3-23-2593/24 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2593

Otsuse kuupäev

13. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Ida-Virumaa Kutseharidus-keskuse

26.10.2023.a käskkirja nr 4-1/23/1114 õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X.

Vastustaja: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, esindaja

Mati Lukas

Kaasatud haldusorgan: Haridus- ja Teadusministeerium,

esindaja Indrek Kilk

RESOLUTSIOON

1. Jätkata menetlust Ida-Virumaa Kutseharidus-

keskuse 26.10.2023.a käskkirja nr 4-1/23/1114

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.10.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 18).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja X.X. arvati 26.10.2023.a käskkirjaga nr 4-1/23/1114 (dtl 6-7, edaspidi

vaidlustatud käskkiri) välja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirjast. Kaebaja

oli grupi NKKVs22 Kinnisvarahaldur õpilane. Vastustaja põhjendas, et kaebajal on 2022-

2023 õppeaasta praktika kaitsmata, õppevõlgnevused 2023-2024 õppeaasta moodulites

ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine), andme- ja

tekstitöötlus. Õppeaasta algusest puudus kaebaja tundidest 60%, kõik puudumised on

põhjuseta. Alates 27.09.2023 kaebaja ei osale õppetöös. Vastustaja viitas Ida-Virumaa

Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskirja (dtl 96-113) punktidele 3.5.5.6 ja 3.5.5.7.

Kaebaja kutsuti osakonna nõustamiskomisjonile, mis toimus 11.10.2023, kuid loobus

nõustamiskomisjonile tulemisest. 11.10.2023.a nõustamiskomisjon määras kaebajale tähtaja

õppevõlgnevuste parandamiseks, kaebaja seda ei teinud.

2. Kaebaja esitas 16.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid

avaldusi.

2.1. Kaebaja selgitas, et ta jäi töötuks ja otsustas omandada uue eriala kinnisvarahaldur.

Kaebaja alustas õpinguid vastustaja juures 01.09.2022. Eesti Töötukassa määras kaebajale

tasemeõppes osalemise toetuse 327,05 eurot kuus (dtl 60). Vastustaja määras kaebajale

stipendiumi. Kaebaja lõpetas esimese õppeaasta edukalt ja oli praktikal korteriühistus

Kreenholmi 38.

2.2. 27.08.2023 jätkas kaebaja õpinguid, kuid jäi varsti haigeks. Suure osa õppe mahust

moodustas iseseisev töö. Kaebaja teatas haigestumisest grupijuhendaja J. Šabarovile ning

saatis e-postile arstitõendid 20.09 ja 04.10.2023. Kaebaja esitas arstitõendid nende päevade

kohta, kui ta pidi osalema õppetöös kohapeal (kolm päeva kahe nädala jooksul). Kaebajal ei

ole põhjuseta puudumisi.

2.3. Kaebaja praktika kaitsmine 13.09.2023 toimus nii, et sellega tegeles üks õppejõud, kes

kaebaja hinnangul ei valda piisavalt eesti keelt ja ei ole valdkonnaga kursis. Õppejõud esitas

küsimusi praktika aruande kohta ning teda huvitas ainult see, mis kirjas oli. Kaebajale öeldi

varem, et kirjalik esitlus on puhtalt informatiivne ja oluline on see, mida kaebaja räägib.

Hindamine ei toimunud nii, nagu seda varem selgitati. Olenemata kaitsmisel esinenud

probleemidest arvas kaebaja, et ta sai praktika kaitstud.

2.4. Kaebaja leidis, et vastustaja tõttu kaotas ta aasta ja peab nüüd otsast alustama. Samuti

kaotas kaebaja Töötukassa toetuse. Kaebaja märkis, et 90 % programmist on tal läbitud.

3. Vastustaja esitas vastuse kaebusele ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Vastustaja

hinnangul on vaidlustatud käskkiri õiguspärane.

3.1. Kaebaja asus 30.08.2022 õppima kinnisvarahalduri õppekaval nr 215503 õppekava

mahuga 90 EKAP (Eesti kutsehariduse arvestuspunkti). Kaebaja oli koolist väljaarvamise

ajaks õppekava läbinud 38 EKAP ehk 42 % ulatuses. Esimesel õppeaastal toimunud

põhiõpingute ja valikõpingute moodulõpe võimaldas õppe edukal läbimisel saavutada kokku

60 EKAP, kaebaja selle perioodi õpitulemuseks oli 26 EKAP. Neile lisandus 28.08.2023

arvestusega 12 EKAP. Kaebajal olid teise õppeaasta alguseks tekkinud võlgnevused, nende

tekkimise põhjusi ei ole kaebaja avaldanud.

3.2. Kaebaja ei teatanud koolile tervisliku seisundi tõttu õppetöös osalemise takistusest.

Vastustaja ei olnud kaebaja terviseprobleemidest teadlik. Kuigi kaebaja oli haigestunud

pikaajaliselt, esitas ta koolile puudumiste kohta arstitõendid vaid nende päevade kohta,

millistel ta pidi õppeplaani kohaselt õppetööl osalema. J. Šabarovi selgitustel (dtl 77) käis

kaebaja 13.09.2023 praktika kaitsmisel ja ei teatanud siis, et oli haigestunud. Kaebaja esitas

20.09.2023 arstitõendi selle kohta, et ta oli 12.-18.09.2023 haige (dtl 70) ja 02.10.2023

arstitõendi 27.-29.09.2023 haigestumise kohta. See, et kaebaja oli ka oktoobris haige, selgus

alles kaebusest. S.h ei teatanud kaebaja, et ta ei saa 11.10.2023 osaleda osakonna komisjoni

koosolekul tema võlgnevuste osas toimuval arutelul haiguse tõttu. Kui kaebaja oleks koolile

oma haigestumisest teatanud, oleks kool saanud koos kaebajaga lahendada tema edasist

õppetööl osalemist või oleks saanud teha kaebajale ettepaneku võtta tervislikel põhjustel

akadeemiline puhkus.

3.3. Kaebaja grupijuhendaja kutsus kaebaja 11.10.2023 osakonna nõustamiskomisjoni

koosolekule, et arutada eelmisest õppeaastast pärit õppevõlgnevusi ja nende kõrvaldamise

võimalusi. Kaebaja ei olnud sellest huvitatud ja teatas, et ta ei osale koosolekul (dtl 74).

Kaebaja ei teatanud koolile, et ta on koosoleku päeval haige, ta ei taotlenud koosoleku

edasilükkamist, samuti ei teatanud ta, et soovib õppevõlgnevused kõrvaldada ja õppetööd

jätkata.

3.4. Kaebaja praktika jäi põhjendatult kaitsmata, kuna kaebaja ei olnud praktikapäevikut

nõuetekohaselt täitnud. Kaebaja pöördus pärast kaitsmist osakonnajuhataja A. Sile poole, kes

selgitas kaebajale 14.09.2023 e-kirjas sama (dtl 72). Kaebaja ei viinud praktikapäevikut

nõuetega vastavusse.

3.5. Kaebaja ei taotlenud 2023. aasta septembrikuus põhitoetust (kaebuses nimetatud

stipendiumiks) järgnevaks perioodiks. Kui kaebaja jätkab koolis õpinguid, on tal alati õigus

vastavalt kooli õppetoetuste taotlemise korrale taotleda uuesti põhitoetuse maksmist. Eesti

Töötukassa selgitas vastustajale, et kaebajale määrati toetus kinnisvarahalduri õppekava

õppeperioodiks (toetuse maksmine oleks lõppenud 21.02.2024) ning kui kool taastab kaebaja

kooli õpilaseks ja kaebaja jätkab samal õppekaval õpinguid, siis saab ta pöörduda Eesti

Töötukassa poole taotlusega taastada tasemeõppes osalemise toetuse maksmine järelejäänud

neljakuulise perioodi eest.

3.6. Praktikas ei ole võimalik, et koolil üldse puudub kooli algatusel õpilase väljaarvamise

õigus. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal ei olnud seaduses koolist väljaarvamise aluseid

toodud, kuid delegatsiooninormide alusel oli koolile antud õigus need kehtestada:

- kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS) § 20 annab valdkonna eest vastutavale ministrile

õiguse kehtestada määrusega kooli arendustegevuse ja õppekasvatustöö kohustuslike

dokumentide nõuded ja dokumentide pidamise korra;

- haridus- ja teadusminister kehtestas 28.08.2013.a määrusega nr 23 kutseõppeasutuse

arendustegevust ja õppekasvatustööd käsitlevate kohustuslike dokumentide nõuded ja

dokumentide pidamise korra. Korra (kohtu märkus: kuni 29.08.2024 kehtinud redaktsiooni)

kohaselt on õppekorralduseeskiri kooli kohustuslik dokument (§ 3 lg 2 p 3), õpilaste koolist

väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õppekorralduseeskirjas (§ 7 lg 2 p 15),

õppekorralduseeskirja ja selle muudatused kinnitab kooli nõukogu (§ 7 lg 4);

- kooli nõukogu kinnitas 01.09.2023 kooli õppekorralduseeskirja;

- õppekorralduseeskirja punkti 3.5.5.6 alusel saab õpilase välja arvata õppetöös

edasijõudmatuse tõttu ja punkti 3.5.5.7 alusel õppetöölt mõjuva põhjuseta puudumise tõttu.

Sarnased alused on sätestatud praegu kehtiva KutÕS § 341 lg 1 p 6 ja p 8.

4. Kaasatud haldusorgan Haridus- ja Teadusministeerium nõustus kohtu arvamusega, et

kutseõppeasutusest väljaarvamine on õigusaktides nõrgalt reguleeritud, ning pooled peaksid

vaidluse lõpetama kompromissiga. Ministeerium märkis, et asjakohane regulatsioon on

nüüdseks seaduses loodud ning see jõustus 06.05.2024.

5. Vastustaja tegi kaebajale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Kaebaja esitas

kompromissile omapoolseid tingimusi. Pooled vahetasid seisukohti, kuid kokkuleppele ei

jõudnud.

6. Vastustaja tunnistas 12.08.2024.a käskkirjaga nr 4-1/24/864 (dtl 126) vaidlustatud

käskkirja kehtetuks. Vastustaja teatas kaebajale, et ta on arvatud 2025.a veebruaris Jõhvi

linnas avatava Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks (dtl

128). Vastustaja esitas kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks.

Kohus palus kaebajal teatada, kas ta taotleb menetluse jätkamist vaidlustatud käskkirja

õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kuidas aitab kohtuotsuse tegemine vaidlustatud

käskkirja õiguspärasuse kohta reaalselt kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele.

Kaebaja palus 30.08.2024 teha kohtuotsuse, kuna ta on vaidluse tõttu kaotanud aega, tervist ja

raha.

Kohtu seisukoht

7. Kohus tõlgendab kaebaja 30.08.2024.a avaldust nii, et kaebaja taotleb menetluse jätkamist

vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes, kuna kaebaja hinnangul on tal

vaidlustatud käskkirja andmise tõttu tekkinud kahju.

Vaidlustatud käskkiri tunnistati kehtetuks menetlusstaadiumis, kus kohus oli valmis otsuse

tegemiseks. Kohtupraktikas tunnustatakse kaebaja küllalt avarat õigust taotleda menetluse

jätkamist tuvastamisnõudes, s.h seoses võimaliku tulevikus esitatava kahju hüvitamise

nõudega. Kohus arvestab ka sellega, et kohtule esitatud avalduste põhjal ei ole vaidlustatud

käskkirja kehtetuks tunnistamine kaasa toonud õigusrahu poolte vahel. Kohus jätkab

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 alusel menetlust vaidlustatud käskkirja

õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

8. Kohtu hinnangul ei anna kaebaja väited alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks.

Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega (vt otsuse punkti 3) ning HKMS § 165 lg 2 alusel ei

korda neid. Kohus toob lisaks välja järgmist.

9. Kaebusega kaitstavaks õiguseks on õigus haridusele. Kohtupraktikas leitakse, et

haridustasemest sõltuvalt erinevad selle põhiõiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne

tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda

väiksemad avaliku võimu kohustused (Riigikohtu lahend 3-3-1-68-12, p 13).

Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja täiskasvanud õppija, kes asus õppima uue eriala

omandamiseks. Avaliku võimu kohustused kaebaja suhtes seoses hariduse omandamise

reguleerimisega on pigem väikesed.

Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud KutÕS redaktsioon ei reguleerinud üldse õpilase

koolist väljaarvamist. Reguleeritud oli üksnes õpingute lõpetamine (KutÕS § 34). On selge, et

reaalne elu ei saa toimuda nii, et ainsaks võimaluseks õpilane koolist välja arvata on õpingute

lõpetamine.

Vastustaja reguleeris õpilase koolist väljaarvamise otsuse punktis 3.6 toodud volitusnormidele

tuginedes ja viisil, s.h on sisulised alused õpilase väljaarvamiseks ette nähtud kooli

õppekorralduseeskirjas. Seejuures on punkti 3.5 Õpilase kooli õpilaste nimekirjast

väljaarvamine kõrval ka punkt 3.6 Ennistamine, mille sisu on järgmine.

3.6.1. Õpilase võib ennistada kooli õpilaste nimekirja vabade kohtade olemasolul.

3.6.2. Õpilane taotleb ennistamist isikliku avalduse alusel ja ennistamine vormistatakse

Kooli direktori käskkirjaga.

3.6.3. Ennistamist kooli õpilaste nimekirja on õigus taotleda kuni kolme aasta jooksul pärast

kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist.

See tähendab, et õpilase väljaarvamine oli õppekorralduseeskirjas reguleeritud tasakaalustatult

ja õpilase huvidega arvestades. Väljaarvamine ei ole pöördumatu, vaid eeltoodud korras oli

õpilasel (s.h kaebajal) võimalus esitada avaldus tema ennistamiseks.

10. Õiguskantsler on tähelepanu juhtinud, et õiguslik alus näha õpilase kutsekoolist

väljaarvamise alused ette õppekorralduseeskirjas on vaieldav (õiguskantsleri seisukoht

17.04.2019 nr 6-3/190133/1901964). Kohus ei hinda aga vastava regulatsiooni õiguspärasust

abstraktselt, vaid konkreetselt kaebaja õiguste võimaliku riive seisukohast lähtudes. Kohtu

hinnangul ei kujuta asjaolu, et õpilase väljaarvamise alused olid kindlaks määratud haldusakti,

mitte õigusaktiga, otsuse punktis 9 toodut arvestades ja otsuse punktides 11-14 välja toodud

asjaoludel endast kaebaja õiguste sellist riivet, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja

õigusvastasuse.

11. Vastustaja on kaebaja väljaarvamise alusena esiteks toonud õppekorralduseeskirja punkti

3.5.5.6 ehk edasijõudmatuse õppetöös. Vastustaja on esitanud kohtule õppekava (dtl 114-

121). Sellest nähtub, et õppekava maht on 90 EKAP, s.h põhiõpingud 76 EKAP ja

valikõpingud 14 EKAP. Põhiõpingutest toimub esimesel õppeaastal 59 EKAP ja teisel

õppeaastal 17 EKAP. Praktika õppe maht on 22,5 EKAP ja see on arvestatud moodulite õppe

mahu hulka.

Vastustaja esitas andmed kaebaja õpitulemuste kohta (dtl 76), mille järgi kaebaja on läbinud

õppeaineid 38 EKAP ulatuses, neist põhiõpingud 37 EKAP ulatuses. See on 64,4 %

põhiõpingute mahust esimesel õppeaastal. Põhjendatud on vaidlustatud käskkirja väide, et

kaebajal olid võlgnevused. See tähendab edasijõudmatust õppetöös.

Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud mingeid vastuväiteid vaidlustatud käskkirjas esitatud

põhjendusele, et kaebajal on õppevõlgnevused moodulites ehitustööde tehnoloogiad,

kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine) ning andme- ja tekstitöötlus. Kaebaja ei

ole esitanud tõendeid oma väitele, et tal on läbitud ligikaudu 90 % õpingutest.

12. Kaebaja on sisulisi vastuväiteid esitanud ainult sellele, et tema praktikat ei loetud

läbituks.

Vastustaja viitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse praktika korraldamise ja läbiviimise

korrale. Kohus lisas selle dokumendi elektroonilise resolutsiooniga kohtuasja toimikusse.

Tegemist ei ole uue tõendiga, vaid vastustaja 14.06.2024.a avalduses viidatud tõendiga,

millega pooltel oli võimalik selle asukohas tutvuda. Kohus lisas dokumendi toimikusse

selguse huvides.

Korra punktis 10.2 on ette nähtud, et praktikapäevikus märgib õpilane tehtud töö sisu ja

tundide arvu, mis ta antud ettevõttes oli. J. Šabarovi e-kirjas A. Silele 03.06.2024 (dtl 77) on

öeldud, et kaebaja ei täitnud praktikapäevikut korralikult - ta kopeeris päevaosas seaduste

tsitaate ja esitluses kirjutas kinnisvarahalduri kohustustest ja nõuetest. Kaitsmisel selgitati

kaebajale, et praktikapäevik on täidetud ebakorrektselt, sest seal puudub kirjeldus kaebaja

tegevuste kohta. A. Sile on kohtuasja dokumentide põhjal erialade ehitus ja puit juht ning

kaebaja õppekava kontaktisik (dtl 116). A. Sile selgitas oma 14.09.2023.a e-kirjas kaebajale

(dtl 72), et päevikus, esitluses ja lõputöös on vaja ära märkida, mida konkreetselt kaebaja

praktikal tegi. Seda, mida kaebaja praktika ajal tegi, peab saama kaebaja kirjutatust välja

lugeda. Kaebajal tuleb teha vastavad muudatused ja kõik on korras.

Eeltoodu tõendab, et vastustaja etteheited kaebajale olid põhjendatud ja praktikat ei saanud

lugeda läbituks enne, kui kaebaja on praktikapäeviku korda teinud. Kui kaebaja oleks seda

teinud, siis oleks vastustaja tema praktika sooritatuks lugenud.

Vastustaja teatas 11.10.2023.a e-kirjaga (dtl 75) kaebajale, et talle on antud tähtaeg kuni

20.10.2023, mille jooksul tuleb kaitsta eelmise õppeaasta praktika. Kui võlg jääb alles pärast

seda kuupäeva, siis arvatakse kaebaja koolist välja. Kaebaja ei ole väitnud või tõendanud, et ta

tegi selle tähtaja jooksul praktikadokumentidesse nõutud täiendused.

13. Teiseks on vastustaja tuginenud õppekorralduseeskirja punktile 3.5.5.7 ehk õppetöölt

mõjuva põhjuseta puudumisele.

Kaebaja on kohtule esitanud arstitõendid ajavahemike 12-18.09.2023, 27-29.09.2023, 11-

13.10.2023 ja 25-27.10.2023 kohta (dtl 8-11). Kohus juhtis 15.01.2024.a määruses kaebaja

tähelepanu sellele, et kaebaja väitel edastas ta haiguslehed oma puudumiste kohta koolile e-

kirjaga, kuid vastavaid e-kirju ei ole kaebusele lisatud. Kaebaja tõendas pärast seda, et ta

edastas 27-29.09.2023 kohta antud arstitõendi, faili nimi „image-02-10-23-10-25.jpeg“, J.

Šabarovile e-kirjaga 04.10.2023 (dtl 20-21). Kaebaja esitas kohtule ka 20.09.2023.a e-kirja J.

Šabarovile (dtl 17-18), kirjal puudub sisu ja sellest ei nähtu, et kirjale oleks lisatud

dokumente. Vastustaja kinnitab, et selle e-kirjaga edastas kaebaja arstitõendi 12-18.09.2023

kohta (dtl 70). Muude arstitõendite vastustajale edastamist ei ole kaebaja tõendanud.

Vastustaja väitel ei ole kaebaja seda teinud ning vastustaja sai kaebaja muudest

haigestumistest teada kohtumenetluse raames.

Kohus möönab, et kaebaja puudumiste käsitlemisele saab teha etteheiteid. Kui kaebaja edastas

vastustajale arstitõendid ajavahemike 12-18.09.2023 ja 27-29.09.2023 kohta, siis ei ole

korrektne öelda, et kõik puudumised on olnud põhjuseta.

Samas oli kaebaja pika ajavahemiku jooksul puudunud õppetöölt ka põhjuseta. Vaidlustatud

käskkirjast nähtub, et J. Šabarovi 23.10.2023.a esildise põhjal kaebaja ei osale õppetöös alates

27.09.2023. See on ligikaudu ühe kuu pikkune ajavahemik, millest kaebaja oli edastanud

arstitõendi kolme päeva ehk 27-29.09.2023 kohta. Õige on vastustaja väide, et vaidlustatud

käskkirja andmise seisuga ei olnud vastustajal mingit alust arvata, et kaebaja on muudel

kuupäevadel puudunud haiguse tõttu, on haigestunud pikaajaliselt või et haigestumised on

põhjustanud edasijõudmatuse õppetöös.

14. Vastustaja teatas kaebajale 04.10.2023, et teda oodatakse 11.10.2023 osakonna

komisjoni, et arutada eelmise õppeaasta võlgnevuste kõrvaldamise tulemusi ja teha otsus (dtl

73). Kaebaja vastas sellele e-kirjaga 05.10.2023 (dtl 74), mille sisu on järgmine.

Kahjuks ma ei saa sellel ajal komisjonis osaleda. Mina arvan, et minul võlgnevusi ei ole.

Eelnevast lähtudes palun:

1. Tehke otsus ilma minu kohalolekuta.

2. Viige mind sellega võimalikult kiiresti kurssi, sest ma ei saa aru, kas peaksin edasi

õppima või mitte.

Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal sellest e-kirjast võimalik aru saada nii, et kaebajal on

tervisest tingitud takistus õppetöös osaleda või võlgnevusi likvideerida või et kaebajal on huvi

seda teha. Kirja saab pigem mõista nii, et kaebaja möönab tema väljaarvamist ja aktsepteerib

seda. Arstitõendi kaebaja ärakuulamiseks määratud aja kohta esitas kaebaja alles

kohtumenetluses.

15. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kohus jätab

kaebuse rahuldamata.

16. Kohus selgitab kaebajale, et kaebuse rahuldamine ei mõjuta seda, et vaidlustatud käskkiri

on kehtetuks tunnistatud ja kaebaja on arvatud 2025.a veebruaris Jõhvi linnas avatava

kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks. Õpingute jätkamisel ei kehti kaebaja nõutud

tingimused (viimati dtl 136). Kohus peab võimalikuks, et olenemata kokkuleppe puudumisest

saab vastustaja arvesse võtta, et mõned õppeained on kaebaja juba läbinud. Kaebajal on

võimalus seda vastustajalt üle küsida. Kui kaebaja ei soovi õpinguid jätkata, siis on kaebajal

võimalus lahkuda koolist omal soovil (KutÕS § 341 lg 1 p 2).

Menetluskulud. Selgitused

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel

menetluskulud välja mõistmata.

18. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

Tartu Halduskohtu 13.09.2024 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.07.2025.a

lahendiga