Ergo ootab võrdsustatud isikutelt samasugust hoolsust ja

heaperemehelikkust nagu ka kindlustusvõtjalt. Nad on samuti kohustatud kinni pidama

kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest,

juhenditest jms, samuti kindlustuslepingus määratud ohutusnõuetest. Seega VÕS järgi

kui ka kindlustuslepingu osaks olevate kindlustustingimuste järgi ei või kindlustusriski

suurendada lisaks hagejale ka hageja töötaja (dtl 143-158).

34) Hageja Autolink Group AS raudtee osakonna juhi J. T. õiendist nähtub, et Paldiski

Lõunasadama territooriumi näol on tegemist liikluseks suletud alaga, kuhu on

võimalik pääseda vaid Autolink Group AS loal. Paldiski Lõunasadamas kasutatakse

sõidukeid Autolink Group AS töötajate poolt tööülesannete täitmiseks, mistõttu, kuna

tegemiseks ei ole liiklemiseks ettenähtud alaga, ei järgita sõidukite kasutamisel kõiki

Liiklusseaduse nõudeid, mh ei ole kõigil sõidukitel tehtud tehnilist ülevaatust.

Autolink Group AS kehtiva töökorralduse kohaselt (töökorraldused antakse töötajatele

suuliselt) peavad kõik Paldiski Lõunasadama töötajad jätma peale tööülesannete

täitmist sõidukid Paldiski Lõunasadamasse koos võtmetega, mida hoitakse autos.

Seetõttu pidi ka tema alluvuses töötav A. A. (isikukood xxxx), kellel oli õigus

kasutada vaid tööülesannete täitmiseks kaubikut Transit xxxx, registreerimisnumbriga

xxxx, jätma sõiduki peale tööpäeva lõppu Paldiski Lõunasadama territooriumile.

Töötajal A. A.il mistahes õigust kaubiku kasutamiseks väljaspool tööaega ja Paldiski

Lõunasadama territooriumit ei olnud (dtl 282).

2-23-12916

35) 01.03.2024 kriminaalasja nr xxxx kohtuotsusest (dtl 312-317, jõustus 09.03.2024)

nähtub, et K. L. (isikukood: xxxx) tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 422 lg

2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises seoses mootorsõiduki

juhtimisega juhtimisõiguseta, joobeseisundis ja olukorda arvestades ebakohase

kiirusega. Süüdistuse kohaselt juhtis K. L. 29.01.2023 ajavahemikul 00:40-01:09

Harjumaal Lääne-Harju vallas Tallinn-Paldiski maanteel mootorsõidukit Ford Transit,

reg märk xxxx, liikudes sellega Keila Olerex tankla juurest Paldiski linna suunas.

Koos A. A.iga vahetult enne sõitmist alkoholi tarbinud isikuna oli K. L. teadlik, et

tema on alkoholijoobes, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud.

Liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest tingituna kaotas K. L. 29.01.2023 kella 01:08-

01:09 ajal Tallinn-Paldiski maantee 41. kilomeetril Kersalu külas Kuusemetsa talu

juures sirgel, tasasel, märja asfaltkattega teelõigul juhitavuse mootorsõiduki Ford

Transit, reg märk xxxx, üle, mistõttu kaldus mootorsõiduk, ühekordset pidevjoont

ületades, vastassuunavööndisse, seejärel sõitis vasakule sõiduteelt välja ning põrkas

kokku puuga (dtl 312-317).

36) Puudub vaidlus, et A. A. oli hageja töötaja ja K. L. ei olnud hageja töötaja. Samuti

puudub vaidlus selles, et Paldiski Lõunasadama territooriumile, mis on suletud ala,

võis minna vaid hageja loal ning sõiduki võtmeid hoiti sõidukis. Töötajatel ei olnud

töövälisel ajal õigust kasutada hageja sõidukeid, samuti ei olnud õigust kasutada

sõidukeid väljaspool Paldiski Lõunasadama territooriumit (dtl 282). Vaidlustamata

asjaoludel siiski hageja töötaja A. A., koos K. L.uga, ööl vastu 29.01.2023 hagejale

kuuluvale territooriumile läks. Kohtuotsusest (dtl 312-317) nähtub, et hageja sõidukit

juhtis 29.01.2023 ajavahemikul kell 00:40 kuni 01:09 K. L., kes põhjustas

liiklusõnnetuse.

