2-23-13019/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. september 2024

Tsiviilasja number

2-23-13019

Tsiviilasi

Cavid Ismaili hagi Maksim Demidovi vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4135 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksim Demidovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Maksim

Demidov

(ik:

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Cavid Ismail (ik: XXXXXXXXXXXX),

esindaja Vadim Vilde

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 16. veebruari 2024 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamiasel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Cavid Ismail (hageja) esitas 13.09.2023 kohtule Maksim Demidovi (kostja) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3568,03 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis põhivõlalt alates 07.06.2023 kuni hagi esitamiseni 120,97 eurot ja edasi

seadusjärgne viivis põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja 10.12.2021 kella 11.15 paiku sõidukiga VW T-Roc

registreerimismärgiga XXXXXX liiklusõnnetuse Tallinnas Sõpruse pst ja Linnu tee ristmikul.

Avariis said kahjustada sõiduki mõlemad küljed. Sõiduk oli renditud CityBee Eesti OÜ-lt.

Kuna kostjal ei olnud CityBee Eesti OÜ-s aktiivset kontot ja ta ei saanud oma nimel autot

rentida, siis pöördus kostja hageja poole palvega rentida auto hageja nimel. Hageja

võimaldaski kostjal oma identiteeti kasutada. Peale liiklusõnnetust täitsid osapooled

kindlustuse paberid ja kindlustusjuhtum on politseis registreeritud. Kostja oma süüd ei

vaidlustanud ja lubas kirjavahetuses CityBee Eesti OÜ-ga kahju tasuda. Kuna kostja oma

kohustust ei täitnud, pööras CityBee Eesti OÜ nõude hageja vastu, sest sõiduk oli renditud

hageja nimele loodud konto kaudu. 22.07.2022 loovutas CityBee Eesti OÜ oma nõuded

hageja vastu Julianus Inkasso OÜ-le, kes nõudis hagejalt välja CityBee Eesti OÜ-le tekitatud

kahju ja menetluskulud. Hageja proovis kostjaga ühendust võtta, et leida olukorrale lahendus,

kuid kostja ei reageerinud. Hageja on tasunud kostja kohustust kokku 3568,03 eurot

(28.12.2022. a 335,52 eurot, 22.12.2022. a 280 eurot ja graafiku alusel 10.01.–07.06.2023. a

2952,51 eurot. Hageja tugines hagis võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 145.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa nõude aluseks olla VÕS §

145. Hageja rikkus CityBee Eesti OÜ-ga sõlmitud transpordivahendi kasutamise lepingut,

andes sõiduki üle kostjale. CityBee Eesti OÜ-l tekkis nõue hageja, mitte aga kostja vastu.

Hageja soovib ilmselt esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kahjunõude summa ei ole

arusaadav ega tõendatud. Kuivõrd kahju tekkis osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel

(hageja rikkus kasutuslepingut), palus kostja nõude rahuldamisel vähendada kostjalt välja

nõutavat summat 50% võrra. Hagist ei selgu kostja teostatud maksete alus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 16.02.2024 otsusega hagi ning mõistis M. Demidovilt välja C.

Ismaili kasuks 3874,14 eurot, sh põhivõlg 3568,03 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 120,97

eurot, viivis alates 14.09.2023 kuni otsuse tegemiseni 185,14 eurot ja viivis põhivõlalt

(3568,03 eurolt) alates 17.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue 3568,03 eurot.

Menetluskulud jäeti kostja kanda ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

1186 eurot ja viivis menetluskuludelt (1186 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus kostja poolt sõiduki juhtimise ja kostja

juhitud sõidukile kahju tekkimise üle. Kostja ja liikluses osalenud teise sõiduki juht täitsid

liiklusõnnetuse teate, milles kostja kinnitas, et tema on liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht.

Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis on registreeritud, et 10.12.2021 kella 11.15 paiku

juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse pst ja Linnu tee ristmikul, kus osales sõiduk VW T-

Roc reristreerimismärgiga XXXXXX. Avariis said kahjustada sõiduki VW T-Roc mõlemad

küljed. Osapooled täitsid kindlustuse paberid ning kindlustusjuhtum on registreeritud.

20.01.2022 tuletas CityBee Eesti OÜ kostjale meelde, et kostjal on tasumata varem saadetud

nõue, mille tasumise tähtaeg oli 04.12.2021. Kostja kinnitas 21.01.2022 vastuses CityBee

Eesti OÜ kahjunõudele, et tutvus loetluga. Kostja lubas koostada maksegraafiku ja edastada

CityBee Eesti OÜ-le. Kostja kinnitas kohtuistungil, et juhtis sõidukit. Sellega on tuvastatud, et

kostja tekitas kahju sõidukit juhtides, s.o suurema ohu allikat valitsedes.

Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest on reguleeritud VÕS §-s 1056, mille lg 1

esimese lause alusel kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele

iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat

valitsenud isik. VÕS § 1057 p-des 1–5 sätestatud vastutust välistavaid aluseid kostja suhtes ei

esine.

Eeltoodu alusel vastutab kostja tema tekitatud kahju eest. Kohus ei nõustunud kahju suuruse

tõendamata jätmise vastuväitega, sest olukorras, kus kahju tekitas kostja, on

tõendamiskoormis kostjal. Kostja oli kahju tekitaja, kostja oli kahju suurusest teadlik, ta on

kahju osas pidanud kirjavahetust Citybee Eesti OÜ-ga, lubades kahju maksegraafiku alusel

tasuda. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitati hageja nõutud summast väiksemas ulatuses.

Elmira Hasan on tasunud hageja eest Julianus Inkasso OÜ-le 3568,03 eurot, st 10.01.2022

kuni 07.06.2023. a 3232.51 eurot, 22.12.2022 CityBee Eesti OÜ-le 335,52 eurot ja

28.12.2022 Vaild Group OÜ-le selgitusega Cavid Ismail/Julianus Inkasso 280 eurot. Kohus

rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3568,03 eurot, millele

lisandub viivis alates 07.06.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Demidov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. veebruari 2024

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda või saata asi uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on kohus rikkunud menetlusnorme. Kostjale ei olnud esitatud vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg-le 1 hagi lisasid 1–10. Kostja juhtis sellele

tähelepanu 24.10.2023 hagi vastuses, 28.12.2023 vastuse täienduses ja 22.01.2024

kohtuistungil. Alles peale seda tekkis tal võimalus hagi lisadega 1–10 tutvuda. Kooskõlas

TsMS § 436 lg-ga 3 võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli

võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

Kostjal ei olnud piisavalt aega, et kujundada seisukoht nende dokumentaalsete tõendite suhtes

ning avaldada oma arvamus.

Hageja põhistas oma nõuet VÕS § 145 lg-tega 1 ja 2. Kohus kohaldas VÕS § 1056 lg-t 1.

Kohus ei juhtinud poolte tähelepanu hageja nõude võimalikule õiguslikule alusele ega andnud

võimalust selle kohta arvamust avaldada. Kohtu kvalifikatsioon nõudele ei tohi tulla

üllatusena;

2) on maakohus kohaldanud VÕS § 1056 lg-t 1 ebaõigesti. VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi

vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest

ei tulene teisiti, st kaitstavate õigushüvede ring on piiratud. Mootorsõidukite kokkupõrkamisel

sõidukitele tekkinud kahju hüvitamisel lähtutakse VÕS §-s 132 sätestatud põhimõtetest.

Kahju hüvitamise eelduseks on VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjuslik seos vastutuse aluseks

oleva asjaolu ja kahjuliku tagajärje vahel. Antud juhul tulenevad nõude esitamise eeldused

liiklusõnnetusest, mille tagajärjel tekitati kahju sõidukitele, mitte isiku tervisele.

Hageja ei ole avariis kannatada saanud transpordivahendi omanik ja kostja juhitud

transpordivahendi omanik. Hageja kahju ei ole seotud liiklusavariiga. Hageja kahju on selle

tulemus, et hageja vormistas enda nimele transpordivahendi kasutamise lepingu CityBee Eesti

OÜ-ga, andis lepingut rikkudes transpordivahendi juhtimise õiguse üle kostjale, kostja

põhjustas liiklusavarii, mille tulemusel tekkis kahju nii CityBee OÜ-le kui ka kannatada

saanud transpordivahendi omanikule. Hageja, kelle nimele oli vormistatud transpordivahendi

kasutamise leping, ei hüvitanud õigeaegselt tekitatud kahju;

3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et kahju suuruse tõendamise kohustus on kostjal. Kahju

tekitamist mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel tuleb hinnata nagu iga muud kahju.

Tegemist on lepinguvälise kahjuga ja nõue on võimalik esitada nii kahju põhjustaja süülisele

vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka auto valdaja riskivastutusele tuginedes VÕS §

1057 alusel.

Hageja nõue tuleneb asjaolust, et hageja täitis CityBee Eesti OÜ-le tekitatud kahju hüvitamise

kohustust. Liiklusavariiga tekitati kahju nii CityBee Eesti OÜ-le kuuluvale sõidukile kui ka

teisele liiklusavariis osalenud transpordivahendile (kannatanule tekitatud kahju hüvitas

kindlustusfirma ja kindlustusfirma esitas regressnõude CityBee Eesti OÜ-le).

Kostjale nõude esitamisel peab hageja tõendama talle tekitatud kahju suurust, sh millest

kahjusumma koosneb. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja on esitanud panga väljavõtted

Vaild Group OÜ-le kantud 280 euro ja Julianus Inkasso OÜ-le kantud 2952,51 euro kohta. Ei

ole selge, mille eest maksed on tehtud, kas kahjusumma hulka kuulub ka lepinguline trahv

transpordivahendi kolmandale isikule üleandmise eest, s.t maksete seos kostja tegevusega.

Maakohus viitas, et kostja oli kahju tekitaja, ta oli kahju suurusest teadlik ja on kahju osas

pidanud kirjavahetust Citybee Eesti OÜ-ga, kellele on lubanud kahju maksegraafiku alusel

tasuda. Kostja ei teadnud kahjusumma suurust. Esitatud kirjavahetuses ei ole nõudesummat

näidatud. Ühest kirjast nähtuvalt ei saanud kostja aru, millisest nõudest jutt käib, kuna ta

kirjutab, et: „kindlustusasja nr 81024 nõude arve järgi oli makstud 540 eurot.“ Viidatud

kindlustusasja number ei ole seotud hageja nõudega. Hageja väitel ei teinud kostja mitte

ühtegi makset, seega kostja pidas kirjavahetust mingis teises kindlustusjuhtumis.

Kuna hageja ei ole tõendanud kahju suurust ning seost tema poolt makstud summade ja kostja

tegevuse vahel, tuleb hagi jätta rahuldamata;

4) kui kahju suurus olnuks tõendatud, oleks tulnud seda VÕS § 139 alusel vähendada, kuna

kahju tekkis ka seetõttu, et hageja andis sõiduki kostjale kasutada CityBee Eesti OÜ-ga

sõlmitud lepingut rikkudes.

5. C. Ismail vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu

otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt on maakohus kohaldanud materiaalõigust õigesti ega ole rikkunud

menetlusõigust. Kohus on tuvastanud asjas tähtsust omavad asjaolud ja on hinnanud õigesti

tõendeid. Hageja nõustub maakohtu põhjendustega ning jääb esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata TsMS

§ 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

7. Asja materjalide kohaselt esitas hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõude

põhivõlgnevuse 3568,03 euro ja viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras)

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse põhjendustest nähtuvalt soovis kostja CityBee Eesti OÜ-st autot rentida, kuid

kuna tal polnud seal aktiivset kontot, pöördus ta hageja poole. Hageja nõustus kostja

ettepanekuga kasutada auto rentimiseks tema kontot ja võtta auto rendile hageja nimel. Kostja

võttis hageja identiteeti kasutades CityBee Eesti OÜ-st 10.12.2021 rendile sõiduauto VW T-

Roc registreerimismärgiga XXXXXX, millega põhjustas liiklusõnnetuse. Hageja hüvitas

Julianus Inkasso OÜ-le liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Hageja leiab, et tema ja kostja

vastutavad kahju eest solidaarselt, kuid kuna kostja ei täitnud võlausaldaja ees kahju

hüvitamise kohustust õigeaegselt, siis peab ta vastutama täies ulatuses.

Kostja oli nii vastuses hagile kui kohtuistungil seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju

suurust ning kahjunõude arvestus ei ole arusaadav.

Maakohus on otsuse p-s 21 asunud ekslikult seisukohale, et kuna kahju tekitati kostja poolt,

on kostja kohustus tõendada kahju suurust. Kuna kostja kahju suuruse kohta tõendeid ei

esitanud, rahuldas maakohus hageja nõude hagiavalduses nõutud suuruses.

Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.

8. Asja materjalidest nähtub, et hageja kahjunõue tulenes poolte kokkuleppest. Konkreetseid

kokkuleppe tingimusi ei ole maakohus kindlaks teinud ning sellega on maakohus rikkunud

TsMS § 392 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatut.

Hageja nõudis kahju hüvitamist ning seega on hageja kohustuseks tõendada objektiivne

teokoosseis, s.o tegu, kahjulik tagajärg (kahju) ning põhjuslik seos teo ja kahjuliku tagajärje

vahel, samuti teo õigusvastasus. Kui tegemist on riskivastutusega, järgneb suurema ohu allika

valitseja vastutus ka siis, kui ta ei ole käitunud õigusvastaselt ega rikkunud käibes vajalikku

hoolt.

Lisaks peab maakohus TsMS § 392 lg 1 p 4 kohaselt selgitama välja tõendid, mida

menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite

lubatavuse kohta.

Hageja esitas kahju suuruse kohta hageja ema pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on tema

ema tasunud Julianus Inkasso OÜ-le kokku 2952,51 eurot; maksekorralduse, mille kohaselt

on hageja ema tasunud CityBee Eesti OÜ-le 335,52 eurot ja maksekorralduse, mille kohaselt

on hageja ema tasunud Vaild Group OÜ-le 280 eurot, kõik kokku 3568,03 eurot.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud tõendid ei tõenda

liiklusõnnetusega CityBee Eesti OÜ sõiduautole põhjustatud kahju suurust. VÕS § 132 lg 3

esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega tuleb hagejal

tõendada liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduauto parandamise mõistlikud kulud ja selle

võimalik väärtuse vähenemine. Hageja esitatud maksekorraldustest selliseid asjaolusid ei

nähtu. Lisaks ei ole maakohus andnud hinnangut hageja esitatud arvele nr FCBEE000459

summas 2296,42 eurot.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele tõendamiskoormist. Kui hageja

on omapoolsed tõendid kahju suuruse kohta esitanud, on kostjal õigus nendele vastu vaielda

ning esitada kohtule omapoolsed tõendid. Seejärel saab kohus hinnata poolte esitatud tõendeid

ning teha kindlaks hagi rahuldamise ulatuse.

Kui hageja ja kostja vastutavad solidaarselt, tuleb haginõude lahendamisel lähtuda VÕS § 69

regulatsioonist. Seejuures tuleb maakohtul selgitada välja hageja ja kostja kokkulepe

tingimused CityBee Eesti OÜ-lt sõiduauto rentimise kohta, samuti selle, kas ja mis

tingimustel oli hagejal CityBee Eesti OÜ aktiivse konto omanikuna õigus lubada kolmandal

isikul enda kontot sõiduauto rentimiseks kasutada.

9. Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks 13.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11)

asunud seisukohale, et kui maakohus on eelmenetluses olulisel määral rikkunud

selgitamiskohustust (TsMS § 351 lg 2, § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine

maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist.

Praegusel juhul on maakohus selgitanud valesti tõendamiskoormist ning selle tulemusena

jätnud hageja nõude sisuliselt lahendamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus

selgitama pooltele, et kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja tõendama kahju suurust

ning põhjuslikku seost kostja käitumise ja tekkinud kahju vahel.

10. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)