3-24-2568/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 04.09.2024 Tallinna lennujaamas piiripunktis 08.02.2033 Q nimele. Pass oli võltsimistunnustega ja muid dokumente ta kaasas ei olnud. Isik
Legislator headnote
AI generated3-24-2568/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Pass oli võltsimistunnustega ja muid dokumente ta kaasas ei olnud. Isik
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
13. september 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2568
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus N.J kinnipidamise ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
Katri Bergmann
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– N.J
Asja läbivaatamine
13.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Võtta asjale juurde haldusasja nr 3-24-2511 digitoimiku väljavõte.
2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba N.J kinnipidamiseks
ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid
mitte kauemaks kui 13.11.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 04.09.2024 Tallinna lennujaamas piiripunktis
meesterahvast, kes esitas kontrollimiseks Norra Kuningriigi passi kehtivusega 08.02.2023–
08.02.2033 Q nimele. Pass oli võltsimistunnustega ja muid dokumente ta kaasas ei olnud. Isik
tunnistas küsitlemisel, et ta on Süüria kodanik N.J (sünd. aa.aa.aaaa). Ta peeti
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 04.09.2024 kuni 48
tunniks kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudus seaduslik alus Eestis ja
Schengeni alal viibimiseks. PPA tunnistas 05.09.2024 uurimise aktiga isiku esitatud Norra
passi võltsinguks. Võltsitud passi esitamisega pani isik toime karistusseadustiku § 348 lg-s 1
sätestatud kuriteo. Isik selgitas küsitluse käigus, et lahkus Süüriast 15 aastat tagasi
vahendajate abiga Türki ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Lahkus Süüriast koos
perega, kuna seal tekkis sõjaline konflikt. Tema vanemad ja vennad elavad Türgis ning üks
vendadest elab Saksamaal. Türgis elades sai ta ajutise Türgi kodakondsuse, mis hiljem kõigilt
3-24-2568
ära võeti. Ajutise töötamise loaga sai töötada vaid Istanbulis. Taotles Türgis dokumente, et
võimalusel liikuda Istanbulist välja. Isiku eesmärgiks on jõuda venna juurde Saksamaale ja
selle eesmärgi saavutamiseks kasutas ta vahendaja abi. Vahendaja abil sai ta Kreekas passi ja
soovis seda kasutada Saksamaale reisimiseks. Vahendaja selgitas, et ta peab viibima Kreekas
6 kuud ja võib siis edasi liikuda, kuid isik ei soovinud nii kaua Kreekas olla. Isik selgitas, et ta
ei soovi Eestis viibida, vaid kasutada Eestit transiitriigina, kuna Saksamaale on kõige parem
reisida läbi Eesti. Tema eesmärk on jõuda Saksamaale, sest seal võetakse pagulasi vastu ja
isikule antakse dokumendid. Isiku telefonis oli pilt Türgis 01.09.2018 väljastatud
dokumendist, kus on tema sünniajaks märgitud bb.bb.bbbb. Isiku selgituste kohaselt ei ole see
sünniaeg õige. Isik ei soovi minna Türki, kuna türklased saadavad ta Süüriasse tagasi, kuna ta
lahkus Türgist omavoliliselt. Isik ei soovi taotleda varjupaika Eestis, vaid Kreekas, sest kui ta
annab siin sõrmejäljed, siis ta ei saa minna Kreekasse ega Saksamaale. Isik soovis Kreekasse
tagasi pöörduda, seal dokumendid hankida ja siis Saksamaale suunduda.
2. Isikule koostati 05.09.2024 sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks ja
sissesõidukeeld Schengeni alale 5 aastaks.
3. Tallinna Halduskohus andis 06.09.2024 määrusega asjas nr 3-24-2511 VSS § 23 lg 1
alusel PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni
06.11.2024.
4. Isikule selgitati 10.09.2024 võimalusi saata ta tagasi Türki või Süüriasse. Isik esitas
11.09.2024 suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 12.09.2024 kinni.
5. PPA esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja § 362 lg
2 alusel taotluse N.J kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
kuni 2 kuuks. Põhjendused:
5.1. Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on põhjendatud ja
vajalik. Ainuüksi isiku poolt esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole
võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb
põgenemisoht (VSS § 68 p-d 2, 3, 6). Tema isikusamasus on tuvastatud tema enda sõnade
alusel ja tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Isiku telefonis oli pilt Türgis 01.09.2018
väljastatud dokumendist, kus oli sünniajaks märgitud bb.bb.bbbb, kuid isiku sõnade kohaselt
ei ole see tema sünniaeg. PPA peab tema isikusamasust ja kodakondsust veel tuvastama, mis
on raskendatud, sest puudub võimalus Süüria saatkonnaga otse suhelda. Puudub alus arvata,
et vabaduses viibides oleks ta ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamiseni. Isik selgitas, et ta ei soovi naasta Türki, kuna Türgi saadab
käesoleval ajal pagulasi tagasi Süüriasse. Ta ei soovi Süüriasse naasta, kuna seal tapetakse.
Tema soov on minna Saksamaale.
5.2. Isik saabus Schengeni viisaruumi ilma seadusliku aluseta vahendajate abiga. Tema
eesmärk oli jõuda kõikvõimalikul moel Saksamaale. Ta hankis endale võltsitud Norra passi,
mida kasutas teadlikult selleks, et läbida Schengeni liikmesriikide piirivalvekontroll ja luua
petlik ettekujutus sellest, et tal on õigus viibida Schengeni viisaruumis. Isiku selline käitumine
ja hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis kehtivat
õiguskorda. Isik saabus Schengeni viisaruumi ebaseaduslikul viisil ja viibib siin ilma
seadusliku aluseta. On eluliselt usutav, et vabaduses viibides ei asuks ta PPA-ga koostööle
enda rahvusvahelise kaitse menetluses asjaolude selgitamiseks ja võib hakata end varjama, et
oma plaani lõpule viia. Tegemist ei ole õiguskuuleka käitumisega, see ei ärata usaldust isiku
suhtes. Vabaduses viibides võtaks isik uuesti ühendust vahendajatega ja teda proovitakse
ebaseaduslikult Saksamaale toimetada. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda,
2(6)
3-24-2568
kui ta kinni võeti, tema suhtes koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus koos
sissesõidukeeluga ja plaaniti tema tagasi saatmist Türki.
5.3. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane
ja vajalik sunnivahend rahvusvahelise kaitse menetluses ning tulevikus väljasaatmise tarbeks,
kuna on alust arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoidma ja jätkab oma teekonda
Saksamaale. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb
põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine
soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet
samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust,
millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu korral ei suuda leebemate
järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. On usutav, et isik
eelistab edasi liikuda riiki, kus tal on ees tuttavad ja perekonnaliikmed, mitte jääda Eestisse,
kus tal puudub kogukond ja mille riigikeelt ta ei oska.
6. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. On alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise
kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isiku soov on jõuda Saksamaale, kus elab tema
vend. Siiamaani on teda ebaseaduslikul teekonnal toetanud perekond ja vend. On eluliselt
usutav, et vabaduses viibides jätkaks ta teekonda Saksamaa poole. Isikult küsiti esmakordsel
kinnipidamisel otse, kas ta soovib rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik ütles, et ei soovi, sest ta
ei soovi siin oma sõrmjälgi anda, muidu saadetakse Saksamaalt või Kreekast tagasi siia. Esitas
rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui sai aru, et PPA tegeleb tema tagasisaatmisega
Türki. Ütluste pinnalt ei saa järeldada, et ta oleks automaatselt rahvusvahelise kaitse saaja.
PPA peab läbi viima menetluse, intervjuud, info kogumise ja siis saab teha otsuse.
7. N.J selgitas, et tahtis alguses minna Saksamaale, kus elab tema vend. Igal juhul ta tahab
asüüli. Peamine eesmärk oli saada rahvusvahelist kaitset Euroopas. Ei saa Süüriasse minna.
Türgi tahab süürlasi Süüriasse tagasi saata. Kuna PPA pidas ta kinni, siis soovib siin
rahvusvahelist kaitset taotleda. Taotleb kaitset, sest on sõjapagulane. Tuli siia eesmärgiga
leida vabadus, põgenes sõja ja kinnipidamise eest. Ei taha siin kinni istuda 2 kuud. Lahkus
Süüriast, sest tahtis elada inimväärset elu. Ei taotlenud Kreekas rahvusvahelist kaitset.
Alguses mõtles seda teha, siis ütles üks mees, et saab ta viia Saksamaale venna juurde. Ta oli
ühes hotellis koos teiste araablastega, kui lähenes üks isik, kes ütles, et tunneb kedagi, kes
saab teda aidata, kõik saab ladusalt ära tehtud. See isik ütles, et tal on seda dokumenti
(võltsitud passi) vaja, et ta saaks Saksamaale minna. Tal polevat midagi karta, kõik läheb
hästi. Isik tunnistab, et sai aru, et tegi valesti, ja kahetseb seda. Tahab oodata PPA otsust
vabaduses, ei taha kinni olla.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi
lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik
tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega
ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud
olulisi asjaolusid.
VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni
pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate
asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane
on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik
on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või
väljasaatmise vältimiseks.
3(6)
3-24-2568
VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud
põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud
teisest Euroopa Liidu liikmesriigist.
VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel
välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 2) välismaalane on
esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle
pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi
taotlemisel; 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses;
6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema
hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub Eestis ja üldse Schengeni alal viibimiseks
seaduslik alus. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult vahendajate abil piiri ületades
Türgist Kreekasse. Kreekast lendas ta Eestisse, kus ta võltsitud passi tõttu kinni peeti. Isik ei
väitnud, et ta oleks püüdnud eelnevalt leida seaduslikke viise Euroopasse tulemiseks, nt
küllakutse kaudu venna juurde Saksamaale. Isik otsustas kohe kasutada ebaseaduslikke viise –
ebaseaduslik piiriületus, võltsitud dokumendi kasutamine. Isik selgitas, et tema eesmärk on
jõuda Saksamaale oma venna juurde, et seal varjupaika taotleda. Kohus selgitab, et pagulasel
ei ole õigust valida, millises riigis ta soovib varjupaika taotleda. Seda tuleb teha esimeses
turvalises riigis. Isik elas turvalises riigis Türgis, kuid otsustas sealt lahkuda ja Euroopasse
tulla. Isik ei taotlenud varjupaika Kreekas ega alguses ka mitte Eestis, kuigi selle kohta temalt
mitmel korral küsiti. Isik esitas varjupaiga taotluse alles siis, kui ta sai aru, et tal ei võimaldata
edasi Saksamaale minna, vaid ta saadetakse tagasi Türki või Süüriasse. Kohtu hinnangul
näitavad need asjaolud, et isiku varjupaiga saamise soov on kaheldav. Isik soovib jõuda
Saksamaale, kus loodab leida eest paremad elutingimused (viide venna ostetavale suurele
majale). See viitab pigem majanduspõgenikule, kes otsib paremaid elutingimusi, mitte
varjupaika. Kohus nõustub PPA järeldusega, et asjaoludest nähtuvalt esitas isik oma
varjupaiga taotluse PPA-le selleks, et vältida tema tagasisaatmist Trüki või Süüriasse, st
lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Seega esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 5 toodud alus
isiku kinnipidamiseks.
10. Igal juhul tuleb PPA-l isiku rahvusvahelise kaitse menetluses kontrollida tema
isikusamasust ja tegeliku vajadust varjupaiga järele. Selleks tuleb küsida isikult selgitusi ja
tõendeid, ütluste usaldusväärsust kontrollida, päritolu maa teavet uurida. Sellised toimingud
võtavad aega ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav.
11. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku osas esineb põgenemisoht. Seda näitab asjaolu, et tal on
kindel soov jõuda Saksamaale venna juurde. Ta avaldas küsitlustel mitmel korral, et ta ei
soovi jääda Eestisse ega minna tagasi Türki või Süüriasse. Ta oli nõus vajadusel naasma
Kreekasse, kus tal on tuttavad ees. Seega võib arvata, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei
jää isik varjupaigamenetluse tulemust ära ootama, sest tema eesmärk ei olegi Eestisse jääda ja
siin varjupaika saada, vaid ta lahkub omavoliliselt riigist ja jätkab oma teekonda sihtriigini.
Eestis puuduvad isikul igasugused sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed ning vajalik
keeleoskuses, et siin hakkama saada. Seega on ta motiveeritud lahkuma. Isik on seni
ebaseaduslikult riigipiire ületanud ja reisimisel võltsitud dokumenti kasutanud, mis näitab, et
isik on valmis vahendeid valimata oma eesmärki saavutama. Teda ei heiduta tegude
õigusvastasus. Isikul on vabaduses viibides jätkuvalt võimalus oma venna või vahendajaga
ühendust võtta, vajadusel uued dokumendid või piletid hankida ja Eestist lahkuda. Arvestades
Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust, ei oleks tal sellega erilisi raskusi. Seega esineb ka
VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alus isiku kinnipidamiseks.
4(6)
3-24-2568
12. Kohus leiab, et põgenemisohu puhul ei saa praeguses olukorras viidata VSS § 68 p-le 2.
Kuigi isik kasutas Eestisse reisimisel võltsitud dokumenti, ei ole ta seda kasutanud Eestis
viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise taotlemisel, Eesti kodakondsuse,
rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Küll aga saab
põgenemisohtu järeldada sellest, et puudub veendumus isiku isikusamasuguses ja
kodakondsuses (VSS § 68 p 3). Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid ja ta tuvastati
tema enda sõnade järgi. Samas on tema telefonis oleval dokumendil teised andmed. Seega
vajavad isikuandmed veel kontrollimist. Isikuandmete varjamine on üks võimalus, kuidas end
ametivõimude eest varjata, ning seda on kasutatud praktikas laialdaselt. Isiku kodakondsusest
sõltub ka see, kas tema varjupaigataotlus saab üldse olla põhjendatud. Kui isik ei ole süürlane,
siis on tema viited Süürias toimuvale sõjale mitterelevantsed. Samuti on võimalik
põgenemisohtu järeldada sellest, et isik on korduvalt PPA-le kinnitanud, et ta ei soovi mingil
juhul Türki ega Süüriasse naasta (VSS § 68 p 6). Seega kui tema varjupaigataotlus peaks
jääma menetluse tulemusena rahuldamata, siis on usutav, et ta ei jää enda väljasaatmist ära
ootama, vaid asub end varjama, et väljasaatmist vältida.
13. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. See tähendab, et nii PPA-l kui kohtul
puudub kindel teadmine, kuidas isik hakkaks kinnipidamiskeskusest vabanemisel tegelikult
käituma. Kohus saab isiku oletatavat käitumist hinnata tema varasema käitumise põhjal. Isik
on oma varasema käitumisega näidanud, et ei hooli kehtivate õigusnormide järgimisest ja
riigipiiri seaduslikust ületamisest, vaid püüab oma eesmärke saavutada vahendeid valimata.
Kuna seekord jäi tema eesmärk saavutamata tema kinnipidamise tõttu PPA poolt, siis on
põhjust arvata, et isik jätkab oma eesmärgi taotlemist ja Saksamaa poole liikumist pärast seda,
kui ta vabadusse pääseb. PPA ei saa lubada isikul ilma õigusliku aluseta Schengeni viisaruumi
ringi liikuda ega tema õigusvastasele käitumisele kaasa aidata.
14. Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete (kindlas elukohas elamine,
PPA-sse registreerimisele ilmumine – VSS § 10 lg 2) kohaldamine tõhus ega suuda
tõenäoliselt isiku omavolilist Eestist lahkumist välistada. Isikul puuduvad ka isikut tõendavad
ja reisidokumendid, mida saaks hoiule võtta. Puudub usaldus, et isik järgib tema suhtes
kohaldatavad leebemaid järelevalvemeetmeid ega lahku omavoliliselt.
15. Kohtu hinnangul ei saa isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada tema õigusi
ebaproportsionaalselt riivavaks. Tegemist on küll vabadusõiguse riivega, kuid selleks esineb
seaduslik alus, takistamaks isikul ebaseaduslikult riigist lahkuda ja loata Schengeni alal ringi
liikuda. Sellega kaitstakse olulisi avalikke huve. Isikul on võimalik kiiremini vabaneda, kui ta
teeb PPA-ga varjupaigamenetluses koostööd.
16. Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust
endast tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises või et
teda tuleks karistada vangistusega, vaid selle eesmärgiks on tagada, et isik oleks PPA-le
rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks menetluse
lõpuni kättesaadav.
17. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks
vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Vajadusel
tagatakse isikul kinnipidamiskeskuses meditsiiniline aja psühholoogiline abi. Samuti
võimaldatakse suhelda lähedastega.
18. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab PPA-le loa isiku
kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse
äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
5(6)
3-24-2568
19. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise
alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub
perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11
ja 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)