1-24-4562/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-4562

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. august 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4562 (24231752711)

Kohtunik

Margit Roots-Dervishi

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Kriminaalasi

Andrus Ausner süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

424 lg 2 ja § 329 järgi kiirmenetluses lühimenetluse

sätete järgi

Prokurör

Kadi Ruus

Süüdistatav

Andrus Ausner

– isikukood:

36808060262;

xxx

kodakondsus; elukoht: xxx; emakeel: xxx keel; xxx;

töökoht: xxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju

Maakohtu 10. mai 2024 otsusega nr 1-24-2717 karistatud

KarS § 424 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1

alusel vangistusega 10 kuud 18 päeva, millest KarS § 73 lg

2 alusel kuulus koheselt ära kandmisele 14 päeva

vangistust ja ülejäänud 10 kuud 4 päeva vangistust jäi

tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse

katseajaga (katseaja algus 10. mai 2024). Lisakaristusena

võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates

kohtuotsuse jõustumisest

Tõkend

Ei ole kohaldatud (KrMS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana

kinni peetud 5. augustil 2024 kell 21.42)

Kaitsja

Natalia Lausmaa

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 2565 lg 1 p-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st

3, kohus otsustas:

1. Tunnistada Andrus Ausner süüdi KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi ning mõista temale

1-24-4562

KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 9 kuud vangistust, vähendades seda KrMS § 238 lg

2 alusel 6 kuu pikkuse vangistuseni.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 10. mai 2024 otsusega

nr 1-24-2717 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 kuud 4 päeva) ning

mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 4 kuud ja 4

päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

5.-7. august 2024 s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks on 1 aasta 4 kuud ja 1 päev

vangistust.

4. Ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist arvestada alates Andrus Ausneri

karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.

5. Vabastada isik kinnipidamiselt kohtusaalis.

6. Mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx, mis on teisaldatud politseiparklasse

aadressile Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126

lg 3 p 2 alusel omanikule või tema poolt volitatud isikule.

7. Andrus Ausnerilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsja

tasu 204,96 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½,

s.o 615 euro ehk kokku 819,96 eurot.

8. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

iga kuu vähemalt 68,33 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447

Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV

Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700021845. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab

neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale

kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate

esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 13. september 2024.

Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav 13. september 2024. Määruskaebus

menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil

1-24-4562

menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

1. Andrus Ausnerit süüdistatakse selles, et tema, olles 10. mai 2024 Harju Maakohtu otsusega

1-24-2717 karistatud KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti 5. augustil 2024 kell 21:42

ajal Tallinnas Pikasilma 19/1 juures suunaga Reidi tee poole mootorsõidukit xxx

numbrimärgiga xxx, olles joobeseisundis, (tõendusliku alkomeetri näit 1,02 +/- 0,10 mg/l,

lõplik mõõtetulemus 0,92 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Juht ei tohi olla Liiklusseaduse lõigetes 3 ja 31 nimetatud

alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1

/alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega süüdistatav pani korduvalt toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2 järgi.

2. Samuti tema hoidis tahtlikult kõrvale Harju Maakohtu otsusega 1-24-2717 mõistetud ja

täitmisele pööratud karistuse täitmisest, millega lisakaristusena võeti j/õ ära 3 kuuks

18.mai 2024 - 31. august 2024 juhtides 5. augustil 2024 kell 21:42 ajal Tallinnas Pikasilma

19/1 juures suunaga Reidi tee poole mootorsõidukit xxx numbrimärgiga xxx

Seega süüdistatav pani toime kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele

pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise ehk KarS § 329 järgi

kvalifitseeritava kuriteo

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus käsitleb esmalt A. Ausnerile esitatud süüdistust (I). Seejärel peatub kohus A.

Ausnerile mõistetaval karistusel (II). Lõpuks lahendab kohus menetluskuludega seonduva

(III).

(I)

Süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi

4. A. Ausnerile heidetakse ette KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, s.o

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist, kui see on toime pandud korduvalt.

5. Kriminaaltoimiku materjalidest on tuvastatav, et A. Ausner peeti 5. augustil 2024 kell

21.42 Tallinn, Pikksilma 19/1 kahtlustatavana kinni (dtl 1-3). 5. augusti 2024 sõiduki

juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on A. Ausner LS § 91 lg 2 p 2 ja LS § 91 lg 2 p 3

1-24-4562

alusel 5. augustil 2024 sõiduki xxx numbrimärgiga xxx juhtimiselt kõrvaldatud,

kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õigus on alkoholi üle lubatud piirmäära

või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus (dtl 27). A. Ausneri poolt mootorsõiduki joobes juhtimise fakti kinnitavad ka

tunnistaja politseiametniku R. L ütlused. Nimelt täites 5. augustil 2024 kell 21.42

teenistusülesandeid Tallinna Vanasadama D-terminalis aadressil Pikksilma 19/1 peatas ta

musta värvi sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx, mis liikus Pikksilma 19/1 suunaga Reidi

tee poole. Sõidukit juhtis A. Ausner (isikukood 36808060262). Juhi suust oli tunda

alkoholilõhna, mistõttu palus tunnistaja isikul puhuda indikaatorvahendisse, näit oli 0,97 mg/l.

Lisaks selgus politsei andmebaasist, et isikul on juhtimisõigus peatatud karistusena kuni 18.

august 2024 (dtl 22-23). Tuvastatud joovet tõendab 5. augusti 2024 indikaatorvahendi

kasutamise protokoll (dtl 25). Lisaks kontrolliti A. Ausneri joovet taadeldud tõendusliku

alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE, mille näidud olid 1,05 mg ja 1,02 mg alkoholi

väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-10 mg/l süüdistatava kasuks

arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,92 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta.

Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud

pädev mõõtja R. L, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistuse nr TTRC-24/00059)

ja järgides mõõtemetoodikat (dtl 30). Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokollist, et A. Ausneril esines joobele viitavate tunnustena silmade punetus,

häiritud reaktsioonikiirus, kiire ja aeglane kõne, häired aja-, isiku ja kohatajus ning samuti

käitumises rahutus, unisus, higistamine ja värisemine (dtl 26).

6. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka A. Ausneri ütlustega, kes kinnitas, et juhtis

5. augustil 2024 mootorsõidukit, olles alkoholi joobeseisundis. Selgitas lisaks, et tuli Soomest

autoga Helsingi-Tallinna laeva pardale ning leppis infoletis kokku inimesega, kes lubas

edastada info mahalaadijatele, et keegi sõidaks tema autoga pärast laeva pealt maha. Kuna oli

kindel, et keegi sõidab tema sõidukiga maha, siis otsustas võtta alkoholi ja jõi ära paari

tunniga ca 400 ml. Kui laev saabus Tallinna sadamasse, siis läks auto juurde ootama, kuni tuli

laevatöötaja ja ütles, et keegi tema sõidukiga ära ei sõida. Tal ei olnud muud valikut kui istuda

ise sõiduki rooli, kuna tema sõiduk oli teistel ees. Istus rooli ainult selleks, et laevalt maha

sõita parklasse ja kutsuda autole treiler. Kui sõitis kai peale, siis tuli tema juurde politsei, ta

pandi puhuma ja selgus, et ta on alkoholijoove. Ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt ja toimetati

tõendusliku alkomeetri juurde, millega tuvastati kriminaalne joove (dtl 15-17).

7. A. Ausner rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht

kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Praegusel juhul sisaldus isiku väljahingatava õhu ühes liitris 0,92 mg alkoholi ühe liitri kohta,

seega oli A. Ausner kahtlemata joobeseisundis.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et A. Ausner juhtis 5. augustil 2024

mootorsõidukit Audi A4 numbrimärgiga xxx joobeseisundis.

1-24-4562

9. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (dtl 9-10) on A. Ausneril kaks kehtivat

kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Nimelt on teda viimati Harju

Maakohtu 10. mai 2024 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-24-2717 karistatud KarS § 424 lg

2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest (tegu toime pandud 9. mai 2024). Samuti

on teda karistatud Harju Maakohtu 7. detsembri 2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-

7542 KarS § 424 lg 1 järgi (tegu toime pandud 10. oktoobril 2021). Seega on A. Ausneri

puhul tegemist isikuga, kes on korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud ja selline

tegu vastab KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsele koosseisule.

