Legislator Case Law & Legislation
2-22-1455/39 AI generated

2-22-1455/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-1455/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta tsiviilasja materjalide juurde U.V ja Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu Eesti filiaali kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 540 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-22-1455/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Võtta tsiviilasja materjalide juurde U.V ja Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu Eesti filiaali kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 540 eurot.

Keywords

AI generated
fraudulent use of cheque cards lack of maintenance damage to credit unfit notwithstanding health condition short-term credit satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

13.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1455

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus U.V

vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

U.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri

Ojamaa

Puudutatud isik I U.V (isikukood XXX), lepingulised

esindajad Alexander Sergeev ja Aleksandr Anissimov

Puudutatud isik II Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu

(registrikood 80230352), seaduslik esindaja J.Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja materjalide juurde U.V ja Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistu

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 23.09.2022 määrus muutmata.

3. Jätta U.V määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta U.V kanda.

5. Määrata kindlaks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja mõista U.V-lt välja AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 540 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tallinn, Õismäe tee 150 korteriühistul rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

2-22-1455

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (avaldaja) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule

avalduse U.V (puudutatud isik) vastu, paludes puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks

välja kahjuhüvitis 2963 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 522,14 eurot ja viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud

palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes kindlustas Qga (kindlustusvõtja) sõlmitud

kindlustuslepingu nr 1595392617 alusel korteriomandi aadressil Õismäe tee 150–80, Tallinn

(kindlustatud korter; korter 80). Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus oli 200 eurot.

Avaldaja sai 07.10.2019 kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus samal kuupäeval

kindlustatud korteris veekahju. Kindlustatud korteri kohal olevast puudutatud isikule

kuuluvast Õismäe tee 150–84, Tallinn korteriomandist (puudutatud isiku korter; korter 84)

voolas kindlustatud korteri WC-sse, vannituppa ja esikusse vett. Tallinn, Õismäe tee 150

korteriühistu (korteriühistu) selgitas 08.10.2019 e-kirjas, et korteriühistu sanitaartehnik tutvus

korteri 84 torusüsteemidega ja sai visuaalse vaatluse käigus teada, et vee läbijooksu korterisse

80 põhjustas puudutatud isiku korteri WC-poti tihendi eemaldumine WC-poti ja

kanalisatsioonitoru vahelt, mille kaudu voolab vesi kanalisatsioonipüstikusse. Kummitihend

tuli WC-poti ja toru vahelt ära tõenäoliselt seetõttu, et WC pott oli põranda kinnitustest lahti

tulnud ja ei seisnud kindlalt vastu põrandat. Eemaldunud tihendi tõttu valgus vesi põrandale ja

paneelide vahele ning sealt korterisse 80. Kahjustada sai korteri nr 80 WC, vannitoa ja esiku

siseviimistlus. Korteri nr 80 siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise RVO Ehituse

Osaühing summas 4759,68 eurot. Kindlustusvõtja soovis kõrvaldada kahjustuste tagajärjed ise

ja selle hüvitamiseks maksis avaldaja kindlustusvõtjale kokkuleppel vähendatud hüvitise 2963

eurot. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kuna veekahju sai alguse puudutatud

isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja 30.10.2019 puudutatud isikule kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude, paludes puudutatud isikul kahju hüvitada hiljemalt 15.11.2019. Puudutatud

isik ei ole kahju hüvitanud.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja esitanud avalduse vale isiku vastu. Puudutatud isik ei

nõustu, et veekahju sai alguse talle kuuluvast korteriomandist. Puudutatud isiku

korteriomandis ei olnud märke veelekkest. Puudutatud isiku enda kutsutud sanitaartehnik W

avastas, et veelekke (läbijooksu) põhjustas veetorustiku vale ühendus WC-potiga. 2016

2-22-1455

vahetati välja kanalisatsioonipüstikud ja puudutatud isiku WC-pott võeti maha, ühendamaks

seda uue torustikuga. W sõnul olid algul vale ühenduse tõttu tekkinud veelekked (vee

läbijooksud) olematud, kuid teatud hetkel voolas sisse suures mahus vett, mistõttu tekkis

korteri 80 WC-ruumis märg plekk. Puudutatud isiku hinnangul tulenes kahjustav asjaolu

(veeleke) korteriomanike kaasomandiesemest. Puudutatud isik leiab, et korter 80 oli

veekahjustusi saanud varemgi, st enne 07.10.2019 kindlustusjuhtumist. Puudutatud isiku

WC-st lähtunud veejooksu tagajärjed on nähtavad dtl 45 fotol. Ülejäänud kahjustused korteris

80 on põhjustatud varem korteris 88 lekkinud pesumasinast, mistõttu vesi voolas sealt

korteritesse 84, 80 ja 76. Tõendamata on, et esikus ja vannitoas tekkinud kahjutused võiksid

olla seotud WC-ruumis toimunud veelekkega. Kahjude kõrvaldamiseks tehtud

hinnapakkumine pole põhjendatud, kuna kahjustada sai vaid väike osa laest ja tapeet. Ühistu

selgitus kahju põhjuste kohta pole õige. Puudutatud isik ei olnud korteri 80 kahjude hindamise

juures ega saanud oma tõendeid esitada.

3. Korteriühistu kinnitas kahju põhjuste kohta varem esitatud selgituste õigsust ja vaidles

vastu puudutatud isiku väidetele. Kanalisatsioonitorud vahetati välja 2014. aastal ja sellest

ajast kuni 07.10.2019 kahjuteateni ei ole ühistust keegi teavitanud veeleketest korterites 80 ja

84. WC-pott ja selle ühendustoru püstakuni on korteriomandi eriomandi ese. Korteriühistu ei

vastuta korteris 80 põhjustatud kahju eest. Samas tuleks vähendada avaldajale hüvitatava

kahju suurust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 23.09.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse

ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 3639,05 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 2963 eurot alates 23.09.2022 kuni

võlgnevuse tasumiseni. Avaldaja menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja

puudutatud isiku ning korteriühistu menetluskulud nende endi kanda ning määras kindlaks

avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võttis puudutatud isik omaks avalduse aluseks

olevad faktiväited, mille kohaselt: 07.10.2019 lekkis vesi tema korteri 84 WC-st selle all

paiknevasse korterisse 80; veelekke tulemusel sai kahjustada korter 80; avaldaja on

kindlustuslepingu alusel hüvitanud korteri 80 omanikule põhjustatud kahju 2963 eurot.

4.2. Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi

kohustus hoida korras nii oma eriomandi eset kui ka aidata kaasa kaasomandi eseme

korrashoiule. Selle kohustuse rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb

võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada.

4.3. Pole vaidlust, et 07.10.2019 veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi

piirest. Vesi voolas välja WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelisest ühendusest. Tunnistaja

W väitel lekkis ühenduskoht plastikust detailide vahel (puupulgaga toestatud ühenduskoht,

mis on märgistatud punase ringiga fotol nr 4 dtl 83, dtl 174). Tunnistaja Z väitel lekkis sellest

kohast poti poole jääv ühenduskoht (dtl 175). Mõlemad toruühendused paiknevad korteri 84

eriomandi esemeks olevas eluruumis (WC-s). Mõlemad toruühendused on eriomandi

esemeks. Korteriomanike kaasomandis on kanalisatsioonipüstak, mitte selle püstaku ja WC-

poti vaheline ühendustoru. WC-pott ja selle toruühendus kuni kanalisatsioonipüstakuni ei ole

elamu korteriomanike ühises kasutuses. Kõnealune ühendus on vajalik kasutamiseks ainult

selles korteris, kus pott paikneb ning on eemaldatav ilma, et kaasomandit või teiste

korteriomanike õigusi kahjustataks. Veelekke täpsemat lähtekohta ja asjaolusid pole

2-22-1455

tunnistajate ütluste vastuolude ja muude tõendite puudumise tõttu võimalik kindlaks teha

(Ehituskonsult Grupp OÜ 21.03.2022 akt koostati 01.03.2022 tehtud ülevaatuse tulemuste

põhjal ja selles ei käsitletud 07.10.2019 toimunud lekke asjaolusid), kuid see polegi käesoleva

asja õigeks lahendamiseks vajalik.

4.4. Maakohtu hinnangul pidi puudutatud isik olema teadlik tema korteris juhtunust, kuid pole

esitanud kohtule selget ja usutavat selgitust nimetatu kohta. Vastupidi, tema väited on olnud

vastuolulised. Puudutatud isiku väitel ei olnud tema veeavarii ajal kodus ja samal päeval koju

tulles ei märganud ta seal mingisuguseid jälgi veelekke kohta. 08.08.2022 istungil väitis

puudutatud isik oma esindaja kaudu, et veejooks oli „suur, äkiline“, seejärel aga asus seda

eitama. Korteris 80 veeavarii järgsetelt fotodelt nähtuvalt on veekahjustused mitmes ruumis

ning sedavõrd ulatuslikud, et neid ei saanud põhjustada vee nõrgumine väikeses koguses

WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise ühenduse detailide vahelt. Kui keegi ei viibinud

avarii ajal korteris 84, siis ei kasutatud sel ajal ka WC-potti ning poti ja püstaku vahelisest

torust lekkida võinud vee kogus ei saanud järelikult olla suur. Puudutatud isik pole väitnud, et

korteris viibis kõnealusel ajal keegi teine ja kui viibis, siis pidanuks puudutatud isik sellest

korteriomaniku ja otsese valdajana teadma ning oleks saanud veelekke asjaolud välja uurida.

4.5. Puudutatud isiku väited kanalisatsioonipüstaku väljavahetamise käigus sinna tehtud

ühenduse puuduliku teostamise kohta on kahju põhjuste seisukohalt tähendusetud. Nimetatud

tööd tehti detsembris 2014. Menetluses pole esitatud tõendatud andmeid selle kohta, et

puudutatud isiku WC-st oleks lekkinud vett korterisse 80 juba sellest ajast alates. Tõendatud

on lekke esinemine 07.10.2019, mitte enne ega pärast seda. Olukorras, kus korteri 80 omanik

teatas lekkest alles 07.10.2019 ja nimetas seda „veeuputuseks“, pole usutav, et puudutatud

isiku WC lekkis ühtlaselt alates aastast 2014.

4.6. Pole teada, et puudutatud isiku korterist lähtunud veeleke oleks jätkunud pärast

07.10.2019, mil puudutatud isiku poolt kohale kutsutud santehnik W toestas poti ja

kanalisatsioonipüstaku vahelise ühendustoru puupulgaga. Kui leke tõesti lakkas nimetatud

toimingu tulemusel, kinnitab see puudutatud isiku mõjuvõimu olemasolu probleemi

lahendamise üle. Teisisõnu, puudutatud isik sai kahju põhjustanud asjaolud vähese vaevaga

kõrvaldada. Menetluses pole esitatud usutavaid põhjendusi selle kohta, miks ei saanud

puudutatud isik väidetavat pikaajalist lekkimist märgata juba varem ja selle jätkumise palju

kiiremini lõpetada.

4.7. Korteriomanik on kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu

kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja

kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus,

KrtS § 31 lg 1 p 1). Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi

eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik rikkus

korteriomanikuna oma eelnimetatud kohustusi (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 16 ja

21). Tõendamiskoormist on kohus puudutatud isikule selgitanud. Puudutatud isik ei ole

tõendanud, et tema oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).

4.8. Maakohus luges tõendatuks, et avaldaja nõude aluseks olevad korteris 80 põhjustatud

kahjustused on tervikuna põhjustatud puudutatud isiku korterist 84 lähtunud veelekke

tulemusel. Puudutatud isiku väited varasemalt korterist 88 lähtunud veelekke kohta on

tõendamata. 08.10.2019 korteris 80 teostatud kahjude hindamise käigus tehtud fotodelt

nähtuvalt on niiskuse esinemine fikseeritud mõõdistusseadmega nii WC ja vannitoa seintel

ning laes, samuti nende ruumide ette jääva koridori põrandal.

2-22-1455

4.9. Maakohus luges kahju suuruse tõendatuks RVO Ehituse Osaühing 08.10.2019

hinnapakkumisega. Puudutatud isik pole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha

odavamalt. Kohus arutas puudutatud isiku vastuväiteid 12.09.2022 istungil. Puudutatud isik

loobus varem esitatud vastuväidetest osaliselt ja möönis tõendite puudumist. Pealegi tuleb

arvestada, et avaldaja on nõudnud kahju hüvitamist ainult summas 2963 eurot ehk vähem kui

on kõnealuse aktiga tõendatud kahjusumma 4759,68 eurot.

4.10. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses

üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada

saanud korteri omaniku nõue on hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.

4.11. Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhjustatud kahju eest

hüvitise 2963 eurot. Ühtlasi rahuldas maakohus VÕS § 113 lg 1 alusel avaldaja nõude viivise

väljamõistmiseks. Seisuga 22.09.2022 on põhivõlalt 2963 eurot alates 16.11.2019 VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks 676,05 eurot (2963 x

1042 päeva x 8% aastas).

4.12. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 1 alusel puudutatud isiku kanda ja korteriühistu kulud tema enda kanda. Avaldaja

menetluskulud on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1576,94

eurot esindaja 12,5 tunni töö eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Avaldaja

kulud on põhjendatud ja vajalikud ning avaldaja esindaja tunnitasumäär ei ole ülemäärane.

Määruskaebus

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha

uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kahju tekitanud asjaolu (veeleke)

lähtus puudutatud isiku korteri piirest. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata aga

puudutatud isiku väidetega, et leke võis tingitud olla korteriühistu tellitud

kanalisatsioonipüstaku vahetusest. Puudutatud isiku korteris vahetati 2014. aastal

korteriühistu tellimisel puudutatud isiku WC-poti ja püstiku vaheline ühendustoru.

Puudutatud isiku esitatud hinnangust nähtub, et horisontaalsetele toruosadele tuleb paigaldada

kinnitusdetailid, vältimaks tagasivoolu tõusutorust, kuid korteris 84 need kinnitused puudusid.

See rikkumine võis olla põhjuseks, miks vesi ei läinud ühisesse tõusutorusse, vaid imbus

tualeti tihendi vahele. 12.09.2022 istungil kinnitas tunnistaja W, et „A tõi taskulambi ja siis

ma avastasin, et toru on alt märg. Palusin Al leida mingi puidutüki, sest toru oli nihkes (alla

vajunud). Tõstsin pisut toru, pannes selle alla puutüki ja see seisab nii praeguseni“.

Puudutatud isik arvab, et juhul, kui korteriühistu oleks töid teostanud korralikult ja oleks

püstaku ning WC-poti vahelisele ühendustorule kinnituse pannud, siis toru ei oleks vajunud ja

veeleke ei oleks tekkinud. Maakohus ei arvestanud lahendi tegemisel, et mõlemad tunnistajad

kinnitasid, et vesi lekkis pikema aja jooksul ja imbus lõpuks läbi lae korterisse 80. Puudutatud

isiku korteriomandi eriomandi korrashoiukohustuse rikkumine ei ole seega tõendatud.

Tehnosüsteemide perioodiline või süstemaatiline kontroll ei tähenda, et korteriomanik peaks

igapäevaselt tema korterisse jäävat eriomandi osa kontrollima. Kontrolli sagedust ei tulene

ühestki normist. Samas kehtib võlaõiguses mõistlikkuse põhimõte, mille kohaselt ei saa

eeldada tehnosüsteemide igapäevast kontrolli. Kui veeleke pole tugev ega silmaga otseselt

nähtav, ei saa eeldada, et see oleks koheselt märgatav. Seega ei taga perioodiline kontroll

väikese lekke kohest avastamist. Praegusel juhul oli nõrk leke püstaku ja WC poti vahelisest

2-22-1455

ühendustorust, mis ei ole koheselt märgatav. Alles vee kogunemisel (loigu tekkimisel,

niiskuse tekkimisel või voolamisel alumisele korrusele) on võimalik märgata selle olemasolu.

Kui puudutatud isik leket märkas, kõrvaldas ta selle, kutsudes välja torumehe.

5.2. Kuna puudutatud isik ei olnud veelekke tekkimise ajal kodus, ei saanud ta mõjutada

avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Tõendatud ei ole veelekke põhjus puudutatud isiku süül.

Puudutatud isik ei nõustu maakohtu arvamusega, et puudutatud isik pidi olema teadlik tema

korteris juhtunust, kuid pole esitanud kohtule selget ja usutavat selgitust nimetatu kohta.

Tunnistaja W kinnitas 12.09.2022 istungil, et ta ei näinud midagi, kui sisenes WC-ruumi.

Puudutatud isik kui eakas inimene ei saanud ise leida veeleket ning ei pidanud teadma korteris

juhtunust. Sellest pidi aga teadma korteri 80 omanik, kuna veejooks oli pikema aja jooksul.

Seda kinnitas ka korteriühistu tunnistaja Z 12.09.2022 istungil, öeldes, et korteris 80 nägi ta

WC laes väikest märga plekki, vannitoas midagi ei olnud. 07.10 lekkis vett natuke, st 50–100

g. Eeltoodu kinnitab puudutatud isiku väite õigsust, et minnes alla korterisse 80, nägi ta WC

laes väikest märga plekki.

5.3. Avaldaja väidetud kahjustused ei saanud tekkida 07.10.2019 lekke korral, vaid tekkisid

enne 07.10.2019. Avaldaja esitas lisaks WC-s toimunud kahjule nõuded seoses vannitoa ning

esiku kahjustusega, mis ei puutu asjasse, kuna 07.10 sai kahjustada vaid WC ruum. Korteri 80

pidi olema juba enne 07.10.2019 teadlik veejooksust ja sellest teavitama. Kindlustusandja ise

on kinnitanud, et veejooksud olid korteris 80 varemgi. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõuda

kahju hüvitamist puudutatud isikult. Maakohus väitis määruse p-s 10, et korteris 80 veeavarii

järgsetelt fotodelt nähtuvalt on veekahjustused mitmes ruumis ning sedavõrd ulatuslikud, et

neid ei saanud põhjustada vee nõrgumine väikeses koguses WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku

vahelise ühenduse detailide vahelt. Antud järeldused on teiste tõenditega (tunnistajate

ütlustega) vastuolus, kuna mõlemad tunnistajad on väitnud, et tegemist oli väikese märja

plekkiga ja väikese vee kogusega. Puudub põhjuslik seos WC-s toiminud avariiga ning esiku

ja vannitoa kahjustustega. Maakohus ei arvestanud määruse tegemisel mõlema asjatundja

(tunnistaja) arvamust, kuigi need on mõlemad kogemustega sanitaartehnikud. Ühtlasi jättis

maakohus tähelepanuta auditi järeldused, väites, et see polegi käesoleva asja õigeks

lahendamiseks vajalik. Seega jättis maakohus põhjendamatult kolme asjatundja arvamuse

tähelepanuta ja võttis vaid vajalikku lahendi tegemiseks kindlustusandja kasuks.

5.4. Vastuolus hagita menetluse uurimispõhimõttega on maakohtu etteheide, et ta pole oma

vastuväiteid RVO Ehituse Osaühingu 08.10.2019 hinnapakkumisele tõendanud. Avaldaja

väitis, et veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks oli koostatud hinnapakkumine RVO

Ehituse Osaühingu poolt summas 4759,68 eurot. Tegelikult maksis avaldaja kahju

hüvitamiseks korteri 80 omanikule 2963 eurot. Seega oli summa vähendatud, kuna avaldaja

nõustus korteri 80 omanikuga, et ta teostab remonti ise. Avaldaja ei lisanud vastavalt

vähendatud summale uut kahju hüvitamise kalkulatsiooni ning endisest hinnapakkumisest ei

selgu summa 2963 euro kujunemine. Puudutatud isik palub alternatiivselt vähendada

kahjuhüvitist suuruseni, mis vastab veekahjustuse tagajärgede likvideerimisele WC-ruumis.

5.5. Puudutatud isik esitas menetluses taotluse kahju vähendamiseks lähtudes VÕS § 140 lg-st

1 ja § 139 lg-st 1. Puudutatud isiku hinnangul pidi korteri 80 omanik teadma veejooksust,

kuna tegemist oli pika aja jooksul toimunud veelekkega, ja teatama sellest korteriühistule,

mida ta ei teinud. Maakohus väitis 12.09.2022 istungil, et veelekke kahjustuse kõrvaldamine

ei tee olematuks juba varem tekitatud kahju ning kahju suuruse ümberlükkamise kohta ei ole

esitatud mingeid tõendeid. Puudutatud isiku seletusest kohtule nähtub, et ta saabus

võimalikult kohe kahjustada saanud korterisse ja seda avaldaja ei vaidlustanud. Puudutatud

isik näitas üles head käitumistava juhtumi ja selle tagajärgede vastu. Puudutatud isik on

2-22-1455

pensionär. Kinnistusraamatu andmeil ei ole puudutatud isikul kinnisavara. Sõidukeid ei ole

ning äriregistrist ei nähtu, et tal oleks kuuluvus äriühingutes. Puudutatud isik ei saanud ette

näha, et veetorustikul oli veeleke.

5.6. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et tunnistaja Z ütlused ei olnud osaliselt

usaldusväärsed. Näiteks väitis ta ekslikult, et WC-pott kõikus ja poti all, kus on ühendus

kanalisatsioonitoruga, oli manžett ära tulnud. Need väited on vastuolus 31.10.2019 arvega,

kus ei ole uputuse põhjust ära toodud. Tunnistaja väitis, et ta ei ole avarii tagajärgi

kõrvaldanud, vaid otsis veelekke põhjust, kuid see on ebaloogiline, kuna sel juhul oleks

veeleke jätkunud ning korteriühistu torumehe väljakutsumine oleks mõttetu. Tõele ei vasta

tunnistaja väide, et ta järelevalvet ei teostanud, kuna tööde vastuvõtu aktis 17 oli märgitud, et

järelevalvet teostas Z. Seega ei ole Z ütlused juhtunu kohta osaliselt usaldusväärsed, kuid

veelekke ajalise pikkuse ning mahu kohta langevad need ütlused kokku teise tunnistaja W

ütlustega.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja avaldaja

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

7. Korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

10. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. Puudutatud isik esitas

määruskaebusega uued tõendid e-krediidiinfo väljavõtetest kinnistute ja äriühingute osaluste

puudumise kohta (lisad 1 ja 2, dtl 236–237). Korteriühistu esitas määruskaebuse vastusega

samuti uue tõendi Õismäe tee 150–84, Tallinn kinnistusraamatu kannete ajaloo kohta (lisa 1,

dtl 253–255). Mõlema menetlusosalise tõendid on esitatud puudutatud isiku majandusliku

seisundi ilmestamiseks, otsustamaks kahjuhüvitise vähendamise aluste esinemise üle.

Kolleegium võtab lähtuvalt TsMS § 662 lg-st 3 ja § 238 lg-st 1 tõendid asja materjalide

juurde.

11. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult avalduse rahuldanud ja ei ole seejuures

rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid.

Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse

põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja võib nõuda VÕS § 115 lg 1

ja § 127 alusel teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole

vabandatav (VÕS § 103 lg 1), kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg

2-22-1455

1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-

13649, p 13; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 22).

12.1. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset

(eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud

(korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest

hoidumise kohustus). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida

korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi

eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes,

samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud

huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides.

Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka

kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud

teise korteriomandi eriomandi piirest, jaguneb tõendamiskoormis kohtupraktika järgi selliselt,

et hea usu põhimõttest lähtudes tuleb eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma

kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik vaidluse korral tõendama, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole

oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt ka RKTKo 19.03.2021, 2-18-

13649, p-d 16 ja 21 koos viidatud praktikaga).

12.2. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandist

ja see nähtub ka korteriühistu juhatuse liikme 08.10.2024 e-kirjast ning vastavat asjaolu

kinnitasid nii tunnistajad W kui ka Z. Kuna kahjustav asjaolu, milleks praegusel juhul oli

veeleke, lähtus puudutatud isiku eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et

puudutatud isik rikkus KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ning AÕS § 72 lg-s 5 toodud kohustust.

Vastutusest vabanemiseks pidi puudutatud isik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

korteriomanike kaasomandi esemest ja et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on rikkumine

vabandatav.

12.3. Puudutatud isik on määruskaebuses ekslikult väitnud, et asjas on tuvastatud, et veeleke

lähtus korteriomanike kaasomandi osast. Kuigi tunnistajate ütlused erinesid selle poolest,

millisest konkreetsest WC-poti ja kanalisatsioonipüstiku vahelise toru ühenduskohast vesi

lekkis, on maakohus õigesti leidnud, et täpse lekkimise koha tuvastamine ei ole vajalik,

kuivõrd mõlemad väidetud toruühendused paiknevad puudutatud isiku eriomandi esemeks

olevas eluruumis ja kanalisatsioonipüstiku ning WC-poti vaheline ühendustoru ei ole

kaasomanike kaasomandis, vaid kuulub puudutatud isiku eriomandi esemesse. Puudutatud

isik ei ole esitanud määruskaebuses täiendavaid väiteid ega tõendeid, mis võimaldaksid asuda

ringkonnakohtul maakohtust teistsugusele seisukohale ja leida, et WC-poti ja

kanalisatsioonipüstiku vaheline toru, millest vesi lekkis, oleks korteriomanike kaasomandi

ese.

12.4. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi

rikkunud või et rikkumine on vabandatav.

12.4.1. Puudutatud isik väidab määruskaebuses jätkuvalt, et lekkimise põhjustas korteriühistu

2014. aastal tellitud kanalisatsioonipüstiku ja puudutatud isiku WC-poti vahelise toru

vahetusel toru kinnitusdetailide paigaldamata jätmine. Puudutatud isiku hinnangul vajus toru

2-22-1455

just kinnitusdetailide puudumise tõttu ära. Puudutatud isik on muuhulgas heitnud maakohtule

ette tunnistajate ütlustele ebaõige hinnangu andmist ja nendega osaliselt arvestamata jätmist.

12.4.2. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu puudutatud isiku väidetega tunnistaja Z

ütluste ebausaldusvääruse kohta. TsMS § 238 lg 5 teine lause sätestab, et tõendi võib selle

hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Puudutatud

isiku põhjendused, miks tema arvates on ütlused ebausaldusväärused, taanduvad eelkõige

tõenditele hinnangu andmisele. Vastuolusid tunnistaja Z ütlustes ja 31.10.2019 arvel (dtl 71)

ei esine.

12.4.3. Tunnistaja Z on väitnud, et lekke põhjuseks oli kummitihendi paigast nihkumine, mis

oli tingitud sellest, et WC-pott hakkas kasutamise käigus liikuma (dtl 175–176). Ka tunnistaja

W väitis, et lekke kõrvaldamiseks tuli toru tõsta, et liigutada tihend õigesse kohta (dtl 174).

Seega oli mõlema tunnistaja ütluste kohaselt lekke põhjuseks tihendi nihkumine. Puudutatud

isiku 22.03.2022 esitatud ehitise audit, milles on ette heidetud muuhulgas toru nõuetekohaselt

kinnitamata jätmist, on teostatud 01.03.2022–21.03.2022, s.o ca 2,5 aastat peale veelekke

toimumist. Seetõttu ei ole võimalik nimetatud arvamusele tuginedes kindlalt väita, et

kinnitusdetailide võimalik puudumine ja tihendi nihkumine võiks olla põhjuslikus seoses.

Eeltoodut ilmestab ka asjaolu, et puudutatud isiku esitatud ehitise auditi kohaselt torude

vahetuse käigus tehti püstikust äravoolu ühendus tualetini Ø110 mm plastiktoruga, mis

fikseeriti põrandal puupulga abil, mis ei ole usaldusväärne kinnitus (dtl 81). Puudutatud isiku

väitel ja tunnistaja W ütluste kohaselt aga ei fikseeritud toru põrandal puupulga abil mitte

torude vahetuse käigus 2014. aastal, vaid 07.10.2019 veelekke peatamiseks (dtl 174).

Tunnistaja Z väitel oli toru nõuetekohaselt kinnitatud, kuid WC-pott liikus (dtl 175). Sama

põhjus oli esile toodud ka korteriühistu e-kirjas (dtl 14).

12.4.4. Eluliselt usutavaks ei saa pidada puudutatud isiku väidet, et vee tilkumine oli

põhjustatud ca 5 aasta tagusest torude vahetamisest või et vesi oleks tilkunud sellest ajast

saadik. Puudutatud isik ei ole väitnud, et ta oleks juba varem tilkumist märganud ning kui

WC-poti ühendustoru oleks tilkunud aastate vältel, tulnuks puudutatud isikul veeleke

kõrvaldada. Põhjendamatud on seejuures puudutatud isiku väited, et ta ei saanudki veeleket

avastada. Puudutatud isik ise on väitnud, et vesi lekkis pikema aja jooksul. Isegi kui vee

tilkumist ei olnud kohe märgata, nähtub puudutatud isiku esile toodud tunnistaja W ütlustest,

et põrandaplaadi tükk oli toru alt ära ja oli tunda, et sealt on niiske, vee tõmbamisel hakkas

kohe vett nõrguma (dtl 174). Seetõttu võib asuda seisukohale, et puudutatud isik oleks

pidanud vee lekkimist märkama. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pidada ka ebamõistlikuks,

et korteriomanik kontrollib aeg-ajalt, ega korteri sees asuvate torude alt ei ole märg.

Tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei olnud veeleke raskelt ligipääsetavas kohas (dtl 175).

12.4.5. Puudutatud isik vabaneks VÕS § 103 lg 2 järgi vastutusest juhul, kui ta tõendab, et

rikkus oma kohustust vääramatu jõu tõttu, st asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või

takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

Korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on

vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud ega põhistanud, et esinevad vastutusest

vabanemise alused. Kahju põhjustanud asjaolu (veeleke) oli puudutatud isiku mõjusfääris.

Puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust tema väide, et korteri 80 omanik oleks

pidanud ise veeleket varem märkama ja sellest teavitama. Liiatigi on puudutatud isiku väited

selle kohta, et korteris 80 oli vee lekkimist juba varem näha, tõendamata. Samuti ei vabasta

puudutatud isikut vastutusest tema väide, et teda ei olnud veelekke ilmnemise ajal kodus ning

ei saanud mõjutada avalduse aluseks olevaid asjaolusid. KrtS § 31 lg 5 sätestab, et

2-22-1455

korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise

viibib sellest eemal (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).

12.5. Maakohus on õigesti hinnanud kahjunõude kujunemist ja selle suurust. Puudutatud isiku

määruskaebuse väited, et kahju suurus on tõendamata ning esiku ja vannitoa esiku

kahjustused ei ole põhjuslikus seoses WC-s toimunud avariiga, ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

Avaldaja on tõendina esitanud kahju saanud korteri ülevaatuse akti (dtl 17), mille kohaselt oli

kahju järgmine: WC-s betoonlagi, tapeet, puidust seinakapp, seinavalgusti; vannitoas ripplagi,

plaadid seinal lahti, ülemisel lael värv, pahtel lahti (vann, kraanikauss), kraanikausi alune

kapp, 2 valgustit; esikus betoonlagi, läbijooksu jäljed, kahes seinas tapeet, mis on kahjustatud,

2 seina värvitud, betoon, 1 valgusti. Avaldusele on lisatud ülevaatuse käigus ja ka

kindlustusvõtja tehtud fotod, millelt nähtuvad veekahjud (dtl 27–46). Maakohus luges kahju

suuruse tõendatuks RVO Ehituse Osaühingu 08.10.2019 hinnapakkumisega (dtl 18) ja leidis,

et puudutatud isik pole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt. Kahju

ulatusest tulenevalt vastavad pakkumises loetletud kulud kahjustatud eseme seisukorra

taastamise mõistlikele kuludele. Puudutatud isik on üksnes väitnud, et tema korterist lekkinud

vee tagajärjel ei tekkinud kahjustusi sellises ulatuses nagu avaldaja on väitnud ja hüvitada

tuleks üksnes WC-ruumis tekkinud veekahjustuse tagajärgede likvideerimine. Avaldaja on

tõendanud avaldusele lisatud piltidega, et 07.10.2019 olid tekkinud ulatuslikud kahjustused nii

tualettruumi, vannituppa kui ka esikusse. Kuigi tunnistaja Z ütluste kohaselt nägi ta korteris

80 väikest märga plekki (dtl 268), on maakohus tuvastanud, et 08.10.2019 korteris 80

teostatud kahjude hindamise käigus tehtud fotodelt nähtuvalt on niiskuse esinemine

fikseeritud mõõdistusseadmega nii WC ja vannitoa seintel ja laes (dtl 29–31, 37, 38), samuti

nende ruumide ette jääva koridori põrandal (dtl 41). Puudutatud isik ei ole väitnud, et

mõõdistusseadmel nähtav tulemus ei vastaks tõele või ei kajastaks liigniiskuse olemasolu

korteris 80.

Sealjuures on tõendamata, et vesi oleks lekkinud varasemalt korterist 88. Puudutatud isik

loobus maakohtu menetluses tunnistaja ülekuulamise taotlusest, millega soovis nimetatud

väidet tõendada (dtl 125). Seega ei ole tõendatud ega põhistatud puudutatud isiku väited, et

kahju ulatus oli väiksem.

Kuivõrd avaldaja tõendas, et kahjustused olid lisaks WC-le ka vannitoas ja esikus, ei ole

põhjendatud puudutatud isiku alternatiivne palve määrata hüvitis üksnes WC-s tekkinud

kahjustuste kõrvaldamiseks. Puudutatud isik ei ole esitanud konkureerivat hinnapakkumist

ega väitnud, et võimalik oleks olnud kahjustused kõrvaldada RVO Ehituse Osaühingu

hinnapakkumisest soodsamalt. Maakohus selgitas 12.09.2022 istungil, et vastuväite

olemasolul oleks tulnud ridade kaupa ära näidata, millised tööd ei ole vajalikud ja tõendada

oleks seda saanud näiteks odavama hinnapakkumisega (dtl 177). Maakohtu selgituste peale

möönis puudutatud isik, et tema põhjendamatuks peetud kulud on siiski põhjendatud või et tal

ei ole võimalik tõendada ehitamise väiksemat kulu (dtl 178). Maakohus on juhtinud

vaidlustatud määruses õigesti tähelepanu, et avaldaja on nõudnud kahju hüvitamist väiksemas

summas (2963 eurot) kui on kõnealuse aktiga tõendatud kahjusumma 4759,68 eurot. Avaldaja

tõi vastuses määruskaebusele välja, kuidas kujunes kindlustusvõtjale kahju hüvitamine

väiksemas määras (–35%), st hüvitist vähendati seetõttu, et erinevalt RVO Ehituse Osaühingu

hinnapakkumisest hoidis kindlustusvõtja ise remonti tehes kokku tööjõukulusid ja riigimakse.

Samuti arvati summast maha kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot (dtl 261).

2-22-1455

13. Puudutatud isiku hinnangul tuleks kahjuhüvitise suurust vähendada, kuna kahjustatud

korteri 80 omanik jättis veelekkest teatamata enne 07.10.2019. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et

sama paragrahvi lg s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju

tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju

tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud,

kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et

korteri 80 WC-s, vannitoas ja esikus oleks juba varasemalt olnud märgata, et korterist 84 lekib

vett. Kolleegium ei pea ilma põhistatud väideteta eluliselt usutavaks, et korteri 80 omanik

talus teadlikult pikka aega vee lekkimist ning lasi veel ettearvamatult aastaid voolata või

nõrguda.

14. Puudutatud isik palus nii maakohtu menetluses kui ka määruskaebuses vähendada

kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist

vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt

ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki

asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku

olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Puudutatud isik leiab, et kahju hüvitamine täies

ulatuses on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna ta ei saanud ette näha, et veetorustikul oli

veeleke, ta saabus võimalikult kohe kahjustada saanud korterisse, näitas üles head

käitumistava juhtumi ja selle tagajärgede vastu, lisaks on puudutatud isik pensionär ja tal

puudub registritesse kantud vara.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul alused VÕS § 140 lg 1 järgi

kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 140 eesmärk on vältida eelkõige selliste olukordade

teket, kui kahju hüvitamisega täies ulatuses kaasneks isiku vastutus sellises ulatuses, et ta ei

suudaks elu lõpuni sellisest kohustusest vabaneda. Arvestades kahju summat ja viiviseid ning

et puudutatud isik on käesoleval hetkel 67-aastane, ei ole põhjendatud arvata, et ta ei suudaks

kahju hüvitamise kohustusest elu lõpuni vabaneda. Kuigi puudutatud isikul puudub

kinnistusraamatusse ja äriregistrisse kantud vara (dtl 236–237), nähtub korteriühistu esitatud

kinnistusraamatu väljavõttest, et puudutatud isik on vähem kui kuu aega enne vaidlustatud

määruse kuulutamist võõrandanud tema ainuomandisse kuulunud korteri 84 (dtl 253–255).

Puudutatud isik pole vaatamata korteriühistu vastuväitele selgitanud, millist liiki tehinguga ja

millise vastusoorituse eest korteriomand võõrandati. Puudutatud isik on 30.08.2024

seisukohas leidnud üksnes, et korteriomandi võõrandamine ei oma puutumust käesoleva

asjaga. Vara võõrandamine toimub eeldatavalt vastusoorituse eest. Lisaks asjaolu, et

puudutatud isik reageeris telefonikõnele veeavarii kohta ja läks enda korterisse veeleket

kõrvaldama ning korraldas sanitaartehniku kohalekutsumise, on sellises olukorras asjade

loomulik käik ning puudutatud isikult võibki oodata edasise kahju tekkimise tõkestamist.

Puudutatud isik ei ole toonud esile, et ta oleks võtnud enne 07.10.2019 meetmeid veelekke

kõrvaldamiseks või takistamiseks, kuigi tema enda väitel voolas vett pika aja jooksul. Kuna

puudutatud isik ei ole kahjuhüvitamise vähendamist õigustavaid asjaolusid kohtule usutavaks

teinud, puudub ringkonnakohtul alus hüvitise vähendamiseks.

15. Eeltoodust tulenevalt on maakohus avalduse õigesti rahuldanud ning puudub alus

maakohtu määruse muutmiseks.

16. Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna

vaidlustatud määrus jääb muutmata, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust

ega kindlaksmääramist. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud väiteid, et maakohus

oleks menetluskulud jaotanud valesti hoolimata sellest, et lahend tehti puudutatud isiku

kahjuks (TsMS § 172 lg 1 teine lause) või et avaldaja menetluskulud oleksid kindlaks

2-22-1455

määratud põhjendamatus ulatuses. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu

diskretsiooni sekkuda.

17. Käesoleva määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ringkonnakohtus

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

19. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

20. Avaldaja 30.08.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja õigusabikulu

määruskaebemenetluses 4,5 tundi, mis vastab summale 540 eurot (käibemaksuta). Avaldajale

osutati õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis (käibemaksu ei lisandu). Avaldaja

lepingulisel esindajal kulus 23.09.2022 kohtumäärusega, 10.10.2022 määruskaebusega ja

24.10.2022 korteriühistu seisukohaga tutvumisele ning avaldaja 27.10.2022 seisukoha

koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 4,5 tundi. Puudutatud isik avaldaja menetluskulude

nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu

ning mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 4,5 tundi määruskaebemenetluses

põhjendatud ja vajalik. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulude hüvitise summas 540 eurot (4,5 x 120). Lisaks peab puudutatud isik

tulenevalt avaldaja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest

kuni täitmiseni.

21. Korteriühistu menetluskulude nimekirja ei esitanud ning toimikust ei nähtu kulude

tekkimist, mistõttu märgib ringkonnakohus, et korteriühistul puuduvad rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)