2-23-123540/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-123540

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. O. vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

7874 eurot 49 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479), lepinguline

esindaja Sigrid Rahkema (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja:

K.

O. (ik

xxxxxxxxxx;

e-

post xxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx), lepinguline esindaja Tanel

Riivits (e-post tanel.riivits@themis.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K. O. vastu võlgnevuse välja mõistmiseks.

2. Mõista K. O. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 4559 eurot 78 senti,

intress 524 eurot 76 senti, haldustasu 9 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 1823 eurot 56 senti.

3. Mõista K. O. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis alates 10.10.2023 kuni

põhinõude 4559 euro 78 senti täitmiseni lepingutes kokku lepitud viivise määras 19,9%

aastas.

4. Jätta menetluskulud K. O. kanda.

5. Mõista K. O. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 2008 eurot 82 senti

(sh. õigusabikulud 1343 eurot 82 senti ja riigilõiv 665 eurot).

6. Mõista K. O. Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.10.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. O.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

Hageja nõue tuleneb Coop Pank AS (endise nimega AS Krediidipank Finants – esialgne

võlausaldaja) ja kostja vahel 24.03.2014 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700028237, mille

kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot ning 08.07.2014 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700074359,

mille kohaselt sai kostja laenu 2000 eurot.

Krediidilepingutest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu ütles hageja krediidilepingud

25.02.2016 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.12.2016 nõuded hagejale.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4559 eurot 78 senti, intress 524 euro 76 senti,

haldustasu 9 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1823 eurot 56

senti, viivis alates 10.10.2023 kuni põhinõude 4559 eurot 78 senti täitmiseni lepingutes

kokkulepitud viivise määras 19,9% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud

ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.Hageja selgitab kostja

aegumise vastuväite osas, et TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud

isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tasus perioodil 10.04.2017 - 02.02.2023 hagejale

kohustuste katteks 840 eurot. Hageja esitas 06.06.2023 krediidilepingust tulenevalt maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Tuginedes eeltoodule ei ole lepingutest nr L3700028237 ja nr

L3700074359 tulenevad nõuded aegunud.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidle ja

võtab õigeks hagiavalduses esitatud väited:

- ta on endiselt võlausaldajalt saanud laenu ja sõlminud selleks laenulepingud hagiavalduse

punktis 1.1 vastavalt;

- kohtu ette toodud nõuded on loovutatud hagejale 29.12.2016;

- ta on tasunud endisele võlausaldajale laenulepingu L3700028237 katteks 1221 eurot 54

senti;

- ta on tasunud endisele võlausaldajale laenulepingu L3700074359 katteks 378 eurot 68 senti

ja peale nõudeõiguse loovutamist hagejale täiendavalt 840 eurot põhivõla katteks.

Kostja selgitab, et laenulepingu L3700028237 katteks on viimane makse tehtud enne laenulepingu

ülesütlemist. Seega muutus ülesütlemisega laenulepingust tulenev nõue sissenõutavaks. Õige on

hageja väide, et kõnealuse lepingu katteks peale nõudeõiguse loovutamist pole kostja makseid

teinud. Sellest tulenevalt leiab kostja, et hageja nõudeõigus antud lepinguga seonduvalt on

25.02.2019 aegunud (TsÜS § 146). Ei esine asjaolusid, mis antud laenulepingu tähenduses oleks

aegumise kas katkestanud või peatanud. Hagiavalduse p-st 2.1.2 nähtuvalt on hageja kinnitusel

kostja makseid tasunud üksnes laenulepingu L3700074359 katteks. Kostja võtab väite õigeks.

Kostja sai laenulepingu L3700074359 alusel laenu 2000 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja viivise

nõuetele antud lepinguga seonduvalt. Kostja ei nõustu hageja arvutustega, mille kohaselt põhivõla

jääk tuleneb kahe lepingu põhiosa jääkidest, millest on maha arvutatud põhivõla katteks 840 eurot.

