2-23-117609/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-117609

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagiavaldus K. P. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

3951,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja D. S.

Kostja: K. P. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus K. P. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista K. P.lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 3000 eurot. 3. Jätta

maakohtu menetluskuludest 76% kostja kanda ja 24% hageja kanda.

4. Mõista K. P.lt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 345,80 eurot. Kostjal tuleb

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

2-23-117609

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Multitude Bank p.l.c ja kostja sõlmisid 18.09.2022 laenulimiidikontolepingu, mille alusel

sai kostja krediiti 3000 eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja

poolt väljastatud arvel märgitud miinimumosamakse. Miinimumosamakse moodustas kas

5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (st laenust ja teenustasust) või 10

eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis osamaksed tegemata. Krediidiandja

ütles lepingu 22.12.2022 avaldusega üles. Leping loeti üles öelduks 02.01.2023.

Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat kirjalikult teavitatud

03.02.2023.

3. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 3000 eurot, intressi 329,39 eurot, hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 582,25 eurot ja sissenõudmiskulusid 40

eurot, Viivisemääraks on hageja arvestanud 40,48% aastas. Kostja ei ole teinud ühtegi

tagasimakset.

4. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

5. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 16.08.2023 hagejale

ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale

laenu väljastamisel.

6. Hagiavalduse ja hageja 11.09.2023 selgituse ning tõendite kohaselt lähtus esialgne

krediidiandja kostja esitatud ankeedist ja kontrollis maksehäirete puudumist. Krediidiandja

veendus selle põhjal, et kostja suudab täita igakuiselt kuni 150 euro suurust kohustust.

7. Hageja esitas 11.09.2023 andmed ja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et

kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul nõuab

hageja üksnes põhivõla tasumist summas 3000 eurot.

8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust

(455 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei ole.

2/5

2-23-117609

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3000

eurot. Hageja intressi-, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata,

kuna kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.09.2022 laenulimiidikontolepingu, mille alusel sai

kostja 3000 eurot krediiti (dtl 25-40). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

11. Laen on kostjale välja makstud18.09.2022 ja 24.09.2022 (dtl 41-43). Lepingu

eritingimuste punkti H ning üldtingimuste punktide 10.1 ja 10.2 kohaselt tuli laen tagastada

vastavalt arvetele. Igakuise arve miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt

laenuandjale võlgnetavast summast (st laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest,

kumb on suurem.

12. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3%

(kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks kolmanda lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%.

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 48,9% (dtl 38). Sama tulemuse (48,9%) annab Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

13. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla

(3000 eurot), intressi (329,39 eurot), sissenõudmiskulude (40 eurot) ja viivise tasumist

(582,25 eurot). 14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul

sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

16. Kohus selgitas 16.08.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

17. Hagiavaldusest ja 11.09.2023 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et

lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

17.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning tegi

päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus selles, et kostjal

maksehäired puudusid. Samuti nähtub kohtule esitatud raportist, et Maksu- ja

3/5

2-23-117609

Tolliametil puudusid kostja vastu 18.09.2022 seisuga nõuded, lisaks ei olnud

avaldatud ühtegi Ametlikku Teadaannet.

17.2.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

17.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste

suurust, samuti on kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli ülalpeetavaid.

17.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“

KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi tarbija sissetulekute või kohustuste suuruse kohta.

17.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

19. Hageja esitas 11.09.2023 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt ei ole kostja ühtegi

tagasimakset teinud. Seega isegi kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, on

4/5

2-23-117609

hageja põhinõue 3000 eurot. Hageja kinnitas kohtule 13.09.2024, et nõuab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral vaid põhivõla tasumist.

20. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 3000 eurot.

21. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 13.09.2024 kinnituse

alusel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

22. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

23. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt põhivõla tasumist summas 3951,64 eurot, intressi 329,39 eurot, viivist 582,25 eurot ja

sissenõudmiskulusid 40 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 3000 eurot.

Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 76% (arvestuse aluseks olev tehe: 3000 / 3951,64 *

100% = 75,92%). Seega jäävad menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ning 24% ulatuses

hageja kanda.

24. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 455 eurot

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

25. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 455 eurot.

26. Kohus jättis menetluskuludest 76% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,76 * 455 = 345,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi

välja ei mõista.

27. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

5/5