3-24-2448/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2448

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määruse peale.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 02.09.2024 määruse resolutsioon muutmata, muutes

osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas Tallinna Halduskohtule 28.08.2024 riigi õigusabi taotluse. Taotleja

märkis, et soovib esitada haldusasjas nr 3-24-1939, 3-24-2132, 3-24-2395 (liidetud) ja

haldusasjades nr 3-23-2405, 3-23-2633, 3-23-2201, 3-24-214, 3-24-468, 3-24-1240, 3-24-1797

ja 3-24-1886 Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) taotluse esialgse õiguskaitse tagamiseks.

Eesti kohtud on jätnud taotleja ilma igasuguste elatusvahenditeta. Taotleja vajab riigi õigusabi

oma õiguste kaitseks, kuna tal puudub raha ja vajalik kvalifikatsioon. Taotleja ja tema tütre

esmavajadused (toit ja peavari) on rahuldamata ja puuduvad sissetulekud. Mõlemad on väga

haiged. Ravi ei saa, sest pole raha.

2. Tallinna Halduskohus jättis 02.09.2024 määrusega X riigi õigusabi taotluse riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 3 alusel rahuldamata, sest EIK-le esitatav kaebus oleks Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 35 lg 1 kohaselt vastuvõetamatu.

EIÕK art 35 lg 1 järgi võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite

ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ja nelja kuu jooksul

lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kõikides taotleja viidatud haldusasjades on menetlused

pooleli. Taotleja ei saa seega praegu EIK poole pöörduda, sest riigisisesed õiguskaitsevahendid

ei ole ammendunud.

3-24-2448

2(3)

3. X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada tema riigi õigusabi

taotlus. Halduskohus on segamini ajanud EIK-ile esitatava kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse. Kaebaja ja tema tütar saavad taotleda EIK-lt esialgset õiguskaitset, kuna rikutud on

EIÕK artiklit 3 (piinamise ning ebainimliku ja alandava kohtlemise keeld). Mõlemal on juba

tekkinud pöördumatu tervisekahju, neil pole raha toiduks, raviks ega kaitseks. Igaühel on õigus

elule. Aga kohtud on jätnud taotleja ja tema tütre juba 15 kuud ilma elatusvahendita ning tegu

on ekstreemse olukorraga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 alusel

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ja RÕS

§ 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse

§ 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Halduskohus märkis iseenesest õigesti, et EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada

ainult pärast riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, aga taotleja viidatud kohtuasjades

ei ole veel jõustunud lahendeid. Seega ei oleks EIK-le praegu esitatav kaebus vastuvõetav ning

sellise kaebuse esitamise hõlbustamiseks ei ole RÕS § 37 lg 3 kohaselt alust anda riigi õigusabi.

6. Samas on taotleja välja toonud, et ta soovib riigi õigusabi selleks, et esitada EIK-le mitte

kaebus, vaid taotlus esialgse õiguskaitse meetmete võtmiseks. Esialgse õiguskaitse meetmed

on vajalikud selleks, et EIK-i pöörduja huvid ei saaks enne kaebuse lahendamist pöördumatult

kahjustatud. RÕS § 37 räägib üldisemalt riigi õigusabi andmisest EIK-i pöördumiseks ning selle

sätte eesmärk ei ole välistada riigi õigusabi andmist EIK-lt esialgse õiguskaitse taotlemiseks,

mis on EIÕK-le kaebuse esitamisega vahetult seotud ja sellega kaasnev õigus.

7. EIK kohtureeglite1 reegel 39 näeb ette, et EIK võib erandlikul, erakorralisel juhtumil (ingl

k in exceptional circumstances) kohaldada esialgse õiguskaitse abinõu taotleja huvide kaitseks

juhul, kui esineb vahetu oht, et mõni isiku konventsioonis ette nähtud õigus saab pöördumatult

kahjustatud, s.o seda ei ole selle olemuse tõttu võimalik heastada, taastada või adekvaatselt

hüvitada. Kohtureeglitele lisatud esialgse õiguskaitse taotlemise juhiste p 38 kohaselt tuleb

esialgse õiguskaitse taotlus üldjuhul esitada esimesel võimalusel pärast seda, kui riigisisene

lõplik otsus on tehtud. Sõna üldjuhul kasutamine viitab sellele, et erandjuhul võib taotluse

esitada ka muul ajal. EIK kohtureeglid ei välista esialgse õiguskaitse abinõu taotlemist enne,

kui põhiasjas on riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendatud. Näiteks on juhiste p 39 kohaselt

väljasaatmisasjades mõnikord vältimatult vajalik taotleda EIK-ilt reegli 39 kohaldamist enne,

kui riigisiseselt tehakse lõplik otsus väljasaatmise kohta, sest see võidakse seejärel täide viia

viivitamatult2. Riigisiseselt poolelioleva kohtuasja menetlemise ajal EIK-lt esialgse õiguskaitse

taotlemise võimalusele viitavad ka nt juhiste p-d 17 ja 44.

8. Riigi õigusabi taotlus tuleb vaatamata eeltoodule jätta rahuldamata, kuna X EIK-le

esitatav esialgse õiguskaitse taotlus oleks ilmselgelt perspektiivitu. On väga tõenäoline, et

sotsiaaltoetuste maksmata jätmise vaidluse korral ei kohalda EIK esialgset õiguskaitset

kohtureeglite reegli 39 alusel. Erandliku olukorrana ning erakorraliselt raskete ja pöördumatute

tagajärgedena peetakse EIK praktikas silmas näiteks elu kaotamise või füüsilise tervisekahju

tekkimise võimalust (välisriigile väljaandmise ja -saatmise asjad, surmanuhtluse asjad). Ehkki

1 https://www.echr.coe.int/documents/d/echr/rules_court_eng, 23.02.2024 seisuga.

2 Vt ka https://www.refworld.org/policy/opguidance/unhcr/2012/en/85472, lk 12.

3-24-2448

3(3)

reegli 39 kohaldamine pole välistatud ka muudes valdkondades, ei saa selle aluseks olla asjaolu,

et kaebaja peab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral pelgalt taluma raskusi (merely

endure hardship, juhiste p 6). Järelikult on esialgse õiguskaitse kohaldamise künnis on palju

kõrgem ja tõsisem kui nt Eesti halduskohtumenetluses. EIK pole ka esialgse õiguskaitse asjades

riigisiseste kohtute suhtes kõrgemalseisvaks kohtuinstantsiks, kes kontrollib, kas riigisisesed

kohtud on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel järginud menetlusnorme. Taotleja

soovib kohtulikku kaitset vaidlustes toimetulekutoetuste üle, mida Tallinna linn ei maksa talle

põhjusel, et ta pole esitanud oma majandusliku olukorra kohta piisavalt dokumente ning ta pole

teinud piisavalt selleks, et vähendada oma leibkonna eluasemekulusid ja saada sissetulekut.

Tegemist on toimetulekutoetuse maksmisest keeldumise alustega, mis tulenevad seadusest.

Tallinna Ringkonnakohus on 11.09.2024 otsuses haldusasjas nr 3-24-214 leidnud, et taotleja

nõuded olid 2024. a jaanuari toetust puudutavas osas põhjendamatud ja Tallinna linn kohaldas

toetuse maksmisest keeldumisel oma kaalutlusõigust õigesti ning viisil, mis ei rikkunud kaebaja

õigusi. Kuigi iga haldusasi võib olla oma nüanssidega ning vaieldavate asjaolude ringiga, on

põhiküsimused kohtuasjades ilmselt samad (millele viitab ka EIK-i pöördumiseks riigi õigusabi

taotlemine kõikides kohtuasjades korraga). Miski ei takista esialgse õiguskaitse taotlemist ka

Eesti kohtutes pooleli olevates kohtuasjades. Kohtud on ka rahuldanud kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlusi. Eeltoodud asjaoludest kogumis võib piisava kindlusega järeldada, et siinsel

juhul EIK ei rahuldaks reegli 39 alusel esitatavat taotlust.

9. Riigi õigusabi andmata jätmine ei takista EIK-i pöördumist omal käel. Nii nagu taotleja

on olnud võimeline oma probleemi kirjeldama riigi õigusabi taotluses ja määruskaebuses, saab

ta seda teha ka avalduses EIK-le.

10. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.09.2024

määrus muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta ja täiendada.

(allkirjastatud digitaalselt)