2-23-151767/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-151767

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi B.T vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2024. a otsus (lihtmenetluse

otsus)

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

737 eurot 64 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja A.L

Kostja B.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Harju Maakohtu

04.06.2024. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 04.06.2024. a otsus ning saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-151767

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja, avaldaja) esitas Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.T (kostja, võlgnik) vastu võla

väljamõistmiseks. Maksekäsku ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 14.03.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1) mõista kostjalt hageja kasuks välja TKM Finants AS (edaspidi TKMF) ja B.T vahel

06.05.2023 sõlmitud lepingust nr 146426-1 (PARTNER KUUKAARDI LEPING,

edaspidi leping) tulenev võlg 499,06 eurot, viivised 90,18 eurot ja sissenõudmiskulud

30 eurot;

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis kuni põhinõude 499,06 euro jäägi tasumiseni, lugedes viivise

määraks 0,065% päevas, alates 15.03.2024.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja TKMF lepingu, mille alusel TKMF võimaldas

kostjale 1100 euro ulatuses ostulimiiti, et osta kaupu Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU,

I.L.U. ja L´Occitane kauplustes. Kostja kasutas ajavahemikul 01.05.2023–31.05.2023

ostulimiiti 499,06 euro ulatuses. Lepingu tingimuste p 4.1 alusel esitab TKMF kõikide ühes

kalendrikuus Partner Kuukaardiga sooritatud ostude eest kliendile tasumiseks arve ostule

järgneva kuu alguses. Punkti 4.1.2 kohaselt kohustus kostja tasuma arve sellel näidatud

rekvisiitidel ja tähtajaks, üldjuhul 7 kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Kostja

rikkus lepingu tingimuste p-i 4.1.2 ning jättis sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve

nr 551878 alusel tähtajaga 10.06.2023 tasumata. Arve edastatakse kliendile e-posti teel, e-

arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas

www.partnerkaart.ee. Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Lepingu

tingimuste p 5.3 kohaselt oli TKMF-il õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt

lepingu täitmist, teatades lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Kostja rikkumise tõttu teatas

TKMF lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 25.08.2023. Lepingu

ülesütlemise teade saadeti kostjale e-posti aadressile XXX.

2.2. TKMF loovutas 28.08.2023 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teatati

kostjale kirjalikult.

2-23-151767

Kostja vastuväited

3. Kostjale toimetati hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte teate avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendid saadeti ka kostja e-posti aadressile. Kostja

hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis hagi 04.06.2024. a otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus toimetas otsuse kostjale kätte teadaande avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt toimetati otsus kostjale kätte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded, kuid kostja hagile ei vastanud. Maakohus selgitas, et ei tee

asjas tagaseljaotsust, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud asjaolude

kohaselt võimaldati kostjale ostulimiiti 1100 eurot. Hageja väitel kasutas kostja ostulimiiti

ajavahemikul 01.05.2023–31.05.2023 499,06 euro ulatuses. Seega tuleneb hageja väitest, et

kostja asus ostulimiiti kasutama enne lepingu sõlmimist. Hageja jättis ostulimiidi kasutamise

eest esitatud arve nr 551878 tasumata.

4.2. Maakohus leidis, et TKMF ja kostja sõlmisid laenulepingu (võlaõigusseadus (VÕS) §

396). Laenulepingust tuleneva raha tagastamise nõude eeldusena pidi hageja esile tooma ja

tõendama, et ta on laenu kostja kasutusse andnud (sh nt kaupade üleandmise teel või kaupade

hinna müüjale tasumise kaudu). Hageja esitas üksnes abstraktse väite, et kostja kasutas

ostulimiiti. Teadmata on, millal täpselt ning millisel viisil (nt mis kaupluses ja mis summas) ta

seda tegi.

4.3. Hageja esitatud Partner Kuukaardi ostulimiidi tingimuste p 2.7 kohaselt aktiveeritakse

Partner Kuukaardi ostulimiit pärast maksevõime hindamise positiivse otsuse saamist ja

limiidilepingu allkirjastamist. Seega ei saanud kostja võtta ostulimiiti kasutusele hageja

väidetud ajal enne lepingu allkirjastamist (s.o ajavahemikus 01.05.2023–06.05.2023 kell

00.57). Hageja ei ole faktiväitena esile toonud, millal ja millisele e-posti aadressile arve

saadeti (st kostjale esitati). Rahasumma laenuna kostja kasutusse andmine on tõendamata.

Samuti ei ole tõendatud, et kostja sai kauba. Hageja nõuab võlga üksnes arvele tuginedes.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja ei ole selgelt esile toonud nõude aluseks olevaid

asjaolusid, mistõttu kohus ei saa hageja nõuet rahuldada. Kuna maakohus jättis põhivõla

rahuldamata, jäi rahuldamata ka viivise ning võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

4.4. Maakohus selgitas täiendavalt võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude kohta, et

hagiavalduse kohaselt oli TKMF-il lepingu tingimuste p 5.25 järgi õigus leping üles öelda igal

ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist, teatades tingimuste p 5.25.2 alusel lepingu korralisest

ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne

lepingu lõpetamist. Hageja väitel teatati kostjale lepingu ülesütlemisest 25.08.2023 saadetud

e-kirjaga. Samast kuupäevast loeti leping hageja väitel üles öelduks. Maakohus leidis, et

hageja väited on selles osas vastuolulised ning ei vasta lepingu tingimustele. Hageja on välja

toonud, et kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 5

eurot ja 5 eurot. Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda õigeaegselt

tasumata võlgnevuse sissenõudmiskulud. Maakohus selgitas, et kui lepingu tingimustes ei ole

kokkulepet sissenõudmiskulu suuruse kohta, tuleb tõendada tekkinud kahju. Hageja ei ole

esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe meeldetuletuskirjade tasu suuruse kohta.

2-23-151767

4.5. Maakohus viitas, et on samasugustel asjaoludel esitatud hagis (tsiviilasi 2-23-147650)

samale hagejale (ja samale esindajale) nõude eeldusi selgitanud ning viidanud samasugustele

vastuoludele ja puudustele hagis. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise

tõttu hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole tal kindlaksmääratavaid

menetluskulusid tekkinud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole õige maakohtu seisukoht, et kostja asus

ostulimiiti kasutama enne lepingu sõlmimist. Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja

kohustus ühes kalendrikuus sooritatud ostude tegemiseks kasutatud ostulimiidi tagastama

järgmise kuu alguses kostjale esitatud arve alusel seitsme kalendripäeva jooksul. Seega esitas

esialgne kreeditor kostjale arve.

5.2. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega kostja poolt teostatud ostude kviitungid, millest

nähtuvad tegelikud ostude sooritamise kaubandusasutused, ajad ja ostude sisu. Hageja ei

saanud varasemas menetluses sellekohaseid tõendeid esitada, sest maakohus ei järginud

selgitamiskohustust, millega oleks saanud hagejale viidata, et ainuüksi ostuarvel kajastatust ei

piisa. Maakohtu viide teisele tsiviilasjale 2-23-147650 ei ole asjakohane, sest

menetlusosalised ei ole samad ning kohtul lasub selgitamiskohustus. TKMF esitas kostjale

edastatud arvel kalendrikuu jooksul teostatud ostude maksumuse, toomata välja detailselt

kõikide ostude loetelude kirjeldust. Kui teenuse osutaja näitaks kõikide ostude ostuandmeid

edastatavatel arvetel, võivad viidatud andmed sattuda kolmandate isikute valdusesse, mis

kahjustaks kostja isiku privaatsust. Kui TKMF oleks avaldanud nõude loovutamise hetkel

hagejale kostja igakuiselt teostatud ostude detailsed andmed (ostu sooritamise

kaubandusasutus ja teostatud ostude loetelu kirjeldus), oleks hageja saanud enda valdusesse

ülemäärased andmed kostja isiku kohta. Hageja ei saa hagiavaldust esitades ennustada, millist

konkreetset teavet maakohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtudokumentide

kättetoimetamisel või hiljem kohtulahendite registris avaldatavas kohtuotsuses. Esitatavad

andmed näitavad kostja tarbimisharjumusi ja asukohalist paiknemist ning oleksid ülemäärased

tsiviilasja lahendamiseks. Kui maakohus leidis, et hageja esitatud ostuandmed on ebapiisavad,

oleks maakohus pidanud esitama hagejale või esialgsele teenuse osutajale sellekohase

kohtunõude.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 638 lg 1 alusel menetlusse ja rahuldada, maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 2 alusel tühistada ning

saata tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

7. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui

leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

2-23-151767

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1). Sel juhul

otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS §

652 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja

kohtuistungil (TsMS § 648) ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS

§ 656 lg 1).

8. TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul kaasa

otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige õigusliku

ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Õiguskirjanduses on selgitatud,

et õigusliku ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama

menetlusosalisele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust (TsMS komm, § 656, 3.3.1.a).

Asjaolude esile toomise vajadust tuleb hagejale kindlasti selgitada siis, kui maakohtu arvates

ei ole hageja esile toodud asjaolude alusel võimalik hagi rahuldada, kuid hageja saaks esitada

täiendavaid asjaolusid puuduse kõrvaldamiseks (vt RKTKo 07.10.2020, 2-19-16249, p 16).

Kindlasti tuleb hagejale selgitada vajadust esitada täiendavaid tõendeid, kui kostja ei ole

menetluses midagi avaldanud ning maakohtu arvates ei ole hageja esitatud tõendid piisavad.

9. Praegusel juhul jättis maakohus hagi rahuldamata nii seetõttu, et hageja ei toonud esile

kõiki maakohtu arvates nõudenormi eelduseks olevaid asjaolusid, kui ka seetõttu, et hageja

esitatud tõendid ei olnud maakohtu hinnangul veenvad. Sellisele tagajärjele maakohus

eelnevalt hageja tähelepanu ei pööranud ega andnud hagejale võimalust nõuet täpsustada

(TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 3401 lg 1), vaid viitas, et samale hagejale on sarnases vaidluses

teises kohtuasjas asjakohaseid tagajärgi selgitatud (maakohtu otsuse p 4). Kuigi maakohtu

teguviis võis esmapilgul tunduda menetlusökonoomiline, oli kolleegiumi hinnangul tegemist

õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulise rikkumisega (TsMS § 656 lg 1 p 1). Seadusest ei

tulene võimalust hinnata, kas konkreetne esindaja oma varasema kogemuse pinnalt võis või

pidi teadma selgitamiskohustuse eset ja vastavalt sellele selgitamine täielikult ära jätta.

Maakohtu rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2),

sest see tähendaks kogu eelmenetluse läbi viimist kaebemenetluses.

10. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ning saata asi

tühistatud osas samale maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel lahendamisel tuleb

arvestada, et maakohus sisustas liiga kitsendavalt nõude aluseks olevad asjaolud (TsMS § 363

lg 1 p 2). Selleks, et hagi oleks õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 1 p 1), piisab kui

hageja toob üldise väitena esile nõudenormi eeldusi täitvad asjaolud. Praegusel juhul on

hageja esile toonud, et algne võlausaldaja ja kostja sõlmisid järelmaksuga ostulimiidi

võimaldamise lepingu ning kostja kasutas hagis näidatud ulatuses talle võimaldatud limiiti,

kuid ei maksnud raha tagasi. Sellest piisab VÕS § 396 ja § 108 lg 1 järgi esitatava nõude

esitamiseks. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita, et hageja ei ole piisavalt selgelt välja

toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid ega jätta nõuet selle ebaselguse ja vastuolude tõttu

rahuldamata. Samas võivad need väited olla liiga üldsõnalised selleks, et hinnata nendega

seoses esitatud tõendite asjakohasust (TsMS § 238 lg 1 p 1).

11. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega

hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi

maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

2-23-151767

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt