3-24-1201/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1201

Määruse kuupäev

12. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses teleri

müügi ja müügihinnaga

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse

teadmiseks vastustajale.

Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 8).

Asjaolud

1. Kaebaja Juri Kolesnikov esitas 21.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja väitel ta

võitis kohtuasja 2-22-2434 ja nüüd ei ole tal soovikohast telerit. Samasugune teler maksab

240 eurot. Kaebaja sai teada, et vabaduses müüakse telerit Philips 24 PHS 5507/12 hinnaga

150-159 eurot. Kaebaja esitas vanglale taotluse seoses uue teleri ostmisega, aga vangla vastas,

et ta ei tegele enam kauba pakkumisega, vaid sellega tegeleb osaühing Makro Trade Baltic.

Osaühing ei ole kaebaja kirjale ja kõnedele vastanud. Kaebajale müüdav teler ei või olla

kallim keskmisest turuhinnast. Tarnija peab arvestama vangla seisukohaga. Kaebaja on nõus

sõlmima kompromissi, nii et ta ostab teleri, mille võimsus on suurem kui 30W, kuid maksab

elektri eest 0,63 eurot, mitte 2,23 eurot. Kaebaja palus lahendada seda olukorda.

Kaebaja soovis esitada kaebuse kohtuasja 3-24-202 raames või uue kohtuasjana. Kaebus

registreeriti uue kohtuasjana 3-24-1201.

2. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja kohtuasjas 2-22-2434 hagi Eesti Vabariigi

vastu (Tartu Vangla kaudu) seoses sellega, et kaebajale müüdi vanglas puudustega teler

Philips (kood 24PFS5525/12). Puudus seisnes selles, et kaebaja soovis osta teleri, mille

võimsus on kuni 30W (tasu elektri eest 0,63 eurot kuus), kuid kaebajale müüdud teleri

võimsus oli 32W (tasu elektri eest 2,23 eurot kuus). Kohus jättis rahuldamata kaebaja nõude

asja väljavahetamiseks. Kohus leidis, et kaebaja on müügilepingust taganenud, ja rahuldas

kaebaja alternatiivse nõude müügihinna 184,90 euro tagastamiseks. Kohtuotsus jõustus

02.05.2023.

Kohtu seisukoht

3. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist müüma talle

teler Philips PHS 24 5507/12 hinnaga ligikaudu 150 eurot (nõudma seda osaühingult Makro

Trade Baltic, lubama teleri ostmist otse tavaelus tegutsevalt müüjalt vms).

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebajale

peab kuuluma subjektiivne avalik õigus, mida kaebaja soovib kohtus maksma panna.

Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha

eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid

asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik,

kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba

kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.

Kohtupraktika põhjal on kohtule teada, et Tartu Vanglas kinnipeetavatele sisseostude

tegemise võimaldamiseks on sõlmitud leping osaühinguga Makro Trade Baltic.

5. VangS § 48 lg 1 annab kaebajale subjektiivse õiguse nõuda vastustajalt, et kaebajal on

olemas võimalus sisseostude tegemiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus esitada nõudeid

sellele, kas vangla müüb kaupa ise või sõlmib selleks lepingu eraõigusliku juriidilise isikuga,

milline on see eraõiguslik juriidiline isik, milline on sortiment (näiteks konkreetselt milliseid

telereid on kaebajal võimalik osta) jne. See, et kaebaja võimalused sisseostude tegemiseks on

piiratud ja kauba hind on kõrgem kui tavaelus, on vangistusega kaasnev paratamatu

ebameeldivus.

Samuti puudub kaebajal õigus teostada abstraktset järelevalvet vastustaja lepingupartneriks

oleva eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse üle, s.o nõuda kauba hinna korrigeerimist, kui

kaebaja väitel ületab hind turuhinna rohkem kui 20 % võrra. Kaebaja saab juhtida vastustaja

tähelepanu sellisele olukorrale, mida kaebaja on kaebuse põhjal ka teinud.

6. Kaebajal võib VangS § 48 lg 1 alusel olla õigus nõuda vastustajalt varalise kahju (seaduses

sätestatut ületava juurdehindluse) hüvitamist, kui kaebaja on ostnud osaühingu Makro Trade

Baltic käest teleri ning kaebaja suudab tõendada, et teleri hind oli turuhinnast kõrgem rohkem

kui 20 %. Kaebuse põhjal eeltoodud olukorraga tegemist ei ole. Vastupidi, kaebusest tuleneb

selgelt, et kaebajal on soov osta teler tulevikus. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et kui

kaebaja algatab sellise vaidluse, siis tulemus ei ole prognoositav. Seda muuhulgas põhjusel, et

mõiste „turuhind“ sisustamine ja turuhinna kindlakstegemine võib osutuda keerukaks.

7. Kaebeõiguse puudumise korral ei ole põhjendatud käsitleda kaebaja ettepanekut

kompromissiks. Kohus siiski märgib lühidalt, et kompromissiettepanek ei ole sisuliselt seotud

vaidluse esemega, s.o uue teleri müügi viisi ja hinnaga. Asjasse ei puutu see, millised

ettepanekud kompromissiks tegi kohus asjas 2-22-2434 - tegemist oli tsiviilasjaga, kus

vaidluse ese oli erinev ja kohtuasi on jõustunud kohtuotsusega lõppenud.

8. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks