2-21-20193/69 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVõtta vastu Aspen Grupp OÜ loobumine nõudest 9731,10 euro ulatuses (sh põhivõlg 357,82 eurot) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja 29. detsembri 2023 seisuga põhivõlg 31 500,25
Legislator headnote
AI generated2-21-20193/69 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: detsembri 2023 seisuga põhivõlg 31 500,25
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number
2-21-20193
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
13. september 2024, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Aspen Grupp OÜ hagi PREV OÜ vastu võlgnevuse ja
viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
45 063,06 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aspen Grupp OÜ (registrikood 11317, e-post
infpo@aspen.ee); esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (e-
post: raul@abtalts.ee)
Kostja: PREV OÜ (registrikood 14853309; e-post:
indrek@parnurev.ee); seaduslik esindaja Indrek Pappa;
lepinguline esindaja Andrus Viilver
(e-post:
andrus@munga.ee)
Menetlusviis/ Kohtuistung
11. mai 2023, osalesid adv Raul Talts ja Andrus Viilver,
poolte nõusolekul menetlus jätkus kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu Aspen Grupp OÜ loobumine nõudest 9731,10 euro ulatuses (sh põhivõlg 357,82 eurot)
ning lõpetada selles osas menetlus.
2. Ülejäänud osas rahuldada Aspen Grupp OÜ hagi PREV OÜ vastu osaliselt.
3. Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja 29. detsembri 2023 seisuga põhivõlg 31 500,25
eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6515,41 eurot. PREV OÜ on nende solidaarselt vastutav
Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16.
juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise
eest.
4. Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised põhivõlgnevuse summalt (29.
detsembri 2023 seisuga 31 500,25 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates
30. detsembrist 2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui 24
990,65 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382)
tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja
mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
5. Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja Aspen Grupp OÜ Pärnu Maakohtu tsiviilasjas
2-19-150 kantud menetluskulud summas 710,14 eurot ja 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks
muutunud viivised menetluskuludelt summas 145,78 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu
REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli
2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
2-21-20193
6. Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised p-s 5 märgitud menetluskulude
summalt (710,14 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 30. detsembrist
2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui põhinõude summas.
PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-
19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud
eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
7. Hageja menetluskuludest jääb 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad
täies ulatuses tema enda kanda. Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse
jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse
apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist kohtuistungil.
Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse
esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses
sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1. Aspen Grupp OÜ esitas 28. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule hagi PREV OÜ vastu võlgnevuse ja
viivise väljamõistmiseks.
2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja Aspen Grupp OÜ tellijana ja Pärnu REV Ehitus OÜ
töövõtjana sõlmisid 05. märtsil 2018 töövõtulepingu nr 18-03 Tallinnas Ülemiste kaubanduskeskuse
Rimi kaupluse suletud osas katusekonstruktsioonide ja sellega seotud kommunikatsioonide
lammutustööde teostamiseks.
3. Pärnu REV Ehitus OÜ lammutas ja vedas ära lepingus sätestatud koguses ehituskonstruktsioonid.
Aspen Grupp OÜ korraldas Pärnu REV Ehitus OÜ kulul prügikonteinerite tühjenduse ja prügi
utiliseerimise kogumaksumusega 10 760 eurot, millele lisandub käibemaks. Pärnu REV Ehitus OÜ
teostas lisatöid Aspen Grupp OÜ tellimusel, mille osas tehti lepingujärgsest tasust mahaarvamine
kogusummas 30 675 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku kuulus Pärnu REV Ehitus OÜ poolt
lepingu alusel lõppastmes tasumisele 40 085 eurot (60 000 + 10 760 – 30 675), millele lisandub
käibemaks, s.o kokku 48 102 eurot.
4. Pärnu REV Ehitus OÜ lepingujärgset tasu ei tasunud, mistõttu esitas Aspen Grupp OÜ 28. juunil
2018 nõude lepingujärgse tasu saamiseks kogusummas 48 102 eurot.
13. juulil 2018 sõlmisid Aspen Grupp OÜ ja Profintec OÜ kokkuleppe, millega Profintec OÜ kohustus
täitma Pärnu REV Ehitus OÜ töövõtulepingust nr 18-03 tuleneva nõude 48 102 eurot Aspen Grupp
OÜ ees ning tasuma võlgnetava summa maksegraafiku alusel. Profintec OÜ tasus 13. juuli 2018
kokkuleppe alusel Aspen Grupp OÜ-le kokku 15 000 eurot ehk maksegraafiku esimesed kolm makset.
Profintec OÜ ei tasunud järgnevaid makseid mille tähtajad olid 31. august 2018, 15. september 2018 ja
30. september 2018.
5. 30. augustil 2018 sõlmisid Aspen Grupp OÜ ja Pärnu REV Ehitus OÜ kokkuleppe nr 300818,
millega Aspen Grupp OÜ võttis tagasi 28. juuni 2018 esitatud töövõtutasu maksmise nõude.
Samaaegselt leppisid Aspen Grupp OÜ ja Pärnu REV Ehitus OÜ kokku, et Pärnu REV Ehitus OÜ jääb
2-21-20193
garandina VÕS § 155 tähenduses garanteerima Aspen Grupp OÜ ja Profintec OÜ vahel 13. juulil 2018
sõlmitud kokkulepet.
6. Pärnu REV Ehitus OÜ ega Profintec OÜ võlgnevust Aspen Grupp OÜ ees ei likvideerinud, mistõttu
pöördus Aspen Grupp OÜ Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ vastu kohtusse võlgnevuse ja
viiviste nõudes (tsiviilasi nr 2-19-150).
7. Pärnu Maakohus tsiviilasjas 16. juuli 2020 otsusega rahuldas Aspen Grupp OÜ hagi. Kohus mõistis
Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt Aspen Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse
33 102 eurot ja viivise seisuga 15. juuli 2020 summas 4668,46 eurot. Kohus mõistis Pärnu REV OÜ-lt
ja Profintec OÜ-lt solidaarselt Aspen Grupp OÜ kasuks välja ka viivise alates 16. juulist 2020
tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid
viiviseid kokku mitte rohkem kui põhivõlg s.o 33 102 eurot. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt
Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ kanda ning mõistis neilt välja Aspen Grupp OÜ menetluskulud
3830 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse
jõustumisest kuni täitmiseni.