10. Kohus leiab, et A. Ausner on teo toime pannud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Tahtluse

hindamisel võtab kohus arvesse A. Ausneri ütluseid, mille kohaselt istus ta sõiduki rooli

hoolimata sellest, et teadis, et oli varasemalt ära joonud ca 400 ml alkoholi. Seega oli A.

Ausner teadlik sellest, et sõidukit juhtima asudes ei olnud ta kaine. A. Ausner oli sealjuures ka

teadlik sellest, et tal on kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki joobes juhtimise eest.

Eelöeldust hoolimata otsustas ta siiski mootorsõiduki rooli istuda ja seda juhtida. Tahtluse

kontekstis ei oma tähtsust A. Ausneri poolsed selgitused, mille kohaselt enne laeval alkoholi

jooma asumist korraldas ta infoletis tema sõiduki laevalt mahalaadimise selleks, et ta ei peaks

ise rooli istuma. Esiteks ei ole kohtu hinnangul A. Ausneri seesugune väide kuigi usutav.

Isegi, kui eeldada, et mingi taoline jutuajamine kellegagi oli, ei saanud ka A. Ausner olla

seesuguses kokkuleppes täiesti kindel, sest nagu ka A. Ausner ise selgitas, leppis ta kokku

inimesega, kes lubas edastada info mahalaadijatele. Kas seda ka päriselt tehti või kas selline

kokkuleppe kindlalt olemas oli, ei saanud A. Ausner küll eeldada. Sealjuures teadis A. Ausner

väga hästi, et mootorsõidukiga tuleb laeva pealt maha sõita. Veelgi enam, A. Ausner oli

teadlik sellestki, et tal on ka keeld mootorsõidukit juhtida, sest eelmise kohtuotsusega võeti

talt ära ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Just eelöeldu seab A. Ausneri selgitused võimaliku

kokkuleppe osas veelgi rohkem kahtluse alla, kuivõrd A. Ausner oleks pidanud juba enne

laeva peale minekut korraldama kõik selliselt, et keegi teine tema mootorsõidukiga ka laeva

pealt maha sõidaks. Eeltoodut kokku võttes oli A. Ausneri käitumine eesmärgipärane ja

teadlik tegevus, st A. Ausner sai aru, et ta on juhile keelatud seisundis, kuid hoolimata sellest

asus ta mootorsõidukit juhtima. Selline käitumine on vaadeldav süüteo toimepanemisena

kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

11. Seega täidab A. Ausneri tegu KarS § 424 lg 2 süüteokoosseisu.

Süüdistus KarS § 329 järgi

12. A. Ausnerile heidetakse ette ka KarS § 329 järgi kvalifitseeritud tegu, s.o kohtuotsusega

kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku

kõrvalehoidumist.

13. Harju Maakohtu 10. mai 2024 kohtuotsusest nr 1-24-2717 nähtub, et A. Ausneri tunnistati

süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistusena vangistus 1 aasta ja 4 kuud, mida

vähendati KrMS § 238 lg 2 sätete kohaselt 10 kuu ja 20 päeva pikkuse vangistuseni.

Karistusaja hulka arvati tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 9-10.mai 2024 (2 päeva)

ja kandmata karistuseks loeti 10 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 73 lg 2 alusel kuulus

koheselt ära kandmisele 14 päeva vangistust, ülejäänud vangistuse osa (10 kuud ja 4 päeva)

jäi tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Ausner ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja

1-24-4562

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks määratud põhikaristusele võeti A. Ausnerilt

lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsus jõustus 18. mail 2024. Detailandmete päringust (dtl 34) nähtub, et juhtimisõiguse

peatamise äravõtmise lõpuna on märgitud 31. august 2024, mis on põhjendatav sellega, et

KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus

põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Arvestades, et

kohus on eelnevalt tuvastanud, et A. Ausner juhtis mootorsõidukit 5. augustil 2024, on A.

Ausner teo toime pannud ajal, mil tal oli kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud.

14. Subjektiivsest küljest on ka KarS § 329 järgi kvalifitseeritav tegu toime pandud

kavatsetusega (KarS § 16 lg 2). Nii teadis A. Ausner tema suhtes 10. mai 2024 tehtud

kohtuotsusest ning kohtuotsusega määratud lisakaristusest mitte juhtida mootorsõidukit, kuid

hoolimata eelöeldust asus ta mootorsõidukit (alkoholijoobes) juhtima. A. Ausneri käitumine

oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus – ta teadis, et tal on keelatud sõita, kuid hoolimata

sellest asus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda juhtima. Kohtu küsimustele vastates selgitas

A. Ausner omalt poolt, et ta ei ole sõitnud, aga see oli sunniviisiline sõit. Eelöeldu kinnitab

kohtu hinnangul A. Ausneri eesmärgipärast ja teadlikku tegevust, st ta oli teadlik oma

tegevuse keelatusest, kuid siiski asus mootorsõidukit juhtima. Selline käitumine on vaadeldav

süüteo toimepanemisena kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud.

15. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A. Ausner hoidis teadlikult kõrvale

lisakaristuse täitmisest, seega täidab A. Ausneri tegu KarS § 329 süüteokoosseisu.

(II)

Karistus

16. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab

arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

17. KarS 424 lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud kuni neljaaastane

vangistus ja KarS § 329 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus või kuni üheaastane vangistus.

18. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et A. Ausner juhtis 5. augustil 2024 mootorsõidukit

joobeseisundis ning oma tegevusega, s.o mootorsõiduki juhtimisega hoidis ta ka teadlikult

kõrvale eelmise kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Kohtu

hinnangul on karistusõiguslikult tegemist ühe teoga ja käsitatav ühe käitumisaktina. See on

kantud ühtsest tahtlusest ja on ajalis-ruumiliselt omavahel seotud. Seega on mootorsõiduki

juhtimine alkoholijoobes ja ka teadlikult lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumine

objektiivselt vaadeldav ühtse kokku kuuluva teona, mistõttu tuleb karistuse mõistmisel

juhinduda KarS § 63 lg-st 1.

19. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1 määratakse või mõistetakse sellisel juhul isikule üks karistus

seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Eelnevast nähtub, et raskeima karistuse

näeb ette KarS § 424 lg 2. Seega tuleb karistus A. Ausnerile mõista KarS § 424 lg 2 alusel.

1-24-4562

20. Hinnates A. Ausneri süü suurust talle KarS § 424 lg 2 järgi etteheidetava kuriteo

toimepanemisel, tuleb esiteks võtta arvesse isiku joobe suurust. Kuna alkoholijoobe puhul on

mootorsõiduki juhtimise keeld seotud alkoholi määraga veres või väljahingatavas õhus, sõltub

A. Ausneri süü esiteks sellest, kui palju ületas tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus

piirmäära, millest alates on mootorsõiduki juhtimine keelatud. Süüdistataval tuvastati

alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,92 mg/l. Võttes arvesse, et LS § 69

lg 2 p-s 1 sätestatud piirmääraks, millest alates loetakse isik joobes olevaks, on 0,75 mg

alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta, saab öelda, et tema väljahingatava õhu

alkoholisisaldus oli tunduvalt üle piirmäära.

21. Mootorsõiduki joobes olles juhtimise ohtlikkus sõltub ka teo toimepanemise kohast ja

ajast. Süüdistuse kohaselt juhtis A. Ausner autot joobes olles ajal, mil toimus mootorsõidukite

väljumine laevalt. Tegemist on kahtlemata olukorraga, kus manööverdamiseks on kitsamad

olud ning liiklus laevalt maha sõites kahtlemata tihe. Kohtu hinnangul ei vähenda A. Ausneri

süüd asjaolu, et ta oli väidetavalt sunnitud ise enda mootorsõidukiga laevalt maha sõitma,

kuivõrd teised mootorsõidukid ei saanud tema seisva sõiduki tõttu samuti laevalt maha sõita.