Kuivõrd 840 eurot on hageja enda kinnitusel lahutatud üksnes lepingust L3700074359 tulenevast

nõudest, ei saa see olla seotud laenulepinguga L3700028237. Seega on laenulepingu L3700074359

põhivõla korrektne jääk 781 eurot 32 senti (2000 eurot –378,68 eurot – hagejale tasutud 840 eurot).

Sellest tulenevalt on arvestatav viivis 174 eurot 29 senti. Hagiavalduse esitamise seisuga peaks

sissenõutav viivis olema s 106 eurot 07 senti. Kostja hinnangul on laenulepingust L3700074359

tulenev nõue 1192 eurot 71 senti.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

4. Pooled ei vaidle selle üle, et laenulepingud nr L3700028237 ja L3700074359 on VÕS § 402 lg

1 kohaselt tarbijakrediidilepingud.

5. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu

17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute

puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse

põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas

nr 2-21-13098).

Kohus leiab, et antud juhul on leping sõlmitud kehtivalt ning selles puuduvad kokkulepped, mis

muudaksid lepingu tervikuna või selles sisalduva intressikokkuleppe tühiseks. Kohtu hinnangul

on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise kohustust nõuetekohaselt. VÕS § 4034 lg 6

sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal veendumus,

et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus

kokkulepitud tingimustel. Kohus nõustub krediidiandja järeldustega.

6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav

organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud

laenulepingu nr L3700028237 osas aegumise vastuväite, kontrollib kohus aegumist.

Tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1

järgi kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeb aegumine

ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, seejuures võib nõude tunnustamine

TsÜS § 158 lg 2 järgi seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside

maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kui võlgnik maksab võlausaldaja üleskutsel osa

võlast ära, laieneb katkemine kogu nõude aegumisele, v.a kui võlgnik reserveeris selgelt

vastuväited võla suurusele, st väljendas selgelt tahet, et ta võlga ülejäänud osas ei tunnusta. Lisaks

eelnevale võib aegumist katkestavat nõude tunnustamist näha ka muus võlgniku teos. Säte hõlmab

kõiki faktilisi tegusid ja käitumist, millest ilmneb võlgniku teadlikkus võla olemasolust ja võla

tunnustamise tahe (vt TsÜS komm (2023), § 158, p 3.1.3 ja 3.1.5).

Kostja selgitab, et laenulepingu L3700028237 katteks on viimane makse tehtud enne laenulepingu

ülesütlemist. Seega muutus krediidilepingu ülesütlemisega lepingust tulenev nõue sissenõutavaks.

Rohkem ei ole kostja viidatud lepingust tulenevate kohustuste katteks makseid teinud.

Hageja on esitanud kohtule väljavõtte kostja poolt perioodil 10.04.2017 - 02.02.2023 laekunud

maksetest (dtl 138-139). Väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks maksete osas täpsustanud, millise

kohustuse täitmiseks makse tehakse. Hageja selgitas hagiavalduses, et perioodil 10.04.2017-

02.02.2023 laekunud 840 eurot arvestab hageja mõlema põhivõla katteks.

VÕS § 88 lg 1 järgi, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse

täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse

kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Võlgnik saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii

otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-166-13, p 14). Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle VÕS § 88 lg 4 järgi

määrata võlausaldaja, kui täidetud on viidatud sättes nimetatud tingimused.

Kostja on seisukohal, et VÕS § 88 lg 1 järgi on võlgnikul õigus määrata millise kohustuse ta

täitnud on. Käesolevalt on aga võlausaldaja määranud, et võlgnik täitis ka laenulepingu

L3700028237 järgset kohustust (VÕS §88 lg 5). Kuna kostja sai sellest teada alles hagimenetluses,

esitas ta viivitamatult vastuväite ja määras 05.12.2023 vastuses, et ta on täitnud peale nõude

loovutamist kohustust 840 euro ulatuses üksnes laenulepingu L3700074359 katteks. Kostja

hinnangul pole hageja mõistliku aja jooksul määranud ega kostjat teavitanud, millise kohustuse

täitmiseks on hageja makseid arvestanud.

Kohtu hinnangul on kohtumenetlusaegsed otsustused, millise kohustuse täitmiseks on raha üle

antud, tehtud hilinemisega. Mitu aastat pärast kohustuse täitmist tehtud määramist ei saa pidada

mõistliku aja jooksul tehtud avalduseks. Kuna võlgnik ega võlausaldaja ei ole õigeaegselt

määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi

esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus (RKTKo 3-2-1-166-

13, p 14).

Kohus selgitab, et antud juhul ei kohaldu VÕS § 88 lg 7 kuna lg 6 alusel on võimalik määrata,

milline kohustus on täidetud. Seega ei saa lugeda, et kohustuste täitmine on toimunud võrdeliselt

kõigi kohustuste katteks. Kuivõrd 24.03.2014 sõlmitud sihtlaenuleping nr L3700028237 on

varasem, loeb kohus kostja poolt tasutud 840 eurot laenulepingu nr L3700028237 katteks.

Eelnevast tulenevalt ei ole antud laenulepingust tulenev nõue aegunud.

Kuivõrd kostja teise lepingu osas aegumise vastuväidet esitanud ei ole, asub kohus seisukohale,

et hageja nõuded kostja vastu ei ole tervikuna aegunud.

7. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 lubab võlausaldajal võlgnikupoolse

kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

7.1 Esialgne võlausaldaja ütles 25.02.2016 lepingu nr L3700028237 ja nr L3700074359 üles ja

loovutas 29.12.2016 nõuded hagejale, sh õiguse nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid.

7.2 Kostja sai lepingu nr L3700028237 alusel laenu 5000 eurot. Pooled nõustuvad, et kostja on

tasunud esialgsele võlausaldajale laenu katteks 1221 eurot 54 senti. Kostjal oli põhivõlgnevus

lepingu ülesütlemise seisuga s.o 25.02.2016 alates 17. osamaksest s.o 05.09.2015 kuni 22.

osamakseni s.o 05.02.2016. Seega oli lepingust tulenev võlgnevus nõude loovutamisel 3778 eurot

46 senti (5000- 1221,54).

Kuna kohus arvestas kostja poolt hagejale tehtud maksed 840 eurot lepingu nr L3700028237

katteks ning poolte vahel puudub vaidlus, et kostja poolt hagejale tehtud maksed tuleb arvestada

põhivõlgnevuse kattes on laenulepingust tuleneva põhinõude jäägiks 2938 eurot 46 senti (3778,46-

840) .

7.3 Lepingu nr L3700074359 alusel sai kostja laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 10.07.2014 - 10.06.2019. Kostja on tasunud

esialgsele võlausaldajale 378 eurot 68 senti. Seega on põhivõlgnevuseks 1621 eurot 32 senti (2000-

378,68).

Eelnevast tulenevalt on laenulepingute alusel põhivõlgnevuse suuruseks 4559 eurot 78 senti

(2938,46 +1621,32).

7.4 VÕS § 397 lg 1 lause 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Hageja on lepingute alusel arvestanud intressi vastavalt kokkulepitud intressimäärale s.o

19,9% aastas. Laenulepingust nr L3700028237 tulenevalt on kostjal intressivõlgnevus alates 17.

osamaksest s.o 05.09.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o 25.02.2016, kokku 402 eurot 73 senti

(64,75+61,19+61,64+58,13+58,43+56,80+41,79).

Laenulepingust nr L3700074359 tulenevalt on kostjal intressivõlgnevus alates 17. osamaksest s.o

10.11.2015

lepingu

ülesütlemiseni

s.o

25.02.2016,

kokku

eurot

senti

(28,03+26,71+27,15+26,71+13,43).

Kostja ei ole intressi tasunud kummagi laenulepingu alusel. Tulenevalt eeltoodust on intressinõue

kokku 524 eurot 76 senti (402,73+122,03).

7.5 Vastavalt laenulepingute tingimustele kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu 0,9 eurot

kuus.

