3-24-2564/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2564

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.08.2024

kirjale nr 15.2-10/165-1

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, volitatud esindaja Suido Västra

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. Xi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. X. X esitas Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas taotlused endale ja oma lapsele Y. X

Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamiseks, mis võeti 23.04.2024 menetlusse.

2. Menetluse käigus palus PPA esitada täiendavaid dokumente ja andmeid. Kuna PPA-l tekkis

kahtlus taotlusele lisatud taotleja isa sünnitunnistuse (välja antud 21.02.2024) autentsuses,

edastas PPA selle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) dokumendiekspertiisi

läbiviimiseks. 10.06.2024 PPA-le edastatud ekspertiisiaktist nähtus, et sünnitunnistus oli

vormistatud täielikult võltsitud plangile, mis ei ole väljastatud selleks volitatud asutuse poolt.

Eelnevast tulenevalt saatis PPA taotlejale 13.06.2024 kirja 15.2-10/100-1, milles teatas, et on

tõendamata, et taotleja omandas sünniga Eesti kodakondsuse oma isa Z. X kaudu ja taotleja

poeg tema kaudu. PPA selgitas, et kuna taotleja kuulumine Eesti kodakondsusesse ei leidnud

kinnitust, puudub seaduslik alus talle ja tema pojale Eesti kodaniku dokumentide

väljaandmiseks. Taotlejale anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited hiljemalt

13.07.2024.

3. X. X esitas PPA-le 11.07.2024 täiendavad dokumendid (sh 21.06.2024 välja antud

sünnitunnistuse ja Venemaa sõltumatu ekspertiisikeskuse „Argus“ spetsialisti aruande).

13.07.2024 e-kirjas selgitas taotleja, et ta sai isiklikult perekonnaseisuasutusest kätte

sünnitunnistuse, mille EKEI tunnistas võltsituks, ning pöördus uuesti

perekonnaseisuasutusesse, kus talle anti välja tema isa korduv sünnitunnistus; samuti esitas ta

uue sünnitunnistuse spetsialistile ekspertiisi läbiviimiseks, mis kinnitas, et sünnitunnistus on

autentne.

4. PPA 28.08.2024 kirjas nr 15.2-10/165-1 selgitati X. Xle, et Venemaal läbi viidud ekspertiis

ei ole PPA jaoks dokumentide õigsuse hindamisel määravam kui Eestis läbi viidud ekspertiis.

Kuna PPA kahtles jätkuvalt taotleja esitatud dokumendi autentsuses, edastas PPA ka

11.07.2024 esitatud sünnitunnistuse EKEI-sse dokumendiekspertiisi läbiviimiseks. EKEI

12.08.2024 ekspertiisiaktist nähtuvalt ka selle sünnitunnistuse dokumendi plangi valmistusviis

ei vasta turvatrükikoja valmistamise nõuetele ja dokument on vormistatud täielikult võltsitud

plangile, mis ei ole väljastatud selleks volitatud asutuse poolt. Kuna PPA on tuvastanud, et

taotleja esitas PPA-le võltsitud dokumendid (mõlemad isa sünnitunnistused), siis on

tõendamata, et taotleja isa Z. X põlvneb Eesti kodanikust F. F. Kuna taotleja kuulumine Eesti

kodakondsusesse kinnitust ei leidnud, puudub seaduslik alus taotlejale ja tema lapsele Eesti

kodaniku dokumentide väljaandmiseks, mistõttu PPA keeldub taotlejale pärast 11.09.2024

Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmisest.

5. X. X esitas 11.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.08.2024 kirja nr 15.2-

10/165-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja PPA kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja

taotlus Eesti Vabariigi kodaniku passi ja isikutunnistuse saamiseks.

Kaebaja leiab, et vastustaja kirja vaidlustamata jätmine võib kaebaja jaoks kaasa tuua

negatiivse tagajärje, et vastustaja kaebajale (negatiivset) otsust ei vormista. Kaebaja lähtub

eeldusest, et vastustaja vormistab otsuse käesoleva kaebuse menetlemise ajal ja halduskohus on

nõus võtma menetlusse ja lahendama tühistamiskaebuse selle otsuse peale samas haldusasjas

kaebusega vastustaja kirja õigusvastasuse tuvastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Praegusel juhul vaidlustab kaebaja PPA 28.08.2024 kirja. Selles on kaebajale selgitatud, et

kuna mõlemad tema poolt esitatud isa sünnitunnistused on võltsitud, siis kaebaja isa

põlvnemine Eesti kodanikust on tõendamata ning kaebaja kuulumine Eesti kodakondsusesse

pole kinnitust leidnud. PPA andis kirjas kaebajale teada, et eeltoodud põhjustel kavatseb PPA

pärast 11.09.2024 keelduda talle Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisest. PPA

28.08.2024 kirja näol ei ole tegemist lõpliku otsusega (haldusaktiga), millega oleks kaebajale

keeldutud Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisest. PPA on vaidlusaluses kirjas

vaid teavitanud kaebajat sellest, et tema poolt menetluse käigus esitatud tõendid ei kinnita

kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumist ja seega on PPA sunnitud pärast 11.09.2024 jätma

kaebaja taotluse rahuldamata. Tegemist on menetlustoiminguga, mille vaidlustamine on

võimalik vaid HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimustel. Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset

menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu

08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Seejuures tuleb võtta arvesse, et menetlustoimingu

vaidlustamine on võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõudega (HKMS § 37 lg 2 p 6), mille

esitamisel on samuti piirangud. Nii võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2).

8. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid praegusel juhul PPA

28.08.2024 kirja kui menetlustoimingu eraldi vaidlustamist. Kindlasti ei ole selliseks asjaoluks

kaebaja kartus, et PPA ei pruugi teha tema taotluse suhtes keelduvat otsust, juhul kui kaebaja

28.08.2024 kirja ei vaidlusta. Haldusorganil on kohustus lahendada talle esitatud taotlused ning

kohtul puudub mis tahes mõistlik põhjus arvata, et PPA jätab kaebaja esitatud Eesti kodaniku

passi ja isikutunnistuse saamise taotluse kohta otsuse tegemata. PPA on andnud kaebajale

2(3)

teada, et keelduv otsus tehakse pärast 11.09.2024 ning seega pole praegusel juhul tegemist ka

olukorraga, kus PPA oleks kaebaja taotluse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud.

Kui PPA teeb kaebaja taotluse suhtes negatiivse otsuse, saab kaebaja oma õigusi halduskohtus

kaitsta selle otsuse peale tühistamiskaebuse esitamisega. Vastava kaebuse lahendamisel saab

kohus muu hulgas hinnata, kas PPA oli kohustatud lähtuma kaebaja esitatud sünnitunnistustest,

sõltumata EKEI ekspertiisiaktidest. Ka PPA kohustamist kaebaja taotluse uuesti

läbivaatamiseks saab kaebaja taotleda alles seejärel, kui tema taotluse suhtes on lõplik otsus

tehtud. Praegusel juhul on kaebaja pöördunud kohtu poole ennatlikult ning kohtul ei ole alust

sellise kaebuse menetlemiseks, vaatamata kaebaja soovile hiljem esitada samas menetluses

nõue võimaliku keelduva otsuse tühistamiseks. Kaebaja saab pöörduda kohtu poole seejärel,

kui on tehtud tema õigusi riivav haldusakt.

9. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lg 1 alusel praegusel hetkel ilmselgelt

kaebeõigus. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)