2-23-13052/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

13.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13052

Tsiviilasi

D.I ja L.D hagid V.W vastu elatise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 22.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.W apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

Hageja D.I osas 2342,97 € ja hageja L.D osas

1991,52 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (vastustajad) D.I (isikukood XXX) ja L.D

(isikukood XXX), ühine seaduslik esindaja Y.U ja ühine

lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski

Kostja (apellant) V.W (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Carmen Tars

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Rahuldada kostja 15.08.2024 taotlused ja võtta toimikusse sel kuupäeval

esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid.

I.2.

Harju Maakohtu 22.04.2024 otsus tühistada osas, milles mõisteti kuni

31.08.2024 kostjalt välja elatis hageja D.I kasuks suuremas summas kui

2317,67 € ja hageja L.D kasuks suuremas summas kui 1846,75 €. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagid eelmises lauses märgitud

summasid ületavas osas rahuldamata. Jätta sama otsuse resolutsioonist välja

otsustus tasaarvestuse õiguse kohta. Täiendada sama otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendava osa p 8.6 alapunktidega. Ülejäänud osas jätta

sama otsus muutmata.

I.3.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4.

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ja rahaliselt

kindlaks määramata.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagid rahuldada osaliselt.

II.2. Välja mõista kostjalt V.W-lt elatis hageja D.I kasuks alates 15.09.2023

kuni 31.08.2024 summas 2317,67 € ning alates 01.09.2024 kuni D.I

täisealiseks saamiseni (03.10.2038) 287,72 € kuus (baassumma 272,76 €,

millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 € ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 €).

II.3. Välja mõista V.W-lt elatis hageja L.D kasuks alates 15.09.2023 kuni

31.08.2024 summas 1846,75 € ning alates 01.09.2024 kuni L.D täisealiseks

saamiseni (24.01.2040) 244,56 € kuus (baassumma 272,76 €, millele lisandub

3% keskmisest brutopalgast 54,96 €, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 € ja mida on PKS § 101 lg 7 alusel täiendavalt vähendatud

15% võrra).

II.4. Alates 01.09.2024 välja mõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS §

17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

II.5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu eest hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks

Y.U pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega: elatis lastele.

II.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ning

rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (v.a resolutsiooni p I.1) võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigi-

kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. D.I (hageja I) ja L.D (hageja II, koos: hagejad või lapsed) esitasid 14.09.2023 Harju

Maakohtule ühise hagiavalduse V.W (kostja, isa) vastu elatise nõudes. Hagejad palusid

kostjalt välja mõista elatise alates 15.09.2023 kuni nende täisealiseks saamiseni hageja I puhul

260,33 € ja hageja II puhul 221,28 € kuus. Nimetatud summad muutuvad iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 ls 1) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Lapsed elavad emaga, kes kannab nende kõik kulud. Alates 2023. a kevadest isa lapsi

rahaliselt ei toeta ega maksa elatist. Mõlema lapse igakuised kulud on 738 € (sh toidukulu 250

€, eluasemekulu 173 €, hügieenikulu 15 €, hariduse ja huviringide kulu 75 €, vaba aeg 140 €,

riided 70 € ja ravimid 15 €). Lapsed on väikesed, mistõttu side- ja transpordikulud puuduvad.

Tulevikus on sidekulu keskmiselt 10 € lapse kohta.

2 (7)

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult, kandes ise osa

laste kuludest (lasteaiatasu, riided, söök, vaba aeg/meelelahutus/reisid). Isa osaleb laste

kasvatamisel alates 08.09.2023 määral, mida ema võimaldab. Elatise hagi esitamine on

ennatlik, sest vanematel on veel pooleli laste elu- ja viibimiskoha määramise kohtuvaidlus

(tsiviilasi nr 2-23-8706, edaspidi: suhtluskorra vaidlus).

Ühe lapse kulud on väidetavalt 738 €. Lisaks tuleb emal kanda ka enda kulud vähemalt

samaväärses summas. Kokku on seega ema igakuised väljaminekud väidetavalt kokku 2214 €,

mis ei ole eluliselt usutav. Elatise väljamõistmisel tuleb võtta arvesse, et kostja saab

miinimumpalka ja tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 22.04.2024 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt välja

igakuise elatise järgmiselt:

-

hageja I kasuks 14.09.2023 – 31.03.2024 kuus 260,33 (baassumma 249,78 €, millele

lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 € ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 €) ning alates 01.04.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni

(03.10.2038) kuus 287,72 € (baassumma 272,76 €, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast 54,96 € ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 €);

-

hageja II kasuks 14.09.2023 –31.03.2024 kuus 221,28 € (baassumma 249,78 €,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 € ja millest on maha arvatud

pool lapsetoetust 40 € ning vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel täiendavalt 15% võrra)

ning alates 01.04.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (24.01.2040) kuus 244,56

€ (baassumma 272,76 €, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 € ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 € ja vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel

täiendavalt 15% võrra);

-

elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS§ 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust;

-

elatis kantakse iga kalendrikuu eest hiljemalt 1. kuupäevaks ema pangakontole;

-

kui isa on kohtumenetluse kestel lastele maksnud elatist ja/või tasunud nende lasteaia

tasu, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

3.1.

Maakohus tuvastas, et kostja on vanem, kes igapäevaselt ei ela koos lastega. Kostja ei

tõendanud regulaarselt vähemalt miinimumelatise maksmist. Kostja küll märkis, et on

kandnud teatud kulusid seoses hagejatega (lasteaia tasud, riided, söök, vaba aeg/meelelahutus/

reisid), kuid erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ei täida ülalpidamise eesmärki. Kui

lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud

teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada

vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel tuleb

ülalpidamiskohustust täita elatise tasumisena. Samuti ei tõenda kostja esitatud

maksedokumendid, kellele konkreetselt asju osteti. Nimetatud dokumendid kinnitavad üksnes

toodete maksumust teataval ajal.

3.2.

Mõlema hageja igakuised kulud on põhjendatud järgmiselt: toidukulu 200 €, kulu

hügieenile 15 € ja ravimitele 15 €, eluasemekulu 175 €, lasteaiakulu 75 €, kulu riietele ja

jalanõudele 70 €, kulu vaba aja veetmisele 100 €. Seega hagejate igakuised kulud vastavad

vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud baassummale (01.04.2023 – 31.03.2024 oli

baassumma 249,78 € ja alates 01.04.2024 on see 272,76 €), millele tuleb PKS § 101 lg 4

3 (7)

kohaselt lisada 3% eelneva aasta keskmisest brutopalgast ning PKS § 101 lg 5 kohaselt maha

arvestada pool lastetoetust.

3.3.

Suhtluskorra vaidluses ei ole lõplikult suhtluskorda kindlaks määratud ning esialgse

õiguskaitse korras määratud hagejate ja kostja kohtumised ei ületa seitset ööpäeva kuus.

Seega ei saa elatist PKS § 101 lg 6 alusel vähendada.

3.4.

Hagejate vanusevahe on alla kolme aasta, järelikult tuleb hageja II elatise summat PKS

§ 101 lg 7 alusel vähendada 15%.

3.5.

Kostja esitas oma majandusliku olukorra tõendamiseks Maksu- ja Tolliameti väljavõtte,

mille kohaselt oli tema igakuine töötasu 725 € (bruto) X OÜ-lt. Alates 01.01.2024 on

brutotasu 820 € kuus. Lisaks on kostja kasutuses tööandja elukohana kasutatav korter ja

ametiauto. Maakohus tegi päringud krediidiasutustele, kelle vastuste kohaselt on kostjal

kontod SEB Pangas ja Swedbankis. Neil kontodel vabad vahendid ja toimingud puudusid. Nii

ei ole kontrollitavad kostja tegelikud sissetulekud, mis võivad laekuda kolmandatele

kontodele, ega võimalikud väljaminekud. Äriregistrist nähtub, et kostja on seotud 14

äriühinguga, milles ta on juhatuse liige (sh X OÜ-s) ja neljas neist ka tegelik kasusaaja. Seega

pole tõendatud, et kostja ei saa täiendavalt tulu teenida.

3.6.

Lisaks hagejatele on kostjal veel üks laps, kellele kostja kohustub andma ülalpidamist

225 € kuus kuni tema täisealiseks saamiseni (09.09.2029). Samas ei ole tõendatud, et kostja

või tema kolmas ülalpeetav jääksid hagejatele elatise väljamõistmisel varaliselt vähem

kindlustatuks. Arvestades kostja sissetulekuga ja seotust erinevate äriühingutega, võimaldab

kostja varaline seisund elatist tasuda, ilma et tema enda või tema teiste laste ülalpidamine

kahjustuks. Seega ei saa elatist vähendada alla miinimummäära PKS § 102 alusel.

3.7.

Kostja makstud lasteaia tasu arvelt ei ole mõistlik vähendada igakuist elatist, sest

tegemist on ajutise muutuva kuluga. Kostjal on võimalus lasteaia tasu arvelt hagejate nõude

osas teha tasaarvestus.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hagejate kanda. Kaebuse väited on kokku-

võtvalt järgmised.

4.1.

Esiteks

leidis maakohus ekslikult, et vaidlust ei ole laste elukoha üle. Pooleli on

suhtluskorra vaidlus, milles kostja taotleb vanematele võrdset aega lastega. Alles suhtluskorra

lahendi jõustumisel selgub, kellega hakkavad lapsed elama.

4.2.

Teiseks

tuvastas maakohus vääralt, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust. Kostja on

täitnud ülalpidamiskohustust vahetult, elades lastega koos, kandes nende eest erinevaid

kulutusi (sh lasteaiatasu) ja osalenud laste kasvatamises. Seega ei ole PKS § 100 lg 2 eeldused

täidetud ja kostjal puudub kohustus tasuda igakuiselt elatist rahas.

4.3.

Kolmandaks

jättis maakohus tuvastamata ema tehtavate kulutuste suuruse ja üleüldse

ülalpidamise andmise. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise

kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid

osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal

pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. Maakohus ei

ole kohaselt tuvastanud, kas ema täitis ülalpidamiskohustust ajal, mil lapsed olid isaga ja kui

suures ulatuses on ema kandnud lastega seotud kulusid. Ema esitas maakohtule valeväiteid,

sest lasteaiakulu kannab isa ja lapsed ei käi akrobaatika trennis.

4.4.

Neljandaks

jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata PKS § 101 lg 6, sest nimetatud sätte

kohaldamise ainus eeldus ei ole jõustunud suhtluskorra lahend. Lähtuda tuleks tegelikest

4 (7)

asjaoludest. Viimasel aastal on lapsed olnud isaga keskmiselt 12 ööpäeva kuus. Sellel ajal on

isa üksi täitnud laste ülalpidamiskohustust.

5. Hagejad vaidlevad kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagid rahuldamata osas, milles

maakohus jättis konkreetselt arvesse võtmata kostja makstud lasteaiatasu summas 71,25 €

kummagi hageja kohta ja nägi kostjale ette tulevase tasaarvestuse võimaluse (TsMS § 657 lg

1 p 2). Ülejäänud osas ei anna kaebuse väited alust maakohtu lõppjäreldusi muuta, aga

ringkonnakohus täiendab otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt ja pooled kannavad igaüks ise oma menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest selle kohta, et kostja on hagejate isa ja lapsed elavad igapäevaselt ema

juures (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohtus on vaidluse all, kas lapsed viibivad isa juures

aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus ja kas isa täidab ülalpidamiskohustust

vahetult. Laste viibimise kohta esitas kostja 15.08.2024 täiendavaid tõendeid (dtl 209–217),

mis kohus võtab toimikusse ja mida saab hinnata kaebuse lahendamisel.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kummalegi hagejale makstava

igakuise elatise suuruse osas. Kaebuse väited pole põhjendatud ega tingi vaidlustatud otsuse

muutmist.

8.1.

Kaebuse esimene väide on ainetu. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s

3 õigesti, et puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos.

Kostja hagivastuse p-s 2.6 sisaldub nõustumine väitega, et alates 08.09.2023 on lapsed

viibinud koos emaga. Suhtluskorra vaidluse tulemusel võib küll selguda, kelle juures elavad

lapsed edaspidi, aga alates käesolevas asjas hagi esitamisest on nad elanud ema juures.

Vanemate vaidlus suhtluskorra üle ei tähenda, et lapsed ei ela vaidluse ajal püsivalt kummagi

vanema juures või elavad mõlema vanema juures.

8.2.

Teine väide pole sisuliselt põhjendatud. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama

oma väited (TsMS § 230 lg 1 ls 1). Seega pidi kostja vaidluse korral tõendama, kui suures

ulatuses on ta andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Hagejad avaldasid 30.01.2024 istungil

sisuliselt, et alates septembrist ei ole kostja andnud neile muud ülalpidamist peale

lasteaiakulude tasumise (dtl 76, ajamärk 00:11:24). Maakohus selgitas samal istungil kostjale

ülalpidamiskohustuse osalise täitmise väite tõendamise vajadust (samas ajamärk 00:13:43).

Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p 4 teises lõigus õigesti, et kostja esitatud

maksedokumendid (dtl 102–106) ei tõenda, kellele konkreetselt neis märgitud tooted soetati,

vaid kinnitavad üksnes toodete maksumust teataval ajal. Kostja ei esitanud muid tõendeid

lastele vahetu ülalpidamise andmise kohta ega põhjendanud kaebuses, miks tuleks viidatud

dokumente hinnata teisiti. Kostja väiteid lastega koos veedetud aja kohta hindab kohus

järgnevalt p-des 8.4–8.7.

8.3.

Kolmas väide on õiguslikult ekslik. Hagejad nõuavad kostjalt elatist PKS §-ga 101 ette

nähtud minimaalses määras. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (RKTKo 27.10.2021, 2-

19-18082, p 11). Seetõttu ei pea seaduses sätestatud minimaalset elatist nõudev hageja

tõendama oma vajadusi ja tavalist elulaadi (PKS § 99 lg 1). Kostjal on võimalus näidata ja

tõendada, et konkreetse hageja vajadused on kahekordsest miinimummäärast väiksemad. Seda

kostja käesoleval juhul ei teinud. Ka kolmanda väite raames esitatud seisukohti lastega koos

veedetud aja kohta hindab kohus järgmistes punktides.

8.4.

Kaebuse neljanda väite ja eelmiste väidete vastavate osade põhjal käsitleb kohus

järgmiseks küsimusi seoses laste isa juures viibimisega. PKS § 101 lg 6 võimaldab vähendada

5 (7)

proportsionaalselt sama paragrahvi eelnevate sätete alusel arvutatud elatise suurust, kui

lahuselava vanema juures viibimise aeg nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

PKS § 102 lg 2 tähenduses (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.7).

8.5.

Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 6 korrektselt, et suhtluskorra

vaidluses esialgse õiguskaitse korras määratud hagejate ja kostja kohtumised ei ületa seitse

ööpäeva kuus. Lõpplahendit ei ole samas asjas seni veel tehtud. Seega jättis maakohus õigesti

elatise PKS § 101 lg 6 alusel vähendamata.

8.6.

Laste tegelikult kostja juures viibimise aega maakohus ei tuvastanud. Kuivõrd see võib

siiski anda alust mõista välja väiksemas summas elatis (vt eelmine p 8.5), siis tuleb otsuse

põhjendusi täiendada järgnevaga.

8.6.1.

Hagejad avaldasid 30.01.2024 istungil, et kuni esialgse õiguskaitse määruseni 2023. a

novembris suhtles isa lastega kaks korda nädalas ühe tunni kaupa lastekaitse esindaja

juuresolekul; seejärel kolm korda nädalas kolme tunni kaupa, millele teise esialgse

õiguskaitse määruse järgi lisandus veel üks päev, kusjuures lapsed ei ole isa juures ööbinud

(dtl 76, ajamärk 00:11:24). Sisuliselt kinnitasid hagejad, et nende suhtlus kostjaga toimub

kooskõlas suhtluskorra vaidluse esialgse õiguskaitse määrustega. Suhtluskorra vaidluse

26.01.2024 määrusega (dtl 96–101) rakendas kohus esialgset õiguskaitset nii, et isa kohtub

lastega kolmel päeval nädalas neli tundi (kell 15.30–19.30) ning alates 2024. a viiendast

nädalast üle nädala laupäeviti (st alates 03.02.2024) koos ööbimisega (laupäeval kella 10.30-st

kuni pühapäeval kella 17-ni).

8.6.2.

Tõendatud ei ole kostja väited, et lapsed on alates 14.09.2023 viibinud tema juures

rohkem kui nähtub hagejate omaksvõtust ja suhtluskorra esialgse õiguskaitse määrusest.

Vanemate koostatud tabelist (dtl 50), vanemluskokkuleppe projektist (dtl 51–53), vanemate

kirjavahetusest (dtl 54–58), suhtluskorra vaidluse protokollidest (dtl 91–101, 212–216) ega

selle vaidlusega seotud kirjavahetusest (dtl 209–211, 217) ei nähtu laste tegelikult isa juures

viibimine.

8.6.3.

Eelneva põhjal tuvastab ringkonnakohus, et lapsed viibisid alates hagi esitamisest kuni

13.11.2023 (esialgse õiguskaitse määrus suhtluskorra vaidluses) isaga 8 t kuus (kaks korda

nädalas ühe tunni kaupa), seejärel kuni 26.01.2024 (järgmine esialgse õiguskaitse määrus) 36

t kuus (kolm korda nädalas kolme tunni kaupa) ja veedavad praegu isaga kuni 109 t kuus

(kolm korda nädalas nelja tunni kaupa ja kaks nädalavahetust kuus, kumbki 30,5 t). Võttes

arvesse kirjeldatud ajavahemike pikkusi (umbes kaks, kaks ja pool ning seitse kuud), kujuneb

aasta jooksul keskmiselt kostja juures oldud ajaks 3,15 ööpäeva kuus (≈ (8 × 2 + 36 ×2,5 +

109 ×7) / (2 + 2,5 + 7) / 24).

8.6.4.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleva juhtumi asjaoludel ei anna tuvastatud keskmine

isa juures viibimise aeg alust vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel. Esiteks võtab kohus

arvesse, et hagejad nõuavad minimaalses summas elatise väljamõistmist, aga lapsed ei pea

alati leppima ainult seaduses ette nähtud kõige väiksema ülalpidamise määraga. Teiseks on isa

kohtumised lastega peamiselt lühiajalised ja isa juures ööbimine moodustab kohtumiste ajast

väga väikese osa. Kolmandaks tuvastas maakohus vaidlustatud otsuse põhjenduste p 8

kolmandas lõigus õigesti, et kostjal kui 14 äriühinguga seotud isikul on piisavalt võimalusi

hankida laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid.

8.7.

Vahekokkuvõttena saab märkida, et hagejate kostja juures viibimise aeg ja kaebuse

muud väiteid ei anna alust maakohtu otsust muuta ega mõista elatist välja seadusega ette

nähtud miinimumist väiksemas summas. Maakohtu arvutusi kostja kahtluse alla ei seadnud ja

ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus PKS § 101 sätteid õigesti.

6 (7)

9. Maakohus mõistis elatise alates hagide esitamisest (14.09.2023) välja igakuise summana

ja märkis vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 6, et kostja võib makstud elatise ja lasteaiatasu

elatise nõudega tasaarvestada.

9.1.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et mõistes elatise välja alates 14.09.2023, ületas

maakohus hagi piire – hagejad nõudsid elatist alates 15.09.2023. Selle rikkumise (TsMS §

439) saab ringkonnakohus kõrvaldada, mõistes elatise välja alates 15.09.2023.

9.2.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohustatud vanem saab teha tasaarvestuse

lapse elatisnõudega, sest VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada.

Seetõttu on otstarbekas mõista kohtuotsuse tegemisele eelnenud kuude eest elatis välja kindla

summana ja tasaarvestuse võimalust ette nägev punkt tuleb otsuse resolutsioonist välja jätta.

9.3.

Pooled ei vaidle, et kostja tasus mõlema hageja lasteaiatasu summas 71,25 € kuus.

Nimetatud summa osas on kostja seega ülalpidamiskohustust täitnud ja seda ei saa temalt

enam kohtuotsusega välja mõista. Järelikult on ajavahemikul enne 01.04.2024 hageja I kasuks

välja mõistetav elatis 189,08 € kuus (= 260,33 – 71,25) ja seejärel kuni 31.08.2024 on see

216,47 € kuus ( = 287,72 – 71,25). Hageja II osas on samad summad vastavalt 150,03 € (=

221,28 – 71,25) ja 173,31 € (= 244,56 – 71,25). Mõlema hageja osas tuleb maakohtu

arvutatud elatise summasid lasteaiatasu võrra kokkuvõtvalt vähendada järgmiselt:

hageja I

hageja II

ajavahemik

elatis kuus

kuid

summa

elatis kuus

kuid

summa

15.09.2023 – 30.09.2023

189,08

16/30

100,84

150,03

16/30

80,02

01.10.2023 – 31.03.2024

189,08

1134,48

150,03

900,18

01.04.2024 – 31.08.2024

216,47

1082,35

173,31

866,55

KOKKU

2317,67

1846,75

9.4.

Alates käesoleva kuu algusest tuleb kostjal maksta elatist summas, mille maakohus

arvutas välja alates 01.04.2024 ja mis suureneb seaduses määratud ulatuses iga järgmise aasta

1. aprillist. Nimelt ei saa ülalpidamiseks kohustatud vanem ise otsustada, milliseid laste

kulutusi ta kannab vahetult, vaid see otsustusõigus peab jääma vanemale, kelle juures lapsed

elavad. Käesoleval juhul saab ema niisiis otsustada, kas ta soovib edaspidi ise korraldada

lasteaiatasude maksmise võib loeb selles osas isa elatise maksmise kohustuse täidetuks (vrd nt

RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 13; RKTKm 16.01.2013, 3-2-1-159-12, p 11).

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kulude

sellise jaotuse korral pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

11. Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lg 2² ja

TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)