8. Pärnu REV Ehitus OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-19-150 maakohtu 16. juuli 2020 otsuse peale
apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus 19. aprilli 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-150 jättis
Pärnu REV Ehitus OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohus mõistis Pärnu REV Ehitus OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja apellatsiooniastme
menetluskulude hüvitise 1567 eurot 80 senti ja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Tsiviilasjas nr 2-19-150 tehtud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 19.
aprilli 2021 otsus nr 2-19-150 jõustusid Riigikohtu 01. novembri 2021 määrusega, millega ei võetud
Pärnu REV Ehitus OÜ kassatsioonkaebust menetlusse.
9. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert algatas Aspen Grupp OÜ 02. novembri 2021 täitmisavalduse alusel
Pärnu REV Ehitus OÜ suhtes Pärnu Maakohtu 16.07.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-19-150 tulenevates
nõuetes täiteasja nr 176/2021/3169 ja OÜ Profintec suhtes Pärnu Maakohtu 16.07.2020 otsusest
tsiviilasjas nr 2-19-150 tulenevates nõuetes täiteasja nr 176/2021/3170. Kohtutäitur algatas eraldi
täiteasjad seetõttu, et võlgnikud olid eraldiseisvad isikud, olgugi, et nõue oli solidaarne.
10. Pärnu REV Ehitus OÜ ega Profintec OÜ otsuseid täielikult täitnud ei ole, s.t Aspen Grupp OÜ-le
väljamõistetud põhivõlgnevust koos viivisega ega ka Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega
väljamõistetud menetluskulusid koos viivisega täies mahus tasutud ei ole. Täitemenetluses nr
176/2021/3169 on Aspen Grupp OÜ-le laekunud 6626,22 eurot. Täitemenetluse nr 176/2021/3170 on
Aspen Grupp OÜ-le laekunud Profintec OÜ-lt 2876,96 eurot.
11. Aspen Grupp OÜ-le on teatavaks saanud, et Pärnu REV Ehitus OÜ ning kostja PREV OÜ vahel on
toimunud ettevõtte üleminek, mistõttu kostja vastutab solidaarselt Pärnu REV Ehitus OÜ kohustuste,
s.h tsiviilasjas nr 2-19-150 tehtud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsuse täitmise eest.
12. Hageja algses hagis palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 33 120 eurot, 28. detsembri 2021
seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8517,64 eurot ning viivise põhivõlgnevuse summalt (33 120
eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 29. detsembrist 2021 kuni
põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui põhinõude summas.
Samuti hageja taotles kostjalt hageja kasuks välja mõista Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020
kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-150 Pärnu REV Ehitus OÜ-lt hageja kasuks väljamõistetud
menetluskulud 710,14 eurot, menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
arvestatud ja 28. detsembri 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8,87 eurot ning edasi viivise
menetluskulude summalt (710,14 eurot) alates 29. detsembrist 2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni,
kuid viivist kokku mitte rohkem kui põhinõude summas.
13. Menetluse käigus hageja 1. detsembril 2022, 22. mail 2023, 10. oktoobril 2023 ja 29. detsembril
2023 täpsustas nõude koosseisus oleva põhivõla ja kõrvalnõuete arvestust. Viimase täpsustuse kohaselt
2-21-20193
hageja võttis aluseks tsiviilasjas nr 2-19-150 välja mõistetud põhivõla (33 102 eurot), 15. juuli 2020
seisuga sissenõutavaks muutunud viivised (4668,46 eurot) ja jooksvad viivised alates 16. juulist 2020,
laekumisi arvestab kuupäevadest, mil laekumised toimusid kohtutäitur Rocki Alberti ametialasele
pangakontole.
Tsiviilasjas nr 2-19-150 16. juulil 2020 tehtud kohtuotsuse täitmiseks alustatud täitemenetlustest
võlgnikelt Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profitec OÜ-lt hagejale laekunud summadest (kokku 9713,10
eurot) on arvestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 2 kohaselt tasutuks esmalt võlgniku
kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel
arvestatud intressid.
Viiviste katteks on hageja arvestanud Profintec OÜ ja Pärnu REV Ehitus OÜ laekumistelt kokku
9375,72 eurot. Selle summa võrra piirab hageja täiendavalt kokku väljamõistetavate viiviste summat.
Hageja on algsest põhinõudest summas 33 102 eurot lahutanud täitemenetluste raames juba makstud
viiviste summa 9373,28 eurot ning saanud tulemuseks 23 728,72 eurot, mis on ühtlasi maksimaalseks
viiviste summaks, mille väljamõistmist hageja PREV OÜ-lt taotleb.
14. 29. detsembril 2023 esitatud täpsustatud nõude kohaselt hageja lõplikuks nõudeks jäi:
1) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 32 762,18 eurot ja 29. detsembri
2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 5438,19 eurot. PREV OÜ on solidaarselt
vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu
Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud
rahasummade tasumise eest.
2) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised põhivõlgnevuse summalt (32 782,62
eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 30. detsembrist 2023 kuni
põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui 23 728,72 eurot. PREV OÜ on
solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud
Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud
rahasummade tasumise eest.
3) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja Aspen Grupp OÜ Pärnu Maakohtu tsiviilasjas
2-19-150 kantud menetluskulud summas 710,14 eurot ja 29. detsembri 2023 seisuga sissenõutavaks
muutunud viivised menetluskuludelt summas 145,78 eurot. PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu
REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli
2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
4) Mõista PREV OÜ-lt Aspen Grupp OÜ kasuks välja viivised p-s 3 märgitud menetluskulude
summalt (710,14 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 30. detsembrist
2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui põhinõude summas.
PREV OÜ on solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga (registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-
19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud
eelnimetatud rahasummade tasumise eest.
5) Jätta kõik menetluskulud kostja PREV OÜ kanda.
15. Võrreldes esialgselt esitatud hagiga hageja vähendas nõuet menetluse ajal solidaarvõlgnikelt
laekunud summade võrra ja algses hagiavalduses ekslikult märgitud põhivõla tõttu. 29. detsembril
2023 menetlusdokumendis hageja teatas, et vähendatud nõude osas loobub hagist (täpseid
vähendamise summasid esitamata).
16. Hageja palub kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 5806 eurot (millest riigilõiv 1000
eurot, äriregistri dokumentide saamise kulu 51 eurot ja 4680 eurot lepingulise esindaja kulud (tasu 39
tunni eest, á 120 eurot) ja 75 eurot sõidukulu (250 km, arvestusega 0,30 eurot/km)) ning kohustada
kostjat tasuma hagejale viivist menetluskuludelt. Hageja kinnitab, et kõik kulud on seotud selle
tsiviilasjaga, hageja on käibemaksukohustuslane ja menetluskulude nimekiri on koostatud ilma
käibemaksuta summades.
2-21-20193
KOSTJA VASTUS
17. Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid.
Kostja vastuse kohaselt puudub vaidlus, et tsiviilasjas nr 2-19-150 tegi Pärnu Maakohus 16. juulil 2020
otsuse, millega rahuldas Aspen Grupp OÜ hagi. Kohus mõistis Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profintec
OÜ-lt solidaarselt Aspen Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 33 102 eurot ja viivise seisuga 15.
juuli 2020 summas 4668,46 eurot. Kohus mõistis Pärnu REV OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt
Aspen Grupp OÜ kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras alates 16. juulist 2020 kuni põhivõla tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui
põhivõlg s.o. 33 102 eurot.
Kohus jättis menetluskulud solidaarselt Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ kanda ning mõistis
neilt välja Aspen Grupp OÜ menetluskulud summas 3830 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Tallinna Ringkonnakohus 19. aprilli 2021 otsusega jättis Pärnu REV Ehitus OÜ apellatsioonkaebuse
rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Lisaks mõistis Ringkonnakohus Pärnu REV Ehitus OÜ-lt
Aspen Grupp OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitise 1567 eurot 80 senti ja
menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni
kohase täitmiseni. Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr 2-19-150
jõustusid Riigikohtu 01. novembri 2021 määrusega Pärnu REV Ehitus OÜ kassatsioonkaebuse
menetlusse võtmata jätmise kohta.
18. Aspen Grupp OÜ esitas Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile Pärnu REV Ehitus OÜ suhtes kaks
täitmisavaldust, milliste alusel algatas kohtutäitur 08. novembril 2021. a. täitemenetlused:
1) täiteasi nr 176/2021/3169, mille järgi kuulunuks tasumisele 42 878,46 eurot põhinedes peaasjalikult
Pärnu Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-150.
2) Täiteasi nr 176/2021/3171, mille järgi kuulunuks tasumisele 1813,80 eurot põhinedes peaasjalikult
Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-150 menetluskuludega seonduvalt.
19. Aspen Grupp OÜ esitas avaldused täitemenetluse algatamiseks kohtuotsuste jõustumisele järgmisel
päeval s.o 02. novembril 2021.a. Pärnu REV Ehitus OÜ-l puudus võimalus kohtuotsustest tuleneva
tasumiseks täitemenetluse väliselt, sh ka täitekulude vältimiseks, mille suurus kahe algatatud täiteasja
mõistes võib küündida maksimaalselt 3000 euroni.
20. Pärnu REV Ehitus OÜ esitas täiteasjades 176/2021/3169 ja 176/2021/3171 Aspen Grupp OÜ-le
korduvaid taotluseid maksegraafiku sõlmimiseks nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri
määratud tähtaja jooksul. Aspen Grupp OÜ sellega ei nõustunud, ei nõustutud ka Pärnu REV Ehitus
OÜ taotlusega täiteasjades 176/2021/3169 ja 176/2021/3171 nõude vabatahtlikuks täitmiseks
kohtutäituri määratud tähtaja pikendamiseks.
21. Kujunenud olukorras Pärnu REV Ehitus OÜ tasus nõude vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri
määratud tähtaja jooksul täiteasjas 176/2021/3171 kogu Aspen Grupp OÜ nõude koos täituritasuga
summas 1827,20 eurot ja kohtutäitur Rocki Albert lõpetas 20. jaanuaril 2022. a. menetluse täiteasjas nr
176/2021/3171 seoses nõude täieliku tasumisega. Pärnu REV Ehitus OÜ tasus täiteasjas
176/2021/3169 vabatahtlikuks täitmiseks kohtutäituri määratud tähtaja jooksul 10% kohtuotsusega
väljamõistetud põhivõlgnevusest, s.o 3312 eurot. Lisaks eeltoodule Pärnu REV Ehitus OÜ 31.
jaanuaril 2022. a. tasus 1854,14 eurot täiteasjas 176/2021/3171.
22. Pärnu REV Ehitus OÜ ei ole saanud Aspen Grupp OÜ-lt aktsepti kohtutäituri vahendusel
korduvalt esitatud ettepanekutele sõlmida maksegraafik kaheaastase maksetähtajaga, kuid jätkas
kohtuotsusega väljamõistetu regulaarset hüvitamist taotletud maksegraafiku alusel.
23. Aspen Grupp OÜ ei ole kuni käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamiseni nõudnud PREV OÜ-
lt mingilgi moel, mistahes õiguslikul alusel hagiavalduses esitatud nõude täitmist.
24. Kostja andmetel olid Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ solidaarvõlgnikena 2022.a juunikuu
seisuga võlgnevust vähendanud ca 9500 euro ulatuses.
2-21-20193
Kostja, tunnistamata ja/või õigeks võtmata tema vastu esitatud nõudeid, tegi hageja arvestuste analüüsi
ja omapoolsed arvestused. Kostja arvestused võlgnevuse suuruse kohta erinevad hageja arvestustest
ennekõike solidaarvõlgnike teostatud tasumiste debiteerimisjärjekorrast. Kostja vähendas
solidaarvõlgnike tasutud summade võrra, millest on lahutatud täituritasu, põhinõuet saades tulemiks 23
388,90 (kakskümmend kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend kaheksa eurot ja üheksakümmend
eurosenti). Lisaks tuvastas kostja erinevalt hageja nõude kujunemise arvestusest täitemenetluse aegse
viivise, saades selle lõppsummaks 4970,51 eurot. Liites nimetatud summale viivise kuni 16. juulini
2020 ning viivise 17. juulist 2020 kuni täitemenetluse algatamiseni 01. novembril 2021, kujunes
viivise kogusummaks 13 074,60 eurot. Hageja 29. detsembri 2023. a vastuse punktis 2.1. esitatud
koguvõlgnevõlgnevuse summast (39 063,29 eurot) erineb kostja arvestuste tulem ca 2000 euro võrra,
olles tasemel ca 37 000 eurot (23 388,9+13 074,6+menetluskulud hageja redaktsioonis).
Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku tasuda kokkuleppeline summa 30 000 eurot võrdsete
osamaksetena 18 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise kuule järgnevast
kuust. Kompromissile mittejõudmise korral palub kostja võimaliku maksejõuetuse vältimiseks määrata
kohtul otsusega väljamõistetavate summade tasumise kord - ositi võrdsetes osades tasumine ning
määrata tasumise aeg 18 kuud või alternatiivselt kohtu äranägemisel.
25. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, määrata kostja menetluskulude suuruseks
õigusabikulud 3995 eurot ja kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist. Kostja kinnitab, et
kõik kulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega, kostja on käibemaksukohustuslane ja taotleb
õigusabi kulu väljamõistmist käibemaksuta summas.
KOHTU PÕHJENDUSED
26. Kohus, tutvunud põhjalikult poolte esitatud kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega
kohtuistungitel suuliselt, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning
hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja
vähendatud nõude osas tuleb vastu võtta nõudest loobumine ja selles osas menetlus lõpetada.
27. Hagiavalduse kohaselt on kostja PREV OÜ solidaarselt vastutav Pärnu REV Ehitus OÜ-ga
(registrikood 12917382) tsiviilasjas 2-19-150 jõustunud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega
Aspen Grupp OÜ kasuks välja mõistetud rahasummade tasumise eest, kuna Pärnu REV Ehitus OÜ
ettevõte on üle läinud PREV OÜ-le.
28. Kostja hageja nõuet ei tunnista, kuid on kogu menetluse jooksul esitanud vastuväiteid ainult nõude
suurusele. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid Pärnu REV Ehitus OÜ ning kostja PREV OÜ
vahel on toimunud ettevõtte ülemineku ja kostja solidaarvastutuse kohta. Sisuliselt kostja kinnitas ka
ettevõtte üleminekut, kui leidis, et ei vastuta Pärnu Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega
Pärnu REV Ehitus OÜ-lt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude eest, sest seda kohustust ei
olnud ettevõtte ülemineku ajaks veel olemas.
29. Hageja on tõendanud, et Pärnu REV Ehitus OÜ on võlaõigusseaduse (VÕS) 4. jaos sätestatuga
kooskõlas ettevõtte kostjale üle andnud. Hagiavaldusele on lisatud 22. novembril 2019 notar Margus
Veskimäe tõestatud „Osaühingu asutamisotsus ning avaldus osaühingu registreerimiseks äriregistris“
(edaspidi nimetatud notariaalakt) (I kd, lk 48-51).
Osaühingu asutamise otsuse kohaselt on Pärnu REV Ehitus OÜ otsustanud asutada osaühingu
ärinimega PREV OÜ, osakapitali kavandatav suurus 2500 eurot.
Asutamisotsuse p 4 kohaselt tasub osa eest asutaja (Pärnu REV Ehitus OÜ) osa nimiväärtuse
mitterahalise sissemaksega enne registripidajale esmakande avalduse esitamist. Mitterahalise
sissemakse esemeks on ehitustegevusega tegelev ettevõte, mille täpne koosseis on kirjeldatud
mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus. Mitterahalise sissemakse eseme väärtust hindab
vastavalt põhikirjale juhatus ja vajadusel kontrollib hindamist audiitor.
Notariaalakti lisaks on ka Pärnu REV Ehitus OÜ (lepingus Üleandja) ja PREV OÜ (asutamisel)
(lepingus nimetatud Ühing) vahel 20. novembril 2019 sõlmitud „Mitterahalise sissemakse üleandmise
2-21-20193
leping“ (edaspidi Leping) (I kd, lk 56). Lepingu punktis (A) konstateeritakse, et Üleandjale kuulub
ehitustegevusega tegelev ettevõte, mille täpne koosseis ja vara on kirjeldatud Lepingu lisas 1 (edaspidi
Vara). Lepingu kokkuleppe osa punkti 1 kohaselt Üleandja annab mitterahalise sissemakse esemeks
oleva Vara Lepinguga üle Ühingule ja Ühing võtab selle vastu.
Notariaalakti lisaks on ka „Juhatuse kinnitus ja mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise akt“ (I kd,
lk 63), milles PREV OÜ juhatuse liige Indrek Pappa kinnitab, et:
-
asutamise käigus on Ühing omandanud mitterahalise sissemaksena ehitustegevusega
-
tegeleva ettevõtte, mille täpne koosseis on kirjeldatud mitterahalise sissemakse üleandmise
lepingus
-
osaniku Pärnu REV Ehitus OÜ ja PREV OÜ vahel on 20. novembril 2019 sõlmitud
mitterahalise sissemakse üleandmise leping, millega Pärnu REV Ehitus OÜ on andnud
käesoleva akti punktis 2 nimetatud vara mitterahalise sissemaksena PREV OÜ-le üle ja PREV
OÜ on selle vastu võtnud.
Kohtule esitatud andmetel oli PREV OÜ juhatuse liige Indrek Pappa ka Pärnu REV Ehitus OÜ
juhatuse liige. Pärnu REV Ehitus OÜ tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (registrikaart I
kd, lk 64 – 67). Seega ettevõtte tüüp, asukoht, tegevusala ning juhtorgan kattuvad PREV OÜ puhul
täies ulatuses. Lisaks ka AS Pärnu REV on ettevõtte veebilehel (I kd, lk 68-69) kinnitanud, et AS
Pärnu REV konsolideeritud gruppi kuuluv Pärnu REV Ehitus OÜ andis alates 20. novembrist 2019
oma ehituse äritegevuse ümberstruktureerimise käigus üle PREV OÜ-le.
30. Pärnu REV Ehitus OÜ ettevõtte materiaalsed ja immateriaalsed vahendid, s.h töölepingud on Pärnu
REV Ehitus OÜ poolt kostjale üle antud (I kd, lk 57 – 62). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §
66 kohaselt vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest
ei tulene teisiti. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu lisas nr 1, „Ehitustegevusega tegeleva
ettevõtte koosseis“ (I kd, lk 57-62) punktis 1 on loetletud üleantavad krediidi- ja muud
finantseerimislepingud, üüri- ja rendilepingud, põhivara, tarnijatega sõlmitud lepingud, klientidega
sõlmitud lepingud, tugiteenuste lepingud, kindlustuslepingud ja – poliisid, töötajad, töö- ja
teenistuslepingud; majandustegevusteated ja tegevusload, muu eespool kirjeldamata varana materjalide
varud Pärnus, Energia tn 6 laos.
Ettevõtte koosseisu dokumendi punkti 2 kohaselt raha ja pangakontod, lepingute alusel tasutavate ja
laekuvate summade jäägid ning muud muutuvad õigused ja kohustused fikseeritakse ja antakse üle
bilansipäeva seisuga, milleks on 01. detsember 2019. Punktis 3 märgitakse, et „sõltumatult käesolevas
Lepingu lisa 1 punktis 1 loetletud varast annab Üleandja Ühingule üle ka Lisa 1 punktis 1 kirjeldamata
vara, mis kuulub üleantavasse ettevõttesse.“ TsÜS § 66 ja üleantava ettevõtte koosseisu loetelu p 3
kohaselt hõlmab ettevõtte üleandmisega kostjal üle läinud vara ka kohustusi, mida nimekirjas märgitud
ei ole, kuid mis kuuluvad üleantavasse ettevõttesse.
31. VÕS § 183 lg-s 1 nähakse ette, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on
ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast
üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises
suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.
Põhjendamatu on kostja vastuväide, et kostja ei vastuta 16. juuli 2020 otsusega solidaarvõlgnikelt REV
Ehitus OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt solidaarselt väljamõistetud menetluskulude ja nendelt nõutava viivise
tasumise eest, kuna nõue ei olnud ettevõtte ülemineku ajal veel sissenõutav. Hageja nõude aluseks olev
võlasuhe Pärnu REV Ehitus OÜ-ga tekkis 05. märtsil 2018 sõlmitud töövõtulepingust ja sellest
tulenevate nõuetega pöördus hageja Pärnu REV Ehitus OÜ ja Profintec OÜ vastu kohtusse 2019.
aastal (menetluse algatamise aastale viitab tsiviilasja numbris 2-19-150 keskmine number). Maakohtu
16. juuli 2020 otsuses (I kd, lk 10 – 28) kirjeldatud hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt
koostati hagiavaldus 04. jaanuaril 2019, 2019.a veebruaris on kostja hagile vastanud. Seega
kohtumenetlus algas enne ettevõtte 20. novembril 2019 üleminekut. Kuna Pärnu REV Ehitus OÜ ja
kostja juhatuse liige on sama isik, pidi kostjale teada olema nii võlgnevuse olemasolu, kui selle üle
toimuv kohtuvaidlus, mille käigus tekkinud menetluskulud Pärnu REV Ehitus OÜ-lt välja mõisteti.
2-21-20193
Kohtumenetlus oli seotud kostjale üleantud ettevõtte tegevusega, hagejale ettevõtte üleminekust ei
teatatud, mistõttu hageja ei saanud taotleda PREV OÜ kaasamist kostjana menetlusse juba tsiviilasjas
nr 2-19-150. Menetluskulude väljamõistmise kohtulahendi tegemise ja jõustumise ajaks ei olnud
möödunud VÕS § 183 lg-s 1 sätestatud 5-aastane tähtaeg.
Eeltoodu alusel kohus leiab, et Pärnu REV Ehitus OÜ ettevõtte kostjale üle minekuga omandas kostja
Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ka kohustuse tasuda ehitustegevusega seotud kohtuvaidluses tekkinud
menetluskulud ja viivised menetluskuludelt, mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast
ettevõtte üleminekut.
Hagist osaline loobumine
32. Peamine vaidlus poolte vahel oli nõude suuruse üle, selle tõttu pooled ei jõudnud ka kokkuleppele.
Menetluse käigus hageja mitmel korral täpsustas nõude suurust. 28. detsembril 2021 esitatud algses
hagiavalduses hageja oli põhinõude suuruseks 33 102 euro asemel ekslikult märkinud 33 120 eurot,
arvestanud suuremalt summalt ka viiviseid. Lisaks ilmnes, et arvesse on võtmata enne hagi esitamist
solidaarvõlgniku Pärnu REV Ehitus OÜ poolt täitemenetluses 10. detsembril 2021 tasutud 3131,16
eurot.
Ka menetluse ajal on Pärnu REV Ehitus OÜ-lt ja Profintec OÜ-lt laekunud makseid. Laekunud
summade arvelt hageja vähendas nõuet ja teatas, et vähendatud nõude osas loobub hagist. Hageja ei
ole nõude vähendamise ja hagist loobumise ulatust numbriliselt selgelt välja toonud.
33. Algses hagis nõudis hageja kostjalt põhivõlga 33 120 eurot, 29. detsembri 2023 seisuga
sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt 8517,64 eurot ja alates hagi esitamisest viivist protsendina
põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses, kuid kokku viivist mitte rohkem kui
põhinõude summa.
Hageja on nõuet vähendanud ja hagist osaliselt loobunud kahel alusel: 1) hagiavalduses märgitud
suuruses põhivõla ja viivise nõuet hagejal tegelikult olla ei saanud, sest põhivõla suurus oli ekslikult
märgitud tegelikust suuremana ning arvestamata oli enne hagi esitamist toimunud osaline tasumine; 2)
pärast hagiavalduse esitamist solidaarvõlgnike suhtes algatatud täitemenetlustest sama nõude katteks
toimunud laekumiste arvelt. Viimane laekumine oli 1. detsembril 2022.
34. Ekslikult märgitud põhinõude suuruse tõttu on nõue vähenenud põhivõla osas 18 euro võrra.
Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa oli arvestatud õigelt
põhivõlalt (s.o tsiviilasjas 2-19-150 kohtuotsusega välja mõistetud 4668,46 eurole lisandus perioodi
eest 16. juuli 2020 – 28. detsember 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 3849,18 eurot, kokku hagi
esitamise seisuga sissenõutav viivis oligi hagiavalduses märgitud 8517,64 eurot).
35. Enne hagi esitamist hagejale nõude katteks laekunud 3131,16 euro arvestamata jätmise tõttu oli
ebaõige ka hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa (hageja on
laekumise arvestanud selle viivise katteks).
Neid asjaolusid arvesse võttes oli hageja nõue 28. detsembril 2021 hagiavalduse esitamise seisuga
järgmine: põhivõlg 33 102 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5386,48 eurot ehk hageja nõue
kokku summas 3149,6 eurot oli põhjendamatu. Kohus arvestab seda menetluskulude jaotamisel.
36. Pärast hagi esitamist on hagejale nõuete katteks solidaarvõlgnikelt laekunud veel 6581,94 eurot,
millest kohtule esitatud andmetest järelduvalt hageja arvestas viivise katteks 6242,12 eurot ja põhivõla
katteks 339,82 eurot (vt tabel ja hageja selgitused II kd, lk 79 – 81).
Kõik laekumised kokku olid 9713,1 eurot, sellest viivise katteks 9373,28 eurot ja põhivõla katteks
339,82 eurot, põhivõla vähenemine veel 18 euro võrra on seotud eksimusega hagiavalduses summa
märkimisel. Seega hageja loobub hagist kokku 9731,10 euro ulatuses (18 + 9713,1).
37. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,
esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab
menetluse. Hagist loobumise avaldust sisaldav menetlusdokument on kostjale TsMS § 429 lg 3
kohaselt edastatud, kostja loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Hageja on hagist loobunud osaliselt
2-21-20193
ning kohus ei ole selle kohta määrust teinud, seetõttu kohus TsMS § 442 lg 5 alusel võtab hageja
osaliselt hagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse kohtuotsusega.
Hageja nõude suurus
38. Pooled ei vaielnud täitemenetlustest hagejale laekunud summade suuruse üle, kuid ei jõudnud
üksmeelele, milliste kohustuste katteks tuleb laekumised arvestada ning kui suur on sellest tulenevalt
põhinõue ja viivisevõlgnevus. Kostja vastuseks hageja viimase nõude täpsustuse alusel tegi oma
arvestused, arvestades kõik laekumised põhivõla ja täitemenetluse kulude katteks, kostja arvestustes
põhivõla jääk on 23 388,90 eurot. Lisaks arvutas kostja välja täitemenetluse aegse viivise = 4970,51
eurot. Liites sellele viivise kuni 16. juulini 2020 ja alates 17. juunist kuni täitemenetluse algatamiseni
1. novembril 2021 on kostja arvestustes viivise kogusumma 13 074,60 eurot. Nende arvutuste põhjal
kostja tegi hagejale kompromissettepaneku: kostja tasub hagejale kokkuleppelise summa 30 000 eurot
osamaksetena 1,5 aasta (18 kuu) jooksul. Pooled kompromissile ei jõudnud, kostja ei ole hagejale
midagi tasunud.
39. Kohus ei nõustu hageja esitatud nõude arvestustega ning täitemenetluses toimunud laekumiste
põhivõla ja viiviste katteks arvestamisega See ei mõjuta hagist loobumist, kuid mõjutab hagi
rahuldatud osas nõude koosseisus põhivõla ja viiviste proportsiooni ja suurust.
Hageja on arvestanud enamuse täitemenetluses laekunud summadest viivise katteks, sh selle viivise
katteks, mis on sissenõutavaks muutunud pärast täitemenetluse alustamist.
40. Kohus menetluses juhtis hageja tähelepanu täitemenetluses kõrvalnõuete tasumise arvestamise
regulatsioonile: täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlusest saadud
raha jaotamisel võlgniku võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel
sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid.
Kohus jääb seisukohale, et TMS § 56 lg 2 on erinorm VÕS § 88 suhtes, täitemenetluses määratakse
nõude siseselt täitmise järjekord TMS § 56 lg 2 alusel, pooled seda ise muuta ei saa. Sellest tulenevalt
arvestatakse ja tasutakse ka täitemenetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivise summa viimases
järjekorras pärast põhivõla tasumist. Hageja tõlgendus, et esmajärjekorras tasutakse kulude kõrval
viivist, sõltumata sellest, kas tegemist on täitemenetluse alustamise ajaks sissenõutavaks muutunud
viivisega või viivisega, mis muutub sissenõutavaks täitemenetluse jooksul, võib kaasa tuua hageja
alusetu rikastumise, sest kui võlgnikul ei ole vahendeid, et menetluse algatamise järel koheselt kogu
viivisevõlgnevus tasuda, ei olegi võlgnikul võimalik põhivõla täitmiseni jõuda, sest iga päevaga
muutub täiendavalt sissenõutavaks põhivõlalt arvestatud viivis. Praeguses asjas on hageja küll piiranud
viivise kogusummat põhivõla summaga, kuid aktsepteerida ei saa hageja soovi tekitada seaduse
tõlgendamisega olukorda, kus see summa täitub enne põhivõla tasumiseni jõudmist.
41. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et TMS § 56 kohaldub üksnes vara puhul, mida on võimalik
arestida ja müüa. Kohus nõustub kostjaga, et TMS § 56 lõike 2 sõnastuses tähendab väljend „arest“ ka
arvelduskontode aresti. Võlgniku konto arestimist varale sissenõude pööramise viisina nähtub TMS §
43 lg-st 11 ja TMS §-st 115.
Kohtu hinnangul sätestab TMS § 56 „Nõude rahuldamise ulatus“ sissenõudja rahalise nõude täitmiseks
täitemenetlusest saadud raha erinevate kohustuste katteks arvestamise üldreeglina. Täitemenetluses
nõuete rahuldamise järjekorras ei tehta ette erisusi selle põhjal, millisele varale sissenõue raha
saamiseks pöörati. Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka täitemenetluse seadustiku ülesehitus: TMS § 56
asub täitemenetluse seadustiku 2. osas „Täitemenetlus rahaliste nõuete puhul“ ning selle osa esimeseks
peatükiks olevas seadustiku 4. peatükis „Varale sissenõude pööramise üldsätted.“ Järgnevas, 5.
peatükis sisalduvad samuti kõikidele rahaliste nõuete täitmiseks alustatud täitemenetlustele
kohalduvad reeglid võlgniku vara nimekirja ja vande andmise kohta, täitemenetlusregistri ja
elektroonilise arestimissüsteemi kohta.
Järgnevates peatükkides (6. – 8.) käsitletakse täpsemalt erinevatele varaliikidele sissenõude pööramise
korda, kuid ei reguleerita nõude sisest rahuldamise järjekorda. Nii on 6. peatükk sissenõude pööramine
vallasasjadele (sh arestimine ja müük, tulemi jaotamine erinevate sissenõudjate vahel, kuid ei käsitleta
2-21-20193
nõude sisest järjekorda); 7. peatükk räägib sissenõude pööramisest varalistele õigustele, sh § 115
sissenõude pööramisest konkreetselt võlgniku kontole ja konto arestimise korda, § 119 sätestab samuti
rahalistest nõuetest saadava tulemi jaotamist erinevate sissenõudjate vahel, mitte nõude sisese
rahuldamise järjekorda); 8. peatükk sissenõude pööramine kinnisasjale, nähakse ette erisusi tulemi
jaotamisel sissenõudjate vahel.
42. 43. Nõustuda ei saa ka kostjaga, et täitemenetlustest hagejale laekunud summad tuleb lugeda üksnes
põhivõla katteks. Võlgnikul ei ole ilma sissenõudjaga kokku leppimata õigust täitemenetluses määrata,
millise kohustuse katteks tasutu arvestatakse. Kostja on ise viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.
detsembri 2012 otsusele tsiviilasjas 3-2-1-162-12 (p 16), milles märgitakse: „Kolleegiumi hinnangul
on ringkonnakohus jätnud seejuures tähelepanuta täitemenetluse seadustiku (TMS) § 56 lg-s 2
sätestatu. Nimetatud lõike järgi loetakse täitemenetlusest saadud raha jaotamisel võlgniku võlast
esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning
lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. /…/ Ka VÕS § 88 lg 8 näeb
(täitemenetlusevälise täitmise korral) ette, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma
kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks
muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Kolleegium on seisukohal, et TMS § 56 lg 2
(nagu ka VÕS § 88 lg 8) ei keela pooltel järjekorda teisiti kokku leppida, v.a täitekulude osas.“
Seega ka Riigikohus on seisukohal, et täitemenetluses nõude täitmisele VÕS § 88 sätted ei kohaldu
ning nõude tasumise järjekord määratakse TMS § 56 lg 2 alusel, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi
kokku teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et solidaarvõlgnikud Pärnu REV Ehitus OÜ või Profintec OÜ
oleksid hagejaga nõuete tasumise järjekorra muutmiss kokku leppinud.
44. Kohtutäituri andmetel (I kd, lk 159-162) täidetakse täitemenetlustes 176/2021/3169 ja
176/2021/3170 solidaarvõlgnevust kogusummas 41 600,46 eurot, viitega, et summale lisandub
täiendav viivis.
Vastuseks hageja lepingulise esindaja pöördumisele täiendava viivise kindlaksmääramise kohta on
kohtutäitur selgitanud (II kd lk 36), et kui menetluse algatamisel esitatud nõue saab täidetud, pöördub
kohtutäitur reeglina sissenõudja poole, et täpsustada täiendavate viiviste arvestus ning lisab teatud
viivised seejärel menetlusse. Täitemenetluse jooksul sissenõutavaks muutuv viivis ei ole kohtu
hinnangul käsitatav „menetluse algatamisel esitatud nõudena“. Seega kohtutäitur lähtub samuti TMS §
56 lg-s 2 sätestatust.
45. Eeltoodu alusel kohus jääb menetluses pooltele selgitatud seisukoha juurde, et pärast
täitemenetluse algatamist sissenõutavaks muutuv viivise summa arvestatakse ja tasutakse viimases
järjekorras, pärast põhinõude tasumist. Hageja ei saa täitemenetluses toimunud laekumiste arvelt
lugeda enne põhinõuet tasutuks täitemenetluse ajal sissenõutavaks muutunud viiviseid.
46. Hageja arvestuste kohaselt oli 29. detsembri 2023 seisuga kogu võlgnevus 39 063,29 eurot, sh
põhinõue alates 31. märtsist 2022 oli 32 762,18 eurot (hagiavalduse esitamisel 33 102 eurot),
viivisevõlgnevus põhinõudelt kokku 5438,19 eurot, maakohtu otsusega hageja kasuks väljamõistetud
menetluskulude nõue 710,14 eurot ja menetluskuludelt arvestatud viivised perioodi eest 1. november
2021 – 29. detsemberini 2023 oli kokku 145,78 eurot. Hageja andmetel ei ole pärast 1. detsembril 2022
ühtegi laekumist toimunud.
Kohus hageja arvestustega ei nõustu, sest hageja on vastuolus TMS § 56 lg-ga 2 arvestanud kogu
täitemenetlusest laekunud raha viivise katteks, sh ka pärast täitemenetluse 2. novembril 2021
alustamist sissenõutavaks muutunud viivise katteks.
47. Täitmisavalduse 02. novembril 2021 esitamise seisuga oli hagejal 16. juuli 2020 kohtuotsusest
Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-150 tulenev nõue solidaarvõlgnike vastu: põhivõlg 33 102 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivis 8111,35 eurot (sellest 4668,46 eurot kohtuotsusega summaliselt välja
mõistetud ning perioodil 16. juuli 2020 – 2. november 2021 täiendavalt sissenõutavaks muutunud
viivis 3442,89 eurot). Täitemenetlustest nr 176/2021/3169 ja nr 176/2021/3170 on nende nõuete
2-21-20193
katteks hagejale laekunud kokku 9713,10 eurot. Sellest 9373,28 eurot arvestas hageja viivise katteks ja
339,82 eurot põhivõla katteks.
Kuna täitemenetluse alustamisel oli sissenõutava viivise summa 8111,35 eurot, on hageja 1261,93
eurot arvestanud täitemenetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Kohus leiab, et TMS §
56 lg 2 kohaselt tulnuks see summa arvestada põhivõla katteks. Kohus selle summa võrra vähendab
põhivõla summat.
VÕS § 183 lg 1 alusel vastutab kostja põhivõla tasumise eest solidaarselt Pärnu REV Ehitus OÜ-ga.
VÕS § 100 lg 1 p 1 ja § 108 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude osaliselt (s.t hageja taotletust väiksemas summas) ja
mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29. detsembri 2023 seisuga olnud põhivõla katteks 31 500,25
eurot (=33 102 – 339,82 – 1261,93).
48. Kohtule esitatud andmetest järelduvalt täitemenetluse alustamise ajaks sissenõutavaks muutunud
viivise summa 8111,35 eurot on täitemenetluses toimunud laekumiste arvelt tasutud. Kuna kohus
osaliselt rahuldab hageja nõude põhivõla väljamõistmise osas osaliselt, on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113
lg 1 alusel põhjendatud ka sellelt arvestatud viivise nõue.
Võttes arvesse kohtu poolt põhivõla katteks arvestatud laekumisi, on põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras arvestatuna muutunud täitemenetluse ajal alates täitmisavalduse esitamisele
järgnevast päevast, 3. novembrist 2021, kuni hageja 29. detsembril 2023 viimaste arvestuste
tegemiseni täiendavalt viivis sissenõutavaks kokku 6515,41 eurot järgmiselt:
3. novembrist 2021 – 31. märtsini 2022 põhivõlalt 33 102 eurot viivis kokku 1081,03 eurot
. 31. märtsil
2022 tasutud 1747,53 eurost on 355,7 eurot arvestatud viivise ja ülejäänud 1391,83 eurot põhivõla
katteks, selle järel on põhivõla jääk 31 710,17 eurot (=33 102 – 1391,83).
1. aprillist 2022 – 17. oktoobrini 2022 põhivõlalt 31 710 eurot viivis kokku 1390,03 eurot. 17.
oktoobril 2022 tasutud 54,18 eurot tuleb arvestada põhivõla katteks, kuna selleks ajaks oli
täitemenetluse alustamisel sissenõutav viivis tasutud, põhivõla jääk on 31 655,99 eurot (=31 710,17 –
54,18).
18. oktoobrist 2022 – 1. detsembrini 2022 põhivõlalt 31 655,99 eurot viivis kokku 312,22 eurot. 01.
detsembril tasutud 155,74 eurot tuleb samuti arvestada põhivõla katteks ning selle järel on põhivõla
jääk 31 500,25 eurot (=31 655,99 – 155,74).
02. detsember 2022 – 29. detsembrini 2023 on põhivõlalt 31 500,25 eurot viivis kokku 3732,13 eurot.
Kuivõrd hageja on arvestused teinud 29. detsembri 2023 seisuga, sama nõude täitmiseks jätkuvad
täitemenetlused solidaarvõlgnike suhtes ning võimalikud täiendavad laekumised mõjutavad nii
põhivõla kui viivise suurust, ei arvesta kohus viivist TsMS § 367 kohaselt summaliselt välja
kohtuotsuse tegemise seisuga. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivise välja
seisuga 29. detsember 2023 sissenõutavaks muutunud summas 6515,41 eurot ning alates 30.
detsembrist 2023 protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49. Hageja piiras viivise summat põhivõla summaga. Hageja arvestas põhivõlast 33 102 eurot maha
täitemenetluses laekunud ja hageja poolt viivise katteks arvestatud summa 9373,28 eurot ning sai
kostjalt väljamõistetavaks maksimaalseks viivise summaks 23 728,72 eurot. kuid kokku viivist mitte
rohkem kui põhivõla summa. Kuna kohtu hinnangul tuleb täitemenetlusest laekunud summad jagada
põhivõla ja viivise vahel teisiti, on tasutud viivise summa 1261,93 euro võrra väiksem ja vastavalt
põhivõlaga piiratud viivise jääk, mille ulatuses kostjalt viivist saab maksimaalselt nõuda, hageja
näidatust suurem – 24 990,65 eurot, samas on 1261,93 euro võrra väiksem ka põhivõlg, millest viivist
arvestatakse.
50. Maakohtu 16. juuli 2020 otsusega välja mõistetud menetluskulud 710,14 eurot ja sellelt summalt
arvestatud viivise kostjalt väljamõistmise osas tuleb hageja nõue rahuldada täies ulatuses. Hageja
taotles välja mõista menetluskuludelt alates 1. novembrist 2022 - 29. detsembrini 2023 sissenõutavaks
muutunud viivise summa 145,78 eurot ja alates 30. detsembrist 2023 lisanduvad viivised VÕS § 113 lg
2-21-20193
1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku viivist mitte rohkem, kui põhivõla summa (710,14
eurot). Ka selles osas lähtub kohus võlgnevuse suurusest 29. detsembri 2023 seisuga, kuna jätkub
täitemenetlus solidaarvõlgniku suhtes.
51. Kõige eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29. detsembri 2023 seisuga
sissenõutavaks muutunud põhivõla 31 500,25 eurot ja põhivõlalt 29. detsembri 2023 seisuga
sissenõutavaks muutunud viivised 6515,41 eurot ja põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras arvestatud viivised alates 30. detsemberist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku
mitte rohkem kui 24 990,65 eurot. Samuti kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja nr 2-
19-150 menetluskulud 710,14 eurot, menetluskuludelt seisuga 29. detsember 2023 sissenõutavaks
muutunud viivise 145 eurot ja alates 30. detsembrist 2023 lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude summa 710,14 eurot.
Kõikide nende summade tasumise eest vastutab kostja solidaarselt koos Pärnu REV Ehitus OÜ-ga,
kellelt on samad nõuded välja mõistetud Pärnu Maakohtu 16. juuli 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr
2-19-150.
Menetluskulude jaotus
52. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. Kohus on selles asjas osaliselt menetluse lõpetanud hageja hagist loobumise
tõttu ning ülejäänud osas rahuldas hagi osaliselt.
TsMS § 168 lg-st 1 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui menetluse lõpetatakse määrusega ja
käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub
hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on
nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi
esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes
osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta
menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 163 lg 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on
kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või
suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
53. Hageja hagist osaline loobumine on seotud solidaarvõlgnike, mitte kostja poolt nõude tasumisega.
Osaliselt on hageja nõuet vähendanud seetõttu, et hageja ise ei arvestanud enne hagi esitamist
täitemenetlustest saadud summasid ning hagi oli osaliselt põhjendamatu. Arvestades algses hagis
esitatud summasid, moodustas nõude vähendamise ulatus 23%, seda suuremas osas sissenõutavaks
muutunud kõrvalnõuete arvelt.
54. Kõrvutades väljamõistetud summasid hageja 29. detsembri 2023 seisuga nõude täpsustuses
esitatud summadega, on hageja nõuete rahuldamise arvestuslik ulatus 99,5%, kuid algse nõudega
võrreldes sisaldab kostjalt väljamõistetud summa täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivist. Üksnes
põhivõla rahuldamise ulatust arvestades on rahuldamise ulatus 95%. Kõiki asjaolusid ja hagi
rahuldamise ulatust arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja kanda tema enda
menetluskulud täies ulatuses ning 90% hageja menetluskuludest. Hageja menetluskuludest 10% jääb
hageja kanda.
55. Kohus leiab, et kuna selles asjas jäi kompromiss sõlmimata, sest pooled ei jõudnud
solidaarvõlgnike poolt tasumata summa suuruses kokkuleppele, kostja pakutud 30 000 eurot kattub
üksnes põhivõla summaga ning kostja nõuet ei tunnistanud, ei pea kohus õigeks kohaldada TsMS §
163 lg-t 2.
56. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks pärast kohtuotsuse
jõustumist.
2-21-20193
(Allkirjastatud digitaalselt)
Heli Käpp
Kohtunik