Lepingu nr L3700028237 ülesütlemise seisuga s.o 25.02.2016 oli kostjal tasumata alates 17.

osamaksest s.o 05.09.2015 kuni 22. osamakseni s.o 25.02.2016 lepingu haldustasu, kokku 5 eurot

40 senti (6x0,90).

Laenulepingu nr L3700074359 ülesütlemise seisuga s.o 25.02.2016 oli kostjal tasumata alates 17.

osamaksest s.o 10.11.2015 kuni 20. osamakseni s.o 10.02.2016 lepingu haldustasu, kokku 3 eurot

60 senti.

Kostja lepingute laenuhaldustasu maksnud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on lepingute haldustasu

nõue kokku 9 eurot (5,40+3,60).

7.6 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

Lepingu nr L3700028237 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3778 eurot 46 senti

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.02.2016 kuni esimese laekumiseni hagejale

s.o 10.04.2017 lepingus kokku lepitud viivise määras s.o 19,9% aastas s.o 842 eurot 87 senti.

Lepingu nr L3700074359 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1621 eurot 32 senti

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 26.02.2016 kuni esimese laekumiseni hagejale s.o

10.04.2017 lepingus kokku lepitud viivise määras so 19,9% aastas s.o 361 eurot 67 senti.

Lepingute nr L3700028237 ja L3700074359 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 4559

eurot 78 senti viimase laekumise järgnevast päevast s.o 03.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani s.o 09.10.2023 lepingus kokku lepitud viivise määras 19,9% aastas 619 eurot 02 senti.

Tulenevalt eeltoodust moodustub hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisenõue kokku 1823 eurot 56 senti (842,87+361,67+619,02).

Kohus rahuldab TsMS § 367 alusel ka hageja nõude, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised

alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 10.10.2023 põhinõudelt 4559 eurot 78 senti

kuni põhinõude täitmiseni 19,9% aastas.

7.7 Hageja on saatnud kostjale 04.05.2023 tasulise kirja (25 eurot); 22.05.2023 tasulise kirja (5

eurot); 05.06.2023 tasulise kirja (5 eurot); muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

edastatud kirjad, emailid, sms-id; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine telefoni ja emaili teel; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud).

Asja materjalidest nähtub, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud

maksemeeldetuletusi. Lähtudes VÕS § 1132 lg-st 2 rahuldab kohus hageja nõude

sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamiseks.

Kostja ei ole nõuete suurusele esitanud sisulisi vastuväiteid. Kostja vastuväited piirdusid aegumise

vastuväite ja kohustuste täitmise järjekorrast tulenevatest arvutuslikest erinevustest. Kuna leping

on kehtivalt üles öeldud vastutab kostja laenulepingutest tulenevate täitmata jäänud kohustuste

eest, s.o põhivõlgnevuse, intressi, haldustasu, viiviste ja võla sissenõudmiskulude eest. Nimetatud

nõuded on põhjendatud ja tõendatud.

8. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 665 eurot ja esindaja kulud 1343

eurot 82 senti kokku 2008 eurot 82 senti. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 665 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab

kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on tutvunud hageja menetluskulude nimekirjas esindaja tööle kulunud aja arvestusega ja

asub seisukohale, et tegemist on põhjendatud kuludega. Hageja ajakulu on olnud 7h ja 50 minutit.

Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema ajakulu olnud 6h ja 30 minutit. Kohtu

hinnangul on normaalne, et hageja menetluskulud on suuremad, arvestades hageja positsiooni ja

kohustusi menetluses. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ei ole hageja esitatud

õigusabikulud selgelt ebaproportsionaalsed tehtud toimingutega. Kohus ei ole tuvastanud

toiminguid, mis oleksid põhjendamatud või mittevajalikud. Esindaja tariif 169 eurot tunnis vastab

tema kvalifikatsioonile ja on tavapärases suuruses. Seega on hageja õigusabi teenusele kulutatud

1343 eurot 82 senti põhjendatud ja vajalik kulu.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2008 eurot 82 senti, mis tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik