2-23-138767/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-138767

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2024, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagiavaldus A. K.i vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

599,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus A. K.i vastu osaliselt.

2. Mõista A. K.ilt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 200,66 eurot,

sissenõudmiskulud 40 eurot ja 08.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

8,99 eurot. Jätta rahuldamata hageja intressinõue.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 42% kostja kanda ja 58% hageja kanda.

4. Mõista A. K.ilt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 73,50 eurot. Kostjal tuleb

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

2-23-138767

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BB Finance OÜ (registrikood 11306564) ja kostja sõlmisid 11.11.2021 laenulepingu nr

2102133710, mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti

kokku laenusummas 485,05 eurot, intressimääras 36,5% aastas, krediidi kulukuse määras

55,97% aastas. Laen summas 445 eurot on kostja arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX välja makstud 11.11.2021. Antud lepingu katteks on kostja poolt

maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 74,61 eurot.

2. BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 10.02.2022 lisalaenu lepingu nr 2102165384, mille

personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas

498,96 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 453,72 eurot, lisalaenu

väljamaksest 17 eurot ja lepingutasust 28,24 eurot), intressimääras 43,02% aastas, krediidi

kulukuse määras

50,78% aastas. Lisalaen summas 17 eurot on kostja arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX välja makstud 10.02.2022. Antud lepingu katteks on kostja poolt

maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 55,02.

3. BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 20.07.2022 refinantseerimislepingu nr 2102218871,

millest hageja oma nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Lepingu personaalsete

tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 519,28 eurot

(koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 479,55 eurot, lepingutasust 24,73 eurot

ja refinantseeritava lepingu tasumata meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot), intressimääras

26,41%, krediidi kulukuse määras 29,98% aastas.

4. Refinantseerimislepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus

tagastada laen kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Lepingu 2102218871

katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 131,71

eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 43,40 eurot, intressi katteks 77,21 eurot,

viivise katteks 0,16 eurot, meeldetuletuskirja tasude katteks 5 eurot ja refinantseeritava

laenu viivise katteks 0,30 eurot ja refinantseeritava laenu intressi katteks 5,64 eurot

2/8

2-23-138767

5. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid

osamakseid. Krediidiandja ütles lepingu 10.06.2023 avaldusega üles (leping loeti

25.06.2023 seisuga ülesöelduks) ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on

kostjat teavitatud

26.06.2023 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 475,88 eurot, intressi 35,98

eurot, võla sissenõudmiskulusid 45 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva (08.11.2023)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 42,56 eurot.

6. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale järelmaksu

võimaldamisel kostja esitatud ankeedist, kontrolliti ta sissetuleku suurust

(pensionikeskuse sissemaksete alusel Eesti Väärtpaberite Keskregistrist) ja tuvastati

maksehäirete puudumine.

Krediidiandja kontrollis nii sisemisi kui talle kättesaadavaid avalikke andmebaase (Politsei

Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister, taust.ee,

riikliku taustaga inimesed).

7. Maakohus selgitas 27.08.2024 menetlusosalistele õiguslikku olukorda ning juhtis hageja

tähelepanu asjaolule, et lepingute sõlmimisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuna kostja kontoväljavõtet ei kontrollitud. Maakohus andis hagejale

võimaluse esitada nõude alternatiivne arvestus.

8. Hageja jäi 06.09.2024 menetlusdokumendis seisukohale, et krediidiandja ei rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hindamine toimus vastavalt krediidiandja sise-

eeskirjas kirjeldatud metoodikale ja sise-eeskirja alusel kehtestatud juhatuse otsustele.

Juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud,

nõuab hageja põhivõla tasumist 200,66 eurot, võla sissenõudmiskulusid 45 eurot ning

viivist põhivõlalt (200,66 eurot) seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast.

9. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavalduses. Kohtu poolt 27.08.2024

määratud tähtaja jooksul hageja menetluskulude nimekirja ei täiendanud. Hageja

menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 175 eurot ning hageja taotleb kostja

kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

10. Maakohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte. Kostja

hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 200,66

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja 08.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

8,99 eurot.

Laenu väljastamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust

nõuda kostjalt muid tasusid.

12. BB Finance OÜ ja kostja on sõlminud kolm lepingut:

12.1.

11.11.2021 laenulepingu nr 2102133710 (dtl 37-40), mille personaalsete

tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas

485,05 eurot, intressimääras 36,5% aastas, krediidi kulukuse määras 55,97%

aastas. Laen summas 445 eurot on kostja arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX välja makstud 11.11.2021 (dtl 41). Antud lepingu

3/8

2-23-138767

katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku

summas 74,61 eurot (dtl 42-43).

12.2.

10.02.2022 lisalaenu lepingu nr 2102165384 (dtl 44-47), mille personaalsete

tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas

498,96 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 453,72 eurot,

lisalaenu väljamaksest 17 eurot ja lepingutasust 28,24 eurot), intressimääras

43,02% aastas, krediidi kulukuse määras 50,78% aastas. Lisalaen summas 17

eurot on kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX välja makstud

10.02.2022 (dtl 48). Antud lepingu katteks on kostja poolt

maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku summas 55,02 (dtl 4950).

12.3.

20.07.2022 refinantseerimislepingu nr 2102218871 (dtl 51-76), millest hageja

oma nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Lepingu personaalsete

tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas

519,28 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 479,55 eurot,

lepingutasust 24,73 eurot ja refinantseeritava lepingu tasumata

meeldetuletuskirjade tasust 15 eurot, väljamakset selle lepingu alusel ei

tehtud), intressimääras 26,41%, krediidi kulukuse määras 29,98% aastas. Antud

lepingu katteks on kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud

kokku summas 131,71 eurot (dtl 77-78).

13. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Vastavalt refinantseerimislepingu

üldtingimuste punktile 8.1 oli kostjal kohustus teha makseid vastavalt graafikule (dtl 54-

55) tagasi maksta.

14. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks esimese lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 18,68% =

56,04%. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 55,97% (dtl 39). Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse

(55,08%).

15. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks teise lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% =

50,85%. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 50,78% (dtl 46). Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse.

16. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,3% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks kolmanda lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% =

48,9%. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 29,98% (dtl 54). Finantsinspektsiooni

hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab sarnase tulemuse.

17. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjaga sõlmitud lepingute krediidi kulukuse määr

ei ületanud lepingute sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

18. Kostja on esimese lepingu alusel tagasi maksnud 74,61 eurot, teise lepingu alusel 55,02

eurot ja kolmanda lepingu alusel 131,71 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla

4/8

2-23-138767

(475,88 eurot), intressi (35,98 eurot), sissenõudmiskulude (45 eurot) ja viivise tasumist

24% põhivõlalt aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni (hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 42,56

eurot).

19. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17). 20. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld.

Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja

peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

VÕS § 4034 lg 13).

21. Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime

hindamine lepingu sõlmimisel.

22. Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et järelmaksu võimaldamise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

22.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ning tuvastas

EVK vahendusel, et kostja keskmine netosissetulek enne esimese lepingu

sõlmimist oli 1910 eurot ja enne teise lepingu sõlmimist 877 eurot. Kolmanda

lepingu

(refinantseerimislepingu) sõlmimisel lähtuti tarbija esitatud ankeedist, kuna uut laenu

ei väljastatud. Esimese ja teise lepingu sõlmimisel loeti kostja kohustusteks 276 eurot

(sise-eeskirjades kehtestatud piirmäär) ning finantskohustused hinnati nulliks (tarbija

esitatud teabe alusel). Krediidiandja lähtus kostja antud teabest, kontrollis nii sisemisi

kui avalikke andmebaase (sh maksehäireregistrit). Kostjal puudusid varasemad ja

kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kogutud andmeid

analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja koondreiting on hea ja kostja on

krediidivõimeline.

22.2.

Krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa

lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

22.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

5/8

2-23-138767

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

22.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas

krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija väljaminekute,

majapidamiskulutuste või finantskohustuste suuruse kohta.

22.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

24. Hageja esitas 06.09.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt nõuab ta (juhul, kui kohus

asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud) kostjalt põhivõla

tasumist summas 200,66 eurot, sissenõudmiskulusid 45 eurot ja viivist seadusjärgses

määras.

25. Kostja sai kahe esimese lepingu alusel krediiti 462 eurot (kolmanda lepingu alusel

väljamakset ei tehtud). Kostja on teinud esimese kahe lepingu alusel tagasimakseid

summas 129,63 eurot (74,61 + 55,02 eurot, dtl 42-43, 49-50). Sellest lähtuvalt oli

kolmanda lepingu (refinantseerimislepingu) laenusummaks 462 – 129,63 = 332,37 eurot.

Hageja on arvestanud refinantseerimislepingu maksed ringi (dtl 112). Kostja on selle

lepingu alusel tasunud 131,71 eurot, millega saab lugeda täidetuks esimesed seitse

osamakset ning osa (5,16 eurot) kaheksandast osamaksest, mille tähtaeg oli 10.04.2023.

26. Lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 10.06.2023 avaldusega (dtl 79) oli õigustatud,

kuna selleks ajahetkeks oli kostja kolme lepingujärgse maksega viivituses (dtl 112).

Pooltevahelise lepingu p 17.1 (dtl 69) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping

6/8

2-23-138767

üles öelda, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või

nende osa tasumisega.

27. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli kehtiv ning leping öeldi

25.06.2023 seisuga üles.

28. Maakohus mõistab pooltevaheliste lepingute alusel kostjalt välja tasumata põhivõla

332,37 – 131,71 = 200,66 eurot. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue jääb

rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.

29. Maakohus rahuldab hageja viivisenõue (alternatiivsena esitatud arvestuse alusel). Hagejal

on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel nõuda kostjalt viivist seadusjärgses

määras alates lepingu ülesütlemisest. Hagiavalduses on hageja nõudnud viivist kuni

hagiavalduse esitamiseni ning 06.09.2024 menetlusdokumendis pole viivise arvestamise

perioodi muudetud.

30. Perioodil 25.06.2023 kuni 30.06.2023 oli seadusjärgse viivise määr 10,5% aastas,

perioodil

01.07.2023 kuni 08.11.2023 12% aastas.

31. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 8,99 eurot ning maakohus

mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Võlgnevus,

eur

Viivitatud

päevade

arv

Viivise

määr

aastas

Viivise

määr

päevas

Viivise

summa,

eur

25.06.2023

30.06.2023

200,66

10,5%

0,028767%

0,35

01.07.2023

08.11.2023

200,66

12%

0,032877%

8,64

KOKKU

8,99

32. Täiendavalt nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot. Sellest 15

eurot enne lepingu ülesütlemist esitatud kirjade eest VÕS § 1132 lg 1 alusel. Tasuta

meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi Kliendikeskkonna e-

posti aadressile xxx 11.04.2023, 11.05.2023, 10.06.2023 (dtl 82-84) ning tasulised

võlateatised 17.04.2023 (5 eurot), 17.05.2023 (5 eurot), 10.06.2023 (5 eurot) (dtl 8587).

Maakohus rahuldab selle nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel.

33. Lisaks nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist kantud

sissenõudekulude hüvitamist summas 30 eurot. Nõudekirjad on saadetud 26.06.2023,

11.07.2023, 18.07.2023 ja 05.09.2023 (dtl 88-95). Maakohus rahuldab hageja nõude

osaliselt. Kuna hageja nõue on alla 500 euro, kohaldub VÕS § 1132 lg 2 p 1, mille

kohaselt saab esimese tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda maksimaalselt 15 eurot ja

järgmiste eest 5 eurot. Seda arvestades on hagejal õigus nõuda 15 + 5 + 5 = 25 eurot, mitte

30 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

34. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

7/8

2-23-138767

35. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt

rahuldamata. Hageja nõudis kokku 599,42 euro tasumist (sh põhivõlg 475,88 eurot, intress

35,98 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot ja viivis 42,56 eurot). Maakohus mõistab

kostjalt välja tasumata põhivõla 200,66 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise 8,99

eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 42% (arvestuse aluseks olev tehe: 249,65 /

599,42 * 100% =

41,65%). Seega jäävad menetluskulud 42% ulatuses kostja kanda ning 58% ulatuses hageja

kanda.

36. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 175 eurot

(riigilõiv, dtl 28). Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (175 eurot) vastab hagi hinnale

(RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud.

37. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 175 eurot. Kohus jättis menetluskuludest

42% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,42 * 175 = 73,50 eurot.

Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt

välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.

38. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse kättetoimetamine 39. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus

kätte toimetatud avalikult. Maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada, kohus püüdis seda täiendavalt teha avaliku e-toimiku vahendusel ja

elektronposti teel, kuid tulemusteta. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning

toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile

8/8