3-24-1141/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1141

Haldusasi

X kaebus tuvastada Tallinna Vangla toimingu (kirja

avamine) õigusvastasus ja hüvitada mittevaraline kahju

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-24-1141 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2024. a

määruse haldusasjas nr 3-24-1141 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 18.04.2024 taotluse hüvitada mittevaraline kahju 10 000 eurot

seoses asjaoluga, et Tallinna Vangla avas 18.04.2024 Xle saabunud kirja Türi Vallavalitsuselt.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 18.04.2024 kaebuse taotlusega tunnistada

õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, mis seisnes kaebajale Türi Vallavalitsuselt saabunud

kirja avamises. Vallavalitsuse kui ametiasutuse kirju ei tohi avada, vaid need tuleb anda üle

kinnises ümbrikus. Vangla ei andnud toimingut tehes kaebajale mh võimalust jätta kiri vastu

võtmata. Kuna õigusvastast toimingut ei saa tagasi pöörata ja on alus arvata, et vastustaja jätkab

samasugust tegevust, tuleb lisaks mõista kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 10 000

eurot. X esitas 26.04.2024 taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Tallinna Vangla märkis 29.07.2024 seisukohas, et X 18.04.2024 kahjunõue jäeti Tallinna

Vangla 14.06.2024 vastusega nr 5-37/24/46-4 rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et Xle saabus

kiri Türi Vallavalitsuselt, mille vanglaametnik enne kaebajale väljastamist 18.04.2024 avas.

3-24-1141

2(3)

See ei olnud aga õigusvastane, sest vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-st 1 on tehtud erand

üksnes VangS § 29 lg-tes 4 ja 5 sätestatud isikutele ja asutustele „adresseeritud“ kirjadele.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 50 lg 2 järgi

tuleb suletud ümbrikus anda kinnipeetavale kätte VangS § 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud

isikutelt ja ametiasutustelt saabunud kirjad. Kumbagi olukorda praegu ei esinenud, sest kiri oli

adresseeritud Xle ja VSKE § 50 lg 2 ei hõlma kohaliku omavalitsuse üksuse asutusi.

Õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust selgitada enne kirja kinnipeetavale edastamist välja,

kas kinnipeetav soovib kirja vastu võtta või mitte. Kui X ei soovinud kirja vastu võtta, oli tal

võimalik sellest vanglaametnikku teavitada. Sõnumisaladust ei ole rikutud, sest kiri avati X

juuresolekul ja vanglaametnik ei tutvunud selle sisuga. Kuna vangla tegevus ei olnud

õigusvastane ja sõnumisaladuse rikkumist ei ole tuvastatud, siis ei saanud Xle tekkida ka

mittevaralist kahju.

4. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2024 määrusega X menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta, andes kaebajale 300 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kuna kaebaja on taotlenud

10 000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist, tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 300 eurot

(HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 2). Kuigi täidetud on kaebajale menetlusabi

andmise majanduslikud eeldused (HKMS § 112 lg 1 p 1), tuleb menetlusabi taotlus jätta HKMS

§ 111 lg 1 alusel rahuldamata. Praegusel juhul nõuab kaebaja ilmselgelt ülepaisutatud suurusega

kahjuhüvitist selle eest, et vanglaametnik avas temale kohaliku omavalitsuse asutuse saadetud

kirja, ning palub ühtlasi tuvastada vangla toimingu õigusvastasus. Ehkki jaatada võiks kaebaja

preventiivset huvi kirja avamise toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, ei oleks kumbki nõue

perspektiivikas. Kohus peab põhimõtteliselt võimalikuks kaebaja eraelu riivet (põhiseaduse

(PS) § 26), kuid mitte sõnumisaladuse riivet (PS § 43; vt Riigikohtu 25.06.2009 otsus nr 3-4-1-

3-09, p 16). Siiski ei ole põhjust kahelda vangla seisukohas, et vanglaametniku tegevus vastas

õigusaktidele. Kuigi VangS § 29 lg-s 5 on tõepoolest nimetatud mh kohalikke omavalitsusi,

käsitlevad VangS § 29 lg-d 1 ja 5 kinnipeetava poolt sätetes nimetatud asutustele adresseeritud

kirju, mitte aga nende asutuste poolt kinnipeetavale saadetud kirju. VSKE § 50 lg 2 teeb samuti

viite üksnes VangS § 29 lg-s 4 nimetatud isikute või ametiasutuste saadetud kirjadele, milles ei

ole kohalikke omavalitsusi nimetatud. Nende asjaolude põhjal ei ole kaebuse kummagi nõude

osas alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas.

5. X palub 09.08.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.08.2024 määrus ja saata

asi lahendamiseks teisele koosseisule. Halduskohus on menetlusabi taotluse raames lahendanud

vaidluse sisuliselt ja see piirab kaebaja õigust pöörduda vaidluse eseme osas kõrgema astme

kohtu poole. Halduskohus ei saanud menetlusabi taotlust lahendades lähtuda vangla

seisukohast, sest vanglal puudub subjektiivne õigus menetlusabi küsimuses seisukohta

avaldada. Isegi kui halduskohus hinnang VangS-i ja VSKE normidele on õige, on need normid

vastuolus PS §-dega 11 ja 43.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kuna Tallinna Halduskohtu 08.08.2024 määruse peale saab seaduse järgi edasi kaevata

üksnes osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, loeb

ringkonnakohus, et määruskaebus on esitatud halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 peale.

Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1)

ning vastab vajalikul määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

3-24-1141

3(3)

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist

ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab alati olema põhjendatud. Menetlusabi andmine (sh

riigilõivu tasumiseks – HKMS § 110 lg 1 p 1) ei ole HKMS § 111 lg-te 1–3 järgi põhjendatud

mh olukorras, kus puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et nii tuvastamisnõude kui ka mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamist ei saa pidada tõenäoliseks. Ringkonnakohus jagab hinnangut, et

VangS § 29 lg-test 1, 4 ja 5 ega VSKE § 50 lg-st 2 ei tulnud Tallinna Vanglale keeldu kaebaja

juuresolekul avada temale kohaliku omavalitsuse asutuse poolt saadetud kirja. Kuivõrd VangS

§ 29 lg 1 ei anna vanglateenistusele õigust kontrollida kirjaga edastatavate sõnumite sisu (see

on lubatud vaid VangS § 29 lg-s 2 sätestatud tingimustel) ja kirja avamine toimub kinnipeetava

juuresolekul, ei saa VangS § 29 lg-t 1 pidada PS §-dega 11 ja 43 vastuolus olevaks (s.o säte ei

riiva ebaproportsionaalselt kinnipeetava õigust sõnumi saladusele). Kirja avamiseks õigusliku

aluse (VangS § 29 lg 1) esinemisele vaatamata ei ole iseenesest välistatud, et toimingu tegemine

võis rikkuda kaebaja õigusi (nt eraelu puutumatust, sõnumi saladust). Samas puuduvad väited,

et vanglaametnik oleks 18.04.2024 tutvunud kaebajale Türi Vallavalitsusest saabunud kirja

sisuga või võtnud ümbrikust midagi ära. Seetõttu ei ole usutav, et kirja avamine sai tegelikult

rikkuda kaebaja õigust eraelu puutumatusele või sõnumi saladusele ning põhjustada talle sellist

laadi kannatusi, mille heastamiseks tuleks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt mõista välja

rahaline hüvitis (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 otsus nr 3-20-743; 15.05.2015 otsus

nr 3-14-51610; 25.03.2014 otsused nr 3-13-641 ja nr 3-13-1262; 16.10.2013 otsus nr 3-11-

2841; Tartu Ringkonnakohtu 13.10.2022 otsus nr 3-20-2411; 08.02.2018 otsus nr 3-17-965).

Isegi kui rikkumine esines, ei oleks võimaliku hüvitise suurus ligilähedaseltki võrreldav kaebaja

taotletud 10 000 euroga (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2014 otsus nr 3-13-1515; Tartu

Ringkonnakohtu 13.06.2017 otsus nr 3-16-117).

8. Seonduvalt kaebaja etteheitega, et halduskohus on menetlusabi taotlust lahendades juba

vaidluse sisuliselt ära lahendanud ja see piirab kaebaja õigust halduskohtu sisulisi seisukohti

vaidlustada, märgib ringkonnakohus, et kaebuse eduväljavaadete suhtes eelhinnangu andmine

ei kujuta endast vaidluse sisulist lahendamist. Kaebaja sai määruskaebuses esitada vastuväited

mh halduskohtu hinnangule kaebuse perspektiivi kohta. Halduskohus ei ole küsinud ja Tallinna

Vangla ei ole esitanud seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse suhtes, vaid halduskohus viitas

määruses üksnes kaebaja kahjunõude kohta koostatud Tallinna Vangla 14.06.2024 vastusele nr

5-37/24/46-4.

9. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.08.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

10. Halduskohus andis 08.08.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajale 300 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja, mis hakkas kulgema kohtumääruse kättesaamisest ehk

09.08.2024. Seega oli viimane päev riigilõivu tasumiseks 26.08.2024. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kaebajalt ei saanud

eeldada, et ta otsiks aktiivselt võimalusi riigilõivu tasumiseks enne tema menetlusabi taotluse

rahuldamata jätmise peale esitatud 09.08.2024 määruskaebuse lahendamist, tuleb halduskohtul

anda kaebajale täiendav tähtaeg nõutava riigilõivu tasumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)