37) ERGO kaskokindlustuse tingimuste punkt 8.1.3 alusel (dtl 13-29) on kindlustusvõtjal

kohustus selgitada kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi isikule, kelle valdusse või

kasutusse sõiduk antakse. Hageja osakonna juhi J. T. õiendist nähtub, et töötajatele

selgitatakse ja tutvustatakse kehtivat töökorraldust seoses sõidukitega ja võtmete

hoidmisega ning territooriumil viibimisega (dtl 282). ERGO kaskokindlustuse

tingimuste (dtl 13-29) punktides 8.1.7 ja 8.1.8 nähakse ette kohustused lukustada

sõiduk ning mitte hoida sõiduki võtmeid nii, et neid saab kergesti hõivata, sh mitte

hoida neid sõidukis. Antud sätte puhul tuleb silmas pidada, et Paldiski Lõunasadam on

liikluseks suletud territoorium, kuhu pääseb vaid hageja loal ning töövälisel ajal ei ole

lubatud ka töötajatel territooriumil viibida.

38) VÕS § 444 sätestab, et kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma

kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle

suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. VÕS § 445 lg 2 alusel, kui

kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb

kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva

asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum

toimub pärast kindlustusriski suurenemist. ERGO kindlustusteenuste üldtingimuste 8.

peatüki juures on selgitatud, et kui kindlustusvõtjaga võrdsustatud isik on kohustusi

rikkunud, on Ergol õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda (dtl 143-158).

39) Kohus leiab, et hageja töötaja näol on tegemist kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuga.

Hageja vastutab enda töötajate tegevuse eest VÕS § 444 ja kindlustuslepingu sätete

kohaselt.

2-23-12916

40) Puudub vaidlus, et sõidukit juhtis liiklusõnnetuse hetkel K. L., mitte hageja töötaja.

Kohtu hinnangul ei vastuta hageja VÕS § 444 ja kindlustuslepingu järgi kolmanda

isiku – K. L.u – tegevuse eest. Hageja ei pidanud temale kindlustuslepingu

üldtingimuste punkti 8.2. (dtl 143-158) kohaselt selgitama kindlustuslepingust

tulenevaid kindlustusvõtja kohustusi. K. L. ei ole kindlustuslepingu üldtingimuste

punktis 8.1.3. nimetatud isik. Sõidukit juhtinud K. L.ut ei saa käsitleda

kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuna. Sõidukit hoiti hageja suletud valvega

territooriumil ning seda oli õigus kasutada vaid hageja lepingulistel töötajatel tööajal

ning üksnes oma töökohustuste täitmiseks Paldiski Lõunasadama territooriumil.

Hageja töötajatel ei olnud õigus kasutada sõidukit väljaspool sadama territooriumi,

mida kinnitab mh asjaolu, et liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus sõidukil kehtiv

tehniline ülevaatus, sest LS § 1 lg 4 kohaselt ei käsitleta liiklusena liikumist teel, mis

on suletud liikluseks. Kuigi sõidukis viibis liiklusõnnetuse toimumise ajal ka hageja

töötaja, kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel surma, puudus tal õigus sõidukit kasutada

väljaspool tööaega ning väljaspool Paldiski Lõunasadama territooriumi.

41) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 alusel vastutab isik teise isiku

käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast

tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või

kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku

majandus- või kutsetegevusega. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab isik

samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda

isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud

on seotud selle kohustuse täitmisega. Hageja ei vastuta TsÜS § 132 lg 1 kohaselt K.

L.u tegevuse eest ehk tema poolt 29.01.2023 liiklusõnnetuse põhjustamise eest.

42) Kohtu hinnangul ei ole hageja kindlustusriski suurendanud VÕS § 444 kohaselt,

mistõttu ei vabane kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest VÕS § 445

lg 2 alusel. Hageja ei ole enda hoolsuskohustust rikkunud. Hagejal ei olnud võimalik

ette näha, et tema majandus- ja kutsetegevuse raames sadama territooriumil kasutatav

sõiduk (millel ei olnud teostatud muu hulgas tehnilist ülevaatust) võidakse viia tema

tahte vastaselt sadama territooriumilt välja. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta,

millisel viisil käitus hageja töötaja A. A.i sadama territooriumilt sõidukiga lahkumisel

enne 29.01.2023 toimunud liiklusõnnetust. On vaid teada, et K. L.ul puudus õigus

hageja sõidukit kasutada, tal ei olnud selleks hageja luba, samuti ei omanud ta

juhtimisõigust ning ta oli alkoholijoobes. K. L.ul ei olnud hageja kui sõiduki valdaja

luba ega nõusolekut kasutada hageja sõidukit ei sadama territooriumil ega väljaspool

seda. Sellist nõusolekut ja luba ei ole hageja andnud ka enda töötajale. Raske ning

traagilise liiklusõnnetuse tagajärjel said surma kaks võimalikku sündmuse tunnistajat,

sh hageja töötaja. Hageja ei saanud sellist sündmuste kulgu kindlustuslepingu

sõlmimisel ega ka lepingu sõlmimise järgselt kuidagi mõistlikult ette näha; hageja ei

saanud rakendada sellise asjaolu ärahoidmiseks mistahes meetmeid. Hagejal ei olnud

kuidagi võimalik mõjutada K. L.u käitumist või tegutsemisviisi.

43) Sõiduki liiklusõnnetuse näol on tegemist kindlustusjuhtumiga, mil VÕS § 422 lg 1

alusel ja kindlustuslepingust tulenevalt on kindlustusandjal kohustus tasuda hagejale

kui kindlustusvõtjale kindlustushüvitis (dtl 10-12).

2-23-12916

44) Poolte vahel on vaidlus kindlustushüvitise suuruse üle. Hageja tugineb

kindlustushüvitise hindamisel sõiduki väärtusele 15 000 eurot ilma käibemaksuta ehk

18 000 eurot koos käibemaksuga (dtl 1-9). Hageja on tellinud sõiduki turuväärtuse

hindamiseks hindamisakti ValueExpert OÜ-lt, mille kohaselt on sõiduki väärtus 15

000 eurot ilma käibemaksuta (dtl 49-52). Seejuures on hindamisel arvestatud, et auto

on ostetud uuena Eestist eritellimusena, istekohti on 6 ja tegemist on nelikveduga.

Hindaja on võtnud aluseks Saksamaal pakutavaid samaliigilisi kaubikuid (4 tk), kuna

Eestis ei olnud müügil sama modifikatsiooniga sõidukeid Ford Transit (dtl 49-52).

45) Kostja on tellinud omapoolse asjatundja arvamuse riiklikult tunnustatud sõidukite

hindamise eksperdilt. Arvamusest nähtub, et sõiduki väärtus oli 2023 juunis koos

käibemaksuga umbes 11 000 eurot ehk ilma käibemaksuta 9166,67 eurot (dtl 177-

205).

46) Kohus ei saa asuda seisukohale, et üks vastavatest sõiduki turuväärtuse hindamise

ekspertiisist/hinnangust oleks usaldusväärsem kui teine. Ühes hindamisaktis on

aluseks võetud Saksamaal müüdavad sama modifikatsiooniga sõidukid (kokku 4

sõidukit; dtl 49-52) ja teises on võetud aluseks Eestis müüdav sõiduk (ekspertiisi

läbiviimisel on olnud müügis vaid üks sarnaste näitajatega sõiduk, dtl 177-205). Kohtu

hinnangul tuleks hageja sõiduki õigeks keskmise turuväärtuse leidmiseks arvutada

mõlema hindamisakti alusel välja sõiduki turuväärtuse keskmine (ilma

käibemaksuta). Sellisel viisil oleks võrreldavaid sõidukeid rohkem ning omavahel

saaksid võrreldud nii Eestis kui Saksamaal müüdavad sama modifikatsiooni ja

näitajatega sõidukid. Arvutuskäik: 15 000 + 9167 = 24167 : 2 = 12 084 eurot. Seega

peab kohus esitatud tõenditest tulenevalt hageja sõiduki keskmiseks turuväärtuseks 12

084 eurot (ilma käibemaksuta).

47) Hageja on esitanud kostja vastu autovahetuskulu nõude summas 750 eurot, millest on

maha arvestanud 200 euro suuruse kindlustuslepingust tuleneva omavastutuse (dtl 1-

9). Kindlustuspoliisist nähtub, et autovahetuskulu risk ei olnud pooltevahelise

kindlustuslepinguga kindlustatud (dtl 10-12). Tegemist on kindlustuskaitsega, mida

hageja ei olnud valinud ja mis oli kindlustuspoliisil tähistatud sõnaga „Ei“. Ergo

kaskokindlustuse poliisist nr xxxx nähtub kindlustuskaitse ulatus ning kindlustuskaitse

all ei ole autovahetuskulu hüvitamine. Pooled on enne lepingu sõlmimist

kindlustuskaitse ulatuse läbi rääkinud ja hageja tahe on olnud mitte panna

kindlustuskaitse alla autovahetuskulu hüvitamist (dtl 10-12). Seega ei ole hageja

autovahetuskulu nõue põhjendatud ning selles osas tuleb hageja nõue jätta

rahuldamata.

48) Hageja on kostja vastu esitanud ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise

nõude summas 2888 eurot (dtl 1-9).

49) Puudub vaidlus selles, et enne kohtumenetlust toimus poolte vahel 2023 juunis Eesti

Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja vahendusel lepitusmenetlus (dtl 46-48).

Kindlustuslepitaja tegi pooltele 11.06.2023 ettepaneku kaaluda kindlustusandjal kahju

osalist hüvitamist, millest kindlustusandja 13.06.2023 keeldus, mistõttu loeti lepitus

2-23-12916

edutuks ja lepitusmenetlus lõpetati 19.06.2023. Seejuures oli lepitaja seisukohal, et

vaidluse saaks lahendad avaldaja nõude osalise rahuldamisega (dtl 46-48).

50) Selleks, et lahendada tekkinud vaidlus kohtuväliselt, on hageja kasutanud

kohtumenetluse eelselt õigusabi ning kandnud vajalikke ja põhjendatud

õigusabikulusid järgnevalt: 1) 2023 märtsis 1273 euro ulatuses, ilma käibemaksuta

(arve 2300450 koos spetsifikatsiooniga, lisa 10, dtl 55-56); 2) 2023 aprillis 893 euro

ulatuses, ilma käibemaksuta (arve 2300635 koos spetsifikatsiooniga, lisa 11, dtl 57-

58); 3) 2023 mais 608 euro ulatuses, ilma käibemaksuta (arve 23007446 koos

spetsifikatsiooniga, lisa 12, 0,4 tunni ulatuses on osutatud hagejale muud õigusabi; dtl

59-60); 4) 2023 juunis 114 euro ulatuses (arve 2300948, lisa 13, õigusabi seisnes 0,6

tunni ulatuses suhtluses seoses lepituse lahendiga; dtl 61). Seega on hageja kandnud

kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kokku 2888 eurot, mida hageja palun kostjalt

välja mõista (dtl 1-9).

51) VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult nõuda ka kohtumenetluse-eelsete

õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud

kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju

olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (vt Riigikohtu otsus asjs nr 3-2-

1-79-08, p 18). Hageja on taotlenud kostjalt ka kohtueelses menetluses õigusabile

kulunud 2888 euro väljamõistmist. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju

hõlmab muuhulgas kulusid kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks. Nimetatud säte võimaldab kannatanul nõuda kahju tekitanud

isikult ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist juhul, kui on täidetud

kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, s.o eelkõige kahju

olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

52) Kohus leiab, et hageja poolt Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi OÜ makstut tuleb

käsitleda hageja otsese varalise kahjuna ning nimetatud kahju tekkimine on

põhjuslikus seoses kostja käitumisega, kes keeldus põhjendamatult hagejale

kindlustushüvitise tasumisest. Kui kostja oleks kohtumenetluse eelselt tasunud

kindlustushüvitise või nõustunud kindlustuslepitaja ettepanekuga lepitusmenetluses,

siis ei oleks hagejal tekkinud vähemalt sellises ulatuses vajadust kohtumenetluse

eelseteks õigusabikuludeks, nagu need on tekkinud.

53) Kohtupraktikas on leitud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib

aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on

seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-138-10, p 29; nr 3-

2-1-84-14). Seega on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg

1 alusel kahjuna hüvitatavad.

54) Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kõiki hageja kohtumenetluse eelseid

õigusabikulusid kogusummas 2888 eurot, advokaadi tunnihinnaga 190 eurot. Kohus ei

hinda minutilise täpsusega ostutatud õigusabiteenuse põhjendatust ja vajalikkust, vaid

annab hinnangu tervikuna, arvestades käesoleva vaidluse mahtu ja spetsiifikat. Kohus

2-23-12916

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kõik kohtumenetluse eelsed õigusabikulud

summas kogusummas 2888 eurot, kuna need kulud on tervikuna olnud vajalikud ja

põhjendatud.

55) Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 alusel

lisanduvat viivist põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning

edasi VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras (dtl 1-9).

56) VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Tingimuste punktis 9.1.4. oli kokku lepitud, et kostja oli

kohustatud tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse viivitamatult, kuid

mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul, alates kõigi nõutavate dokumentide

saamisest ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemisest (dtl 13-29).

Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamist 10.02.2023 ja vastas kostja poolt esitatud

küsimustele 22.03.2023 (dtl 36-45). Seega oleks kostja pidanud tegema otsuse

hagejale kindlustushüvitis hüvitamiseks 27.03.2023. Hageja saab nõuda kostjalt viivist

vastavalt VÕS § 113 ja § 94 alusel alates 28.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni

13.09.2024. Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kindlustushüvitise 12084 eurot.

57) Seega on kostja olnud perioodil 27.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.09.2024

viivituses 537 päeva ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis 2119,18 eurot.

58) Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka veel mitte sissenõutavaks muutunud

viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni

ning edasi võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.

59) Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja:



kindlustushüvitise 12 084 eurot;



kohtumenetluse eelsed õigusabikulud summas 2 888 eurot;



sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt (12 084 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

27.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 13.09.2024 summas 2119,18 eurot;



viivise põhivõlgnevuselt (12 084 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 14.09.2024 kuni põhinõude (12 084 eurot)

täitmiseni.

60) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab

kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja õigeks

lahendamiseks tähtsust.

Menetluskulude jaotus

61) Kohus rahuldab hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse

osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud

üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda,

kes kompromissiga ei nõustunud.

2-23-12916

62) Pooled on kohtumenetluses teinud vastastikku kompromissettepanekuid asja

lahendamiseks menetlusökonoomilisemalt kompromissi sõlmimise teel. Hageja on

teinud ettepaneku, et kostja tasuks hagejale vaidluse lõpetamiseks kompromissi korras

15 000 eurot ning kostja on vastukaaluks teinud omapoolse ettepaneku tasuda hagejale

3000 eurot (vt 05.03.2024 kohtuistungi protokoll, dtl 290-296).

63) Kohus tegi pooltele TsMS § 4 lg 4 kohaselt samuti kompromissettepaneku 05.03.2024

kohtuistungil: kostja tasub hagejale 10 000 eurot ning poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda (va hagejale tagastatav pool tasutud riigilõivust) (dtl 290-296).

64) Kohtu 05.03.2024 kompromissettepanekuga nõustus 19.03.2024 hageja (dtl 302), kuid

kostja teatas 18.03.2024, et ei nõustu kohtu kompromissettepanekuga (dtl 299).

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et juba enne kohtumenetlust toimus poolte vahel 2023

juunis Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustuslepitaja vahendusel lepitusmenetlus

(dtl 46-48), mis ebaõnnestus kostja vastuseisu tõttu. Kindlustuslepitaja tegi pooltele

11.06.2023 ettepaneku kaaluda kindlustusandjal kahju osalist hüvitamist, millest

kindlustusandja 13.06.2023 keeldus, mistõttu loeti lepitus edutuks ja lepitusmenetlus

lõpetati 19.06.2023. Seejuures oli lepitaja seisukohal, et vaidluse saaks lahendad

avaldaja nõude osalise rahuldamisega (dtl 46-48).

65) Kohtupraktikas on leitud, et kohus võib TsMS § 163 lg 2 järgi kaaluda

kompromissiettepaneku korral TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude

jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus

kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu,

et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. See

tähendab, et TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et

menetluskulude jaotus oleks õiglane (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-18-17, p 17).

66) Hageja esitas 12.09.2023 hagiavalduses kostja vastu põhinõudeks 18 438 eurot (dtl 1-

9). Kohus rahuldab käesoleva otsusega hageja nõudest 12 084 eurot

(kindlustushüvitise nõude) ja 2888 eurot (kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

hüvitamise nõude), so kokku 14 972 eurot (lisaks viivise nõude). Seega rahuldab

kohus hagi sarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud

kostja (15 000 eurot; dtl 290-296). Kohtu arvates on kostja, keeldudes kohtumenetluse

eelselt kindlustuslepitaja lepitusmenetlusest ja ka kohtumenetluses nii hageja kui

kohtu kompromissettepanekust, põhjendamatult venitanud käesoleva vaidluse

lahendamist. Sellest tulenevalt on õiglane jätta TsMS § 163 lg 2 kohaselt kõik

tsiviilasja nr 2-23-12916 menetluskulud kostja kanda.

67) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude

jaotust ettenägevas kohtulahendis.

68) TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:

1)

kohtuotsuses

või

menetlust

lõpetavas

määruses

või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei

2-23-12916

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude

suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

69) Käesolevas asjas määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177

lg 2 sätestatud korras.

70) TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus määrab poolte menetluskulud

põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik