2-24-116197/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-24-116197

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024, Haapsalu

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Tsiviilasja number

2-24-116197

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX-i (XX) vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

356,11 eurot

Menetlusliik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja TT

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja kostja ja

Tele2 Eesti AS-i vahel 26.07.2021 ja 11.05.2022 sõlmitud lepingutest tulenev

põhivõlg 251,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 34,22 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis põhinõudelt (251,07 eurolt) määras 0,05%

päevas alates 13.06.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue XX-i vastu

sissenõudmiskulude 25 euro väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud 8,06% ulatuses hageja kanda ja 91,94% ulatuses kostja

kanda.

6. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskuluna 315,35 eurot.

7. Mõista XX-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt

viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale käesolev

tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõikele 1 .

9. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-24-116197

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille

suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ALUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (avaldaja, hageja) esitas 29.04.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-ilt (võlgnik, kostja) 347,95 euro saamiseks. Kohus tegi

02.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. 04.06.2024 määrusega anti asi üle Pärnu Maakohtu kohtunikule selle menetlemiseks

hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat nõuetekohast hagi esitama.

2. Hageja esitas 12.06.2024 kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks

välja Tele2 Eesti AS-i (Tele2) ja XX-i vahel 26.07.2021 ja 11.05.2022 sõlmitud Tele2

liitumislepingutest nr. x tuleneva võlgnevuse 251,07 euro, viiviste 34,22 euro, sissenõudekulude

25 euro, samuti edasiulatuva viiviste nõudes kuni põhinõude 251,07 euro jäägi täieliku

tasumiseni, lugedes viivise määraks 0.05% päevas, alates 13.06.2024. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitis kokku 587

eurot ja seadusjärgne viivis sellelt.

Hagi kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja 26.07.2021 Tele2 liitumislepingu Nr. x, mille alusel

Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile XXX ja 11.05.2022 Tele2

liitumislepingu Nr. y, mille alusel Tele2 kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile q ja

rentis kostjale seadme Huawei B628. Kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt

esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.07.2023 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja

seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 251,07 eurot.

Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab Tele2 kliendi teenused, kui klient on tasumisega

viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda.

Tele2 piiras kostja teenused alates 16.07.2023 ning Tele2 andis 28.09.2023 täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks

alates 13.10.2023.

2-24-116197

19.01.2024 loovutas Tele2 kostja vastu lepingust tulenevad nõuded hagejale.

Võla sissenõudmiskulud (25 eurot) tekkisid hagejal seoses meeldetuletuskirjade saatmisega

kostjale, mille saatmiseks volitas hageja PlusPlus Baltic OÜ-d. Kostjale saadeti tasulised

meeldetuletuskirjad aadressile XXX, Eesti Vabariik 29.01.2024 (kulu 15 eurot), 22.02.2024

(kulu 5 eurot) ja 13.03.2024 (kulu 5 eurot). Seega on hageja kandnud reaalselt kulusid 25 euro

ulatuses (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1). Viiviste nõue ja arvestus on esitatud nii

lepingu kehtivuse ajal põhiosalt tekkinud viivise väljamõistmiseks kui ka pärast lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud põhinõudelt. VÕS § 367 järgi saab põhinõudelt nõuda

viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses

põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Tagaseljaotsuse

eelduste olemasolu kohta vaata allpool määruse p 6 jj. Õiguslikult põhjendamata osas jätab

kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ühtlasi määrab kohus

siinses asjas kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.

4. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks. Hageja nõuab

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõpetamist kokku 25 eurot VÕS § 1132 lg

2 p 1 alusel (vt ka määruse p 2). Viidatud säte ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu

lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist. Õiguskirjanduse kohaselt ei ole tegu lihtsalt

seadustatud hinnakirjaga. Hageja pole kulu tekkimise kohta asjaolusid ega tõendeid esitanud.

Seega tuleb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

5. Kohus märgib, et muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul lepingu

tühisuse alused puuduvad.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

6. Maakohus võttis hagi 2. juuli 2024 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid koos

vastamiskohutusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

28. augustil 2024. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul kohtudokumentide

kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtpäev saabus 11. septembril 2024.

Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise

ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.

7. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava

ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

8. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul

loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi

õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral

resolutsioonis rahuldatud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

9. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik).

Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb

kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta

2-24-116197

tõendid.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt,

sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul

riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud

jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

Menetluskulud

10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Arvestades haginõuete rahuldamise ulatust (91,94%) jäävad menetluskulud nimetatud ulatuses

kostja kanda ja 8,06% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ).

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

140 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 75 eurot täiendav riigilõiv

hagiavalduse esitamisel), maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 20 eurot ning

õigusabiteenuse kulu summas 427 eurot (ajakuluga 3,5 tundi tunnihinnaga 122 eurot/tund, koos

käibemaksuga). Samuti palus hageja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt sisaldab hagejale osutatud õigusabi dokumentide

komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist.

Riigilõiv summas 140 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud

riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause sätestab, et asja

edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse

kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendamatu on osaliselt

lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 3,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus

ei pea põhjendatuks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1,5 tundi. Tegemist on hagi

liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja

sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete

vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega,

ei saa kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu olla põhjendatud rohkem kui 1,5 tunni

2-24-116197

eest tunnihinnaga 122 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. TsMS § 174 lg 10 järgi peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kokku on hageja menetluskulud 343 eurot (=140 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluses avaldaja menetluskulu katteks + õigusabi kulu 183 eurot). Vastavalt

menetluskulude jaotusele tuleb sellest 91,94%, s.o 315,35 eurot kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt

kostja kasuks menetluskulusid välja.

Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele

(TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2)

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Addis Tammiku

kohtunik