2-24-1937/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-1937

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024,

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-1937

Tsiviilasi

S. L. hagi A. L. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2942,97 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtunik

Leanika Tamm

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. L., isikukood XXX, elukoht: XXX, 80025,

XXX;

Hageja seaduslik esindaja: L. T., isikukood XXX,

elukoht: XXX, 80025, e-post: XXX;

Kostja: A. L., isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX, telefon: XXX;

Edasikaebamise kord

TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult.

2. Mõista kostjalt A. L.-ilt hageja S. L.-i kasuks kokku välja elatise võlgnevus

tagasiulatuvalt perioodist 01.09.2023 kuni 01.02.2024 kogusummas 600 eurot.

3. Mõista kostjalt A. L.-ilt välja muutuvas suuruses elatis hageja S. L.-i kasuks alates

hagiavalduse esitamisest, s.o 05.02.2024 kuni S. L.-i täisealiseks saamiseni (s.o kuni

XXX) igakuuliselt 260,33 eurot (elatis koosneb baassummast 249,78 eurot, millele

lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ning sellest on

maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest).

4. Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda

01.04.2024) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi

Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

5. Kohustada A. L.-i kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse S. L.-i

arveldusarvele XXX.

1 / 8

2-24-1937

6. Juhul, kui A. L. on käesoleva kohtumenetluse kestel S. L.-ile elatist maksnud,

kuuluvad kostja poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohtule teadaolevalt hagejal

menetluskulud puuduvad, mistõttu jätta menetluskulud välja mõistmata..

HAGEJA NÕUE

1. 05.02.2024 esitas hageja hagiavalduse, mille kohus võttis menetlusse 14.03.2024.

2. L. T.-l ja A. L.-il on sündinud 27.12.2015 laps S. L. . Laps elab sünnist alates koos emaga

ning lapse isa ei maksa lapsele elatist maksnud ega anna muul viisil ülalpidamist.

Hagiavalduses on viidatud PKS § 100 lg-le 1 ja 2 ning ka PKS § 101 lg-le 1-6.

3. Hagiavalduses on hageja välja toonud oma põhjendatud vajadused, mis on järgnevad:

eluasemekulu 200 eurot, toit 150 eurot, riided/jalanõud: 100 eurot, huviharidus 70 eurot,

sidekulud 10 eurot; tervisehoiukulud 20 eurot, hügieenitarbed 20 eurot; koolikohustuse

täitmise kulud 40 eurot; kokku: 610 eurot.

4. Hageja nõuab kostjalt A. L.-i´lt elatist hageja S. L.-i kasuks alates hagiavalduse

esitamisest 05.02.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuuliselt 260,33 eurot, mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti taotleb

hageja välja mõista A. L.-i´lt lapse S. L.-i kasuks PKS § 108 alusel elatise võlgnevus

perioodist 01.09.2023 kuni 01.02.2024 kogusummas 600 eurot; Võlgnevus ja jooksev

elatis tuleb maksta hageja S. L.-i arveldusarvele selgitusega: „S. L. elatis“.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Kostja sai hagiavalduse kätte 03.08.2024 Ametlike Teadaannete kaudu ning kostja hagile

vastamise tähtajaks oli 02.09.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud.

6. Kuna kostjale on hagi AT kaudu kätte toimetatud ja talle on määratud hagile vastamise

tähtaeg, kuid kostja ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1

viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

2 / 8

2-24-1937

8. Tulenevalt TsMS § 407, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja on hagiavalduse kätte

saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest

lausest kõik hageja poolt esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks.

Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva

miinimumsumma arvestamise kord.

9. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks

saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik

hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.

10. Hageja taotleb elatise tasumist miinimumelatisena. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101

lg 1. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja taotleb elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses.

11. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võtab alates hagi

esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2023 toimunud

korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise

muutumist (esimest korda muutub elatise suurus 1. aprillil 2024).

12. PKS § 101 lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise

elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,78 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg

3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning

sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus

määratakse kindlaks Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi.

13. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 4).

14. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist

miinimummääras, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal

3 / 8

2-24-1937

nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale

kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele:

14.1. Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata

oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses

sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise

miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka

Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb

eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses.

14.2. Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning

see nähtub ka RKL 2-15-15909 p 12. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise

ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning

selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi

kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise

saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2

mõttes.“

15. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja

põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hageja 05.02.2024 esitatud

hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjalt alaealise lapse kasuks välja elatise võlgnevuse

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ning alates hagi

esitamisest elatise edasiulatuvalt.

16. Miinimumelatise nõue perioodist alates perioodist 01.09.2023 kuni 01.02.2024

kogusummas 600 eurot on esitatud tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja on nõudnud kostjalt tagasiulatuvalt elatise

väljamõistmist samuti PKS § 101 lg 3 määras, tuues välja võlgnevuse kogusumma 600

eurot. Kohus mõistab kostjalt tagasiulatuvalt alates perioodist 01.09.2023 kuni 01.02.2024

kogusummas 600 eurot ühekordse elatise võlgnevuse.

17. Elatise nõue edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 05.02.2024 kuni lapse

täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hagi ja määrab lapse põhjendatud elatise

alates 05.02.2024 PK § 101 lg 3 ja 4 sätestatu kohaselt kindlaks, lähtudes alljärgnevast:

17.1. Hageja on hagiavalduses välja toonud hageja põhivajadused, milleks on kokku 610

eurot (vt pikemalt ülal käesoleva otsuse p 2). Kostja on eeltooduga nõustunud (TsMS

§ TsMS § 407 lg 1 viimane lause).

4 / 8

2-24-1937

17.2.

Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 249,78 eurot) indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (otsuse tegemise hetkel 50

eurot 55 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise

brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise

hetkel 80 eurot) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse

muutunud suurust.

18. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus A. L.-ilt välja muutuvas suuruses elatise S. L.-i

kasuks alates alates hagiavalduse esitamisest, s.o 05.02.2024 kuni S. L.-i täisealiseks

saamiseni (s.o kuni XXX) igakuuliselt 260,33 eurot (elatis koosneb baassummast

249,78 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55

eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast

lapsetoetusest). Kohus rõhutab, et elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2024)

ning seda tuleb pooltel endil korrigeerida igal aastal 1. aprillil lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse

§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

19. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks

üle iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku

esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10-ndaks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks

otsuse täitmise tähtaja ja kohustab A. L.-i kandma elatisraha iga kuu 10-ndaks

kuupäevaks lapse S. L.-i arveldusarvele XXX.

20. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, tuleb kostja poolt

tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Menetluskulude jaotus

21. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises

abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt

ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult

või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole

andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

põhjendatud menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine, kuivõrd kostja oma

sissetuleku ja varakohta teavet ei ole andnud ega hagile tähtaegselt vastanud, ehkki on

hagimaterjalid kätte saanud.

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Arvestades hagi täielikku rahuldamist, jätab kohus

menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. Hageja menetluskulude puuduvad, mistõttu jätab kohus menetluskulud

välja mõistmata.

5 / 8

2-24-1937

23. Hagihind TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi

puhul nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul hagihind lapse

üheksa kuu elatise nõude suurus so. 1 kuu elatis 260,33 eurot * 9 kuud = 2342,97 eurot,

millele lisandub tagasiulatuva elatise nõue summas 600 eurot, seega kokku 2942,97

eurot.

Kaja esitamine

24. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot

(Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

6 / 8