2-22-17234/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17234

Tsiviilasi

Aktsiaselts ESCO hagi S.H vastu võlgnevuse ja viivise

nõuetes

Hagihind

41 046,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts ESCO (registrikood 10075625)

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx)

Kostja: S.H (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista S.H-lt võlgnevus 26 046,22 eurot ja viivis 15 000 eurot Aktsiaseltsi ESCO

kasuks.

3. Jätta menetluskulud S.H kanda.

4. Välja mõista S.H-lt menetluskulu 2 240 eurot Aktsiaseltsi ESCO kasuks.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb S.H-l tasuda Aktsiaseltsile ESCO

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja kui müüja ja Ehitusfirma Fidele OÜ kui ostja sõlmisid 13.08.2021 ostu-müügilepingu nr. P-

2106 Weckmani ja Ornima toodete müümiseks vastavalt ostja tellimustele. 10.09.2021 tellis ostja

müüjalt kaupa kogusummas 36 046,22 eurot, mille müüja andis ostjale üle 30.09.2021. Müüja

esitas ostjale arve 36 046,22 eurot, mille tasumise tähtpäev saabus 30.10.2021. Ostja jättis arve

tasumata. 12.05.2022 sõlmisid hageja ja ostja kokkuleppe, millega ostja tunnistas hageja nõuet

kogusummas 46 427,53 eurot, sh põhinõue 36 046,22 eurot, viivis 10.05.2022 seisuga 6 920,87

eurot ja sissenõudmiskulud 3 460,44 eurot. Lepiti kokku, et hageja vähendab kõrvalnõudeid 50%

ulatuses juhul, kui põhivõlgnik tasub kompromissi summa 41 046,22 eurot hiljemalt 11.06.2022.

Lepiti kokku, et kui põhivõlgnik ei täida kokkulepet kokkulepitud tähtaja jooksul, siis kaotab

tingimuslik kompromiss kehtivuse ning hagejal on õigus nõuda nõuet kogusummas 46 427,53

eurot.

Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2022 käenduslepingu, mille kohaselt käendab kostja hageja ja

põhivõlgniku vahel 10.05.2022 sõlmitud kokkuleppest tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist.

Käendaja vastutuse maksimumsummaks lepiti kokku 41 046,22 eurot. Põhivõlgnik rikkus

12.05.2022 kokkulepet. Ta tasus 13.06.2022 üksnes 10 000 eurot, mille hageja arvestas põhinõude

katteks.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 26 046,22 eurot, 30.10.2021-

10.05.2022 perioodi eest arvestatud viivise 6 920,87 eurot ning viivise 12.06.2022-15.11.2022

perioodi eest 8 079,13 eurot.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja on käitunud

vastuoluliselt, sest põhivõlgniku saneerimismenetluses on ta hääletanud põhivõla vähendamise

poolt. Hageja vähendas saneerimismenetluses vabatahtlikult oma nõuet 50% ulatuses, milleks ta

polnud sunnitud. Käendusleping käendas vaid 12.05.2022 kokkulepet, mitte ostu-müügilepingust

tulenevaid nõudeid. Viivisearvestus on ebaselge. 12.05.2022 hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud

kokkulepe oli deklaratiivne võlatunnistus, mida ei saagi käendada, sest sellisest võlatunnistusest

uut kohustust ei teki. Tõusetub küsimus käenduse headele kommetele vastavuse osas. Kostja on

füüsiline isik, kellel pole kohe suuri summasid kusagilt võtta ning igasugune nõude rahuldamine

toimuks saaks võimalikuks vaid ajatamise teel. Kostja taotleb viivise vähendamist seoses oma

halva majandusliku olukorraga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Hageja kui müüja ja Ehitusfirma Fidele OÜ kui ostja sõlmisid 13.08.2021 ostu-müügilepingu P-

2106 (dtl 9-14) Weckman ja Ornima toodete müümiseks vastavalt ostja tellimustele. Ostja tellis

müüjalt kaupa kogusummas 36 046,22 eurot (tellimus dtl 16-17), mille müüja andis ostjale üle

30.09.2021 (saateleht dtl 18-19) ning mille kohta esitas arve nr 3450 tasumistähtajaga kuni

30.10.2021 (dtl 20). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Samuti puudub vaidlus, et ostja

jättis arve tasumata ning et 12.05.2022 sõlmisid hageja ja ostja (edaspidi põhivõlgnik) kokkuleppe

nõude tingimusliku vähendamise ja tasumise osas (dtl 43-44, dokumendil kuupäev 10.05.2022,

allkirjastatud 12.05.2022) ning hageja ja kostja sõlmisid ühtlasi ka käenduslepingu (dtl 47),

käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti kokku 41 046,22 eurot.

4. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega

luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS

§ 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

2

5. Pooled vaidlevad, milliste põhivõlgniku kohustuste täitmise eest kostja vastutama kohustus. Kohus

tuvastab, et käenduslepingu p 1.1 kohaselt käendab käendaja hageja ja põhivõlgniku vahel

10.05.2022 sõlmitud kokkuleppest tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui kokkuleppest

tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud, ning põhivõlgnik on jätnud need täitmata.

Viidatud kokkuleppe p 1.1-1.2 kohaselt tunnistab põhivõlgnik kokkuleppega hageja nõuet

põhivõlgniku vastu, mis tuleneb 30.09.2021 arvest 3450 kogusummas 46 427,53 eurot, mis

koosneb põhinõudest 36 046,22 eurot, viivisest 6 920,87 eurot ja sissenõudekulust 3 460,44 eurot,

pooled lepivad kokku nõude tingimusliku vähendamise ja tasumise osas. Kokkuleppe p 1.3, 2.1 ja

3.1 kohaselt leppisid hageja ja põhivõlgnik kokku, et hageja vähendab oma kõrvalnõudeid pooles

ulatuses, tingimusel, et põhivõlgnik tasub kokku 41 046,22 eurot hiljemalt 11.06.2022. Punkti 2.1

kohaselt võlgnik tasub kokkuleppe punktis 1.3. nimetatud summa 41 046,22 eurot hiljemalt

11.06.2022.

6. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt kostja sisuliselt ei kohustunud käenduslepinguga

vastutama mitte ühegi põhivõlgniku kohustuse eest, sest 12.05.2022 hageja ja põhivõlgniku vahel

sõlmitud kokkulepe oli deklaratiivne võlatunnistus, millest uut kohustust ei tekkinud, ning hageja

avaldas tahet ainult 12.05.2022 kokkuleppest tulenevate kohustuste eest vastutamiseks. Esiteks

sisaldab kokkulepe lisaks varasema kohustuse tunnistamisele (p-des 1.1-1.2) ka uusi kokkuleppeid:

p-s 2.1 kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 41 046,22 eurot hiljemalt 11.06.2022; p-s 3.2

kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 41 046,22 euro tähtaegsel tasumata jätmisel viivist 0,2%

päevas ning p-s 3.1 kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale 41 046,22 euro tähtaegsel tasumata

jätmisel punktis 1.1 nimetatud kogusumma tasumata osa. Vastavaga kujundati ümber esialgsed

müügilepingust tulenevad kohustused ostuhinna ja viivise tasumiseks. Kohus leiab, et kostja

kohustus käenduslepingu p-st 1.1 tulenevalt vastutama põhivõlgniku kokkuleppe p-s 2.1, 3.1 ja 3.2

nimetatud kohustuste täitmise eest. Muul viisil ei võimalda poolte tahet sisustada mh kirjavahetus

(dtl 32-38) enne 12.05.2022 lepingute sõlmimist: põhivõlgnik ei suutnud majanduslike raskuste

tõttu arvet tasuda, läbi räägiti tasumistähtaja pikendamise ning kõrvalnõuete vähendamise osas,

millega hageja nõustus üksnes tingimusel, et põhivõlgniku juhatuse liige käendab isiklikult

põhivõlgniku kohustuste täitmist. Kohus märgib ka, et tulenevalt VÕS § 29 lg 2 ei või lepingu

tõlgendamisel olla aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid mh

eksimuse tõttu, vastavalt VÕS § 29 lg 1 on määrav lepingupoolte tegelik ühine tahe. Kostja

käsitlus selle kohta, kuidas kokkuleppe sõnastusest võiks tuleneda teistsugune õiguslik tagajärg,

kui see, mida pooled ühiselt kokkuleppe sõlmimisel soovisid, on seetõttu ekslik.

7. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olev tehing on tühine. Kohus ei nõustu kostjaga, et käenduslepingust jääks kuidagi

ebaselgeks käendatavate kohustuste iseloom ja maht. Mh on kokku lepitud vastutuse

maksimummääras. Seetõttu ei saa käenduslepingut pidada vastuolus olevaks heade kommetega.

8. Pooled ei vaidle, et põhivõlgnik jättis kokkuleppe p 2.1 tuleneva kohustuse kohaselt täitmata, ta

tasus 13.06.2022 üksnes 10 000 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingus ei ole

käesoleval juhul kokku lepitud, et käendaja vastutaks ainult juhul, kui nõuet põhivõlgniku vastu ei

saa rahuldada. Kohus leiab, et tähendust ei oma põhivõlgniku saneerimismenetluses toimunu.

Tulenevalt SanS (saneerimisseadus) § 45 lg 4 saneerimiskava ei vabasta ettevõtja kohustuse

täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest ega mõjuta võlausaldaja õigust

nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas lugeda kohustus sissenõutavaks muutunuks isiku suhtes, kes

on ettevõtja kohustuse täitmise tagamiseks andnud käenduse, garantii või esemelise tagatise või

vastutab muul alusel solidaarselt ettevõtja kohustuse täitmise eest.

3

10. Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 26

046,22 eurot VÕS § 108 lg 1, VÕS § 145 lg 1, 12.05.2022 kokkuleppe p 2.1, 3.1 ja käenduslepingu

p 1.1 alusel.

11. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab

ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning

kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest.

12. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Müügilepingu p 6.3 kohaselt oli ostjal kohustus tasuda müüjale kauba eest tähtajaks mittetasumisel

viivist 0,1% päevas.

13. Kokkuleppe p-s 3.1 viidatud kogusumma tasumata osa koosnes viivisest perioodi 30.10.2021-

10.05.2022 eest summas 6 920,87 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

14. Kokkuleppe p-s 3.2 kohustus põhivõlgnik tasuma viivist 0,2% päevas. Hageja on arvestanud viivist

perioodi 12.06.2022-15.11.2022 eest 8 079,13 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

15. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

16. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Kostja on välja toonud, et ta on töötu (töötukassa otsus

dtl 126), tal on kaks alaealist ülalpeetavat (rahvastikuregistri väljavõte dtl 151) ning kostjal on juba

ulatuslikult kohustusi (kohtulahendid dtl 128-145), mida ta ei ole suuteline täitma (sissetuleku

arestimise akt dtl 148-150). Kohus leiab, et asjaolud, et kostja ei tööta või on võtnud endale

ülejõukäivaid kohustusi, ei võimalda asuda seisukohale, et viivisenõude ulatust tuleks käesoleval

juhul pidada ebamõistlikuks. Kostja on olnud kohustuse täitmisega viivituses pikema aja jooksul,

seejuures ei ole kostja asunud kohustust käesoleva ajani ka mitte osaliselt täitma. Hageja on

esitanud ka oma viivisenõude vähendatud ulatuses selliselt, et kostjalt kokku nõutav summa ei

ületa kokkulepitud vastutuse maksimumsummat. Hageja võinuks nõuda viivist ka rohkem (3-2-1-

8-13, p 12). Ligi kaheaastase perioodi eest alates hagi esitamisest ei ole viivist üldse nõutud.

17. Kohus asub seisukohale, et viivisenõude ulatus ebamõistlik ei ole ning alus viivise vähendamiseks

puudub.

18. Kohus rahuldab hagi ka viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 6

920,87 eurot ning 8 079,13 eurot, so kokku 15 000 eurot, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 145 lg 2 ja

12.05.2022 kokkuleppe p 3.2 ja käenduslepingu p 1.1 alusel.

4

19. Kostja on märkinud, et tulenevalt tema majanduslikust olukorrast saaks ta hageja nõudeid

rahuldada vaid ajatamise teel. Juhuks kui kostja on soovinud taotleda kohtuotsuse täitmise korra

kindlaks määramist selliselt, et kostja saaks väljamõistetu tasuda osamakstena, selgitab kohus, et

TsMS § 445 lg 1 vastavalt rahalise nõude täitmise korda kindlaks määrata ei võimalda. Ajatamises

olnuks võimalik kokku leppida vastaspoolega, kuid pooled asjas vaatamata läbirääkimistele

kompromissini ei jõudnud.

Menetluskulud

20. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

22. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal menetluskulu 2 240 eurot, so kulu riigilõivule

ja lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 1 400 eurot

riigilõivu.

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:

-

hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 2,5 tundi;

-

kostja vastusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine 4 tundi;

-

menetluse kiirendamise taotluse koostamine 0,25 tundi;

-

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.

24. Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule

märgitud ajakulu ei ole põhjust pidada selgelt ülemääraseks. Tasu 120 eurot tunnis ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale

kokku on 840 eurot ning hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku 2 240 eurot, mille kohus

mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjalt.

25. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

26. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik

5