3-23-2558/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2558

Otsuse kuupäev

11. september 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Raido Rosenthali kaebus Viru Vangla 10.08.2023.a

käskkirja nr 6-2/191-2 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Raido Rosenthal, esindaja vandeadvokaat Gregori

Palm

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Indrek Arming

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt

11.10.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioon-

kaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

4. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla määras 10.08.2023.a käskkirjaga nr 6-2/191-2 (dtl 8-9, edaspidi vaidlustatud

käskkiri) kaebaja Raido Rosenthali tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale

tähtajatult alates 14.08.2023.

Käskkirjas on öeldud, et arsti 15.06.2023.а tõendi nr D09193 kohaselt on kaebaja võimeline

vanglas töötama kuni vabanemiseni ning meditsiinosakond ei ole tööle piiranguid seadnud.

Kaebaja on tegutsenud viisil, mis näitab, et tervislik seisund ei takista tema töötamist

lihtsamal majandustööl (s.h 09.08.2023 mängis üle 50 minuti aktiivselt lauatennist).

Kaebajale anti haldusmenetluses võimalus seisukoha esitamiseks. Kaebaja teatas, et ta ei anna

nõusolekut tööle asumiseks, kuid ei toonud välja ühtegi asjaolu, mis välistaks tema tööle

määramise.

2. Kaebaja esitas 08.09.2023 vaide vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (dtl 10-

14).

Kaebaja tõi selles välja, et 21.06.2023 tõstis arst valuvaigisti annust jalgade valu

leevendamiseks, mis kehtis ka vaide esitamise ajal, ning 05.09.2023.a tervisekaardi kandest

nähtub, et kaebaja saab tööd teha vaid istuvas asendis. Ortopeed kirjeldas 20.01.2023 kaebaja

jalgade valu kui paratamatust. Lisaks jalgadele on kaebajal probleemid seljaga. Koristaja töö

ei ole füüsiliselt vähenõudev ja seda ei saa teha istudes. Kaebaja teeb tõesti aeg-ajalt kehalisi

harjutusi, kuid tegemist on füsioteraapia laadi harjutustega. Lauatennise mäng on

kardiotreening kogu kehale. Vaidlustatud käskkirjas nimetatud lauatennise mängimise järel

kaebaja tervislik seisund halvenes. Alates 10.08.2023 kasutab kaebaja küünarkarku.

3. Vastustaja jättis 13.10.2023.a vaideotsusega nr 6-12/286-2 (dtl 16-18) vaide rahuldamata.

Kui meditsiiniosakond on leidnud, et kinnipeetav on piisavalt terve töötamiseks, siis lähtub

vastustaja sellest. 31.08-06.09.2023 määrati kaebajale tööst vabastus. Alates 05.09.2023 on

kaebajal tõend võimaldada talle kergemad töökohustused, võimalusel istuv töö, tõend lõpeb

31.12.2023. Need on ajutised erisused, mille korral käskkirja ei muudeta. Tõendid on antud

pärast vaidlustatud käskkirja. Meedik ei vabastanud 05.09.2023 kaebajat koristustööst, seega

on ta pidanud võimalikuks, et kaebaja jätkab töötamist koristajana. Vastustaja tõi välja

täiendavad andmed kaebaja tegutsemise kohta (mängis ka 10, 11, 28.08.2023 lauatennist,

11.08.2023 hakkas ametnikku märgates lonkama ning ametnik võttis kaebajalt ära

küünarkargu). Kaebaja sai vaideotsuse kätte 17.10.2023.

4. Kaebaja esitas 12.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja esitas menetluse käigus täiendavaid

avaldusi.

Kaebaja terviseseisundit on hinnatud korduvalt. 10.10.2022.a tõendi nr D09193 kohaselt on

kaebaja võimeline töötama kergematel majandustöödel. 06.05.2023 toimus kaebaja

terviseseisundi ülevaatamine ning arst leidis, et kaebaja on võimeline töötama istuvas asendis

kuni 31.12.2023. Vaidlustatud käskkirja aluseks oleva 15.06.2023.a tõendi puhul on raske aru

saada, mis seisukohta arst väljendab. Arst on anamneesis märkinud, et salvestise põhjal

kaebaja jätab mulje kehaliselt täiesti tervest inimesest, videomaterjali põhjal on võimeline

vanglas töötama. Sellest ei ole võimalik aru saada, kas arst on võrreldes varasema

seisukohaga kaebaja terviseseisundi ümber hinnanud. Terviseseisundi hindamine

videomaterjalide kaudu ei ole õige. Arsti sisuline ja põhjendatud hinnang puudub. Hinnangu

kallutamatus ja pädevus tekitab küsimusi.

Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas sisustanud arsti anamneesi laiemalt kui lubatav.

Vastustaja on pidanud iseenesest mõistetavaks, et 15.06.2023.a hinnanguga on tühistatud

varasemad hinnangud, ning et selles anamneesis on antud luba rakendada kaebajat mistahes

töödele. Need seisukohad ei ole korrektsed.

Arsti hinnang, et kaebaja on võimeline vanglas töötama, ei ole iseenesest vastuolus kaebajale

tehtud varasemate tervisehinnangutega. Ka varasemate hinnangute alusel puudub vaidlus

selles, et kaebaja on võimeline vanglas töötama. Küsimus on vaid töö iseloomus. Kaebaja

puhastas 30.06.2023 lauamängu osasid. Kaebaja keeldus sarnasest tööst 31.05.2023, kuna

talle tehti ettepanek puhastada kaaskinnipeetava isiklikku lauamängu. Arstid on pärast

vaidlustatud käskkirja andmist muutnud hinnanguid kaebaja töövõimele.

Vaidlustatud käskkiri rikub kaebaja õigust tervise kaitsele, kuna vastustaja sunnib kaebajat

tegema tööd, mis on talle meditsiiniliselt vastunäidustatud. Rikutud on kaalutlusõigust, kuna

kaebaja tööle määramise argumendid on kas täiesti asjassepuutumatud või siis ei arvesta

olulisi asjaolusid.

Vastustaja ei taha anda kaebajale tööd, mis on talle meditsiiniliselt sobiv. Novembris 2023

vabanes töökoht kiriku raamatukogus, aga kaebajat sellele ei määratud. Üksuse juht selgitas

kaebajale, et esmalt tuleb tal töötada majandustöödel.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaideotsuse põhjenduste juurde.

Vastustaja lisas, et vangla arst on teadlik, millised on kinnipeetavale antava koristustöö

ülesanded ja tingimused. Tegemist on tavapärase olmekoristusega, mis seisneb erinevate

pindade kuiv- ja märgpuhastuses. Ruumide koristamist ei peeta füüsiliselt raskeks ja sellega

seonduvaid töid saab teha ka terviseprobleemidega isik. Arsti hinnangu andmine

kaugjälgimise teel ei ole midagi tavapäratut. Patsient võib vastuvõtul talle sobiva diagnoosi

saamiseks simuleerida, kaebaja võib olla seda teinud. Vanglaametnikud on korduvalt

fikseerinud, et kaebaja on regulaarselt tegelenud sportimisega, kuigi tema tervislik seisund

poleks seda eeldanud. Vanglaametnik teavitas meditsiiniosakonda, et kaebaja tegevus võib

olla tema tervist kahjustav. Arst tutvus üksuse juhi juures kaebaja erinevate treeningute

videosalvestistega ning tegi kaugjälgimise teel 15.06.2023 haigusjuhtumis nr A11565 otsuse,

et kaebaja on võimeline vanglas töötama. Vastustajal ei ole alust kahelda arsti otsuses.

Kaebaja tegelik eesmärk ei ole tema tervise kaitse, kuna kaebaja on korduvalt keeldunud

koristustööde tegemisest (dtl 51-53). S.h keeldus kaebaja 31.05.2023 istudes töötamisest (dtl

45). Kaebaja arvamus oma terviseseisundi kohta on ekslik ja manipuleeriv.

Kohtu seisukoht

6. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama.

VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel

põhjustel võimeline töötama. VangS § 37 lg 3 sätestas vaidlustatud käskkirja andmise ajal

kehtinud redaktsioonis, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

Käesolevas asjas on vaidluse esemeks, kas arst 15.06.2023 õigesti hindas kaebaja

töövõimeliseks. Sellest sõltub, kas vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.

7. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et arst H. Silvet tegi 15.06.2023 haigusjuhu numbriga nr

A11565 järgmise kande (dtl 6, 40).

Anamnees

Tutvutud üksuse juhi juures kp treeningute videomaterjalidega.

Salvestitelt nähtub, et kp saab probleemideta regulaarselt trenni teha, saab teha erinevaid

harjutusi (nt mängib korvpalli, teeb sammväljaasteid). Salvestite põhjal kp jätab mulje

kehaliselt täiesti tervest inimesest.

Videomaterjali põhjal kp võimeline vanglas töötama.

Diagnoosid

200.0 + Meditsiiniline üldläbivaatus.

Varem on sama arst 10.10.2022 hinnanud kaebaja võimeliseks töötama vanglas kergematel

majandustöödel (dtl 35-36) ja 06.05.2023 hinnanud kaebaja võimeliseks töötama istuvas

asendis kuni 31.12.2023 (dtl 39-40).

Vaidlustatud käskkirja põhjal on arsti otsused vastustajale teatavaks tehtud vastavalt

10.10.2022.а tõendina nr 209193, 06.05.2023.a tõendina nr D09193 ja 15.06.2023.а tõendina

nr D09193.

8. Arsti 15.06.2023.a otsus on selge ja üheselt mõistetav. Vastustajal ei olnud põhjust kahelda

arsti otsuse õigsuses. Arsti hinnangut toetasid vaidlustatud käskkirjas välja toodud vastustaja

andmed kaebaja füüsilise aktiivsuse kohta (vaidlustatud käskkirja asjaolud 6 ja 7).

Vastustaja on kohtumenetluses esitanud tõendid kaebaja füüsilise aktiivsuse kohta:

Sündmuse

kuupäev

Asukoht

toimikus

Sisu

14.05.2023

dtl 44

Tegi jalutushoovis trenni

31.05.2023

dtl 45

Mängis jalutusboksis aktiivselt palliga

02.08.2023

dtl 46

Puhastas lauatennise lauda (vaidlustatud käskkirja asjaolu 6)

09.08.2023

dtl 47

Mängis lauatennist, liikus aktiivselt paremale, vasakule, edasi,

tagasi, kummardas, võttis maast palli jms

10.08.2023

dtl 48

Mängis lauatennist. Pärast tuli valvuri juurde ja kurtis, et ta

väänas jala välja. Hiljem kaebajat meditsiiniosakonda viies

mängis ta samuti osakonnas pinksi (vaidlustatud käskkirja

asjaolu 7)

11.08.2023

dtl 43

Mängis lauatennist ja liikus selle käigus probleemideta.

Valvurit nähes hakkas lonkama ja väitis, et lonkabki kogu aeg

25.08.2023

dtl 49

Mängis lauatennist kell 14:56 kuni 15:43 ja jätkas tegevust ka

pärast õhtusööki

31.08.2023

dtl 50

Mängis lauatennist, ei longanud ja ei kasutanud karku

9. Arsti 15.06.2023.a hinnangut ei muuda valeks see, kui arst on varem andnud kaebaja

töövõimele teistsuguseid hinnanguid. Arstil on õigus täiendavate asjaolude ilmnemisel oma

seisukohta muuta. Samuti ei ole õige, et arst on hinnanud kaebaja töövõimet üksnes

videomaterjali põhjal. Sama arst hindas kaebaja töövõimet ka varem ning on tervisekaardi

põhjal kaebajat korduvalt vastu võtnud ja tema raviga tegelenud. Kaebaja tervislik seisund oli

arstile teada.

Kaebaja tervisekaardist (dtl 35-42) nähtub, et kaebajal esineb tervisehäireid, s.h on kaebajal

enne vangistust esinenud jalaluude murrud, kaebaja jalgu on opereeritud (paigaldatud

metalltoed) ning kaebajal esineb jalgade ja alaselja valu. Tervisehäirete esinemine, valuravi

rakendamine, selle muutmine jms ei võrdu sellega, et kaebaja on vanglas töövõimetu. Arst ei

ole 15.06.2023.a hinnangus öelnud, et kaebajal puuduvad tervisehäired või kaebaja ei vaja

ravi. Arst on öelnud, et kaebaja reaalselt füüsiliselt tegutseb võrdväärselt terve inimesega ning

on seda arvestades hinnanud kaebaja vanglas töövõimeliseks. Kohtu hinnangul ei ole alust

arsti otsuse õigsuses kahelda.

10. Arsti 15.06.2023.a hinnang omab tähendust kitsalt seoses sellega, kas kaebaja on

võimeline tegema vaidlustatud käskkirjas nimetatud tööd. Ka kaebaja märgib kaebuses, et

kaebaja on võimeline vanglas töötama ning küsimus on töö iseloomus.

Kaebaja määrati tööle majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale. Kinnipeetava

rakendamise vangla majandustöödele näeb ette VangS § 38 lg 1. Õiguskirjanduses on välja

toodud, et vangla majandustööde all tuleb mõelda kinnipeetavate rakendamist töödel, mis on

suunatud vangla enda olmeliste vajaduste rahuldamiseks (nt köök, pesumaja jms).

Erialakirjanduse kohaselt püüeldakse nüüdisaegses vangistuspraktikas selle poole, et katta

kinnipeetavate tööga esmajärjekorras kinnipidamiskoha enda vajadused. Kinnipeetava

rakendamine majandustöödele ei ole seotud tema nõusolekuga1.

Kaebaja määrati tööle koristajana. See tähendab, et kaebajalt nõuti osalemist tema enda

igapäevase elukeskkonna (selle ühiselt kasutatava osa) korrashoius. Vastustaja selgitusel

seisneb koristamine erinevate pindade kuiv- ja märgpuhastuses. Kaebaja väidetest ja

kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et selline tegevus võiks olla ohuks kaebaja tervisele.

Kaebaja väide, et tema tervisele on ohtlik liikumine märjal põrandal, ei ole kaebaja füüsilist

aktiivsust arvestades usutav.

Lisaks nähtub asjas esitatud tõenditest, et kaebajal on reaalselt võimalik saavutada selliste

hirmude maandamine. 28.04.2023 andis valvur kaebajale korralduse asuda graafiku järgselt

osakonda koristama. Kaebaja kurtis, et ta kardab märja põranda peal kukkuda, ning valvur

täpsustas, et kaebaja võib ka kuivalt põrandalt harjaga tolmu võtta. Kaebaja sellele vaatamata

tööle ei asunud (dtl 52). Sama juhtumit kirjeldas tervisekaardis õde (dtl 39).

11. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda tema määramist soovitud tööle (näiteks tööle

raamatukogus). See, kui vastustaja on majandustööd vanglas korraldanud nii, et töötamist

tuleb alustada koristaja ametikohal, on vangistuse täideviimise korraldamise otstarbekuse

küsimus, millesse kohus sekkuda ei saa (HKMS § 158 lg 3).

Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei oma tähtsust see, kui kaebaja tervislikku seisundit ja/või

töövõimet on pärast vaidlustatud käskkirja andmist uuesti hinnatud. Kaebajal on uute

asjaolude esinemise korral õigus taotleda tema tööle määramise menetluse uuendamist ja

vajadusel vaidlustada menetluse uuendamisest keeldumine või uuendatud menetluses antud

haldusakt. Uueks asjaoluks kaebaja tööle määramise tähenduses ei ole ajutine töövõimetus

(näiteks: kaebaja vigastas ennast sportides 10. ja 11.08.2023, õde andis 31.08.2023 ajutise

tööst vabastuse kuni arsti vastuvõtuni).

12. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebaja

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

14. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

1 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2014. Lk 117-118.