2-23-5364/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5364

Kohtuasi

C.Q kaebus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 23.

märtsi 2023. a otsusele täiteasjas nr 035/2022/2830

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) C.Q (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Hille

Kudu

Puudutatud isik (sissenõudja) Tallinn, Randla tn 15

korteriühistu (registrikood 80162053)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-5364 ning

teha uus määrus, millega rahuldada C.Q kaebus Tallinna kohtutäituri Hille Kudu

23. märtsi 2023. a otsuse peale täiteasjas nr 035/2022/2830. Tühistada Tallinna

kohtutäituri Hille Kudu 22. veebruari 2023. a otsus, 13. märtsi 2023. a otsus ja 23.

märtsi 2023. a otsus täiteasjas nr 035/2022/2830 ning kohustada kohtutäiturit C.Q

22. veebruaril 2023, 6. märtsil 2023, 9. märtsil 2023 ja 20. märtsil 2023 esitatud

kaebusi täiteasjas nr 035/2022/2830 uuesti läbi vaatama.

2. Rahuldada C.Q määruskaebus.

3. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Tallinna kohtutäituri

Hille Kudu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-23-5364

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli C.Q (avaldaja, võlgnik) kaebus, millega võlgnik palus

tühistada Tallinna kohtutäituri Hille Kudu 23. märtsi 2023. a otsuse täiteasjas nr

035/2022/2830 (täiteasi) ja kohustada kohtutäiturit võlgniku 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi

2023. a, 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebusi uuesti läbi vaatama. Menetluskulud

palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

1.1. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur Hille Kudu võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas

nr 035/2022/2830. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna Ringkonnakohtu 11.

augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13079. Täitemenetluse algatamiseks puudus alus,

kuna nõue oli tasaarvestatud. Võlgnik esitas Harju Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14228

tunnistati täitemenetlus täiteasjas nr 035/2022/2830 lubamatuks.

1.2. Võlgnik esitas 21. veebruaril 2023 kohtutäiturile e-kirjaga avalduse, milles palus seoses

sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega lõpetada täitemenetlus täiteasjas.

1.3. Kohtutäitur koostas võlgniku konto arestimise akti ja edastas selle 22. veebruaril 2023

võlgnikule. Kuna kohtutäituri tegevus oli õigusvastane, esitas võlgnik kohtutäituri tegevuse

peale e-kirjaga 22. veebruaril 2023 kaebuse. Kohtutäitur saatis võlgnikule 1. märtsil 2023 e-

kirja, milles palus kõrvaldada kaebuse puudused. Võlgnik esitas 6. märtsil 2023 kohtutäiturile

22. veebruari 2023. a kaebuse digitaalselt allkirjastatuna.

1.4. Kohtutäitur tegi 22. veebruaril 2023 otsuse, millega mõistis võlgnikult välja kohtutäituri

tasu 198 eurot (sh käibemaks).

1.5. Võlgnik sai 6. märtsil 2023 teada, et kohtutäitur arestis 1. märtsil 2023 võlgniku LHV

panga kontolt 21,47 eurot ja 6. märtsil 2023 0,21 eurot. Kuna kohtutäituri tegevus oli

õigusvastane, esitas võlgnik 6. märtsil 2023 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tagastada

võlgniku LHV panga kontolt arestitud raha. Kohtutäitur saatis võlgnikule 7. märtsil 2023

teate, et võlgniku 22. veebruari 2023. a ja 6. märtsi 2023. a kaebuste läbivaatamine toimub 13.

märtsil 2022 kohtutäituri büroos.

1.6. Võlgnik esitas kohtutäiturile 9. märtsil 2023 kaebuse kohtutäituri 22. veebruari 2023. a

otsuse peale, milles palus tühistada kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsus, 23. veebruari

2023. a otsus (vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akt), 3. märtsi 2023. a otsus (avaldus

sõiduki kasutamise keelumärke seadmiseks), 6. märtsi 2023. a toiming (võlgniku COOP

panga kontolt pensioni 176,34 eurot arestimine; võlgnik palub tagastada 176,34 eurot), 8.

märtsi 2023. a toiming (võlgniku LHV panga kontolt 150 euro arestimine; võlgnik palub

2-23-5364

tagastada 150 eurot), 9. märtsi 2023. a toiming (võlgniku LHV panga kontolt 26,13 euro

arestimine; võlgnik palub tagastada 26,13 eurot) ja 7. märtsi 2023. a otsus (riiklikust

pensionist kinnipidamise akt, millega arestiti võlgniku pension).

1.7. Kohtutäitur tegi 13. märtsil 2023 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse seadustiku (TMS)

§ 48 lg 1 p 2 alusel täitemenetluse täiteasjas.

1.8. Kuna kohtutäituri 13. märtsi 2023. a otsus on õigusvastane ja põhjendamatu, esitas

võlgnik kohtutäituri 13. märtsi 2023. a otsuse peale 20. märtsil 2023 kaebuse.

1.9. Kohtutäitur tegi 23. märtsil 2023 otsuse, millega jättis võlgniku 22. veebruari 2023, 6.

märtsi 2023, 9. märtsi 2023 ja 22. märtsi 2023 kaebused rahuldamata.

1.10. Kohtutäitur rikkus avaldaja 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebuste

lahendamisel TMS § 217 lg-d 3 ja 4, kuna ei määranud nende kaebuste läbivaatamise aega

ega teavitanud sellest avaldajat.

1.11. Põhjendamatu oli võlgniku 22. veebruari 2023. a kaebuse rahuldamata jätmine. Kuna

kohtutäitur aktsepteeris võlgniku digitaalallkirjata avaldusi, puudus alus nõuda võlgnikult

hiljem kaebuse digitaalallkirjastamist. Lisaks oli 22. veebruari 2023. a kaebus ja puuduste

kõrvaldamine esitatud õigeaegselt. Kohtutäitur saatis avaldajale 1. märtsil 2023 e-kirja, milles

palus kõrvaldada kaebuse puudused hiljemalt 3. märtsil 2023. Kohtutäitur teatas, et e-kiri

loetakse kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest arvates. Võlgnik sai

kohtutäituri teate 6. märtsil 2023 ja kõrvaldas puudused samal päeval.

1.12. Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, et täituril on õigus nõuda võlgnikult

täitemenetluse kulusid, kuna võlgnik täitis sissenõudja nõude vabatahtlikult. Avaldaja ei

täitnud vabatahtlikult sissenõudja nõuet. Harju Maakohus tunnistas 1. novembri 2022. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14228 täitemenetluse täiteasjas lubamatuks. Järelikult tuli

täitemenetlus lõpetada kohtuotsuse alusel, mitte sellepärast, et võlgnik vabatahtlikult täitis

sissenõudja nõude. Ka kohtuotsusest ei tulene, et võlgnik täitis vabatahtlikult sissenõudja

nõude.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

2.1. Kohtutäitur on seisukohal, et TMS § 217 lg 4 rikkumine, s.o kaebuse läbivaatamise aja

teatamata jätmine võlgnikule, ei toonud kaasa ebaõiget kohtutäituri otsust ega muuda otsust

õigusvastaseks. Võlgnik ei ole kohtule esitatud kaebuses märkinud uusi asjaolusid, mida ta

oleks soovinud kohtutäiturile kaebuse arutamisel täiendavalt esitada.

2.2. Kohtutäitur küll möönis 23. märtsi 2023. a otsuses, et avaldaja esitas kaebuse hilinenult,

kuid täitur vaatas kaebused siiski sisuliselt läbi ja jättis need rahuldamata. Seega kohtutäitur

ennistas vaikimisi TMS § 217 lg 2 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja. Seetõttu saab ka kohus

kaebuse sisuliselt läbi vaadata. Võlgnik vaidlustab oma kaebustega eelkõige kohtutäituri 22.

veebruari 2023. a otsuse, millega täitur mõistis võlgnikult välja kohtutäituri tasu 198 eurot ja

märkis, et täitemenetlus täiteasjas kuulub lõpetamisele pärast võlgniku poolt kohtutäituri tasu

maksmist. Menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes otsustas kohtutäitur vaadata kaebused

läbi ühes menetluses ja koostada ühe otsuse.

2-23-5364

2.3. Väär on avaldaja väide, et täitemenetlus täiteasjas algatati põhjendamatult. Kohus tegi

tsiviilasjas nr 2-22-14228 lahendi p-s 8 kindlaks, et sissenõudja pöördus kohtutäituri poole

täitmisavaldusega jõustunud kohtulahendist tuleneva kohustuse sundtäitmiseks. Võlgnik

esitas tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas Harju Maakohtu 2. veebruari 2021. a

määrusest tsiviilasjas nr 2-19-19408 tuleneva nõude 1252 eurot sissenõudja täitemenetluses

esitatud nõudega 1249,40 eurot alles 23. septembri 2022. a hagiavalduse esitamisega.

Järelikult tegi võlgnik tasaarvestusavalduse pärast täitemenetluse algatamist täiteasjas.

Sissenõudja sai hagiavalduse kätte 30. septembril 2022 ja võttis hagi 19. oktoobri 2022. a

vastusega kohe õigeks. Kohus leidis tsiviilasja nr 2-22-14228 lõpplahendi põhjendustes, et

võlgnikul oli võimalus kohtumenetlust vältida, s.o esitada sissenõudjale tasaarvestusavaldus

vahetult pärast tasaarvestatavatest nõuetest teada saamist või esitada tasaarvestusavaldus

täitmisteate saamisel ning seejärel võtta viivitamatult ühendust kohtutäituriga ja teavitada

kohtutäiturit tasaarvestusavaldusest. Võlgnik seda ei teinud.

2.4. See, et kohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas lubamatuks, ei tähenda, et kohtutäituril ei

oleks õigust tasule. Kuna sisuliselt täideti nõue 19. oktoobril 2022, s.o peale täitemenetluse

alustamist, kuid enne vabatahtliku täitmistähtaja möödumist, nõudis täitur võlgnikult

kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses seaduses ettenähtust ja täitemenetluse alustamise tasu,

tuginedes kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 lg-le 4 ja § 41 lg-le 3 ning Riigikohtu lahendile

tsiviilasjas nr 2-21-327. Sissenõudja ei andnud võlgnikule alust hagiga kohtusse

pöördumiseks oma õiguste kaitsmiseks, mistõttu ei rahuldanud kohus hagi sissenõudjast

tingitud asjaoludel. Võlgniku hagi rahuldati sissenõudja vastu õigeksvõtul põhineva otsusega.

Kuivõrd nõue tasaarvestati pärast hagi esitamist (hagi esitamise hetkel oli nõue sissenõutav),

siis ei olnud põhjendatud nõuda kohtutäituri tasu sissenõudjalt.

3. Sissenõudja kaebuse osas kohtule seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 8. mai 2023. a määrusega kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

4.1. Maakohus tõi esile, et asja materjalidest nähtuvalt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes

täitemenetluse täiteasjas. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 11.

augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13079. Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a

otsusega tsiviilasjas nr 2-22-14228 tunnistati täitemenetlus täiteasjas lubamatuks.

4.2. Vaidlus puudus, et



täitmisteade koos täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega

toimetati võlgnikule kätte 21. septembril 2022;



27. septembril 2022 koostas kohtutäitur täiteasjas täitemenetluse peatamise otsuse

tulenevalt Harju Maakohtu 27. septembri 2022. a lahendist tsiviilasjas nr 2-22-14228,

mille resolutsiooni kohaselt peatati täitemenetlus täiteasjas;



27. jaanuaril 2023 koostas kohtutäitur täiteasjas täitemenetluse uuendamise otsuse,

mille kohaselt kohtutäitur Hille Kudu vaatas läbi Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228 ja leidis esitatud dokumentide alusel, et

täitemenetluse peatamise asjaolud on ära langenud. Otsus toimetati võlgnikule kätte 2.

2-23-5364

veebruaril 2023. Täiteasjas oli viimaseks vabatahtliku täitmise päevaks 21. veebruar

2023;



21. veebruaril 2023 esitas võlgnik kohtutäiturile Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228;



22. veebruaril 2023 koostas kohtutäitur otsuse, mille kohaselt otsustas kohtutäitur

mõista võlgnikult välja kohtutäituri tasu 198 eurot (sh käibemaks);



22. veebruaril 2023 saabus kohtutäiturile võlgniku kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

1. märtsil 2023 edastas kohtutäitur võlgnikule teate kaebuses esinenud puuduste

kõrvaldamiseks ning andis täiendava tähtaja kuni 3. märtsini 2023 puuduste

kõrvaldamiseks ehk digitaalselt allkirjastatud kaebuse esitamiseks. Kohtutäituri

määratud tähtajaks jättis võlgnik puudused kõrvaldamata.



6. märtsil 2023 saabus kohtutäiturile võlgniku digitaalselt allkirjastatud kaebus

kohtutäituri tegevuse peale, lisaks esitas võlgnik 6. märtsil 2023 täiendava kaebuse

digitaalselt allkirjastamata. 6. märtsi 2023. a kaebusega vaidlustab võlgnik kohtutäituri

22. veebruari 2023. a otsuse. Võlgnik esitas digiallkirjastamata kaebusi ka 9. märtsil

2023 ja 20. märtsil 2023;



Kuivõrd alates 6. märtsist 2023 kuni 20. märtsini 2023 esitatud kaebused puudutavad

sama täitemenetlust ja sisuliselt samu täitetoiminguid, siis menetlusökonoomia

põhimõttega kooskõlas lahendas kohtutäitur 23. märtsi 2023. a otsusega kõik võlgniku

6. märtsist 2023 kuni 20. märtsini 2023 laekunud kaebused. Kohtutäitur leidis, et

võlgniku 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a, 9. märtsi 2023. a ja 20. märtsi 2023.

a kaebused ei kuulu rahuldamisele.

4.3. Maakohus märkis, et kuna kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsusest nähtuvalt täitur küll

möönis, et avaldaja esitas kaebuse hilinenult, kuid kohtutäitur vaatas kaebused siiski sisuliselt

läbi, so ennistas n-ö vaikimisi TMS § 217 lg 2 kohaselt kaebuse esitamise tähtaja, puudus

kohtul vajadus hinnata kaebaja väiteid osas, mis puudutasid kaebuse ja puuduste

kõrvaldamise esitamise tähtaega.

4.4. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-22-14228, et võlgnik pöördus kohtusse

tasaarvestusavaldusega alles tsiviilasja nr 2-22-14228 raames (s.o pärast täiteasjas

täitemenetluse algatamist). Kohus tunnistas täiteasja lubamatuks, kuid see ei tähenda, et

kohtutäituril ei oleks õigust täituri tasule. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga ja

leidis, et kuna KTS § 28 alusel on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda

sellega seotud kulude hüvitamist ainult kohtutäituri seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja

korras; kohus on tsiviilasjas nr 2-22-14228 1. novembri 2022. a otsusega mh tuvastanud, et

sundtäitmine tunnistati lubamatuks seetõttu, et nõue sai tasaarvestuse kaudu täidetud; KTS §

32 lg 4 alusel on põhjendatud täiteasjas kohtutäituri põhitasu tasumine pooles ulatuses (s.o

180 eurot) ning täitemenetluse alustamise tasu täies ulatuses (s.o 18 eurot) ja kokku kuulus

täiteasjas võlgniku poolt tasumisele 198 eurot (sh käibemaks), siis on kohtutäituri 23. märtsi

2023. a otsus seaduslik ning kohtutäituri toimingud õiguspärased.

4.5. Kuna võlgniku kaebus jäi rahuldamata, jättis maakohus kaebuse esitamisel kantud

riigilõivu võlgniku kanda ja ülejäänud kulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna

menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, ei määranud maakohus kindlaks kulude

rahalist suurust.

2-23-5364

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, rahuldada

võlgniku 7. aprilli 2023. a kaebuse ja tühistada kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsuse

täiteasjas. Võlgnik palub kohustada kohtutäiturit avaldaja 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi

2023. a, 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebused uuesti läbi vaatama. Menetluskulud

palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

5.1. Võlgniku hinnangul rikkusid maakohus ja kohtutäitur täitemenetlusele omast

formaliseerituse printsiipi. Maakohus ja kohtutäitur hakkasid ebaõigesti kontrollima ja

tõlgendama tsiviilasja nr 2-22-14228 menetluses tuvastatud asjaolusid ja põhjendusi ning

maakohus jättis selle alusel võlgniku kaebuse ebaõigesti rahuldamata. Tulenevalt

täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada

täitedokumendi sisu ja seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis (resolutsioonis)

või muus täitedokumendis kirjas. Maakohus ja kohtutäitur olid kohustatud lähtuma ainult

kohtuotsuse resolutsioonist, mille kohaselt otsustas maakohus tunnistada täitemenetluse

täiteasjas lubamatuks. Kuna maakohus lähtus kohtulahendi sisust, rikkus kohus sellega

kohtumenetluse normi ja tegi ebaõige lahendi.

5.2. Kohtutäitur ei määranud võlgniku 9. märtsi 2023. a ja 22. märtsi 2023. a kaebuste

läbivaatamise aega ega teatanud sellest võlgnikule. Järelikult rikkus kohtutäitur TMS §-i 217

ja täituri otsus on õigusvastane. Maakohus jättis avaldaja väited tähelepanuta ja arvestamata

ning ei põhjendanud nende arvestamata jätmist. Sellega rikkus maakohus oluliselt

kohtumenetluse normi, mis tõi kaasa ebaõige lahendi.

5.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluse

kulusid, kuna avaldaja vabatahtlikult täitis sissenõudja nõude. Avaldaja ei ole sissenõudja

nõuet vabatahtlikult täitnud. 1. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228

resolutsioonist sellist asjaolu ei tulene. Nõuete tasaarvestamine ei ole nõude vabatahtlik

täitmine. Maakohus otsustas tsiviilasjas nr 2-22-14228 tunnistada täitemenetluse täiteasjas

lubamatuks. Seega tuli täitemenetlus lõpetada kohtuotsuse alusel, mitte sellepärast, et avaldaja

vabatahtlikult täitis sissenõudja nõude. Kohtuotsusest ka ei tulene, et avaldaja oleks

vabatahtlikult täitnud sissenõudja nõude.

5.4. Harju Maakohus otsustas 2. veebruari 2021. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-19408

resolutsiooni p 4 kohaselt määrata kindlaks avaldaja menetluskulud ja mõista sissenõudjalt

avaldaja kasuks välja menetluskulud 1252 eurot. Sissenõudja oli sellest teadlik, kuid sellele

vaatamata esitas kohtutäiturile avalduse avaldajalt 1252 euro sissenõudmiseks. Sissenõudja

tegevus oli pahatahtlik ja ta sihipäraselt ei täitnud kohtumäärust.

5.5. Maakohus kaasas põhjendamatult menetlusse puudutatud isikuna sissenõudja. Avaldaja

vaidlustas kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur nõuab avaldajalt täitekulude tasumist. See

ei puuduta sissenõudja õigusi.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Kohtutäitur ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.

7. Sissenõudja ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.

2-23-5364

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega rahuldab

avaldaja kaebuse kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsuse peale, tühistab nii kohtutäituri 23.

märtsi 2023. a otsuse kui ka kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse ja 13. märtsi 2023. a

otsuse ning kohustab kohtutäiturit võlgniku kaebusi uuesti läbi vaatama.

10. Määruskaebemenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, millisel TMS §-s 48 sätestatud

alusel oli kohtutäituril alust täiteasjas täitemenetlus lõpetada ning kelle kanda, s.o kas

võlgniku või sissenõudja kanda peaks sellest lähtuvalt jääma kohtutäituri tasu täiteasjas.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohtutäitur ennistas n-ö vaikimisi TMS § 217

lg 2 kohaselt võlgniku 22. veebruari 2023. a kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus on

erinevalt maakohtust ja kohtutäiturist seisukohal, et võlgnik esitas 22. veebruaril 2023

kaebuse tähtaegselt, mistõttu kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudus vajadus.

11.1. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik esitas 22. veebruaril 2023 kaebuse, milles

vaidlustas täitemenetluse lõpetamata jätmise TMS § 48 lg 1 p 4 alusel, 22. veebruaril 2023

oma konto ja sissetuleku arestimise (18 ja 198 eurot) ning võlgnikult põhitasu 198

väljamõistmise ja selle suuruse (dtl 28). Kohtutäitur jättis võlgniku 22. veebruari 2023. a

kaebuse 1. märtsil 2023 käiguta, määrates võlgnikule tähtaja digitaalselt allkirjastatud kaebuse

esitamiseks kuni 3. märtsini 2023 (dtl 29). Vaidlust pole selle üle, et võlgnik esitas digitaalselt

allkirjastatud kaebuse 6. märtsil 2023 (dtl 32).

11.2. Kohtutäitur on 23. märtsi 2023. a otsuses asunud seisukohale, et digitaalselt

allkirjastatud kaebus tulnuks esitada hiljemalt 3. märtsil 2023, mistõttu 6. märtsil 2023

esitatud kaebus oli esitatud tähtaega ületades (dtl 12 ja 13). Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Nimelt nähtub kohtutäituri büroo töötaja 1. märtsi 2023. a e-kirjast, millega jäeti võlgniku 22.

veebruari 2023. a kaebus käiguta, et sama kohtutäituri e-kiri toimetati võlgnikule kätte TsMS

§ 3141 lg 2 alusel, lugedes see kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest

arvates (dtl 29). Seega tuleb e-kiri lugeda kätte toimetatuks 6. märtsil 2023, mistõttu

võlgnikule määratud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei saanud mööduda 3. märtsil 2023.

Olukorras, kus võlgnik kõrvaldas puudused samal päeval, kui ta sai kätte kohtutäituri kirja

puuduste kohta, tuleb puudused lugeda kõrvaldatuks tähtaegselt.

11.3. Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus võlgnikuga, et võlgniku 22. veebruaril

2023 esitatud kaebus, mille puudused kõrvaldas võlgnik 6. märtsil 2023, tuleb lugeda

tähtaegselt esitatuks.

12. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgnik esitanud kohtutäiturile lisaks 22. veebruari

2023. a kaebusele ka järgmised kaebused:



6. märtsil 2023 kaebuse, milles vaidlustas (lisaks täitemenetluse lõpetamata jätmisele)

1. märtsil 2023 ja 6. märtsil 2023 võlgniku pangakontol toimunud raha arestimise (dtl

40);

2-23-5364



9. märtsil 2023 kaebuse, milles palus tühistada 22. veebruari 2023. a kohtutäituri

otsuse resolutsiooni, kohtutäituri 23. veebruari 2023. a otsuse (vara hoiusel või

arveldusarvel arestimise akt), 3. märtsi 2023. a otsuse (avaldus sõiduki kasutamise

keelumärke seadmiseks) ja 7. märtsi 2023. a otsuse (riiklikust pensionist

kinnipidamise akt, millega arestiti võlgniku pension) ning vaidlustas kohtutäituri 6.

märtsi 2023. a toimingu (võlgniku COOP panga kontolt pensioni 176,34 eurot

arestimine; võlgnik palub tagastada 176,34 eurot), 8. märtsi 2023. a toimingu

(võlgniku LHV panga kontolt 150 euro arestimine; võlgnik palub tagastada 150 eurot)

ja 9. märtsi 2023. a toimingu (võlgniku LHV panga kontolt 26,13 euro arestimine;

võlgnik palub tagastada 26,13 eurot) (dtl-d 44–45);



20. märtsil 2023 kaebuse (kohtutäitur on 23. märtsi 2023. a otsuses ekslikult

märkinud, et võlgnik esitas kaebuse 22. märtsil 2023), milles palus tühistada

kohtutäituri 13. märtsi 2023. a otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta TMS § 48 lg 1 p

2 alusel ja lõpetada täitemenetlus Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsuse

tsiviilasjas nr 2-22-14228 alusel (dtl 3).

13. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et võlgnik vaidlustas 22. veebruari

2023. a kohtutäituri otsuse, millega temalt mõisteti välja kohtutäituri tasu, hilinenult. Seetõttu

ei olnud kohtutäituril ka selles osas vaja kaebuse esitamise tähtaega n-ö vaikimisi ennistada.

Nimelt nähtub asja materjalidest, et kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsus, millega

võlgnikult mõisteti välja täitekulu 198 eurot, edastati võlgnikule 23. veebruaril 2023, kuid

loeti TsMS § 3141 lg 2 alusel võlgnikule kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel

saatmisest arvates (dtl 38), s.o 28. veebruaril 2023 (vt ka kohtutäituri büroo töötaja 1. märtsi

2023. a kiri: dtl 29). Võlgnik esitas 9. märtsil 2023 kaebuse, milles palus muu hulgas tühistada

kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse resolutsiooni. 9. märtsiks 2023, mil võlgnik esitas

kaebuse kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse peale, ei olnud möödunud TMS § 217 lg-s 1

sätestatud tähtaeg kaebuse esitamiseks. Seega vaidlustas võlgnik kohtutäituri 22. veebruari

2023. a otsuse oma 9. märtsi 2023. a kaebusega tähtaegselt. Lisaks oli võlgnik vaidlustanud

kohtutäituri õiguse nõuda temalt põhitasu, juba 22. veebruari 2023. a kaebuses (dtl 28).

Muude võlgniku poolt vaidlustatud kohtutäituri otsuste või tegevuste osas ei ole kohtutäitur

ega maakohus tuginenud kaebuste hilinenult esitamisele.

14. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur viitas 13. märtsi 2023. a otsuses ebaõigele

täitemenetluse lõpetamise alusele.

14.1. Kohtutäitur viitas 13. märtsi 2023. a täitemenetluse lõpetamise otsuses TMS § 48 lg 1 p-

le 2 ning märkis, et kohtutäiturile esitatud kirjalikust dokumendist nähtub sissenõudja nõude

rahuldamine (dtl 46). Seejuures ei vaielda asjas selle üle, et kohtutäitur lõpetas täitemenetluse

Harju Maakohtu 1. novembri 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-22-14228 alusel ning selle otsuse

resolutsiooni p-st 2 nähtub, et maakohus tunnistas täitemenetluse täiteasjas lubamatuks (dtl

22).

14.2. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et kuna täitemenetluse lõpetamise aluseks oli

jõustunud kohtuotsus, millega sundtäitmine tunnistati lubamatuks, oli täitemenetluse

lõpetamise tegelikuks aluseks TMS § 48 lg 1 p 4. Seda ei muuda asjaolu, et kohtutäitur viitas

täitemenetluse lõpetamise alusena TMS § 48 lg 1 p-le 2 (tõlgendades maakohtu otsuses

tuvastatud asjaolusid selliselt, et sisuliselt on võlgnik tasaarvestusega sissenõudja nõude

rahuldanud). Ringkonnakohus on seisukohal, et TMS § 48 lg 1 p 4 kui spetsiifilisem norm on

TMS § 48 lg 1 p 2 kui üldisema normi ees erinorm olukorras, kus sundtäitmine on tunnistatud

kohtuotsusega lubamatuks põhjusel, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kui võlgnik esitab

täiturile sundtäitmise lubamatuks tunnistamise otsuse ja palub selle alusel täitemenetluse

2-23-5364

lõpetada, peab kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest tulenevalt lõpetama täitemenetluse

TMS § 48 lg 1 p 4 alusel ega või tugineda kohtulahendi põhjendustest tulenevatele

asjaoludele. Kohtutäitur saab lõpetada täitemenetluse TMS § 48 lg 1 p 2 alusel, kui

sissenõudja esitab täitemenetluse lõpetamise avalduse, sest võlgnik rahuldas nõude

tasaarvestusavaldusega.

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituril ei ole siinses asjas õigust nõuda võlgnikult

täitekulude tasumist.

15.1. Kohtutäitur tegi 22. veebruaril 2023. a otsuse, mille resolutsiooni p 1 kohaselt mõistis

võlgnikult välja kohtutäituri tasu 198 eurot (sh käibemaks). Sama otsuse põhjenduste p-st 1.9

selgub, et võlgnikult välja mõistetud kohtutäituri tasu koosnes kohtutäituri põhitasust ja

täitemenetluse alustamise tasust, millele mõlemale lisandus käibemaks (dtl-d 34–37).

15.2. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. TMS § 37 lg 1 järgi on

täitekuluks mh kohtutäituri tasu. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda

menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 31 lg 1

järgi teeb kohtutäitur tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse. TMS § 38 lg 1

sätestab, et täitekulud kannab võlgnik. Ka KTS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt tasub

täitemenetluses menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seevastu

TMS § 221 lg-st 4 tuleneb, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul

jäävad täitekulud sissenõudja kanda.

15.3. Eelnevast nähtub, et TMS § 221 lg 4 on erinorm täitekulude täitemenetluse osaliste

kanda jätmise otsustamisel TMS § 38 lg 1 suhtes olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse

TMS § 48 lg 1 p 4 alusel. Kuna siinsel juhul lõpetati täiteasi kohtulahendi alusel, millega

täitemenetlus oli lubamatuks tunnistatud, oli täitemenetluse lõpetamise alus TMS § 48 lg 1 p 4

ja kohtutäituri tasu jäi TMS § 221 lg 4 järgi sissenõudja kanda. TMS § 221 lg 4 ei erista

täitekulude kandmist lähtuvalt sellest, mis põhjusel sundtäitmine lubamatuks tunnistati.

16. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on teinud võlgnikult kohtutäituri tasu

sissenõudmiseks täitetoiminguid, mida võlgnik on mh 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a,

9. märtsi 2023. a ja 20. märtsi 2023. a kaebustega vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub

võlgnikuga, et olukorras, kus TMS § 221 lg 4 kohaselt on seaduslik jätta täiteasjas

kohtutäituri tasu sissenõudja kanda, ei olnud kohtutäituril alust teha ka täitetoiminguid

võlgnikult täitekulude sissenõudmiseks, mh võlgniku hoiusel või arvelduskontol olevat vara

arestida, sõiduki kasutamisele keelumärget seada ja riiklikku pensionit kinni pidada.

17. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus kohtutäituri 23. märtsi 2023. a otsuse, kuid

lisaks ka kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsuse ja 13. märtsi 2023. a otsuse täiteasjas.

Kohtul on kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii otsus, mille kohtutäitur on kaebuse

kohta teinud, kui ka algne otsus. Kohus ei saa algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri

asemel uut otsust teha (RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 21). Kohtutäituri 13. märtsi 2023.

a otsus täitemenetluse lõpetamise kohta tuleb tühistada, kuna täitemenetluse lõpetamine

toimus valel alusel ja oli ennatlik, sest lahendamata on võlgniku kaebused kohtutäituri otsuste

ja toimingute peale. Kohtutäituri 22. veebruari 2023. a otsus tuleb tühistada, sest TMS § 221

lg 4 järgi tulnuks jätta täiteasjas kohtutäituri tasu sissenõudja kanda. Ringkonnakohus

kohustab kohtutäiturit võlgniku 22. veebruari 2023. a, 6. märtsi 2023. a, 9. märtsi 2023. a ja

20. märtsi 2023. a kaebuseid uuesti läbi vaatama (TMS § 217 lg 7).

2-23-5364

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Määruskaebuse rahuldamine tingib ka menetluskulude jaotuse muutmise TsMS § 173 lg 3

alusel. Maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja lg 10 alusel jätta kohtutäituri kanda.

19. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas (vt RKTKm 12.05.2021, 2-19-

15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes

määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.

20. TMS § 218 lg 3 teine lause ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada praeguse määruse

peale määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)