2-23-9816/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-9816

Kohtuasi

X avaldus isikust põlvnemise tuvastamiseks pärast

isiku surma

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. mai 2024. a määrus (avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Irina

Gromtsev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2024. a määrus ja saata X 10. juuli 2023. a

avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Rahuldada X määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 10. juulil 2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada, et

avaldaja põlvneb Yst (surnud 12. septembril 2016).

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja sünnitunnistusel isa kanne (Q) tehtud ema sõnade kohaselt

ning tegemist on väljamõeldud isikuga. Avaldaja teab, et tema bioloogiline isa on Y, kellega

avaldaja ema elas koos Narvas alates 1971. aasta juulist kuni 1972. aasta maini. Avaldaja sündis

XX.XX.XXXX. Y avaldajat oma lapsena ei tunnistanud. Avaldaja ema pöördus 29. augustil

1972

Narva

Linnakohtu

poole

hagiavaldusega

isaduse

tuvastamiseks

ja

elatise

väljamõistmiseks. Tsiviilasja raames tehti 7. mail 1973 kohtuarstlikekspertiis, mille arvamusest

on näha, et sellise veregrupiga vanematel, nagu see on avaldaja emal ja Yl, võis sündida laps

sellise veregrupiga, nagu see on avaldajal, aga vaidlusalust isaduse küsimust lahendada ei saa.

2-23-9816

2 (4)

1.2. Avaldaja ei suhelnud Yga kuni 1996. aastani. Avaldaja elas aastatel 1996 kuni 1997 Y

juures ning viimane ka tunnistas talle, et on tema isa. Tuttavatega suheldes esitles Y avaldajat

kui oma poega. Viimane kord kohtus avaldaja Yga 2003. aastal. Avaldaja püüdis Yt külastada

ka 2007. aastal, kuid Yt ei olnud kodus. Pärast seda sattus avaldaja pikemaks ajaks vanglasse

ja sealt ta isale ei kirjutanud.

1.3. Y suri 2016. aastal. Rahvastikuregistri andmetel on Yl tütar C. Avaldaja taotleb määrata

DNA-ekspertiis selleks, et tuvastada, kas tema ja C on sugulased. Põlvnemise tuvastamine Yst

on vajalik pärimiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Maakohus

keeldus

24. mai 2024. a

määrusega

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg-le 1 ja § 93 lg-le 1. Maakohus leidis, et seda,

et avaldaja sünnitunnistusele isana märgitud Q on väljamõeldud isik, peaks kohtulikult

tuvastama läbi isaduse vaidlustamise. Kohtule esitatud avaldusest nähtub, et avaldaja sai

hiljemalt 1996. aastal teada, et Y võib olla tema bioloogiline isa ja et Q ei pruugi olla tema

bioloogiline isa. Seega hakkas hiljemalt 1996. aastal kulgema PKS § 93 lg 1 kohane ühe-

aastane tähtaeg, mil avaldajal oli võimalik Q isadust vaidlustada. Kuna avaldaja ei vaidlustanud

isadust ühe aasta jooksul peale vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teada saamist, on

avaldaja mööda lasknud seadusest tuleneva tähtaja, mille jooksul tal oli võimalik isadust

vaidlustada. Kuna avaldaja ei ole Q isadust vaidlustanud ja ei saa seda enam vaidlustada, ei ole

võimalik ka tuvastada teisest mehest põlvnemist vastavalt PKS § 94 lg-le 1.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Maakohtu määrus on ebaseaduslik, sest 1996. aastal ei kehtinud seaduse sätted, millele

maakohus vaidlustatud määruses viitas. Avaldajal on Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev

õigus tuvastada oma bioloogiline isa ja saada osa tema pärandist, võlgadest ja rahvuslikust

kuuluvusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada ning asi

tuleb saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

tuleb rahuldada.

5. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis

võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. See säte kohaldub TsMS § 477

lg 1 kaudu ka hagita menetluses esitatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. Riigikohus

on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10;

11.12.2013, 3-2-1-139-13, p 14; 03.03.2014, 3-2-1-193-13, p 12).

6. Avaldaja avalduses esitatud asjaolude kohaselt on avaldaja sünniaktile tema ema sõnade

alusel märgitud tema isana Q. Avaldaja teab, et tema bioloogiline isa on Y, kes suri 2016. aastal.

2-23-9816

3 (4)

Avaldaja soovib tuvastada oma põlvnemist Yst. Maakohus leidis, et kuna avaldaja ei ole Q

isadust vaidlustanud ja ei saa seda enam ka tulenevalt PKS § 93 lg-st 1 vaidlustada, ei ole kohtul

võimalik teisest mehest põlvnemist vastavalt PKS § 94 lg-le 1 tuvastada, mistõttu ei ole

avaldaja avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga avalduse perspektiivituse kohta ei nõustu ja põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt.

6.1. Seonduvalt määruskaebuse väitega kohalduva õiguse kohta märgib kolleegium esmalt, et

maakohus on õigesti kohaldanud hetkel kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Nimelt on

Riigikohus selgitanud, et olukorras, kus laps sündis enne 1. juulit 2010 ning isa kanne on lapse

sünniakti samuti tehtud enne 1. juulit 2010, tuleb isaduse vaidlustamisel kehtiva PKS § 210 lg 1

järgi kohaldada 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadust (vt RKTKm 23.05.2012, 3-2-1-48-

12, p 15).

6.2. PKS § 94 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86

kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

PKS § 84 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse

on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus (p 1) või kes on isaduse omaks

võtnud (p 2). PKS §-s 86 on sätestatud lapse põlvnemise eeldused abielu lõppemise korral.

6.3. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et olukorras, kus isa kanne on tehtud ja soovitakse

põlvnemise tuvastamist teisest isikust, tuleb esmalt olemasolev isa kanne vaidlustada. Nii on

Riigikohus selgitanud, et PKS § 94 lg-st 1 tulenevalt ei saa kohus tuvastada mehe isadust enne,

kui on tuvastatud, et laps ei põlvne mehest, kes on lapse isana rahvastikuregistrisse kantud.

Seega peab olema lapse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe isadus enne teise mehe isaduse

tuvastamist edukalt vaidlustatud, st jõustunud kohtulahendiga peab olema tuvastatud, et laps ei

põlvne isana rahvastikuregistrisse kantud mehest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-111-12, p 17).

6.4. Praegusel juhul ei nähtu aga rahvastikuregistrist kannet avaldaja isa kohta. Ka ei ole

avalduses esile toodud asjaoludest nähtuvalt ühtegi meest PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86

kohaselt avaldaja isana kindlaks tehtud. Nii ei ole avaldaja väitnud, et Q nimeline isik oleks

olnud avaldaja sünni ajal tema emaga abielus või oleks avaldaja isaduse omaks võtnud.

Vastupidi, avaldaja väitel oli tegemist väljamõeldud isikuga, kes kanti avaldaja sünniakti

avaldaja ema sõnade alusel. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja sünni ajal, s.o 1972. aastal

kehtis Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeks, mis võimaldas teatud juhtudel isa kandeid teha

lapse ema ütluste alusel. Nimelt sätestas kõnealuse koodeksi § 60, et kui emal, kes ei ole

abielus, sünnib laps ning kui ei ole vanemate ühist avaldust või kohtuotsust isaduse tuvastamise

kohta, tehakse kanne lapse isa kohta sünniaktide raamatusse ema perekonnanime järgi; lapse

isa ees- ja isanimi kantakse sisse ema ütluse kohaselt. Avalduses esile toodud asjaolude kohaselt

pöördus avaldaja ema 29. augustil 1972 Narva Linnakohtusse isaduse tuvastamiseks ja elatise

väljamõistmiseks. Y, keda avaldaja oma isaks peab, kohtus isadust omaks ei võtnud ning

avaldaja emal ei õnnestunud avaldaja põlvnemist Yst ka tõendada. Seega võidi avaldaja

sünniakti Q nimeline isik kanda sel ajal kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi § 60

alusel (eesnimi Q viitab isa õigele eesnimele ning perekonnanimi Q on avaldaja ema perekonna

nime järgi). Seda, et selliseid fiktiivseid kandeid isa kohta tehti, kinnitab ka kehtiva

perekonnaseaduse aluseks olev seletuskiri, kus on selgitatud, et seadusest on ära jäetud

fiktiivsete isikute isana tuvastamise võimalus (isa kande tegemine ema ütluse alusel) (vt

perekonnaseaduse 543 SE seletuskirjas viidatud perekonnaseaduse 55 SE seletuskiri, lk-d 28–

29).

2-23-9816

4 (4)

6.5. Arvestades eeltoodut, ei olnud maakohtul avalduses esile toodud asjaoludel alust keelduda

PKS § 94 lg 1 järgse avalduse menetlusse võtmisest. Kui avaldaja sünniakti tema isana kantud

Q on fiktiivne isik, ei ole avaldajal vaja ega ka võimalik esitada esmalt avaldust tema isaduse

vaidlustamiseks.

7. Eelnevast tulenevalt ei olnud avalduse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata

maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

8. Kuna avaldus saadetakse maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st 5

ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d).

(allkirjastatud digitaalselt)