2-24-112186/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.09.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-112186

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5622,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Aap Kulik

Kostja: A. K. (isikukood xxxx)

kohtuistung 05.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja kostja vahel 20.08.2022 sõlmitud

krediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 3232,06 eurot, viivis põhivõlalt perioodi

16.01.2024- 20.05.2024 eest 139,08 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 763,42 euro ulatuses, intressinõue 996,79 eurot, kiire

väljamakse teenustasu nõue 39,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisenõue 411,25

euro ulatuses.

4. Jätta hageja menetluskulud 60,67% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

39,33% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 361 eurot.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (361 eurot) viivis

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 20.05.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

mõista kostjalt hageja kasuks välja E AS ja A. K.i vahel 20.08.2022 sõlmitud krediidiliini

lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3995,48 eurot, intress 996,79 eurot, 20.05.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 550,33 eurot, meeldetuletuskirja tasu 5 eurot, kiire väljamakse

teenustasu 39,80 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.

2. Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Kostja ja E AS (registrikood: xxxx, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 20.08.2022 tähtajatu

krediidiliini lepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 4000 eurot. Nimetatud lepingu II peatükis

„Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas.

Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt kliendilepingus

fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam, siis Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning päevamääraks 1/365 viivise määrast

aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja 0.11% päevas, seega ka viivisemäär on

39,9% aastas ja sellest 1/365 ehk 0.11% päevas.

Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli lepingu II peatüki „Põhitingimused“

kohaselt 48.63% aastas. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 4000 euro

laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 8 eurot,

krediidi kogukuluga 5324.72 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.

2.2. Kostja on perioodil 20.08.2022 - 15.01.2024 saanud krediiti kokku summas 4318.40 eurot,

millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3 eurot.

2.3. Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasus, st.

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma

kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on

0.11% päevaintressist (nt. saadud krediit 4000* 0.11% = 4.4 eurot päevas ning see korrutatakse

kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 4000/60=66.67 eurot).

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1083.34 eurot, millest on arvestatud

põhiosa 322.92 eurot, intressi katteks 560.82 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 199.60 eurot.

2.4. Kostjat hoiatati 01.01.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud e- posti aadressile xxxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei

tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 15.01.2024, jooksul võlga. Kostjat teavitati, et E AS

käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks

kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu

ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks.

Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude

katteks teostati juunis 2023, siis oli kostja alates juulist 2023 viivituses täielikult vähemalt

kolme, 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023 osamaksete

tasumisega. Krediidiandja ütles 15.01.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja

teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise kostja e-

mailile xxxx, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist.

2.5. Kostjale edastati 08.02.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E

vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.

2.6. Teenusetingimuste hinnakirja ja tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 (Krediidiga seotud kulud/

maksete hilinemisega kaasnevad kulud) kohaselt on krediidiandjal pärast lepingu lõppemist

õigus sissenõudmiskulude hüvitist. Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132

lg 2 ja teenusetingimuste hinnakiri, mille kohaselt on sissenõudmiskulud kogusummas kuni 30

EUR (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 EUR ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 EUR), kui nõue on kuni 500 EUR;

kogusummas kuni 40 EUR (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 EUR ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

EUR), kui nõue on 501-1000 EUR; kogusummas kuni 50 EUR (seejuures võib esimese

krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 EUR ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 EUR), kui nõue on üle 1000 EUR.

Hageja on teinud sissenõudmiskulutusi 35 eurot, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii

e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 07.02.2024 (25 eurot), 19.02.2024 (5 eurot),

05.03.2024 (5 eurot).

2.7. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 - Maksetega hilinemisega kaasnevad

kulud – kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist

(eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise seisuga 5 eurot). Kostjale on

edastatud kokku 2 meeldetuletuskirja, millest 1 on tasuta ja 1 tasuline (lisa 8) vastavalt

kuupäevadel: 11.12.2023 (tasuta) ja 19.12.2023 (tasuline, 5 eurot). Eeltoodust tulenevalt

moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 5 eurot.

2.8. Krediidilepingu teenusetingimuste hinnakirjas sätestati kiirmakse tasu 19.90 eurot.

Kiirmakse on vabatahtlik teenus, mille kasutamisel väljastatakse krediidisumma Kostjale samal

päeval, kui väljamakse taotlus on esitatud, tavapärase 3 tööpäeva asemel. Kostjale teostati kaks

krediidisumma väljamakse kiirmakset 29.06.2023. Kiire väljamakse tasu katteks ei ole pärast

väljamakset laekumisi toimunud, seega palub hageja Kostjalt välja mõista kiirmakse tasu nõue

39,8 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 13.06.2024, teadaande

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtuistungist 05.09.2024

võttis osa hageja, kostja kohtule mitteilmumisest ei teatanud. Kostjale on kohtukutse kätte

toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Hageja taotles istungil asja sisulist läbivaatamist kostja

osavõtuta.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi, seda,

et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on rikutud.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata,

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Kohtule on esitatud kostja poolt 20.08.2022 digiallkirjastatud laenuleping nr xxxx, mille

laenulimiidi summa on 4000 eurot. Leping oli tähtajatu.

Lepingule olid lisatud teenusetingimused ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht.

Hageja selgitas kohtuistungil, et kohtule esitatud lepingudokumendid olid kostjale digitaalselt

kättesaadavad allalaetavatena lepingu sõlmimise järgselt E.ee sisselogitud veebikeskkonnas.

Kohus on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud, et leping oli sõlmitud seadusega

nõutud vormis, sisaldas nõutud andmeid. Krediidi kulukuse määr lepingus oli näidatud 48,63%

% aastas. Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal oli 48,90%, st

lepingujärgne krediidi kulukuse määr jäi maksimaalse määra piiresse.

5. Kas laen on tarbija kasutusse antud

Hageja esitas 04.07.2024 menetlusdokumendiga maksekorraldused: (alates dtl 135), mis

tõendavad, et kostja pangakontole on üle kantud:

06.12.2022 998 eurot,

23.12.2022 499 eurot

05.01.2023 100 eurot

07.01.2023 750 eurot

19.01.2023 100 eurot

21.01.2023 100 eurot

25.01.2023 170 eurot

30.01.2023 100 eurot

31.01.2023 100 eurot

02.02.2023 50 eurot

07.02.2023 100 eurot

28.02.2023 300 eurot

05.03.2023 100 eurot

06.03.2023 100 eurot

18.03.2023 500 eurot

28.03.2023 18.40 eurot

29.06.2023 120 eurot

29.06.2023 110 eurot

Hageja on seega tõendanud, et kostja sai kokku 4315,40 eurot laenuna.

6. Nõude loovutamine

Nõude loovutamise kontrollimise eesmärk on esiteks tuvastada, kas hagejal on nõue ning teiseks

veenduda, et sama nõudega ei saaks kohtusse tulla algne krediidiandja (väites, et nõuet ei ole

loovutatud).

Hageja on esitanud krediidiandja teate kostjale nõude loovutamise kohta (dtl 56). Samuti on

hageja esitanud algse krediidiandja kinnituskirja nõude loovutamise kohta (dtl 180). Kohtu

hinnangul on hageja seega tõendanud, et nõue on loovutatud.

7. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

7.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

7.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud selgitused:

Krediidiandja kontrollis Kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg- le 3 ja 4 laenutaotlusel

esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal.

Kostja teavitas enda sissetulekuteks 2200.00 eurot kuus (lisa 10, „user profile net income“ ehk

sissetulekud kuus“). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja 200 eurot (Lisa 10, „user

profile expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“).

Maksu- ja tolliameti sissetulekute registrist tuvastati viimase nelja kuu regulaarseks

sissetulekuks 1260.41 eurot (lisa 10 – „user latest emta log avg income last 4 months 1260.41“

ehk kasutaja EMTA viimase nelja kuu keskmine sissetulek 1260.41 eurot). Kostja

arvelduskontode xxxx ja xxxx perioodi 01.04.2022 - 19.08.2022 analüüsi alusel nähtus Kostja

sissetulekuna töötasu A OÜ-st krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 4 kuu keskmiselt 1480

eurot (lisa 11). Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid

kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 200 eurot (Lisa

10 - user profile expenditure monthly ehk igakuised kulud). Krediidiandja ei tuvastanud

täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused

Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi

(lisa 12). Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient

tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel

maksimaalne intressi makse kuus ca 132 (krediidilimiit 4000eur*0.11%*30 päeva) eurot,

millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,67 eurot, kokku 198,67 eurot. Seega

moodustusid

krediidi

väljastamisel

Kostja

kohustused

suurusjärgus

26,94((198,67+200)/1480*100)%, mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja

Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema

sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Hageja on kohtule esitanud tõendi: „laenutaotlus“ (dtl 79), millest aga ei ole võimalik aru saada,

millised andmed on esitanud kostja ise. See ei selgunud ka kohtuistungil koos hagejaga tõendit

uurides. Tõendist „MHR ja Taust.ee väljavõte“ (dtl 104) ei nähtu, millal ja kelle kohta päring on

tehtud.

Hageja on esitanud tõendina ka kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 01.04.2022-19.08.2022

kohta, milles sisaldub ka konto väljavõtte analüüs (dtl 80). Kohtuistungil tõendit uurides selgus,

et analüüs sisaldab kostja kahe konto väljavõtte andmeid üheskoos, st kahelt kontolt tehtud

tehingud on ajalises järjekorras üheskoos.

Analüüsis on välja toodud, et kostja sai palka A OÜ-st vahemikus 1328-1568 eurot kuus.

Analüüsist nähtub, et kostja kulud igas kuus olid aga üle 2000 euro kuus. Konto väljavõttest

nähtub, et kostja sai aprillis palka 1328 eurot, võttis kahelt erinevalt krediidiandjalt (Xxxx ja

Xxxx) laenu kokku 1200 eurot ning kuu lõpuks oli tal kontol raha 2,49 eurot. Seejärel sai ta kuni

järgmise palgapäevani erinevatelt eraisikutelt ülekandeid (summades 5-40 eurot), sh selgitusega

„help“. Mais sai kostja palka 1568 eurot, mai kulud olid hageja esitatud analüüsi kohaselt

2027,74 eurot. Juunis sai kostja palka 1544 eurot, juuni kulud olid hageja analüüsi kohaselt

2128,25 eurot. Juulis sai kostja palka 1368 eurot, võttis laenu 359 eurot, juuli kulud olid hageja

analüüsi kohaselt 2211,20 eurot ning enne järgmist palgapäeva oli tema konto miinuses 36

sendiga.

Hageja esitatud konto analüüsis on välja toodud, et kostja maksis elatist (dokumendis

„alimendid“) reeglina 150 eurot kuus (vaid ühes kuus 100 eurot), maksed toidupoodides olid

356-722 eurot (aritmeetiline kuude keskmine kulu 556 eurot kuus), transpordile kulus 111-369

eurot kuus (aritmeetiliselt keskmiselt 265 eurot kuus), kindlustus 35 eurot kuus, sidearved 99

eurot kuus, apteegiostud 3 eurot, pangatasud 29 eurot, olemasolevate laenude tagasimaksed

progresseerusid ajas (2022.a aprillis 188 eurot kuus, aga samas kuus võttis 1400 eurot laene

juurde; 2022. a augustis olid analüüsi kohaselt tagasimaksed kokku 290 eurot kuus, ent kostja oli

ka augustis laenu juurde võtnud).

Sellest nähtub, et ilmselgelt ei olnud põhjendatud arvestada kostja majandamiskuludega 200

eurot kuus, mida krediidiandja hageja väitel tegi. Hageja jäi ka istungil selle juurde, et kostjal jäi

peale finantskohustuste ja majandamiskulude tasumist kätte üle 800 euro. Seda küll vaid

teoreetiliselt. Kui arvestada konto väljavõtte analüüsis arvutatud keskmise sissetulekuga 1449,60

eurot, nõude aluseks oleva lepingu järgse maksimaalne kuumaksega, mis hageja sõnul oli 198,67

eurot ning võttes arvesse hageja esitatud konto väljavõtte analüüsis välja toodud tegelikke

kulusid, on selge, et krediidiandja kalkulatsioonid kostjale kätte jääva raha ning kulude kohta ei

olnud tegelikkusele vastavad ega seega asjakohased.

Kohtuistungil selgitas hageja, et tegelike kuludega arvestamine oleks olnud eraelu riive. Kohus

märgib, et selle eraelu riive krediidiandja juba tegi, kui küsis konto väljavõtte ning analüüsis

seda, jaotades kulutused liikide kaupa ning arvutades välja kulutuste keskmise (kohtule esitatud

analüüs, dtl 80). Seega on asjakohatu väita, et nende tulemuste arvesse võtmisega oleks

krediidiandja riivanud kostja eraelu puutumatust ülemäära. Lisaks tuleneb seadusest

krediidiandjale selge kohustus võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja

majandamiskulusid, ülalpidamiskulusid ning krediidiandjale teada olevaid muid asjaolusid.

Samuti tuleneb seadusest krediidiandjale selge kohustus andmeid võimalusel kontrollida. Seega

tulenes krediidiandjale seadusest selge alus isikuandmete töötlemiseks, sh konto väljavõtte

kogumiseks ja analüüsimiseks. (IKÜM art 6 lg 1 punkt c- seadusjärgse kohustuse täitmine).

Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks laenu andmisel välja selgitanud, et mingeid

muid eraisikutelt laekuvaid makseid sai pidada püsivaks sissetulekuks (seejuures arvestades, et

kostja tegi ka ise teistpidi makseid teistele eraisikutele) või et krediidiandja veendus, et kostja

muudab oma tarbimisharjumusi selliselt, et suudab enda igakuised kulud palgast katta.

Arvestades, et kostja võttis 5 kuu jooksul tarbimislaenu kolmelt erinevalt krediidiandjalt ja 5

kuust kolmel kuul, süvendab kohtu veendumust, et kostja finantseeris enda igakuised kulutusi

tarbimislaenudega, mis ei ole aga jätkusuutlik viis ning viib paratamatult võlaorjusesse.

Kohtu hinnangul ei vasta seega hageja poolt välja toodud, krediidiandja poolt aluseks võetud

asjaolud tegelikkusele. Kostja igakuised kulud olid oluliselt suuremad ning ta ei suutnud neid

katta palgast, vaid võttis korduvalt erinevatelt krediidiandjatelt tarbimislaenu ning sai raha

teistelt eraisikutelt. Hageja ei ole selgitanud, kuidas sai tarbimislaenudest ja teistelt eraisikutelt

teadmata asjaoludel saadud rahast enda kulusid katva isiku maksekäitumist pidada

jätkusuutlikuks. Kohtu hinnangul on sellises olukorras tarbimislaenude juurde andmine

vastutustundetu ja viib inimese paratamatult võlaorjusesse. Kohus on seega seisukohal, et

krediidiandja ei laenanud vastutustundlikult.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

8. Lepingu üles ütlemine ja põhivõlg

Hageja on tõendanud, et kostja kasutusse anti laenu kokku 4315,40 eurot. Hageja väitel on kostja

teinud makseid kokku 1083,34 eurot, mistõttu on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud

ümberarvestuse tulemusel kostjal seega tagastamata 3232,06 eurot põhivõlga.

Hageja on tõendanud, et viimane väljamakse teostati kostjale 29.06.2023. Hageja väitel kostja

pärast viimast väljamakset ühtegi tagasimakset ei teostanud, mistõttu oli kostja alates juulist

2023 täielikult viivituses täielikult vähemalt kolme, 15.07.2023, 15.08.2023, 15.09.2023,

15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023 osamaksete tasumisega, mis võimaldas krediidilepingu

erakorraliselt üles öelda hagiavalduse punktis 1.6 välja toodud põhjendustel.

Hageja väitel saatis krediidiandja kostjale 01.01.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu

sõlmimisel deklareeritud e- posti aadressile xxxx lepingu üles ütlemise hoiatuse, andes

täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 15.01.2024. Hageja on esitanud selle kohta tõendi (dtl 53,

tõlge dtl 130). Hageja väitel ütles krediidiandja 15.01.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS

§ 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise

kostja e-mailile xxxx (dtl 54, tõlge dtl 131).

Hageja toob välja, et VÕS § 4034 lg 7 kohane nõude ümberarvestus ei oma mõju lepingu

ülesütlemisele. Hageja selgitab, et krediidilepingu põhitingimuste kohaselt tagastatakse

kasutusse võetud krediit 60 osamaksega, ent kostja ei ole peale krediidi viimast kasutusse

võtmist ühtegi tagasimakset teinud. Hageja tagasimakseid uuesti määranud ei ole.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tuleb juhul, kui leping ei ole korraliselt lõppenud, määrata

tagasimaksed uuesti. VÕS kommentaarides on selgitatud: „Krediidiandjal tuleb tagasimaksed

uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enamtasutud intressi ja muude tarbija poolt

makstud tasude võrra vähendab krediidiandja kogu tarbija poolt võlgnetavat krediidi põhiosa

ning jagab vähendatud põhiosa tagasimakseteks vastavalt krediidiandja ja tarbija vahel

varasemalt kokkulepitud tingimustele (nt on lepingus kokku lepitud, et krediit tuleb tagasi

maksta ühe aasta jooksul kaheteistkümne võrdse tagasimaksena).“

Seega tuleks 3232.06 eurot põhivõlga jagada 60 osamakseks (58,87 eurot kuumakse) alates

esimesest tagasimaksest 15.09.2022. Viimane tagasimakse peaks seega olema 15.09.2027.

Kohus möönab, et eeltoodu võib teises situatsioonis viia absurdse tagajärjeni – nt kui sama

leping oleks olnud sõlmitud 2018.a, tuleks 2023 kasutusse võetud laenujääk justkui tagastada 60

osamaksega alates 2018-2023. Loogilisem oleks tagasimaksed määrata uuesti alates laenu

viimasest kasutusse võtmisest, sest see vastab ka lepingutingimustele (laen tuleb tagastada 60

osamaksena, mille suurus on 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral muutub intressimäär ning

tühised on kõikvõimalikud lepingutasude kokkulepped, ent muud lepingutingimused jäävad

kehtima. Seega jäävad kehtima ka kokkulepped tagasimaksete arvu, kuupäevade ja sageduse

kohta. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja peab tagasimaksed määrama uuesti

järgnevalt: 3232.06 eurot põhivõlga jagada 60 osamakseks (58,87 eurot kuumakse) alates laenu

viimasest kasutusse võtmisest, st alates 15.07.2023. Viimane tagasimakse peaks seega olema

15.07.2028.

Hageja on välja toonud, et kostja ei ole alates laenu viimasest kasutusse võtmisest ühtegi

tagasimakset teinud. Seega oleks krediidiandjal ka ümberarvestuse korral olnud alus lepingu

ülesütlemiseks. Kuivõrd hageja on tõendanud ülesütlemishoiatuse ja teate saatmise (sh täiendava

tähtaja andmise), on leping kehtivalt üles öeldud ning kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus põhivõla nõude 3232.06 eurot.

9. Intressinõue

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras

tasumata intress kokku summas 996,79 eurot (lepingu perioodil alates lepingu sõlmimisest

20.08.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 15.01.2024 kogunenud intress 1557,61 eurot, millest on

maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku 560.82 eurot = 996,79 eurot).

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär seadusjärgse intressimääraga, mis

lepingu sõlmimise ajal oli 0%. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.

10. Viivisenõue

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga

samas määras so. 39,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (16.01.2024)

kuni 20.05.2024 kokku summas 550,33 eurot.

Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid

kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa

krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset

(kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama

tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on

asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui

lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku

lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli 0%). Kuid kohus

leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist,

tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Seega mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlalt (3232.06 eurot) perioodi 16.01.2024- 20.05.2024 eest kokku 139.08 eurot.

11. Kiirmakse teenustasu nõue

Hageja toob välja, et krediidilepingu teenusetingimuste hinnakirjas (lisa 9 –teenusetingimused,

lk 7) sätestati kiirmakse tasu 19.90 eurot. Hageja selgitab, et kiirmakse on vabatahtlik teenus,

mille kasutamisel väljastatakse krediidisumma kostjale samal päeval, kui väljamakse taotlus on

esitatud, tavapärase 3 tööpäeva asemel. Hageja väitel teostati kostjale kaks krediidisumma

väljamakse kiirmakset 29.06.2023. Seega palub hageja kostjalt välja mõista kiirmakse tasu nõue

39,8 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisel ei võlgne tarbija

muid tasusid. VÕS kommentaarides on selgitatud, et VÕS 4034 lg 7 eesmärk on vabastada tarbija

kõikvõimalikest krediidiga seotud tasudest, mida krediidiandja võib tarbijalt nõuda. Kohus

nõustub, et regulatsiooni eesmärk on vähendada seadusega sätestatud keeldu rikkudes antud

laenu tulusust (kulu tarbijale), mistõttu sellega kaasneb kõikvõimalike lepingutasude tühisus.

Sellest tulenevalt jätab kohus kiirmakse teenustasu nõude rahuldamata.

12. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

12.1. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud sissenõudekulude hüvitamist. Hageja väitel

on ta teinud sissenõudmiskulutusi 35 eurot, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-

posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 07.02.2024 - 25 eurot , 19.02.2024 – 5 eurot,

05.03.2024 - 5 eurot.

Hageja viitab seejuures teenusetingimuste hinnakirjale ja Tarbijakrediidi teabelehe punktile 3,

kus on sätestatud hüvitiste määrad. Hageja on esitanud tõendina ka saadetud meeldetuletuskirjad

(dtl 59- 65). Hageja on seega tõendanud, et oli kokkulepe hüvitise määrade osas ning et kirjad

saadeti, kulud jäävad VÕS §1132 lg 2 piiresse, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude hüvitada

peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulud.

12.2. Hageja nõuab ka lepingu kehtivuse ajal tehtud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5

eurot. Hageja toob välja, et kostjale on edastatud kokku 2 meeldetuletuskirja, millest 1 on tasuta

ja 1 tasuline: 11.12.2023 (tasuta) ja 19.12.2023 (tasuline, 5 eurot). Hageja viitab, et Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda

krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist (eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest,

teabelehe esitamise seisuga 5 eurot). Kohus märgib, et vastav säte on ka hinnakirjas (dtl 42) ning

see on kooskõlas VÕS §1132 lõikega 1. Hageja on esitanud tõendina ka kõnealused kirjad (dtl

66-70). Seega rahuldab kohus hageja nõude hüvitada lepingu kehtivuse ajal tehtud

sissenõudmiskulud summas 5 eurot.

13. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt,

maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s

4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas

kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagis, mis on koos menetlusse võtmise määrusega

kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja vastanud ei ole.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 595 eurot.

Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi hind oli 5622,40 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 3232.06 eurot,

põhivõlalt viivisenõude 139.08 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 40 eurot,

kokku 3411,14 eurot, mis on algsest hagi hinnast 60,67 %.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 60,67 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39,33 %

ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud ja ei ole esitanud oma

menetluskulude nimekirja. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 60,67 % hageja

põhjendatud menetluskuludest, s.o 361 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5

esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/