2-20-12495/48 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2024

Tsiviilasja number

2-20-12495

Tsiviilasi

M.J-i hagi W.Q vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W.Q appelatsioonkaebus

M.J vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (vastuapellatsioonis vastustaja/kostja): W.Q

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Tohter

Vastustaja (vastuapellant/hageja): M.J (isikukood XXX),

lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. veebruari 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495

osas, milles maakohus rahuldas M.J-i hagi alternatiivse nõude ebakohase

väärtushinnanguga tekitatud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmiseks,

mõistis W.Q-lt M.J-i kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 350 eurot, viivise

põhinõudelt (350 eurot) alates 28.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras ja jättis menetluskulud W.Q kanda ning jätta

selles osas M.J-i hagi rahuldamata.

2. Tartu Maakohtu 15. veebruari 2024 otsus on jõustunud osas, milles kohus lõpetas

menetluse M.J-i nõude osas kohustada kostjat eemaldama postitusest sõnad

„nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“ ja jättis

rahuldamata M.J-i hagi esmase nõude W.Q vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

3. Rahuldada W.Q apellatsioonkaebus.

4. Jätta rahuldamata M.J-i vastuapellatsioonkaebus.

5. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes M.J-i kanda.

6. Mõista M.J-ilt W.Q kasuks välja menetluskulude katteks maa- ja

ringkonnakohtus kokku 10 047,44 eurot.

7. Mõista M.J-ilt W.Q kasuks välja viivis menetluskuludelt (10 047,44 eurot) alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

8. Jätta rahuldamata W.Q taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas

1178,55 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. M.J (hageja) esitas 28. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagi W.Q (kostja) vastu, milles

palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja

viivis või alternatiivselt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis sellelt nõudelt.

Hagiavalduse kohaselt jagas kostja sotsiaalmeedia platvormi Facebook grupis „XXX“ ja oma

isikliku konto seinal postitust pealkirjaga „Sõnavabadus on väärtus“, milles avaldas muu

hulgas valeväite, nagu oleks hageja tegevuses „kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“.

Kostja lõi postitusega hageja kohta avalikult valekuvandi, et hageja on väljapressija. Hageja

nime seostamine väljapressimisega teotab tema au. Hageja kahjuks on tema maine ametialane

ja kogukonnasisene kahjustamine ning talle põhjustatud kannatused. Hagejat laimavad kostja

postituse allpool esitatud lõigud:

•

„XXXXXX poole on pöördunud mitmed inimesed, kes on seadnud kahtluse alla

advokaadibüroo X poolt väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalse küsitavuse,

kuna nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Nõudekiri on

esitatud juriidiliselt küsitavas vormingus, milles väidetakse, et advokaadibüroo X, M.J

isikus on „kannatanu esindaja“ ning seejärel kirjeldatakse pea kõigis nõudekirjades

kopeerituna korduva tekstina esindatava kannatusi. Kannatuste talumise kokkuleppeks

on esitatud nõuded erinevates summades, mis ulatuvad tuhandete eurodeni ning nõude

mitte tunnistamisel ähvardatakse rikkuda inimese avalik reputatsioon, lisatakse

viiviseähvardus ja tuuakse kohati mitteseonduvaid näiteid juba kehtivatest

kohtulahenditest.“

•

„M.J-i tegevus ei ole jäänud tähelepanuta. Meie silmis häbistab M.J oma käitumisega

advokaadi ametit kui sellist ning seab ohtu sõna- ja arvamusvabaduse jätkumise Eesti

Vabariigis.“

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja jagas XXXXXX OÜ (õigusbüroo) kui kõrgema

usaldusväärsusega autori pressiteadet, kuna see seostus kostja mõtetega sõnavabadusest ning

hageja kostjale saadetud nõudekirja ja hageja kohta meedias kajastatuga. Pressiteate

avaldanud õigusbüroo ja tema juhatuse liige A.A. ning hageja on sõlminud tsiviilasjas nr 2-

20-11307 kompromissi, milles hageja tunnistas, et pressiteate avaldaja ja autor ei ole

nimetanud hagejat väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks. Seega ei ole ka kostja

hagejat selliselt nimetanud. Pressiteates avaldatud väärtushinnang ei ole ebakohane, sest selles

avaldati õigusbüroo klientide hinnang hageja advokaadibüroo kohta, kasutades kõnekeelset

fraasi, milles peeti silmas advokaadi poolt kohatu surve avaldamist. Hageja on avaliku elu

tegelane, kellel on suurem talumiskoormus, ning kostja ei ole pressiteate jagamisega hageja

avalikku kuvandit mõjutanud.

SENINE KOHTUMENETLUS

Maakohtu lahend ja põhjendused

3. Tartu Maakohus jättis 7. juuni 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda, mõistes temalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 2250 eurot 58 senti ja viivise.

Maakohus leidis, et kostja avaldas õigusbüroo pressiteate võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1046

ja 1047 tähenduses. Pressiteade ei sisalda hageja kohta faktiväiteid. Tegemist on kolmanda

isiku kahtlusega, et nõudekirjas võivad esineda väljapressimise tunnused. See on

väärtushinnang selle kohta, et hageja nõudekirjad võivad viidata väljapressimisele. Kuna

kostja avaldas väärtushinnangu, ei ole alust rahuldada hageja nõuet lükata ümber ebaõiged

faktiväited ja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis ebaõigete faktiväidete avaldamise eest. Kostja

tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1046 tähenduses, sest postituse sisu ei ole laimav, samuti

ei ole selles kasutatud ebasündsat, mõnitavat või alandavat tooni. Tsiviilasjas nr 2-20-11307

kinnitas kohus hageja ning õigusbüroo ja tema juhatuse liikme kompromissi, milles hageja

avaldas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ja tema advokaadibürood

väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud. Hageja kinnitus, et esialgne

postitus ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, kehtib ka postituse

taasavaldamise suhtes.

Väidete sisuline ebakohasus ei ole oluline ka seetõttu, et hagejal on avaliku elu tegelasena

VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest tulenevalt kõrgendatud kohustus taluda kriitikat ning kostjal

oli mõistlik õigustus avaldada hageja tegevuse kohta arvamust. Mõistliku isiku standardi järgi

ei ole postituses avaldatud, et hageja on väljapressija. Pressiteade on käsitatav kriitikana

hageja kutsetegevusele valdkonnas, milles hageja on avalikkuses tuntud. Hageja on

vandeadvokaat, kelle üheks peamiseks tegevusalaks on laimukaasused. Kriitika avaldamine

advokaadi töömeetodite ja nõudekirjade esitamise viisi suhtes on lubatud. Advokaat peab oma

tegevuses arvestama, et ta võib sattuda avalikkuse tähelepanu alla ning tema tegevust

võidakse hinnata ja kritiseerida mh meedias ja põhjendamatult. Hageja on kohtuistungil

nõustunud, et ta on avaliku elu tegelane.

Pressiteate taasavaldamine ei olnud õigusvastane ka seetõttu, et teate autor on õigusbüroo,

kelle juhatuse liige on õigusharidusega. Sotsiaalvõrgustiku eraisikust kasutajad peaks saama

tugineda professionaalsete meediaväljaannete artiklites avaldatud faktiväidetele (VÕS § 1047

lg 3) ja neilt ei peaks nõudma artiklis avaldatu tõendamist. Õigusbüroo avaldatu peaks olema

eraisiku jaoks vähemalt sama usaldusväärne kui professionaalse ajakirjandusväljaande

avaldatu. Praegusel juhul oli tegemist õigusbüroo pressiteatega, millest mõistlik keskmine isik

võib eeldada kaalutletust ja professionaalset sisu, samuti sõnastuse õiguslikku ja faktilist

korrektsust. Mõistlik keskmine inimene ei pea eeldama, et juristi koostatud ja õigusbüroo

avaldatud postitus sisaldab ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt avaldas kostja faktiväite, sest seda on võimalik

objektiivselt kontrollida, ning sellest järeldub vähemalt kaudselt, et hageja on väljapressija.

VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav ka kaudselt avaldatud faktiväidete suhtes. Maakohus leidis

valesti, et tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud kompromiss kehtib ka praeguses vaidluses.

Kostja avaldatud väidete tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku standardist ning

konkreetsest ajast ja teksti sisust. Keskmine isik saab kostja avaldatust aru, et hageja on kostja

arvates väljapressija. Isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au

teotav. Kostja tegevus on õigusvastane. Kuna kostja ei tegutsenud VÕS § 1047 lg-s 3

sätestatud põhjalikkusega, ei saa ta vastutusest vabaneda.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 22. oktoobri 2021 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud

hageja kanda ja mõistis temalt välja hageja menetluskulu 750 eurot. Kostja postituses

taasavaldatud andmed on väärtushinnangud VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kuna kostja

avaldatud andmed on hinnangulised, on neid võimalik põhjendada, mitte aga tõendada nende

sisu tõelevastavust. Postituses on vahendatud õigusbüroo klientide arvamusi hageja

advokaadibüroo saadetud nõudekirja kohta. Kui isik on avaldanud oma subjektiivsest

õigustõlgendusest lähtuvalt teise isiku tegevuse kohta andmeid, mis sisaldavad mh tema

juriidilisi arusaamu, on tegemist väärtushinnanguga.

Tsiviilasjas nr 2-20-11307 menetles maakohus hageja hagi pressiteate avaldanud õigusbüroo

ja tema juhatuse liikme vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Selles tsiviilasjas sõlmisid pooled 30. oktoobril 2020

kompromissi, milles hageja tunnistas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ega

tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud.

Praeguses asjas on kostja taasavaldanud õigusbüroo avaldatud tsiviilasjas nr 2-20-11307

vaidluse esemeks olnud pressiteate. Maakohus hindas kõiki VÕS § 1046 lg 1 teises lauses

märgitud asjaolusid kogumis ja asus põhjendatud seisukohale, et kostja taasavaldatud andmed

ei ole õigusvastased ja seda vaatamata teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis sisalduvale

hageja kinnitusele. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud hageja väide ei anna alust järeldada

vastupidist.

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu kui ka maakohtu

otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uue otsuse, millega rahuldada

hagi.

Kassatsioonkaebuse kohaselt leidsid kohtud valesti, et kostja avaldas väärtushinnangu. Kostja

avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite. Kuna kostja süüdistas hagejat väljapressimises

vähemalt kaudselt, kohaldub asjas VÕS § 1047 lg 4. Kohtud eksisid VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja §

1046 lg 1 kohaldamisel, kuna jätsid tähelepanuta, et kostja pidi esmalt tõendama, et tema

esitatud väärtushinnangud on esitatud tõeste asjaolude alusel. Kostja ei ole tõendanud, et

hageja nõudekirjades sisaldusid kõik väljapressimise tunnused, st hageja käitus

väljapressijana. Kostja tegevus on nii ebaõige faktiväite kui ka ebakohase väärtushinnangu

avaldamisel õigusvastane. Kohtud leidsid valesti, et teises tsiviilasjas kinnitatud kompromissi

saab praeguses asjas arvestada tõendina.

8. Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtud leidsid õigesti, et kostja

taasavaldas väärtushinnangu, mitte faktiväite. Kostja ei nimetanud hagejat väljapressijaks ega

väitnud, et tema või tema büroo on pannud toime kuritegusid, vaid sedastas, et hageja büroo

nõudekirjas sisalduvad väljapressimisele viitavad asjaolud. Neid nõudekirju on hinnanud ka

advokatuuri aukohus ning selle tulemusel on arvatud hageja advokatuurist välja. Kohtud

võisid mh arvestada teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissiga. Hageja on avaliku elu

tegelane, kelle puhul saab kahju hüvitamise nõuet eitada. Kahjuhüvitise kostjalt

väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades hageja käitumist enne pressiteadet ja

pärast meediakajastust, samuti seda, et ta ei vasta advokatuuri hinnangul

kutsesobivusnõuetele.

Riigikohtu lahend ja põhjendused

9. Riigikohus tühistas 18. mai 2022 otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saatis

asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Riigikohus leidis, et kohtud eksisid kostja avaldatud väärtushinnangute õigusvastasuse

kindlakstegemisel. Kohtud ei oleks tohtinud arvestada hageja kinnitust pressiteate

õigusvastasuse puudumise kohta, mille ta andis tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud

kompromissis, sest kostja ei olnud viidatud tsiviilasjas menetlusosaline.

Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kostja tegevuse õigusvastasuse

hindamisel välja selgitama, milline oli hageja väidetavalt saadetud nõudekirjade sisu. Samuti

leidis Riigikohus, et maakohus peab andma hinnangu, kas hageja on avaliku elu tegelane, sest

ainuüksi vandeadvokaadiks olemine ei anna alust pidada hagejat avaliku elu tegelaseks.

MAAKOHTU OTSUS ASJA UUEL ARUTAMISEL

10. Maakohus rahuldas 15. veebruari 2024 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja 350 eurot ebakohase väärtushinnanguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras nende rahaliseks suuruseks 10 281,48

eurot. Summas 2499,86 eurot jättis maakohus hageja menetluskulude välja mõistmise taotluse

rahuldamata.

Maakohus leidis, et kostja avaldas pressiteate jagamisel väärtushinnangu, mitte ei esitanud

faktiväidet. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt

kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik

tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust.

Kostja avaldatud väärtushinnangut pidas maakohus põhjendamatuks. Maakohus hindas hageja

saadetud kahe nõudekirja sisu ja leidis, et neis ei ole midagi, mis viitaks väljapressimisele või

et nende sisus oleks kohatuid ähvardusi. Seega sisaldusid kostja jagatud pressiteates maakohtu

hinnangul ebakohased väärtushinnangud ja see oli hageja au teotava loomuga. Kostja õigus

avaldada oma arvamust ei kaalunud üle hageja õigust maine kaitsele. Maakohtu hinnangul

puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1046 lg 1 alusel. Kostja oleks saanud

enda sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hinnata, kasutades kohaseid väljendeid, mis ei

ole hagejat solvavad ja tema au teotavad.

Maakohtu hinnangul on hageja avaliku elu tegelane, kuid praeguses asjas ei ole sellel asjaolul

määravat tähtsust. Kuigi VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja teo võimaliku

õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu

taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem, ei pea ka avaliku elu tegelane taluma

niivõrd intensiivset õiguste riivet. Esindaja poolt esindatava nimel tehtud toimingutega

mittenõustumisel ei saa aktsepteeritavaks pidada advokaadi kohustust taluda kostja

ebakohaselt väljendatud advokaadile isiklikult suunatud kriitikat.

Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid:



Kostja on tekitanud hagejale kahju ebakohase väärtushinnangu avaldamisega

16.06.2020 ühes dokumendis;



Kostja ei ole ise teksti autor, vaid taasavaldaja;



Kostja avaldas andmed Facebooki grupis „XXX“ ja enda isiklikul Facebooki konto

seinal, mis on avalik, mistõttu võisid seda näha kõik Facebooki kasutajad;



Hageja kohta kasutatud väljendid ei olnud vulgaarsed ega äärmiselt halvustava

iseloomuga;



Kostja on pannud toime hageja õiguste rikkumise hooletusest;



Rikkumine kestis rohkem kui 3 aastat. Postitus on avaldatud 16.06.2020 ning hageja

poolt kohtule esitatud tõendist nähtuvalt oli postitus üleval veel ka 24.07.2023

seisuga. 22.01.2024 seisuga on hageja esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et

vaidlusalune dokument ei ole enam eelpool mainitud portaalides kättesaadav.

Hageja täiendas maakohtu menetluses hagi alternatiivse nõudega kohustada kostjat

eemaldama postitusest, mille kostja avaldas oma isikliku Facebooki kasutajakonto alt

16.06.2020 Facebooki grupis „XXX“ (XXXXXXXXXXX/), sõnad „nõudekirjas esinevad

kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“. Kostja kinnitusel ei ole tema postitust ise

eemaldanud ja hageja nõuet sellega rahuldanud, kuigi on pakkunud postituse eemaldamist

kompromissi sõlmimise tingimusena. Hiljem hageja sellest nõudest loobus, sest postitus oli

maakohtu menetluse ajal eemaldatud. Maakohus võttis hageja osalise hagist loobumise vastu

ning lõpetas menetluse selle nõude osas.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei pidanud kohus põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot + KM, kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu 140

eurot + KM. Mitmetes toimingutes pidas kohus põhjendamatuks ka nende ajakulu. Kokku

pidas kohus hageja õigusabikuludena põhjendatuks 9331,48 eurot koos käibemaksuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ning palus jätta hagi täielikult rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus avaliku elu tegelase talumiskoormise osas

üllatuslik ning menetluskulude jaotuse osas kulude täielikult kostja kanda jätmise osas

ebaõige ning ebaõiglane. Hagi on nn vaigistuskaebus, mille eesmärk ei ole enamasti sisulise

vaidluse võitmine, vaid vastaspoole vaigistamine suurte õigusabikulude hirmu tõttu. Hageja ei

ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt, esitades nõudest osalise loobumise alles

lõppseisukohas. Kohus oleks pidanud loobutud nõude osas jätma menetluskulud hageja

kanda. Kohtud ei ole hinnanud kostja väiteid selle kohta, et hagejale ei saanud tekkida

menetluskulusid tema varasemalt juhendatava vandeadvokaadi abi poolt osutatud õigusabiga.

Maakohus on küll leidnud, et hageja on avaliku elu tegelane, kuid ei ole vastupidiselt senisele

kohtpraktikale seda arvestanud ega seadnud talle kõrgemat talumiskoormist. Maakohus on

pressiteates kasutatud sõnadele andnud põhjendamatult kitsa juriidilise tähenduse, selle

asemel et lähtuda sõnade igapäevakasutusest. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab mitte

lugeda õigusvastasteks selliseid vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades

mõistlikult võttes taluma. Kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või

vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla

ilmne. Kostja tegevus ei saanud kõiki asjaolusid arvestades oluliselt mõjutada hageja mainet

ning otsuses on jäetud hageja enda tegevus ja oma loodud kuvand meedias ning sõnakasutus

täielikult käsitlemata. Samuti on jäetud hindamata advokatuuri etteheited hageja tegevusele,

mis olid olemas juba pressiteate jagamise ajal, samuti tema advokatuurist väljaarvamise fakti,

mis kinnitab kostja jagatud pressiteates olnud sõnakasutuse paikapidavust.

12. Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hüvitisena ainult 350 eurot ja

palus teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus

on oluliselt rikkunud menetlusõigust, sest ei ole arvestanud, et kohtumenetluse jooksul on

kostja jätkanud hageja mõnitamist. Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust, kuna väljemõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurus ei ole mõistlik,

õiglane ega proportsionaalne kostja käitumise ja rikkumise raskusega. Samuti ei kanna

maakohtu väljamõistetud hüvitis tõrjuvat eesmärki ega võimalda taastada hageja

rikkumiseelset seisundit.

13. Hageja ei nõustunud kostja apellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.

14. Kostja ei nõustunud hageja vastuapellatsioonkaebusega ja palus jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu

15. veebruari 2024 otsus tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, millega

kohus rahuldas hageja nõude ebakohase väärtushinnanguga tekitatud mittevaralise

kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lg 1

p 2).

16. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja avaldas 16. juunil 2020

Facebooki grupis „XXX“ XXXXXX OÜ poolt koostatud pressiteate pealkirjaga

„Sõnavabadus on väärtus“ ning jagas seda dokumenti sama grupi seinal, samuti jagas sama

teksti oma isiklikul Facebooki kontol avalikuna.

Hageja on oma õigusi rikkuvatena käsitlenud XXXXXX OÜ pressiteate kahte lõiku:

Esiteks: „XXXXXX poole on pöördunud mitmed inimesed, kes on seadnud kahtluse alla

advokaadibüroo X poolt väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalse küsitavuse, kuna

nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Nõudekiri on esitatud

juriidiliselt küsitavas vormingus, milles väidetakse, et advokaadibüroo X, M.J isikus on

„kannatanu“ esindaja ning seejärel kirjeldatakse pea kõigis nõudekirjades kopeerituna

korduva tekstina esindatava kannatusi. Kannatuste talumise kokkuleppeks on esitatud nõuded

erinevates summades, mis ulatuvad tuhandete eurodeni ning nõude mitte tunnistamisel

ähvardatakse rikkuda inimese avalik reputatsioon, lisatakse viiviseähvardus ja tuuakse kohati

mitteseonduvaid näiteid juba kehtivatest kohtulahenditest.“

Teiseks: „M.J-i tegevus ei ole jäänud tähelepanuta. Meie silmis häbistab M.J oma käitumisega

advokaadi ametit kui sellist ning seab ohtu sõna- ja arvamusvabaduse jätkumise Eesti

Vabariigis.“

Pooled ei vaidle enam selle üle, et kostja esitatud väited olid väärtushinnangud, mitte

faktiväited. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohtu otsuse seda osa ei ole vaidlustatud ja seega

on see jõustunud.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et vaidlusalused postitused olid maakohtu otsuse tegemise ajaks

eemaldatud. Menetlus hageja nõudes vaidlusalused postitused eemaldada on maakohtu

otsusega lõpetatud, otsuse seda osa ei ole vaidlustatud ja seega on see jõustunud (TsMS § 456

lg 4).

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja postitustes sisaldusid hageja kohta ebakohased

väärtushinnangud ning kas nende avaldamine oli õigusvastane. Isiku au teotamine, muu

hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt eelduslikult

õigusvastane, õigusvastasust välistavad asjaolud võivad tuleneda VÕS § 1046 lg 1 teisest

lausest ja lg-st 2. Seega tuleb selle sätte kohaldamisel kõigepealt hinnata, kas kostja avaldatud

väärtushinnangud olid ebakohased.

Maakohtu hinnangul olid kostja poolt avaldatud väärtushinnangud ebakohased. Kuna kostja

põhjendas vaidlusaluses pressiteates sisalduvaid väärtushinnanguid hageja poolt eri isikutele

(sh kostjale) esitatud nõudekirjadega, pidi maakohus Riigikohtu suuniste järgi vaidluse

lahendamiseks tegema mh kindlaks nii pressiteate kui ka väidetavate nõudekirjade sisu,

kusjuures nende olemasolu ja sisu tõendamiskoormis lasus kostjal. Kostja esitas maakohtule

kaks nõudekirja. Maakohtu hinnangul ei viidanud nõudekirjade sõnastus väljapressimisele.

Ka muu taustteave, millele kostja on viidanud enda väärtushinnangu kujunemisel, ei ole

maakohtu hinnangul selline, mis võimaldaks pidada avaldatud väärtushinnangut kohaseks.

18. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga, et kostja väärtushinnangud on olnud

ebakohased ja au teotava iseloomuga.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus on andnud pressiteates kasutatud

väljendile „nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“ liiga kitsalt

juriidilise tähenduse, arvestamata seejuures piisavalt asjaoluga, et kostja ei ole

õigusharidusega isik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb väärtushinnangu avaldamise

õigusvastasuse hindamisel arvestada iga avaldamise asjaolusid. Seega juhul, kui kolmanda

isiku poolt avaldatud väärtushinnangu taasavaldab isik, kellel puuduvad selle algse avaldajaga

samaväärsed teadmised mingist valdkonnast, tuleb avaldatud väärtushinnangus kasutatud

sõnu ja väljenduslaadi hinnata selle taasavaldaja, mitte algse avaldaja valdkondlikest

teadmistest lähtudes. Kui õigusbüroo koostatud pressiteadet jagab ilma õigusteadmisteta isik,

ei ole põhjendatud anda selles kasutatud väljenditele kitsalt juriidiline tähendus, isegi kui

sellise tähenduse andmine oleks põhjendatud pressiteate algse avaldaja puhul.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et väljenditel „väljapressimine“ ja „väljapressimisele

viitavad asjaolud“ ei ole tavakeeles rangelt karistusseadustiku (KarS) §-s 214 sätestatud

tähendust. Terminit „väljapressimine“ kasutatakse ka levinud väljendis „emotsionaalne

väljapressimine“, mis rangelt juriidilise tõlgenduse kohaselt oleks „tundeid väljendades toime

pandud varavastane kuritegu“. Ilmselgelt oleks selline tõlgendus ebamõistlik ja tavalist

keelekasutust mittearvestav.

19. Järgnevalt leidis maakohus, et kostja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine oli

õigusvastane, sest puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud nii VÕS § 1046 lg 1 teise lause

kui ka sama paragrahvi lg 2 tähenduses.

19.1. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui lugeda kostja väärtushinnangud ebakohaseks, on

maakohus eksinud nende avaldamise õigusvastasuse hindamisel. Kostja avaldatud

väärtushinnangutega tekitatud kahju hagejale ei ületa ringkonnakohtu hinnangul seda künnist,

mille Riigikohus oma viimase aja praktikas on sellistele rikkumistele seadnud. Riigikohus on

rõhutanud, et igale sotsiaalmeedias või ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga

väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. VÕS § 1046 alusel ei tule

lugeda õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt

avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Hinnang, mis rikub isiku

õigusi ainult tühisel määral ja millel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat

iseloomu, ei ületa VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist (Riigikohtu 10. aprilli 2024 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-3847, p 11, 3. juuli 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-20-2328, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul on praeguses asjas tegemist kostja õiguste väheolulise

rikkumisega. Kostja avaldatu oli hageja suhtes kriitiline arvamus, kuid sellel ei olnud hagejat

alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Lisaks tuleb rikkumise olulisuse

hindamisel arvestada ka kostja arvamuse kaaluga hageja maine ja hea nime suhtes. Olukorras,

kus avaliku elu tegelase tegevuse suhtes avaldab arvamust isik, kes ise ei ole avaliku elu

tegelane, on sellel arvamusel eelduslikult väiksem kaal kui vastupidises olukorras. Asjaolu, et

arvamus on sotsiaalmeedias avalik ja potentsiaalset igaühele kättesaadav, ei tähenda, et see ka

reaalselt paljude isikuteni jõuab ehk et sellel on oluline mõju. Praeguses asjas esitatud

tõendite põhjal ei ole põhjust asuda seisukohale, et kostja sotsiaalmeedia kohalikus grupis

avaldatud väärtushinnang oleks hageja jaoks olnud olulise mõjuga.

19.2. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole piisavalt

arvestanud asjaoluga, et hageja oli postituste tegemise ajal avaliku elu tegelane, kes aktiivselt

osales avalikus arutelus sõnavabaduse piiride üle ning et kostja postitused olid osa sellest

arutelust. Riigikohtu suuniste kohaselt pidi maakohus hindama, kas hageja on avaliku elu

tegelane, sest ainuüksi vandeadvokaadiks olemine ei anna alust pidada hagejat veel avaliku

elu tegelaseks. Maakohus on küll jõudnud järeldusele, et hageja on avaliku elu tegelane (ja

hageja ei ole seda järeldust vaidlustanud), kuid on seejärel leidnud, et sellel asjaolul ei ole

praeguses asjas määravat tähtsust. Maakohus viitas seejuures Tartu Ringkonnakohtu lahendile

tsiviilasjas nr 2-20-17805, milles ringkonnakohus leidis, et avalikkuse huvides ega ka VÕS §

1046 lg 2 järgi ei ole õiguspärane avaliku elu tegelase (ega muu isiku) au teotamine tema

kohta põhjendamatult negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise

eesmärgil.

19.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu viide tsiviilasjale nr 2-20-17805

asjakohane. Viidatud asjas oli tegemist olukorraga, kus isik avaldas vulgaarse kommentaari

tuntud seltskonnategelase sünnipäeva kajastava artikli kohta. Praeguses asjas ei ole kostja

uuritud tõendite kohaselt esitanud ühtegi vulgaarset ega hageja eraelu puudutavat

väärtushinnangut. Kostja on olnud kriitiline hageja kutsetegevuse meetodite suhtes, mis kostja

hinnangul kujutavad ohtu üldisele sõna- ja väljendusvabadusele. Seega olid kostja postitused

osa avalikust arutelust eraelu kaitse ning sõnavabaduse vahel tasakaalu leidmisel, samas kui

viidatud tsiviilasja nr 2-20-17805 vaidluse esemeks olnud kommentaaril puudus selline

väärtus.

19.4. Vähetähtsaks ei saa hageja kui avaliku elu tegelase maine juures pidada ka asjaolu, et

pärast kostja vaidlusaluse väärtushinnangu avaldamist arvati hageja 8. veebruaril 2022

advokatuurist välja. Kostja on oma vastuses kassatsioonkaebusele viidanud err.ee 8. veebruari

2022 uudisele pealkirjaga „Advokatuur arvas M.J-i oma liikmete seast välja“ (dtl 454).

Uudise kohaselt toimus see põhjusel, et advokatuuri kutsesobivuskomisjoni hinnangul hageja

teadmised kutsenõuetest ega kutse-eetilised tõekspidamised ei vasta advokaadile esitatavatele

nõuetele. Uudises on tsiteeritud advokatuuri esimeest: „„Kutsesobivuskomisjon ei

põhjendanud otsust ühe eksimusega, vaid mitmete järjepidevate rikkumistega, mis jätkusid ka

pärast tähelepanujuhtimisi," selgitas Eesti Advokatuuri esimees Jaanus Tehver. "Kohatud

avalikud sõnavõtud ja advokaadikutse maine kahjustamine oli üks etteheide mitmete seas,"

lisas ta.“ Kostja on viidanud ka asjaolule, et advokatuurist välja arvamisele eelnesid 13. mail

ja 3. juunil 2021 vastuvõetud distsiplinaarotsused (dtl 454). Hageja ei ole neile väidetele

praeguse asja menetluses vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus tõendatuks, et hageja on

advokatuurist välja arvatud kutsenõuete korduva rikkumise tõttu.

19.5. Seega kritiseeris kostja hageja kui kõrgete nõuetega tegevusalal tegutseva isiku

ametialast tegevust, pidades selle mõnda elementi sobimatuks ning mõne aja pärast jõudis

samale järeldusele ka selle kutseala nõudeid kehtestav ja kontrolliv organisatsioon, arvates

hageja enda liikmete hulgast välja korduva ebakohase käitumise tõttu. Sellises olukorras ei

saa ringkonnakohtu hinnangul pidada õigusvastaseks kostja tegevust, mis seisnes sama sisuga

väärtushinnangute avaldamises.

19.6. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kuigi hageja advokatuurist välja

arvamine on praeguses asjas oluline asjaolu, ei ole see määrava tähtsusega. See tähendab, et

ka juhul, kui hageja oleks edasi advokatuuri liige, ei välistaks see tema hagi rahuldamata

jätmist. Väljendusvabaduse kui põhiõiguse kaitsealasse kuuluvad igasugused arvamused,

mitte ainult „head ja õiged“. Avaliku arutelu seisukohast on ülimalt oluline, et vabalt saaks

esitada ka n-ö vähemusarvamusi. Seni, kuni arvamused ei koosne sisutust sõimust oponentide

aadressil, ei peaks neid lugema õigusvastaseks.

19.7. Sõna- ehk väljendusvabaduse põhiõigus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi.

Selle kaitse on ette nähtud lisaks põhiseaduse (PS) §-le 45 ka Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 10, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste

rahvusvahelise pakti art-s 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELPH) art-s 11.

Põhiseaduslikku õigust levitada vabalt ideid, arvamusi ja veendumusi võib PS § 45 lg 1

kohaselt piirata mh teiste isikute au ja hea nime kaitseks ning au ja hea nime kaitse on

sätestatud ka eraldi põhiõigusena PS §-s 17. Nagu igal põhiõiguste kollisiooni juhtumil, tuleb

ka nende õiguste puhul erinevaid (põhi)õigusi kaaluda. Sama põhimõte tuleneb ka VÕS §

1046 lg-st 2, mille kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites (vt eelkõige Axel Springer AG vs.

Saksamaa, EIKo 07.02.2012, nr 39954/08, p 89 ja Von Hannover vs. Saksamaa (nr 2), EIKo

07.02.2012, nr 40660/08 ja 60641/08, p 108; ja neile järgnenud lahendid Küchl vs. Austria,

EIKo 4.12.2012, nr 51151/06, p 67; Von Hannover vs. Saksamaa (nr 3), EIKo19.09.2013, nr

8772/10, p 46; Print Zeitungsverlag GmbH vs. Austria, EIKo 10.10.2013, nr 26547/07, p 33;

Ristamäki ja Korvola vs. Soome, EIKo 29.10.2013, nr 66456/09, p 48) kujundanud

kriteeriumid, mida tuleb sõnavabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel arvestada.

Need on: panus üldist huvi pakkuvasse debatti; puudutatud isiku tuntus ja avaldatud materjali

teema; puudutatud isiku varasem käitumine; teabe hankimise viis ja teabe tõelevastavus;

avaldatud materjali sisu, vorm ja tagajärjed; avaliku võimu reaktsiooni (karistuse) raskus.

Praegusel juhul oli kostja taasavaldatud pressiteade ringkonnakohtu hinnangul selgelt osa

üldist huvi pakkuvast debatist sõnavabaduse piiride teemal. Hageja oli postituse avaldamise

eel ja järel selle debati üks aktiivsetest ja üleriigiliselt tuntud osalistest. Kostja avaldatud

arvamus tugines muu hulgas ka tema isiklikule kogemusele (nõudekirja saamisele), mitte

ainult meediast saadud kaudsele teabele. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt tõdes, ei olnud

kostja tegevusel olulist mõju hageja õigustele, sest hageja oli üleriigiliselt tuntud avaliku elu

tegelane, samas kui kostja postitus oli avaldatud sotsiaalmeedia kohalikus grupis. Avaliku

võimu reaktsiooni raskuse hindamisel tuleb arvestada nii mittevaralise kahju hüvitist

(maakohtu otsusega välja mõistetud 350 eurot) kui ka kohustust hüvitada hageja

menetluskulud (maakohtu otsuse kohaselt 10 281,48 eurot) ja kanda enda menetluskulud, mis

on eeldatavasti samas suurusjärgus.

Ringkonnakohtu hinnangul kaalub praegusel juhul erinevate kaitstud hüvede ja huvide

võrdleval hindamisel vajadus pidada vabalt avalikku arutelu põhiõiguste piiride üle, üles

hageja isiklike õiguste rikkumise, isegi kui seda on tehtud ebakohaste väärtushinnangutega.

Eespool esitatud põhjustel tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.

20. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotles

vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise üksnes summas 350 eurot ja uue otsuse

tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud kostja sotsiaalmeedias avaldatud

arvamustele, mis hageja hinnangul kinnitavad, et kostja jätkab tema õiguste kahjustamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka need arvamused osa avalikust arutelust, mille käigus hageja

tegevuse suhtes kriitilised hinnangud ei ole õigusvastased. Kuna koos maakohtu otsuse juba

jõustunud osaga jääb hagi täielikult rahuldamata, jääb rahuldamata ka hageja

vastuapellatsioonkaebus.

21. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostja apellatsioonkaebuses vaidlustatud

osas ja jätab hagi selles osas rahuldamata, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS §

173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

22. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt

riigilõivu kokku summas 420 eurot. Seega loeb kohus kostja põhjendatud kohtukuluks

riigilõivu 420 eurot.

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

23.1. Kostja 23. jaanuaril 2024 maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid

kostja menetluskulud asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus järgmised: 18 tundi 45

minutit tunnihinnaga 135 eurot, kokku 2531,25 eurot + käibemaks 20% 506,25 eurot, kokku

3037,50 eurot ning 3 tundi tunnihinnaga 135 eurot, kokku 405 eurot + käibemaks 22% 89,10

eurot, kokku 494,10 eurot. Kokku olid kostja menetluskulud maakohtus 3531,60 eurot.

Kostja 29. jaanuari 2024 menetluskulude nimekirja kohaselt olid kostja kulud asja

esmakordsel läbivaatamisel maakohtus 2179,04 eurot + käibemaks 20% 432 eurot, kokku

2611,04 eurot. Ringkonnakohtus olid kostja kulud 753,75 eurot + käibemaks 20% 150,75

eurot, kokku 904,50 eurot. Riigikohtus olid kostja kulud 776,25 eurot + käibemaks 20%

155,25 eurot, kokku 931,50 eurot.

Kostja taotluse kohaselt olid tema kulud asja esmakordsel läbivaatamisel kõigis

kohtuastmetes 6240,29 eurot + käibemaks 20% 1248,06 eurot ja 911,25 eurot + käibemaks

22% 200,48, kokku 8600,08 eurot.

23.2. Hageja esitas 29. jaanuaril 2024 vastuväite kostja menetluskuludele, paludes jätta need

välja mõistmata. Hageja viitas asjaolule, et kohus andis pooltele menetluskulude esitamiseks

tähtaja kuni 22. jaanuarini 2024, kostja aga esitas nimekirja 23. jaanuaril 2024 ehk hilinenult.

23.3. Kostja 24. augustil 2024 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

on kostja (taotluses ekslikult nimetatud hageja) apellatsioonimenetluse (asja uuel

läbivaatamisel) õigusabikulud 2317,50 eurot + käibemaks 509,85 eurot, kokku 2827,35 eurot.

Kostjale on õigusabi osutatud 17 tundi 10 minutit tunnihinnaga 135 eurot, millele lisandus

2024. aastani käibemaks 20% ja alates 1. jaanuarist 2024 käibemaks 22%.

23.4. Hageja esitas 28. augustil 2024 vastuväite kostja apellatsioonimenetluse (asja uuel

läbivaatamisel) menetluskuludele. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostjale osutatud

õigusabi kulu ajaline maht apellatsioonkaebuse esitamisel 8,5 tundi + 45 minutit

konsultatsiooni. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, kus esitas varem avaldatud argumendid.

Hageja peab põhjendatud ajakuluks kostja apellatsioonkaebuse esitamisel maksimaalselt 6

tundi. Muude apellatsioonimenetluse toimingute ajakulule hageja vastuväiteid ei esitanud.

24. Ringkonnakohus rahuldab kostja menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt.

24.1. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse mõista hagejalt välja kostja

kassatsiooniastme menetluskulud 776,25 eurot + käibemaks 20% 155,25 eurot, kokku 931,50

eurot. Riigikohus juhtis 18. mai 2022 otsuse p-s 17 poolte ja maakohtu tähelepanu sellele, et

kassatsiooniastme menetluskuludena ei pea teine pool hüvitama menetlusosalisele

õigusabikulu, mis kanti seoses esindajaga, kes ei saanud olla kassatsiooniastmes esindajaks

(TsMS § 218 lg-d 3 ja 4). Kostjale on selgitatud, et teda võib Riigikohtus esindada üksnes

vandeadvokaat. Kostjal ei olnud kassatsiooniastmes vandeadvokaadist esindajat,

kassatsioonkaebusele esitatud vastuse allkirjastas kostja ise.

24.2. Ringkonnakohus jätab arvestamata hageja 29. jaanuari 2024 vastuväitega kostja

menetluskuludele. TsMS § 331 kohaselt menetleb kohus pärast kohtu määratud tähtaja

möödumist esitatud taotlust üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv

põhjus. Praegusel juhul ei ole ühepäevase hilinemisega esitatud menetluskulude nimekiri

põhjustanud asja lahendamise viibimist.

24.3. Ringkonnakohus märgib, et kostja 29. jaanuari 2024 menetluskulude nimekirjas on

ebatäpsus. Kostja taotluse kohaselt olid tema kulud maakohtus asja esmakordsel

läbivaatamisel 2179,04 eurot + käibemaks 20% 432 eurot, kokku 2611,04 eurot. Kostja on

ekslikult 2179,04 euro hulka arvanud ka rongipileti kulu 19,04 eurot, samas kui käibemaks

432 eurot on arvutatud õigusabikuludelt suurusega 2160 eurot. Kuna kogusumma 2611,04

eurot on õige (2160 + 432 (KM 20%) = 2592 + 19,04 = 2611,04) ja rongipileti kulu

arvestamine on põhjendatud, siis ei ole põhjust kogukulu vähendada.

24.4. Hageja 28. augusti 2024 vastuväidetega nõustub ringkonnakohus osaliselt. Arvestades

asja keerukust ja apellatsioonkaebuse mahtu, ei saa pidada põhjendatuks kostja lepingulise

esindaja ajakulu 8,5 tundi + 45 minutit konsultatsiooni apellatsioonkaebuse koostamiseks.

Põhjendatud ajakuluks apellatsioonikaebuse koostamisel, mis hõlmab ka konsultatsiooni, loeb

ringkonnakohus 7 tundi ja 45 minutit. Muude toimingute ajakulu (sh vastuse koostamine

vastuapellatsioonkaebusele) ning juristi tunnihinna 135 eurot loeb ringkonnakohus

mõistlikuks ja põhjendatuks, millele lisandub käibemaks, sest kostja on füüsiline isik ega ole

käibemaksukohustuslane. Kokku loeb ringkonnakohus põhjendatud õigusabikulu suuruseks

apellatsioonimenetluses (asja uuel läbivaatamisel) 2115 eurot, millele lisandub käibemaks

22% 465,30 eurot, kokku 2580,30 eurot.

24.5. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu kõigis kohtuastmetes kokku

9627,44 eurot (asja esmakordsel läbivaatamisel maa- ja ringkonnakohtus 3515,54 eurot, asja

uuel läbivaatamisel maakohtus 3531,60 eurot ja ringkonnakohtus 2580,30 eurot), millele

lisandub riigilõiv 420 eurot. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 10

047,44 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista. Kuivõrd TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad kõik

menetluskulud hageja kanda, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ning kohus neid

kindlaks ei määra. Kohus mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud 10 047,44 eurot.

Ülejäänud osas (1178,55 eurot) jääb kostja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks

rahuldamata.

25. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)