3-24-2388/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2388

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.08.2024 määruse peale.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 27.08.2024 määrus muutmata ning X määruskaebus

rahuldamata.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1, RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas Tallinna Halduskohtule 21.08.2024 (täiendatud 27.08.2024) riigi

õigusabi taotluse, mille kohaselt vajab ta õigusabi õigusnõustamiseks, õigusdokumendi

koostamiseks ning esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotlejal on riigi

õigusabi vajadus, sest Tallinna linn pole 1 aasta ja 3 kuu jooksul maksnud toimetulekutoetust.

Taotleja soovib esitada uut toimetulekutoetuse taotlust, kuna tal puuduvad sissetulekud.

Taotleja ei ole võimeline ennast Tallinna linnale ja kohtule arusaadavaks tegema ja andmeid

õigesti esitama. Haldusasju lahendanud kohtunikud on asjadest kõik isemoodi aru saanud.

Taotlejal puudub raha ja vajalik kvalifikatsioon. Taotleja ja tema tütre esmavajadused (toit ning

peavari) on rahuldamata ning puuduvad sissetulekud. Mõlemad on väga haiged.

2. Tallinna Halduskohus jättis 27.08.2024 määrusega X riigi õigusabi taotluse riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest taotleja on võimeline ennast ise

esindama. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige haldusasja

keerukusest ning isiku senisest käitumisest protsessis (Riigikohtu 02.11.2005 määrus asjas nr

3-3-1-58-05, p 7). Tulenevalt toimetulekutoetusega seotud asjades ning halduskohtumenetluses

kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et isikul oleksid õigusalased teadmised.

Haldusorganile ja halduskohtule esitatavates avaldustes ei pea viitama õigusnormidele ega

kohtupraktikale. On piisav, kui isik toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud

ning esitab asjakohased dokumendid, mille kohta saab anda suuniseid nii haldusorgan kui ka

3-24-2388

2(3)

kohus. Taotleja viidatud haldusasjade põhjal ei ole põhjust arvata, et taotleja on jäänud hätta

taotluste esitamisega või ei ole aru saanud, milliseid dokumente ning teavet linn soovib

toimetulekutoetuse taotluse lahendamiseks. Neid selgitusi on taotlejale jaganud ka kohus. Xl

on pooleli veel mitmeid teisi kohtuasju nii tsiviil- kui ka haldusmenetluses, tegemist on kogenud

kohtusse pöördujaga. Seejuures on taotleja esitanud kohtule erinevaid taotlusi ning

ringkonnakohtule määrus- ja apellatsioonkaebusi. Taotleja on seniste menetluste käigus

suutnud esitada üldiselt nõuetele vastavaid (menetlus)dokumente. Samuti on ta oma seisukohti

piisaval määral selgitanud ja põhjendanud. Toimetulekutoetuste taotluste esitamine ja nendega

seotud vaidlused ei ole sedavõrd keerulised, mis eeldaks süvateadmisi õigusest. Asjaolu, et

taotlused on jäänud rahuldamata või läbi vaatamata ning kaebused rahuldamata, ei tähenda, et

taotleja ei oleks võimeline esitama toimetulekutoetuse taotlusi või kaebuseid kohtusse. Pigem

nähtub eelpoolviidatud haldusasjade materjalidest, et küsimus on selles, kas taotleja on teinud

kohaliku omavalitsusega piisavalt koostööd toetuse saamiseks ning võimaldanud kohalikul

omavalitsusel enda ning oma pere majanduslikku seisukorda piisavalt põhjalikult kontrollida.

Riigi õigusabi andmise vajadust ei nähtu ka taotleja viidatud asjaolust, et taotleja hinnangul on

eelpoolviidatud haldusasju lahendanud kohtunikud saanud igaüks asjast erinevalt aru. Nendes

haldusasjades tehtud kohtulahendite pinnalt ei ole võimalik aru saada, mida taotleja sellega on

mõelnud. Kohtunikud võivad oma lahendeid mõnevõrra erinevas sõnastuses põhjendada, kuid

see ei anna alust viidata, et kohtupraktika on vastuoluline ning tekitab taotlejale raskusi oma

õigustest arusaamisel.

3. X palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja rahuldada tema riigi õigusabi

taotlus. Kohtud on taotlejaga seotud kohtuasjades rikkunud menetlusnorme ja teinud

vastuolulisi lahendeid. Kohus ei ole sõltumatu ega erapooletu. Kohtule arusaadavaid ja nõuetele

vastavaid dokumente on koostanud Hugo.legal juristid. Taotleja tervis on halvenenud ja see ei

võimalda tal menetluses enam osaleda. Arusaamatu on viide sellele, et taotleja ei tee koostööd

Tallinna linnaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 alusel

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1 ja RÕS

§ 15 lg 8), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab läbivaatamist võimaldaval

määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks

korrata halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Riigi õigusabi antakse isikule nõustamiseks juriidilistes küsimustes (RÕS § 2), mitte tema

kohaliku omavalitsusega toimetulekutoetuse taotlemisel toimuva asjaajamise hõlbustamiseks

olukorras, kus ta on hõivatud arvukate haldusmenetluste ja pooleliolevate kohtuasjadega. Seda

ka juhul, kui Eesti Töötukassa on tuvastanud tema osaline töövõime ning arst on tuvastanud, et

isik vajab püsivat kontakti ja ravisuhet psühhiaatriga ning psühholoogiga. Sotsiaalhoolekande

seaduse § 132 lg 1 näeb ette toimetulekutoetuse taotlemise ja menetlemise kuu kaupa, sest

asjaolud ning kontrolli vajadus ja ulatus võivad muutuda. On paratamatu, et toetuse taotlemise

korral tuleb taotlejal tegeleda sellega seotud asjaajamisega ja kanda sellega seotud koormust.

Halduskohus on põhjendatult leidnud, et toimetulekutoetuse taotlemise menetlus ei ole nii

keerukas ja koormav, et toetuse taotleja vajab oma huvide kaitseks haldusmenetluses advokaati.

3-24-2388

3(3)

Juhul kui taotlejal tekib toetuse taotlemise menetluses vaidlus haldusorganiga ja viimane peaks

keelduma taotlejale toetuse maksmisest, saab isik esitada kaebuse halduskohtule. Sellisel juhul

on isikul võimalik taotleda riigi õigusabi kohtuasja ajamiseks. Kohus saab sellisel juhul hinnata

muu hulgas selle konkreetse vaidluse asjaolusid ja isik võimekust õigusvaidluses oma huve

omal käel tõhusalt kaitsta. Arvestades taotleja ning Tallinna linna seisukohtade põhimõttelist

lahknemist pikema aja jooksul toimunud arvukates haldusmenetlustes, ei ole tõenäoline, et

advokaadi osalemine järgmises haldusmenetluses kallutaks Tallinna linna oma seisukohti

muutma. Seega oleks haldusmenetluses riigi õigusabi osutamisele avaliku ressursi kulutamine

põhjendamatu.

7. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.08.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)