2-24-11512/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-11512

Tsiviilasi

E. K. hagiavaldus A. K. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. K. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Raudsepp (e-post:

XXX)

Kostja: A. K. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

XXX

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja E. K.

Hageja lepinguline esindaja Alla Raudsepp

Kostja A. K.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. K. hagi A. K. vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada E. K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud XXX Pärnu Maavalitsuses ja

mille kohta on väljastatud abielu tõend nr 1-2024/3613.

3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele ja saata jõustumisel

perekonnaseisutoiminguid tegevale asutusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

2-24-11512

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu.

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik

1. Hageja E. K. esitas 29.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja A. K. vastu abielu

lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted augustis 2023,

mil hageja kolis välja ning tegi kostjale ettepaneku abielu kohtuväliselt lahutada. Poolte

läbirääkimised on kestnud varsti juba terve aasta, kuid tulemusteta, kuivõrd kostja teeb

takistusi asja kohtuväliselt lahendamiseks. Hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasade

vahel ei ole enam usaldust ning abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja soovib

peale abielu lahutust jätta perekonnanimeks K..

2. XXX toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja avaldas kohtuistungil,

et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja kinnitas, et tal on uus

elukaaslane ning ta ei soovi leppimisaega. Hageja on ka enne kohtusse pöördumist

pöördunud kostja poole abielu lahutamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja soovib

abielu lahutamist.

Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes

3. Kostja esitas XXX vastuse hagile, milles märgib, et ei ole vastu hageja ja kostja vahel

XXX sõlmitud abielu lahutamisele, kuid ainult sellel eeldusel, et lahutusega saavad

tervikuna lahendatud ka ühiste laste eest hoolitsemine, sellega seotud kulude jaotamine ning

poolte varadesse puutuvad senilahendamata küsimused. Kostja nõustub hageja väitega, et

hageja kolis 2023. aasta augusti viimastel päevadel pere ühisest kodust välja.

Pooltevahelised suhted halvenesid 2023. aasta märtsis, kui selgus, et hageja oli abielusuhet

rikkunud. Ka kostja soovib abikaasast lahutada. Kostja märgib, et kui hageja ei ole nõus

kostja poolt välja toodud vara jagamise viisiga, siis kostja ei ole nõus abielu lahutama.

4. XXX toiminud kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja avaldas, et ei

vaidle vastu sellele, et poolte abielulised suhted lõppesid 2023. aasta augusti lõpus ning

hagejal on uus elukaaslane. Küll aga on kostja nõus abielu lahutamisega üksnes juhul, kui

lahendatakse abikaasade varaga ning lastega seotud küsimused.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe

abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad

abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole

pädev abielu lahutama.

7. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata,

et abikaasad kooselu ei taasta.

8. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ja

kostja seletustega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Kohus

leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on lõppenud ning hageja on kohtuistungil

avaldanud, et tal on uus elukaaslane ning ta ei soovi suhteid taastada, ei ole PKS § 37 lg 3 ja

TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt

tuleb hageja hagi rahuldada ja poolte abielu lahutada.

2-24-11512

9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu

kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

10. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda

tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad

abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise.

11. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus

kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 01.11.2024 MÄÄRUSE RESOLUTSIOON:

1. Jätta rahuldamata kostja A. K. (apellant) 18.10.2024 menetlusabi taotlus.

2. Keelduda menetlusse võtmast apellandi 18.10.2024 apellatsioonkaebust Pärnu

Maakohtu 13.09.2024 otsuse peale.

3. Tagastada kaebus apellandile käesoleva määruse jõustumisel.

4. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta apellandi kanda.

5. Jätta apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.