2-23-115709/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-115709

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

261,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood

11919806, asukoht XXX-601, XXX-i), lepinguline

esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja: G. K. (ik XXX; elukoht hagiavalduses XXX)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G. K. vastu.

2. Välja mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 211,54

eurot (millest 117,13 eurot põhivõlgnevus, 25 eurot sissenõudmiskulud, 69,41 eurot

sissenõutavaks muutunud viivised).

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue G. K. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise 13,21 eurot väljamõistmiseks.

4. Välja mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 117,13 eurot) alates 27.05.2023 kuni

otsuse tegemiseni, so kuni 13.09.2024 summas 55,45 eurot.

5. Välja mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 117,13 eurot) alates 14.09.2024 kuni põhivõla täitmiseni kolmekordses

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 36,75% aastas).

6. Menetluskulud jätta 94,12% ulatuses G. K. kanda ja 5,88% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kanda.

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 303 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku

100 eurot, 183 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulud), millest 285,19 eurot mõista G. K.-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on G. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

Tsiviilasi nr 2-23-115709

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS

§ 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 249,39 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele

võlgnik esitas vastuväite. 05.05.2023 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle

Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 08.05.2023 jättis

hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise

viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed.

2. Hageja 26.05.2023 esitas kohtule hagiavalduse G. K. vastu põhivõlgnevuse 117,13 euro,

sissenõudmiskulude 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 82,62 euro ja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni,

lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 27.05.2023. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt

palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses tasumata summalt.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 09.04.2019 liitumislepingu nr

9431632 ja 18.04.2019 liitumislepingu nr 9431632 lisa, milledega kohustus hageja pakkuma

kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt

esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Telia Eesti AS esitas kostjale osutatud

teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks.

Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid nr

20200601640011,

20200701753196,

20200801912600,

20200902095392

ja

20201002313266. Kostja ei reageerinud Telia Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev

võlgnevus ning Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.9 alusel

kolme meeldetuletuskirja edastamise eest kokku 25 eurot. Lepingu üldtingimuste lisa kohaselt

on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu

temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Kohtu nõudel hageja

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-115709

07.03.2024 täpsustas, et alates 14.02.2018 kehtinud üldtingimustel on Telia Eesti AS-l õigus

nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Telia Eesti AS-l oli õigus muuta

hinnakirja ja tingimusi üldtingimustes sätestatud alustel. Telia Eesti AS on muutnud

üldtingimusi 15.04.2021 ja teavitanud, et alates 15.04.2021 kehtivate üldtingimuste kohaselt

võib Telia Eesti AS nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel tähtaegselt laekumata

summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Juhul kui kostja ei vasta

hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma

kohtuistungit korraldamata.

3. Pärnu Maakohus võttis 21.03.2024 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 29.06.2024. Seega kostjale vastamiseks

määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 15.07.2022 kell 24:00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6 ja 8,

§ 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse

lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 09.04.2019 sõlmitud

liitumislepingu nr 9431632 ja 18.04.2019 sõlmitud liitumislepingu nr 9431632 lisa kohaselt

on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest tasu. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti

AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

7. Telia Eesti AS-i 14.02.2018 kehtinud üldtingimuste punktis 4.10 oli sätestatud, et Telia

Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Telia Eesti AS

on muutnud üldtingimusi 15.04.2021 ja teavitanud, et alates 15.04.2021 kehtivate

üldtingimuste kohaselt võib Telia Eesti AS nõuda kostjalt arve õigeaegsel mittetasumisel

tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Kohtu

hinnangul perioodil 14.02.2018 kuni 14.04.2021 kehtinud viivise määr 0,15% päevas (54,75%

aastas) ületab seaduses sätestatud määra 6,8 kordselt, on hea usu põhimõtte vastane ja seetõttu

tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine

teisele isikule. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-115709

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Riigikohus on leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-66-05 p 24). Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja

VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ka praegusel

juhul on kostja VÕS § 1 lg 5 mõistes tarbija. Viivisemäär ületas lepingu sõlmimise aja seisuga

seadusjärgset viivisemäära 6,8 korda. Tegemist on tarbijast lepingupoole ebamõistlikult

kahjustava lepingutingimusega.

8. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt

summas 69,41 eurot järgneva arvestuse kohaselt:

perioodi 21.07.2020 kuni 14.04.2021 eest:

Arve nr

Summa

Viivis

alates

Viivis kuni

Viivise

määr

aastas

Viivituses

päevi

Viivise

summa

2020060164001

70,00 €

21.07.202

14.04.2021

8%

4,10 €

2020070175319

39,12 €

21.08.202

14.04.2021

8%

2,03 €

2020080191260

3,42 €

21.09.202

14.04.2021

8%

0,15 €

2020090209539

3,13 €

21.10.202

14.04.2021

8%

0,12 €

2020100231326

1,46 €

21.11.202

14.04.2021

8%

0,05 €

117,13 €

6,45 €

Perioodi 15.04.2021 kuni 31.12.2022 eest:

Arve nr

Summa

Viivis

alates

Viivis kuni

Viivise

määr

aastas

Viivituses

päevi

Viivise

summa

2020060164001

70,00 €

15.04.202

31.12.2022

24%

28,81 €

2020070175319

39,12 €

15.04.202

31.12.2022

24%

16,1 €

2020080191260

3,42 €

15.04.202

31.12.2022

24%

1,41 €

2020090209539

3,13 €

15.04.202

31.12.2022

24%

1,29 €

2020100231326

1,46 €

15.04.202

31.12.2022

24%

0,6 €

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-115709

117,13 €

48,21 €

Perioodi 01.01.2023 kuni 26.05.2023 eest

Arve nr

Summa

Viivis

alates

Viivis kuni

Viivise

määr

aastas

Viivituses

päevi

Viivise

summa

2020060164001

70,00 €

01.01.202

26.05.2023

31,5%

8,82 €

2020070175319

39,12 €

01.01.202

26.05.2023

31,5%

4,93 €

2020080191260

3,42 €

01.01.202

26.05.2023

31,5%

0,43 €

2020090209539

3,13 €

01.01.202

26.05.2023

31,5%

0,39 €

2020100231326

1,46 €

01.01.202

26.05.2023

31,5%

0,18 €

117,13 €

14,75 €

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 27.05.2023 kuni otsuse

tegemiseni välja kindla summana, so 55,45 eurot (117,13€ x 31,5% / 365 kp x 35 kp +

117,13€ x 36% / 365 kp x 184 kp + 117,13€ x 37,5% / 366 kp x 182 kp + 117,13€ x 36,75% /

366 kp x 75 kp) ning alates 14.09.2024 protsendina kolmekordses VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 36,75% aastas.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113²

lg 2 p 1 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 15 eurot ja

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et

sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot ja

kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista

sissenõudmiskulud 25,00 eurot.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 16.05.2023 arve nr 842919 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu G. K. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5

tundi summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200

eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi

hageja poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise

toimingu põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842).

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-115709

Tegemist on trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik

vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu

selles asjas maksimaalselt 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis

on põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning

ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 203 eurot

(150 € x 22% +20 €).

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 94,12% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

285,19 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)