A. Ausner pani ise end oma tegevusega taolisesse olukorda (tarvitades mh laevas sõidu ajal

alkoholi) ega taganud tema mootorsõiduki laevalt maha transportimiseks asjakohast abi. Ja

seda olukorras, kus A. Ausner oli väga hästi teadlik, et teda on kõigest 3 kuud tagasi

karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest (kusjuures samas Sadama piirkonnas) ning mh

puudus tal ka 5. augustil 2024 jätkuvalt juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhina oli A. Ausneri

kohustus tagada ja korraldada mootorsõiduki vedu Eesti Vabariiki seaduseid rikkumata.

Vabandused teo sunniviisilisusest ei ole ei vabandav ega ka süüd vähendav ega välistav

asjaolu. Mootorsõiduki joobes juhtimine on oma olemuselt juba iseenesest ohudelikt.

22. Kohtuistungil avaldas A. Ausner toimepandu suhtes kahetsust, mida kohus peab karistust

kergendavaks asjaoluks. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada A. Ausneri tegude

korduvust ning asjaolu, et tegu on toime pandud katseajal. Sealjuures on märkimisväärne

viimase, s.o 10. mai 2024 kohtuotsusega mõistetud karistuse (tegu 9. mai 2024) ja praeguse

teo, s.o 5. augusti 2024 teo vahele jääv äärmiselt lühike ajavahemik: kõigest ca 3 kuud (2

kuud ja 27 päeva). A. Ausner ei ole temale mõistetud eelnevast karistusest mitte mingeid

järeldusi teinud, seda enam, et teda karistati mh ka nn šokivangistusega ehk 14 päeva pikkuse

reaalse vangistusega. Samas karistati A. Ausnerit mootorsõiduki juhtimise eest ka Harju

Maakohtu 7. detsembri 2021 kohtuotsusega (tegu 10. oktoober 2021). Tõsi, esimese

ja teise karistuse vahele jäi küllaltki pikk ajavahemik – ca 3 aastat – kuid seevastu praeguse

menetluse esemeks oleva teo on A. Ausner toime pannud vähem kui 3 kuud pärast viimast

süüdimõistvat kohtuotsust.

23. A. Ausneri süüd suurendavaks on ka asjaolu, et oma teoga on ta toime pannud kaks

rikkumist – nii mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kui ka mootorsõiduki juhtimine ajal,

mil tal puudus juhtimisõigus. Kõik koostoimes näitab A. Ausneri suhtumist mootorsõiduki

joobes juhtimise keeldu kui ka keeldu mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguse puudumise tõttu.

Kohtu hinnangul iseloomustab A. Ausneri suhtumist mootorsõiduki joobes juhtimise keeldu

asjaolu, et ta istus mootorsõiduki rooli teadlikult, sest ta oli just laeva peal tarvitanud

vähemalt 400 ml alkoholi. Ta teadis, et tal on keelatud sellises seisundis mootorsõidukit

1-24-4562

juhtida, rääkimata tema teadlikkusest tema suhtes tehtud viimasest kohtuotsusest. A. Ausner

teadis väga hästi, mis on tema jaoks kaalul. Ta tunnistas seda kohtuistungil ka ise. Et A.

Ausner asus väidetavalt alles laevas otsima võimalusi selleks, et keegi tema mootorsõidukiga

laevalt maha sõidaks, näitab omakorda tema ükskõikset suhtumist tema poolt toime pandud

õigusrikkumistele ja õiguskorda üldiselt.

24. Kõike eeltoodut silmas pidades ei saa pidada A. Ausneri süüd väikeseks. A. Ausner näitab

oma tegevusega suhtumist õiguskorda ning ei nähtu, et ta saaks aru oma teo keelatusest.

Hoolimata istungil avaldatud kahetsusest, selgitas ta siiski korduvalt, et tegemist oli nö

sunniviisilise sõiduga, et lihtsalt midagi muud ei jäänud üle, et tegelikult ei ole ta sõitnud.

Kohtu hinnangul on A. Ausneri selgitused lihtsalt otsitud, püüdmaks oma süüd võimalikult

väikseks teha. Praegusel juhul ei saa mööda vaadata kahe viimase teo vahele jäävast

üliväikesest ajavahemikust ja A. Ausneri käitumisest – kavatsetult ja teadlikult mootorsõiduki

juhtimine joobeseisundis olukorras, kus A. Ausner teadis nii kaasnevatest riskidest uue

kuriteo toimepanemisega (liiati veel samaliigilisega) kui ka sellest, et tal ei olnud lubatud

mootorsõidukit üleüldse juhtida. Kõik koostoimes viitab iseenesest sellele, et tegemist ei ole

vähetähtsa süüteoga.

25. Kuigi kohtu hinnangul tuleb A. Ausneri süüd hinnata keskmiseks, õigustab praegusel

juhul alla sanktsiooni keskmise määra jääva karistuse mõistmist karistust kergendava asjaolu

esinemine, s.o süü tunnistamine, kahetsus. Üldpreventsiooni seisukohalt tuleb arvestada, et

mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis peetakse üheks ohtlikumaks ja taunitavamaks

liiklusnõuete rikkumiseks. Kohus peab A. Ausneri süü suurusele vastavaks karistusmääraks 9

kuu pikkust vangistust. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat

karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes A. Ausnerile

karistuseks 6 kuud vangistust. Kuna A. Ausner pani uue(d) teod toime eelmise kohtuotsusega

määratud katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju

Maakohtu 10. mai 2024 otsusega nr 1-24-2717 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10

kuud 4 päeva) ning kohtuotsuste kogumis mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta 4

kuud ja 4 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

5.-7. august 2024 s.o 3 päeva ja lõplikuks kanda jäävaks karistuseks lugeda 1 aasta 4 kuud ja

1 päev vangistust. Kuigi KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt KarS § 424 lg 2 sätestatud kuriteo

korral kohaldatakse lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole käesoleval juhul A.

Ausneri puhul see võimalik, sest teo toimepanemise ajal tal juhtimisõigus puudus.

26. Kohtuistungil avaldas süüdistatav soovi teha üldkasulikku tööd ja seda taotlust toetas ka

kaitsja. Iseenesest taotles seesugust karistust ka prokurör. Kohtu hinnangul ei ole aga

A. Ausneri karistuse asendamine üldkasuliku tööga põhjendatud. A. Ausner on oma

käitumisega katseajal näidanud tema ükskõikset suhtumist õiguskorda ning tema suhtes tehtud

kohtuotsusesse ja sellega määratud karistusse. Samaliigilise teo toimepanemisega eelmise

kohtuotsusega määratud katseajal ja sedavõrd lühikese ajavahemiku järel (sh peale

šokivangistuselt vabanemist) näitas A. Ausner, et kerge karistus siiski ei mõjuta teda uue

kuriteo toimepanemisest hoiduma. Ta asus katseajal olles katseaja tingimusi rikkuma kõige

raskeimal võimalikul moel, s.o pannes uuesti toime täpselt samaliigilise kuriteo ja lisaks

realiseeris ta oma käitumisega kaks kuritegu, sh juhtis mootorsõidukit ajal, kui tal oli see

1-24-4562

keelatud. Ja just seetõttu leiab kohus, et arvestades A. Ausneri käitumist ja suhtumist

toimepandusse ning eelnevalt mõistetud karistusse, ei ole A. Ausneri puhul põhjendatud

mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. A. Ausneri teosüü on selleks liiga suur.

Kui süüdistatavale ei avaldanud mõju reaalne vangistus (mis sest, et lühiajaline), puudub

kohtul igasugune veendumus, et vajalikku hoiatavat mõju motiveerimaks A. Ausnerit edaspidi

hoiduma (sarnastest) õigusrikkumisest, avaldaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga.

A. Ausner teadis, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult

vangistusega, kuid sellegipoolest asus ta sõidukit juhtima. Seega ei ole varasem šokivangistus

süüdistatavale mõju avaldanud. Sestap tuleb süüdistavale mõista isiku vabadust piirav karistus

reaalse vangistuse näol.

(III)

Menetluskulud

27. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

28. A. Ausneri menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras

määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 204,96 eurot. Samuti kuulub A. Ausnerilt

väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2562 lg 2 alusel teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½, s.o 615 eurot. Seega menetluskulud kokku on

819,96 eurot. Arvestades A. Ausneri majanduslikku olukorda määrab kohus KrMS § 180 lg 3

alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul. Seega kuulub ühes kuus tasumisele

vähemalt 68,33 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)