2-23-100678/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-100678

Kohtuasi

Q.V hagi S.S-i vastu 3000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.06.2024. a otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.S-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Q.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jüri

Urb

Kostja S.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.S-i apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.06.2024 a otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud S.S-i kanda. Q.V-l ei ole praeguses

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib

hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

2-23-100678

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Q.V (avaldaja, hageja) esitas 05.01.2023 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.S-i (võlgnik, kostja) vastu võla saamiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas maksekäsule vastuväite.

Pärnu Maakohus edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 13.02.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

välja põhivõla 3000 eurot ja seadusjärgses määras viivise põhivõlalt. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja tunnistas, et sai

hagejalt 3000 eurot laenu, kuid palus selle tasaarvestada hageja poolt kostjale tekitatud

moraalse kahjuga, mille suuruseks hindas 3000 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja

kanda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 27.06.2024. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 3000 eurot ning seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 940 eurot ning mõistis need

välja koos seadusjärgses määras viivisega. Maakohus ei andnud luba otsuse

edasikaebamiseks.

3.1. Maakohus tuvastas, et hageja tegi kostjale ülekande 3000 eurot, märkides

maksekorralduse selgitusse „laen“. Kostja ei ole selle summa saamist vaidlustanud. Skype

vestluse väljatrüki kohaselt pöördus hageja 03.08.2022 kostja poole, paludes laenu tagastada.

Kostja lubas vastata, millal laenu tagastab. Eelnevatest asjaoludest järeldas maakohus, et

kostja käsitles talle antud rahasummat laenuna ning tunnistas oma kohustust laen tagastada.

Seega järeldas maakohus, et poolte vahel 30.07.2021 sõlmitud kokkulepe oli kehtiv

(võlaõigusseadus (VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1). Kostja ei ole laenu tagastanud.

3.2. Maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendamatu. Kostja pole

tõendanud, et hageja on talle oma käitumisega mittevaralise kahju tekitanud. Üksnes raha

tagastamise palveid ei saa käsitleda mittevaralise kahju tekitamisena. Kuna kostjal puudub

mittevaraline nõue hageja vastu, mida saab hageja nõudega tasaarvestada, rahuldas maakohus

hagi. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 3000 eurot.

3.3. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja

õigusabikulud ja riigilõiv on menetluskuludena põhjendatud, kuid vähendas hageja

lepingulise esindaja tunnitasu määra, leides, et esindaja tunnitasu põhjendatud määr on 80

eurot, mitte 150 eurot nagu taotletud. Õigusteenuste osutamise ajakulu 6,5 tundi pidas

maakohus põhjendatuks. Maakohus määras menetluskulude rahaliseks suuruseks 940 eurot

2-23-100678

(420 eurot riigilõiv ning õigusteenuste kulu 540 eurot (6,5 t x 80 eurot)) ning mõistis

menetluskulud välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi

rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt muutis maakohus omaalgatuslikult hagi

hinda ning mõistis kostjalt välja pea kümme korda suurema summa, kui oli algne hagi hind.

Asja lahendamisel on õigusnorme rikutud, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ning hagi

rahuldamata jätta. Kostja leidis, et hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §

146 lg 1 alusel aegunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind 3000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Praegusel juhul ei ole maakohus andnud luba edasikaebamiseks. Arvestades tsiviilasja

materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega

rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole

maakohus ületanud diskretsiooni piire menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel.

10. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli kehtiv laenuleping, mille alusel kostja

sai 30.07.2021 hagejalt 3000 eurot laenu. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 30.08.2021.

Maakohus ei ole eksinud tõendite hindamisel, kui leidis, et kostja ei ole tõendanud neid

asjaolusid, mille alusel ta väitis endal olevat hageja vastu tasaarvestatav nõue.

11. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väidetele märgib kolleegium

järgmist. Kuigi maakohus määras hagi hinnaks 314,90 eurot, kuid mõistis kostjalt

kohtuotsusega välja 3000 eurot, ei ole tegemist eksimusega, mis saaks kaasa tuua otsuse

resolutsiooni ebaõigsuse. Maakohus märkis hagi menetlusse võtmise määruses hagi hinnaks

2-23-100678

ekslikult 314,90 eurot (dtl 44), kuid otsuse p-s 6 on maakohus selle vea parandanud,

täpsustades, et hagi hind on siiski 3000 eurot, mis vastab hagiavalduses esitatud nõude

summale.

11.2. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 järgi

on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub

nõude aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. Hagi esitamisega on sama sätte lg 2 p-i 3 kohaselt võrdustatud avalduse

esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja võla tagastama

30.08.2021. Seega muutus nõue sellest kuupäevast sissenõutavaks (TsÜS § 147 lg 1). Nõue

oleks aegunud hiljemalt 30.08.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

05.01.2023. Seega ei olnud hageja nõue hagi esitamise ajaks aegunud.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal

hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

14. Kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, mistõttu ei ole vaja seda tagastada.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib kostja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt