1-21-7614/324 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2024, Tartu

Kriminaalasja number

1-21-7614

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Dmitri Teplõhh ja Dmitry Ragozin-Jolkin süüdistuses

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi üldmenetluses

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Tõlk

Alla Lašmanova

Kohtuistungi toimumise aeg

27. märts 2024

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Dmitry Ragozin-Jolkin ja tema kaitsja

vandeadvokaat Viktoria Ivanova, süüdistatav Dmitri

Teplõhh ja tema kaitsjad vandeadvokaadid Valeriy

Gimaev ja Silver Reinsaar, ringkonnaprokurör Sergei

Listov

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 28. veebruari 2023

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Dmitry Ragozin-Jolkin, tema kaitsja

vandeadvokaat Viktoria Ivanova,

süüdistatav Dmitri Teplõhh ja tema kaitsjad

vandeadvokaadid Valeriy Gimaev ja Silver Reinsaar

Süüdistatavad

Dmitri Teplõhh, isikukood: 37802152216, asukoht:

Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud

kaitsjad vandeadvokaadid Valeriy Gimaev, Silver

Reinsaar

Dmitry Ragozin-Jolkin, isikukood: 38404262218,

asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud

kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus osaliselt, s.o:

1.1.

Dmitri Teplõhhile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ning KarS § 65 lg 2

järgi mõistetud karistuse osas;

1.2.

Dmitry Ragozin-Jolkinile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud

karistuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

Mõista Dmitri Teplõhhile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

karistuseks 10 (kümme) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 13.

oktoobri 2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17925 mõistetud karistuse

ärakandmata osa 3 aastat 9 kuu 5 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista

13 (kolmteist) aastat 9 (üheksa) kuud 5 (viis) päeva vangistust.

Dmitri Teplõhhi karistuse kandmise algust arvata alates 20. maist 2021.

Dmitri Teplõhhile valitud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

2.2.

Mõista Dmitry Ragozin-Jolkinile KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi

karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

Dmitry Ragozin-Jolkini karistuse kandmise algust arvata alates 16. juulist

2021.

Dmitry Ragozin-Jolkinile valitud tõkend vahistamine tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Süüdistatavate ja kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.

5. Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2024 määrusega Liskmann & Partnerid

Advokaadibüroole vandeadvokaat Viktoria Ivanova poolt süüdistatav Dmitry

Ragozin-Jolkinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava

tasu ja hüvitatavate kulude suuruseks määratud 945,53 eurot jätta Eesti

Vabariigi kanda.

6. Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2024 määrusega Narva Esimene

Advokaadibüroole vandeadvokaat Valeriy Gimaevi poolt süüdistatav Dmitri

Teplõhhile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja

hüvitatavate kulude suuruseks määratud 518,40 eurot jätta Eesti Vabariigi

kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava

advokaadist kaitsja. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Süüdistused

1. Dmitri Teplõhhi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles,

et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011 otsusega

asjas nr 1-09-17925 KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, rikkudes

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg-t 1, mis keelab

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, toimetas 18. mail 2021 vahendlikult

omandamise eesmärgil üle Läti Vabariigi – Eesti Vabariigi vahelise riigipiiri suures koguses

narkootilisi aineid, s.o kokaiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette.

Süüdistuse kohaselt leppis D. Teplõhh eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 5. maid

2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete

MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise

Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise eesmärgil.

D. Teplõhh tagas 17. mail 2021 narkootiliste ainete, s.o 7759 grammi MDMA tablettide ning

5215 grammi kokaiini sisaldava pulbri, veoauto Volvo FH reg-nr XXX peidikutesse

panemiseks, ligipääsu sõiduki peidikutele Dmitry Ragozin-Jolkinile, kes pani sinna aadressil

Läti Vabariik Mazsvilpji Ķekava küla LV-2123 vastavalt eeluurimisel tuvastamata isikult

saadud juhistele D. Teplõhhile mõeldud narkootilised ained.

Peale seda, kui D. Ragozin-Jolkin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki

Volvo FH reg-nr XXX peidikutesse, tagas D. Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri

toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH reg-nr

XXX 18. mail 2021 juhtinud N.P. t.

18. mail 2021 kell 13.00 peeti Narva linnas aadressil Tiigi 6 kinni N.P. poolt juhitud sõiduk

Volvo FH reg-nr XXX ja selle peidikutest leiti kuus pakendit MDMA tablette (kogukaaluga

7759 g), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 g). Ekspertiisiakti nr 21E-LÕX0138

kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 g vastavalt ekspertiisiaktile

nr 21E-AN0767) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36 660 inimesele ja MDMA-st

(puhast ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr 21E-AN0767 1931,1 g) 9656 – 25 748 inimesele.

2. Dmitri Ragozin-Jolkinit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema

isikuna, keda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 21. juuli 2017 otsusega asjas nr 1-17-

5428 KarS § 184 lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 järgi, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg-t 1, mis keelab narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete käitlemise, toimetas 17. juulil 2021 tema kasutuses olnud sõidukiga Dacia Sandero reg-

nr XXX varasemalt (s.o enne 17. maid 2021) eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandatud

suures koguses narkootilised ained kuus pakendit MDMA tablette (kogukaaluga 7759

grammi), viis pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 grammi) Eesti Vabariigist Läti

Vabariiki, aadressile Mazsvilpji, Ķekava küla LV-2123.

Jõudes sihtkohta, pani D. Ragozin-Jolkin tema valduses olnud suures koguses narkootilised

ained veoauto Volvo FH reg-nr XXX , peidikutesse. Varasemalt oli nimetatud sõidukile

taganud ligipääsu D. Ragozin-Jolkini jaoks D. Teplõhh. Selliselt täitis D. Ragozin-Jolkin

eeluurimisel tuvastamata isikute juhiseid.

Peale seda kui D. Ragozin-Jolkin oli pannud suures koguses narkootilised ained sõiduki

Volvo FH reg-nr XXX peidikutesse, tagas D. Teplõhh ainete vahendlikult üle riigipiiri

toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, kasutades selleks ära sõidukit Volvo FH reg-nr

XXX 18. mail 2021 juhtinud N.P. t.

18. mail 2021 kell 13.00 peeti Narva linnas aadressil Tiigi 6 kinni N.P. poolt juhitud sõiduk

Volvo, mille peidikutest leiti kuus pakendit MDMA tablette (kogukaaluga 7759 g), viis

pakendit kokaiiniga (kogukaaluga 5215 g). Ekspertiisiakti nr 21E-LÕX0138 kohaselt oleks

leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 366,6 g vastavalt ekspertiisiaktile nr 21E-

AN0767) piisanud narkojoobe tekitamiseks 3055 – 36 660 inimesele ja MDMA-st (puhast

ainet vastavalt ekspertiisiaktile nr 21E-AN0767 1931,1 g) 9656 – 25 748 inimesele.

Peale selle omandas D. Ragozin-Jolkin eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 16.

juulit 2021 eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid,

s.o 122,1 g kokaiini sisaldavat pulbrit (pulber sisaldas 100 g kokaiini) ning 9,48 g hašišit

(THC sisaldus 24 %), mida hoidis oma elukohas, s.o Sillamäe linnas XXX asuvas korteris,

kuni see 16. juulil 2021 toimunud läbiotsimisel leiti ja ära võeti politsei poolt.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu 28.veerbuari 2023 otsusega karistati D. Teplõhhi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

järgi 13 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 13.

oktoobri 2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17925 mõistetud karistuse ärakandmata osa 3

aastat 9 kuu 5 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 16 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 20. mai 2021 ning valitud tõkend vahistamine tühistatakse

kohtuotsuse jõustumisel. D. Teplõhhi süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

jäeti rahuldamata.

Sama kohtuotsusega karistati D. Ragozin-Jolkinit KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 10 aasta

vangistusega, mille kandmise alguseks loeti 16. juuli 2021. D. Ragozin-Jolkinile valitud

tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

4. Seonduvalt tunnistajate J.B. i ja O.P. kohtueelses menetluses antud ütlustega märkis kohus,

et nimetatud isikute kohtueelses menetluses antud ütlused sai avaldada kohus prokuröri

taotlusel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel, kuna J.B. ja

O.P. keeldusid 26. mail 2022 kohtuistungil ütlusi andmast. J.B. on süüdistuse esemeks oleva

kuriteo osas andnud kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlusi kolmel korral, O.P. on

kohtueelses menetluses tunnistajana andnud ütlusi ühel korral.

4.1. Kaitsja V. Gimaev hinnangul keeldusid isikud seadusliku aluseta ütluste andmisest, kuid

KrMS § 291 lg 1 p 2 ei sea kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist sõltuvusse sellest,

kas isik keeldub ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel või ilma õigusliku aluseta.

J.B. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest põhjusel, et tema ütlused võivad süüstada teda

ennast. O.P. t kohtuistungil küsitledes selgitas kohus välja, et tema keeldus ütluste andmisest

põhjusel, et need võivad süüstada tema lähedast (elukaaslast J.B. it). Seejuures selgitasid J.B.

kui ka O.P. , et lähtusid ütluste andmisest keeldumisel neile juriidiliste teadmistega nõustaja

antud selgitustest, et neil on seadusest tulenev õigus ütluste andmisest keelduda. Seejuures ei

saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et J.B. oli selles kriminaalasjas algselt kahtlustatavana kinni

peetud ning viibis ka üle 3 kuu vahi all. Seega ei olnud J.B. il ega tema elukaaslasel O.P. l

nende subjektiivsest hinnangust lähtuvalt võimalik välistada, et nende ütlused võivad

tõepoolest J.B. i mingil viisil süüstada.

4.2. Ütluste andmisest keeldumise korral on riigil kohustus kasutada kõiki tema võimuses

olevaid meetmeid saavutamaks siiski tunnistaja küsitlemise võimalikkust. See tähendab seda,

et kohus ei või kergekäeliselt loobuda isiku ülekuulamisest kohtumenetluses, vaid peab

tegema kõik endast oleneva tagamaks konfrontatsiooniõigus. Selles asjas kohus selgitas

tunnistajatele nii seda, et neil on võimalus anda ütluseid osas, mis ei süüsta neid ennast või

nende lähedast ning keelduda vastamast konkreetsetele küsimustele, mis võivad süüstada neid

või nende lähedasi. Viimase meetmena selgitas kohus tunnistajatele ka seda, et kui nad

keelduvad täielikult ütluste andmisest, siis esitab kohus kuriteoteate kriminaalmenetluse

alustamise otsustamiseks. Seega kasutas maakohus kõiki võimalikke meetmeid tagamaks

siiski tunnistaja küsitlemise võimalikkust, kuid tunnistajad keeldusid sellele vaatamata

kohtuistungil ütluste andmisest. Mingeid muid meetmeid kohtul enam kasutada ei olnud,

kuivõrd tunnistajaid ei saa sundida vastu nende tahtmist kohtuistungil ütluseid andma. Sellest

tulenevalt jäi maakohus oma seisukoha juurde, et J.B. i ja O.P. kohtueelses menetluses antud

ütlused on KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel lubatavad.

4.3. Tõendite vastuvõtmine on selle tõendi kohtuliku uurimise objektiks tunnistamine ilma

tõendi sisu analüüsimata. Ka KrMS § 291 lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin ei hinnata

mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut.

Kindlasti peavad ka need ütlused, mille kohus võttis vastu KrMS § 291 lg 3 p-le 1 tuginevalt,

alluma hiljem sisulisele hindamisele. See tähendab, et kohus, olles eelnevalt võtnud KrMS §

291 lg 3 alusel tunnistaja ütlused tõendina vastu, võib tunnistada neid tõendite hindamise

tulemina siiski ebausaldusväärseteks.

4.4. Kuigi kriminaalasja lahendamisel ei saa jätta arvestamata vastava isiku menetlusseisundit

ja sellest lähtuvaid huvisid, ei pruugi ka isiku varasem süüdimõistmine samas teos (nn endine

kaaskahtlustatav või -süüdistatav) iseenesest ja alati tähendada, et ta oleks tunnistajana

ebausaldusväärne (RKKKo nr 3-1-1-94-04, p 8). Seega ei ole ka J.B. i kui endise

kahtlustatava ütluste hindamisel seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse

üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega.

4.5. J.B. i kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks taotles kaitsja

V. Gimaev kuulata tunnistajana üle A.L. ning kohus selle taotluse ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks ka rahuldas. Samuti võttis kohus kaitsja taotlusel täiendavalt kriminaalasja

materjalide juurde erinevad dokumentaalsed tõendid, mis võimaldavad kaitsja hinnangul

kontrollida J.B. i ja O.P. ütluste usaldusväärsust. Tunnistajate J.B. i ja O.P. ütlustega soovis

riiklik süüdistaja tõendada narkootiliste ainete käitlemise asjaolusid, seega on kõnealused

ütlused olulised kriminaalasja kui terviku seisukohalt ning seejuures on kaitsepoolele olnud

tagatud küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid, millist õigust on kaitsepool ka

realiseerinud. Seega asus kohus seisukohale, et J.B. i ja O.P. kohtueelse menetluse ütlused on

tõendina lubatavad KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel koostoimes § 291 lg 3 p-dega 1-3.

5. Mis puudutab prokuröri poolt 1. juunil 2022 kohtuistungil esitatud jälitustoimingu

protokolli, kus oli esialgselt märgitud vale kuupäev ning istungil esitas prokurör parandatud

protokolli, siis maakohus kontrollis selle küsimusega seoses jälitustoimikut, et veenduda

kuupäeva õigsuses. Selle protokolliga oli varjatud jälgimist teostatud prokuratuuri

jälitustoimingu loa nr PL11339/2021 alusel, luba oli välja antud 17. mail 2021 ning selle

alusel oli lubatud teostada D. Teplõhhi suhtes varjatud jälgimist ajavahemikul 17. mai 2021 -

17. juuni 2021. Jälitustoimingu kokkuvõttest nr 3 nähtub, et 21. mai 2021 protokollis

kajastatud andmed seonduvad tõepoolest 20. maiga 2021, mitte 18. maiga 2021. Kuigi

jälitustoimingu aeg oli esialgses protokollis vale, siis sisu osas vastab see jälitustoimikus

oleva kokkuvõtte nr 3 sisule. Seega jälitustoimingu protokolli parandus on õige ja vastab

tegelikkuses teostatud toimingu ajale.

Ühtlasi nähtuvad prokuratuuri 17. mai 2021 jälitustoimingu loast nr PL11339/2021 ka

konkreetsed kriminaalasja tehioludest ja uurimise senisest käigust lähtuvad põhjendused

kuriteokahtluse esinemise kohta D. Teplõhhi osas, samuti põhjendused selle kohta, miks oli

tõendite kogumine sellel ajahetkel muude menetlustoimingutega välistatud või oluliselt

raskendatud.

Maakohus jättis 21. mai 2021 jälitustoimingu protokolli tõendikogumist välja, kuivõrd see ei

sisalda mingit teavet tõendamiseseme asjaolude ega ka muu olulise asjaolu kohta. Asjaolu, et

D. Teplõhh kohtus 20. mail 2021 advokaadiga ei anna alust asuda seisukohale, et ta soovis

leida kaitsjat kahtlustatavana kinni peetud N.P. le just selleks, et mõjutada menetlust enda

kasuks. Kuivõrd D. Teplõhhiga seotud veoauto ja selle juht olid juba kinni peetud, siis ei ole

selles midagi tavapäratut, kui isik soovib juriidilist nõu oma õiguste kaitseks võimalikus

järgnevas menetluses ega sisuliselt ka selles, kui ta otsib kaitsjat enda ettevõtte töötajale.

6. 12. augusti 2021 jälitustoimingu protokolliga soovis prokurör tõendada N.P. ütluste

usaldusväärsust. Kaitsjatel ei olnud vastuväiteid selle tõendi vastusvõtmise osas. Maakohus

leidis, et 12. augusti 2021 jälitustoimingu protokoll on lubatav ja asjakohane tõend N.P.

ütluste usaldusväärsuse hindamisel. Kaitsja poolt esitatud 5. jaanuari 2022 jälitustoimingu

protokolli, milles kaitsja palus arvestada vaid jälitustoimingu loa taotluse esitajat, jättis kohus

tõendi kogumist välja, kuna see ei oma asjas mingit tõenduslikku väärtust.

7. Mis puudutab väiteid nii süüdistatava D. Ragozin-Jolkini kui ka tunnistajate mõjutamise ja

survestamise osas, siis maakohus ei tuvastanud, et kriminaalasjas oleksid leidnud aset olulised

menetlusõiguse rikkumised, mis muudaks mõne tõendi sellest tulenevalt lubamatuks. Nii

süüdistatavad kui tunnistajad andsid oma ütlused kohtuistungil (v.a J.B. ja O.P. ), seejuures

oli neid hoiatatud valeütluste andmise tagajärgede eest.

8. A.H. ütlused jättis maakohus tõendikogumist välja, kuivõrd tema ütlusi ei saa pidada

usaldusväärseks. Kohtumenetluse käigus selgus, et meesterahvas 2, kellega D. Ragozin-Jolkin

süüdistuses kajastatud ajavahemikul pidevalt suhtles, oli A.H. . Seega esineb kahtlus, et A.H.

võib samuti olla seotud süüdistuse esemeks oleva kuriteoga. Kohtuistungil olid A.H. ütlused

väga üldsõnalised ja põiklevad ning kohati vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega.

Muude tõendite lubatavuse osas menetluspooled vastuväiteid ei esitanud.

9. Objektiivne koosseis.

Kriminaalasjas kogutud tõenditele ja kohtu siseveendumusele tuginedes võimaldavad tõendid

järeldada, et D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin panid toime neile etteheidetava kuriteo.

9.1. See, et sõidukist Volvo reg-nr XXX leiti narkootilised ained, tõendab 18. mai 2021

läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt teostati 18. mail 2021 läbiotsimine N.P. kasutuses olnud

sõidukis Volvo reg-nr XXX ja selle haagises reg-nr XXX . Läbiotsimise käigus tuvastati, et

sõiduki kabiini paremal ja vasakul välisküljel asuva pagasiruumi põhja oli muudetud, nimelt

mõlema pakiruumi põrandasse oli välja lõigatud ava, mis oli kaetud kummimatiga. Nii vasaku

kui parema pagasiruumi põranda all asuva peidiku ava oli mõõtmetega 36x25x91 cm.

Läbiotsmisel avastati sõiduki kabiini (sadula) paremal küljel asuvast peidikust kokku kuus

vaakumpakendit, milles olid erinevat värvi tabletid (roosad, helerohelised, sinised, punased),

peidiku põhjast leiti ka beežikat värvi tablettide fragmente, mis korjati kokku, tabletid koos

pakendiga kogukaaluga 7759 grammi. Samuti avastati samast peidikust viis kilepakendit

ainega, koos pakendiga kogukaaluga 5215 grammi.

9.2. Ekspertiisiakti nr 21E-AN0767 kohaselt sisaldavad peidikust leitud tabletid kokku 1931,1

g MDMA. Peidikust leitud valge pulber sisaldab kokku 366,6 grammi kokaiini. Seejuures ei

ole oluline, millise kvaliteediga oli segatud aine, kuivõrd asjaolu, millises vahekorras puhast

ainet segatakse muu ainega, ei muuda tuvastatud puhta narkootilise aine kogust. Üldjuhul

narkootilisi aineid ei käideldagi puhtal kujul, vaid neid lahjendatakse erinevate lisaainetega.

Riigikohus on korduvalt viidanud, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suure koguse

tuvastamisel tuleb lähtuda üksnes puhta aine sisaldusest. D. Ragozin-Jolkini subjektiivne

arvamus joobe tekitamise osas ei oma tõendiväärtust, arvestades seejuures asjaolu, et D.

Ragozin-Jolkin on ise pikaaegne narkootikumide tarvitaja ning nagu märkis ka tema kaitsja

kohtuvaidluses – pikema tarvitamise kogemusega inimese annus on mitmekordselt suurem

kui esmatarvitaja annus. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et üheselt on tuvastatud, et sõidukist

Volvo reg nr XXX leitud narkootiline aine moodustas suure koguse.

9.3. Ekspertiisiaktist nr 21E-GE0510 nähtuvalt saadi ühe ainega kilepakendilt kaaluga 1024 g

(pakitud kotti 16, suletud turvaelemendiga nr A15-067159) kile ja läbipaistva teibi vahel

olnud paberitükilt DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles

segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuse alusel on

kokkulangev D. Ragozin-Jolkini DNA-profiiliga. Selles osas tunnistab ka D. Ragozin-Jolkin,

et kokaiini sisaldavad pakendid pani tema 17. mail 2021 sõidukisse Volvo reg-nr XXX .

9.4. Albion Motors OÜ rendilepingu nr 210515 kohaselt rentis D. Ragozin-Jolkin 15. mail

2021 kell 9.30 Albion Motors OÜ-lt sõiduki Dacia Sandero reg-nr XXX . Transporivahendi

väljaandmise koht oli Kerese 40G, Narva ning sõiduk tuli tagastada samale aadressile 20. mail

2021 kell 9.30. Renditasu perioodi eest oli 125 eurot (5 päeva x 25 eurot) ning omavastutus

300 eurot. 9. augusti 2021 pangakontode vaatlusprotokollist nähtub, et 16. mai 2021 - 17. mai

2021 teostati D. Ragozin-Jolkini ema N.R. AS Swedbank arvelduskontoga nr

EE492200221041793074 seotud kaardimakseid Läti Vabariigi territooriumil. Kuna ajaliselt

ühtib see aeg D. Ragozin-Jolkini Lätis viibimisega, siis on selge, et nimetatud kontoga seotud

kaarti kasutas D. Ragozin-Jolkin. Tõendid kinnitavad seda, et 16. mai 2021-17. mai 2021

viibis D. Ragozin-Jolkin Läti Vabariigis.

9.5. Maakohtu poolt uuritud tõendid kogumis koos D. Ragozin-Jolkini enda süü

tunnistamisega kinnitavad üheselt, et ta pani 17. mail 2021 Läti Vabariigis „Viada“ tanklas

aadressil Mazvilpji, Kekava Parish, LV-2123, Latvia, kokaiini sisaldavad pakendid sõidukisse

Volvo reg-nr XXX .

10. Seonduvalt MDMA käitlemisega märkis kohus järgmist. MDMA pakenditelt saadud

DNA-segaprofiilid ei olnud ühelgi juhul seostatavad D. Ragozin-Jolkini DNA profiiliga.

Sõiduki Volvo reg-nr XXX juures toimetas lisaks D. Ragozin-Jolkinile ja sõiduki juhile veel

menetluses tuvastamata isikuid. Eeltoodule viitavad ka N.P. ütlused, et kui ta auto juurde

tagasi jõudis, siis ta märkas, et Volvo XXX kabiini sees olev kardin oli eemale tõugatud ning

asjad ei olnud omal kohal.

Lisaks nähtub D. Ragozin-Jolkini mobiiltelefonist Xiaomi Redmi Note 9 Pro leitud

häälsõnumitest, et käitlemisega oli seotud veel isikuid, kes pidasid sel ajal, kui N.P. sõiduki

juurest ära viidi, läbirääkimisi, millel D. Ragozin-Jolkin silma peal hoidis. D. Ragozin-Jolkin

ise on kategooriliselt eitanud MDMA tablettide panemist sõiduki peidikusse. Ühtegi muud

tõendit, mis kinnitaks, et just D. Ragozin-Jolkin MDMA-tabletid Lätti toimetas ja need

peidikusse pani, kriminaalasjas esitatud ei ole. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis

tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Seega ei ole võimalik

tõsikindlalt tuvastada, et D. Ragozin-Jolkin isiklikult toimetas MDMA-tabletid Eesti

Vabariigist Lätti ja pani need sõiduki Volvo XXX peidikusse.

11. Samas asjaolu, et D. Ragozin-Jolkin neid tablette peidikusse isiklikult ei pannud, ei välista

tema vastutust kaastäideviijana ka MDMA grupis käitlemises. Isiku süüditunnistamist

grupilises kuriteos ei välista iseenesest see, et mõne grupi liikme isik on jäänud kohtueelsel

uurimisel tuvastamata. Isegi, kui MDMA tabletid pani peidikusse kohtueelses menetluses

tuvastamata isik, ei oleks ta seda teha saanud ilma D. Ragozin-Jolkini teopanuseta. D.

Ragozin-Jolkini ütlustest nähtub, et just temale anti ülesanne leida parkimiskoht rekkale,

nimelt üks nädal enne sõitu anti talle ülesanne valida maanteel üks koht, see tee, mis viib

Euroopast Eestisse Tallinnasse. Selle ülesande andis talle keegi Dmitri.

11.1. Samuti on D. Ragozin-Jolkin andnud ütlusi, et tema suhtles Riias Sunati-nimelise

isikuga, kes pidi kohtuma veoki juhiga. Just D. Ragozin-Jolkin pidi temale Dmitri korralduse

andma. 17. mai 2021 vestlusest meesterahvaga 2 (A.H. ), selgub ka see, et eelmisel päeval oli

D. Ragozin-Jolkin leppinud Sunatiga kokku, et 17. mail 2021 helistab talle, annab

instruktsioonid, aga Sunati telefon oli välja lülitatud.

11.2. D. Ragozin-Jolkin on avaldanud kohtuistungil ristküsitlusel, et ta käis sõiduki juures

kahel korral. Esimene kord kontrollis peidikut ja ei näinud, et seal midagi oleks olnud, teine

kord oli aga peidikus juba midagi sees. Kohus järeldas seda, et aine pandi peidikusse samas

Kekava tanklas, kus D. Ragozin-Jolkin pani peidikusse ka kokaiini. Eluliselt ei ole usutav, et

D. Ragozin-Jolkin ei märganud kokaiinipakke peidikusse pannes, et seal on juba ees MDMA

tabletid, kuivõrd tableti olid erksavärvilised ning läbipaistvates kottides. Samuti ei ole

kokaiini pakendid peidikusse puistatud, nagu seda väitis D. Ragozin-Jolkin kohtuistungil,

vaid need on peidikusse sätitud selliselt, et suurem osa pakke on avause serva all peidiku

väiksemas osas.

11.3. D. Ragozin-Jolkin on andnud kohtuistungil ütlusi, et talle anti enne kokaiini peidikusse

panemist ka korraldus parklasse kohale tulla ja vaadata autot. Ta läks kabiini sisse ja vaatas

ringi, pidi kontrollima, kuidas peidikuga lood on. Tal olid võtmed, need sai Narvas.

11.4. Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et ka MDMA käitlemisel oli D. Ragozin-

Jolkinil oluline teopanus, ilma milleta ei oleks saanud MDMA-tablette peidikusse panna.

Tema roll oli tagada juurdepääs sõidukile ja selles olevale peidikule ning võimaldada

narkootilise aine peidikusse panemine. Suures koguses narkootilise aine käitlemine on toime

pandud ühtsest tahtest hõlmatuna ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste

kulgemine oli nii kriminaalmenetluses tuvastamata isiku (kes pani MDMA veoauto

peidikusse) kui ka D. Ragozin-Jolkini (tagas juurdepääsu peidikutesse) kontrolli all.

Eeltoodust tulenevalt on tegemist kaastäideviimisega ning D. Ragozin-Jolkin vastutab

MDMA suures koguses käitlemise eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud.

12. Süüdistuse kohaselt oli just D. Teplõhh isikuks, kes eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal,

kuid enne 5. maid 2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega leppis kokku suures

koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende

vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise

eesmärgil.

12.1. Kaitsja leidis, et mingil juhul ei oleks saanud D. Teplõhhi seostada selle sõidukiga,

milles narkootiline aine leiti. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest aga just see, et D.

Teplõhh on igal viisil vältinud enda otsest seostamist veoki omanikuks oleva ZVR Auto OÜ-

ga. Nii nähtub äriregistri väljavõttest, et ZVR Auto OÜ juhatuse liige oli A.Z. . Samas

erinevate tunnistajate ütlused viitavad üheselt sellele, et A.Z. oli ettevõtte ametliku juhina n-ö

tankist ja kõiki küsimusi lahendas tegelikkuses D. Teplõhh.

12.2. Süüdistuse esemeks oleva reisi osas on N.P. andnud ütlusi, et läks reisile 2021. aasta 6.-

8. mail autoga XXX . Sihtkoht oli Eestist Hollandisse ja Hollandist tagasi. Sellel reisil andis

temale juhiseid Dmitri (Teplõhh). See reis erines varasematest reisidest selle poolest, et D.

Teplõhhi poolt oli rohkem tähelepanu, rohkem küsimusi. Varasemate reiside ajal ta ei

suhelnud nii palju D. Teplõhhiga.

12.3. 8. oktoobri 2021 asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 20. mail 2021

menetlustoimingu käigus D. Teplõhhilt ära võetud mobiiltelefoni iPhone 8 PLUS.

Sõnumivestlusest nähtub samuti, et reisil 4. mai 2021 - 18. mai 2021 andis N.P. le juhiseid D.

Teplõhh. Seejuures edastas just D. Teplõhh Lätis asuva bensiinijaama koordinaadid N.P. le

16. mail 2021 kell 21.07. Sama nähtub ka 21. mail 2021 koostatud N.P. mobiiltelefon Apple

iPhone 11 vaatlusprotokollist, milles on tuvastatud D. Teplõhhi ja N.P. suhtlust 6. mai 2021

kuni 18. mai 2021.

12.4. Sõnumivahetus D. Teplõhhi ja N.P. vahel viitab aga sellele, et Dima, kellele D.

Ragozin-Jolkin edastas parkla geolokatsiooni, oli justnimelt D. Teplõhh, kes vahetult pärast

geolokatsiooni saamist D. Ragozin-Jolkinilt edastas selle veoautojuhile N.P. le korraldusega

seal parklas peatuda. N.P. on kohtuistungil selgitanud, et sellel reisil olles D. Teplõhh ütles,

et peab tulema tanklasse Riias, talle tuleb seal vastu meesterahvas, kellele pidi andma

dokumendid, mis Hollandis sai, võtma talt dokumendid ja edastama D. Teplõhhile. Nimetatud

inimene kutsus N.P. le takso, millega ta viidi Riia kesklinna. See oli isik, keda kutsuti

Sunatiks. Euroopa uurimismääruse vastusest nähtub, et N.P. on helistanud S.A. ile kuuluvale

telefoninumbrile (xxxxxx) – nagu teda oli juhendatud D. Teplõhhi poolt. See kokkulangevus

kinnitab N.P. ütluste usaldusväärsust. See S.A. i telefoninumber, millele N.P. helistas, on

kindlaks tehtud Euroopa uurimismääruse vastusega. N.P. ütluste kohaselt oli ta veoautost

eemal üle kahe tunni.

12.5. D. Ragozin-Jolkini ütlustest nähtuvalt suhtles ta Dmitri kontaktiga, kelle nimeks oli

Sunat, Riias põhjusel, et Sunat pidi veoki juhiga kohtuma. D. Ragozin-Jolkin pidi Sunatile

edasi andma korralduse, et kas edastada või võtta mingi ümbrik. Kõrvutades D. Ragozin-

Jolkini ja N.P. ütlusi, saab teha järelduse, et ümbriku üleandmist ja Sunatiga kohtumist

juhendas just D. Teplõhh, mitte keegi kolmas isik. Arvestades ka N.P. ütluseid, et kui ta sai

Riias teada, et keegi oli tema äraolekul sõidukisse sisenenud, helistas ta D. Teplõhhile ja

küsis, mis toimub. Sellele D. Teplõhh vastas, et mitte muretseda ja sõita edasi. Maakohtul

puudus alus kahelda N.P. ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd videosalvestiselt on tõepoolest

tuvastatav, et N.P. enne sõidukiga parklast väljasõitmist räägib telefoniga. Eeltoodu viitab

samuti sellele, et D. Teplõhh oli teadlik sellest, mis Riias toimus – et isikud pidid sisenema

sõidukisse ja sinna narkootilised ained panema, mitte ei täitnud pimesi üksnes kellegi

korraldusi.

12.6. D. Ragozin-Jolkin on küll väitnud, et tema D. Teplõhhi ei tundnud, tutvus temaga

kohtusaalis, samas on ta selgitanud, et ülesandeid andis talle Dmitri ja oli vaja mööda Eestit

ringi sõita ja dokumente, ümbrikuid, telefone ja muud taolist vedada. Alati olid samasugused

ülesanded. Oli ka vahepeal nii, et tee pealt oli vaja võtta CMR dokumente, saatelehti.

Dokumendid tuli viia Tallinnasse, Narva või Sillamäele, Dmitri ütles, kuhu sõita ja sinna tuli

inimene vastu. Ülesanded tulid äppides Surespot, Signalis ja Telegramis. D. Ragozin-Jolkini

ütluseid, et tema ei tunne D. Teplõhhi, ei pidanud maakohus usaldusväärseks. Esmalt on D.

Ragozin-Jolkin kaitsja küsimusele kaassüüdistatava osas vastanud, et tutvus temaga

kohtusaalis. Pisut hiljem prokuröri küsimustele vastates selgitas D. Ragozin-Jolkin juba, et

teadis D. Teplõhhi varasemast, kuna remontisid ühes autoteeninduses autosid ning kohtusid

seal paar korda, teretasid teineteist. Seejärel on D. Ragozin-Jolkin selgitanud, et oli Dmitriga

Venemaalt rääkinud D. Teplõhhist ja tema varasemast kriminaalkorras karistatusest.

Samamoodi on eitanud D. Teplõhhi tundmist ka A.H. , kes on menetluses osutunud isikuks,

kes vedas juhte, dokumente ja raha. A.H. on ka D. Ragozin-Jolkini sõnul inimene, kes teda

just Dmitri palvel viis Riiga.

12.7. Esimesel ülekuulamisel 21. mail 2021 on J.B. andnud ütlusi selle kohta, et 18. mail

2021 pidi Volvo reg-nr XXX Tallinnast mahalaadimisele naasma, teel Narvasse helistas tema

(J.B. ) N.P. le ja palus tal kohe pärast Narva saabumist lasti laadida, mis asub aadressil: Tiigi

6, Narva. Pärast laadimist pidi N.P. viivitamatult üle andma sõiduauto Volvo reg-nr XXX D.

Teplõhhile baasis aadressil XXX , Narva, kus teda ootas D. Teplõhh. D. Teplõhh pidi auto

koos lastiga teisele juhile üle andma ja saatma reisile Euroopasse. Eeltoodu viitab sellele, et

just D. Teplõhh ootas baasi juures Volvo reg-nr XXX saabumist, mis omakorda tõendab

seda, et narkootilised ained pidid Eestis temani jõudma.

12.8. D. Teplõhhi kaitsetaktika seisneb sisuliselt selles, et tema täitis vaid Venemaa Dima

korraldusi, kellega suhtles telefoni kaudu, mis tal tiiki uppus. See telefon uppus mõned

päevad enne seda, kui need juhtumid autoga olid. Paar päeva enne seda, kui ta telefoni ära

uputas, andis Venemaa Dima talle väidetavalt korralduse, et Hollandist tuleb mingid

dokumendid ära tuua Selliseid D. Teplõhhi väiteid arvestades ei oleks ta aga saanud 2 päeva

enne veoauto kinnipidamist edastada N.P. le Venemaa Dima korraldusi geolokatsiooni ega

Sunatiga kohtumise osas. Maaohus ei pidanud D. Teplõhhi väiteid Venemaa Dima korralduste

täitmise osas usaldusväärseks.

12.9. Kriminaalasjas uuritud tõendid viitavad siiski sellele, et asjaga oli tihedalt seotud ka

keegi tuvastamata isik Venemaalt. Nii viitavad kellelegi Dimale lisaks tunnistajate ja

süüdistatavate ütlustele ka D. Teplõhhi enda telefonist 25. oktoobril 2020 edastatud sõnumid.

Samas kõrvutades just D. Ragozin-Jolkini ütlusi muude asjas kogutud tõenditega, on üheseid

viiteid sellele, et Dmitri, kes temale 2021 mais juhiseid andis, oli just D. Teplõhh, kuivõrd

nimetatud Dmitri tegevus kattub paljuski just D. Teplõhhi tegevusega (nt sularaha

väljavõtmine enne D. Ragozin-Jolkini poolt sõiduki rentimist, Riia tankla koordinaatide

saatmine, juhised N.P. poolt ümbriku üleandmist puudutavas osas).

12.10. Kohtupraktikas üheselt väljakujunenud seisukoha kohaselt peab süüdistatav, kui ta

otsustab end aktiivselt kaitsta, ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või

vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. D. Teplõhh ei

ole kohtule Venemaa Dima nime avaldanud, mistõttu ei olnud kohtul võimalik ka isikut üle

kuulata. Samas ei ole eluliselt ka usutav, et D. Teplõhh ei tea isiku nime, kellega ta on ühiselt

ettevõtte asutanud ning kellega 2 aastat suhelnud ja üle aasta koostööd teinud. Ilmselgelt selle

isiku andmete avaldamine ei oleks kooskõlas kaitsetaktikaga ning viitab teisalt ka sellele, et

grupi liikmed on jätkuvalt lojaalsed ning nende vahel valitseb kuritegelikule grupile omane

sisemine reeglistik ja käitumiskoodeks, kus omasid ei reedeta.

13. Süüdistuse kohaselt leppis D. Teplõhh eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 5.

maid 2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste

ainete MDMA ja kokaiini omandamise. Selle süüdistuse osaga seoses on oluline viidata ZVR

Auto OÜ-ga seonduvale tegevusele, kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele,

et rahalised vahendid narkootiliste ainete käitlemiseks liikusid läbi selle ettevõtte.

13.1. Esmalt nähtub A.Z. ütlustest, et rahalised vahendid ZVR Auto OÜ asutamiseks anti

sularahas ning mingid vahendid tagas Cargoskop ja veel mingi firma. Tõendid viitavad

sellele, et tuvastamata Dima otseseks kontaktiks ja korralduste vahendajaks Eestis seoses

ettevõtte asutamiseks rahaliste vahendite hankimisega oli D. Teplõhh. Kolmas ettevõte, kust

ZVR Auto OÜ sai finantsvahendeid, oli A.Z. ütluste kohaselt Rich Lucky OÜ, ka selle

kontakti andis investor Dmitri. Samuti ütles investor Dmitri talle, et niikaua, kui tema (s.o

A.Z. ) õpib, litsentse ja lubasid saab, siis tegeleb selle ettevõttega teine inimene. Seda, et D.

Teplõhh hakkab tegelema ZVR Auto OÜ-ga sai ta teada üks, kaks või kolm kuud pärast

ettevõtte registreerimist äriregistris. See oli enne sõiduauto Volvo XXX soetamist.

13.2. Tunnistaja S.K. i ütlustest nähtub, et sõiduauto Volvo reg-nr XXX liisingu

vormistamise osas pidas tema kompanjon läbirääkimisi Juri-nimelise isikuga, kuid arved

saadeti ZVR Auto OÜ-le e-posti aadressile teploh78@gmail.com. Kohus tuvastas, et ka ZVR

Auto OÜ arvete tasumisega tegeles D. Teplõhh, mitte registrisse kantud ametlik ettevõtte

juhataja A.Z. .

13.3. A.Z. ütlustest nähtub, et initsiatiiv selleks, et ta asutaks veoteenuse ettevõtte Eestis, tuli

Dmitrilt Venemaalt, kellega ta suhtles esimest korda talvel 2019. Dmitri Venemaalt helistas

talle ja tegi sellise ettepaneku, et tahab avada firma Eestis veoteenuste osutamiseks ja tagab

selleks algvahendid. Tal on vaja inimest, kes saaks avada selle firma, läbiks logistika kursused

ja saaks ka veoteenusele litsentsi. Firma avamiseks tuli A.Z. Narva, firma avamisel aitasid

üks naisterahvas ja J.B. . J.B. on 15. juuli 2021 andnud ütlusi, et ühel päeval tõi D. Teplõhh

aadressile XXX , Narva asuvasse baasi A.Z. nimelise noormehe ja ütles, et firma peab tema

nimele registreerima. D. Teplõhh ütles seejuures, et tema ei saa firmat enda nimele

registreerida, kuna avas selle firma koos kellegagi. Kohus tuvastas, et kriminaalmenetluses

tuvastamata jäänud Dmitri Venemaalt oli seotud ja suhtles justnimelt D. Teplõhhi, mitte J.B.

iga. Sellele viitavad ka D. Teplõhhi enda ütlused seonduvalt sellega, kuidas ta pidas Dmitriga

Venemaalt läbirääkimisi ettevõtte asutamiseks.

13.4. Maakohus pidas oluliseks viidata ka sõiduki Volvo reg-nr XXX peidikute ehitamisega

seonduvatele asjaoludele. Nimelt 22. juunil 2021 koostati asitõendi vaatlusprotokoll.

Vaatlusel kasutati röntgenseadet NUCTECHI, mille abil tehti sadula ja haagise röntgenpildid.

Röntgeni abil oli sadula kabiinis näha peidikuseinu. Pärast mida sadulakabiin oli üles tõstetud

ning vasakpoolne logar eemaldati, mille all avastati kaks metallist kasti (peidikut), mis on

monteeritud kere külge. Parempoolne logar eemaldati, mille all avastati kaks metallist kasti

(peidikut), mis on monteeritud kere külge. Paremalt peidikult eemaldati mitteoriginaal

plastikkate, millel oli kiri www.tehnokam.com (avaliku internetiotsingu tulemusel on tegemist

Venemaal tegutseva ettevõttega).

13.5. 20. mail 2022 kuulati kohtuistungil üle asjatundja D.G. , kes töötab MTA

tolliinspektorina Narva piiripunktis ja kelle tööülesandeks on röntgeniga töötamine – autode

ja busside valgustamine. Sõidukiga Volvo reg-nr XXX puutus ta kokku seoses

järelanalüüsiga. Sõidukist reg-nr XXX oli arhiivis kaks või kolm fotot, millel olid erinevused

sees. Need fotod pärinesid aastast 2020. Piltide peal oli näha, et sinna on tekkinud vaheseinad

kabiini alla. Asjatundja selgitas, et selle ümberehituse tulemusel ainuke järeldus, mille tema

saab teha, on see, et on tekkinud vaheseinad ehk siis arvatavasti on sinna tehtud sisse tühimik,

kuhu võib midagi panna. Esimene pilt on tehtud 6. november 2020, järgmine pilt on tehtud

20. november 2020 ja selle kahe pildi alusel saab järeldada, et tühimik on tekkinud 6. ja 20.

novembri vahel.

13.6. A.Z. ütluste usaldusväärust kinnitab asjaolu, et üks ZVR Auto OÜ SEB pangakaart oli

18. mai 2021 läbiotsimisprotokolli kohaselt läbiotsimise hetkel sõidukit Volvo XXX juhtinud

N.P. valduses, seega saab järeldada, et ZVR Auto OÜ üks SEB pangakaart oli mõeldud

autojuhi tarbeks tööga seotud kulutuste katmiseks.

13.7. 20. mai 2021 läbiotsimisprotokollist nähtub, et D. Teplõhhi kasutuses olnud sõiduauto

Toyota reg-nr XXX läbiotsimisel leiti muuhulgas musta värvi rahakott erinevate kaartide ja

sularahaga summas 170 eurot. Läbiotsimisprotokolli lisaks olevast fototabelist fotodelt 18-23

nähtub, et D. Teplõhhi käsutuses olid muuhulgas ZVR Auto OÜ juhatuse liikme A.Z. nimele

väljastatud AS Swedbank pangakaart ja ZVR Auto OÜ Olerex kaart.

13.8. Maakohtu poolt uuritud tõendid viitavad sellele, et D. Teplõhhi kontrolli all olid ZVR

Auto OÜ rahalised vahendid, millest suurem osa liikus kontodele ja kontodelt ära sularahas,

mida opereeriti Narvas asuvate pangaautomaatide kaudu, samuti kontrollis tema

sõidukijuhtide liikumist nii Hollandisse kui sealt tagasi, sh vahepeatuste tegemise aega ja

kohta, samuti kokkusaamisi. Sellest saab järeldada, et just D. Teplõhh leppis eeluurimisel

täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 5. mai 2021 eeluurimisel tuvastamata viisil ja isikutega

kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise. Ilma D. Teplõhhi

olulise teopanuseta ei oleks saanud selline skeem veoki marsruudi, narkoainete veoki

peidikusse peitmise ning transpordi osas toimida.

14. Väljaspool kahtlust on see, et D. Teplõhh suhtles nii Venemaa Dmitri kui teiste

narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikutega eraldi telefoni kaudu, mida menetlejatel ei

ole õnnestunud tuvastada. Et suhtlus toimus teise spetsiaalse telefoni vahendusel kinnitab ka

8. oktoobri 2021 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud D. Teplõhhi 25. märtsi 2021

häälsõnum „Kohe, tulen tunni aja pärast välja, valin! Need, raisk (arusaamatud sõnad)

helista teiselt telefonilt.“

8. septembri 2021 ülekuulamisel on J.B. välja öelnud, et 2020. aasta sügisel jõudsid temani

kuuldused selle kohta, et D. Teplõhh võib ZVR Auto OÜ veoautodega narkootikume vedada.

See telefon, mis võimaldaks kontrollida D. Teplõhhi versiooni, uppus aga tema enda sõnul

tiiki mõned päevad enne sõiduki Volvo kinnipidamist. Maakohus nõustus prokuröriga, et ei

ole eluliselt usutav, et inimene ei püüa päästa oma vette kukkunud telefoni, milles on tal kõik

olulised ärilised kontaktid. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et eelmisest kohtuotsusest

nähtuvalt tuvastati D. Teplõhhi osalus narkootiliste ainete käitlemises muuhulgas telefonide

pealtkuulamise abil. Seega oli D. Teplõhh seekord ilmselgelt ettevaatlikum ning kasutas

erinevaid telefone, mille hulgas võis olla ka krüptotelefone. Sellele viitavad läbiotsimise ajal

tema koju saabunud telefonid. Nimelt nähtub 28. mail 2021 koostatud asitõendi

vaatlusprotokollist, et D. Teplõhhi elukohast XXX , Narva 20. mai 2021 läbiotsimise käigus

kaasa võetud kõikide 20 telefonikarbi põhjadel olid sulgurkleebised vigastatud ehk

telefonikarbid olid eelnevalt avatud. Neid telefonikarpe ei saanud avada D. Teplõhh, kuivõrd

telefonid saabusid Hollandist hetkel, kui tema korteris viibisid PPA ametnikud, kes teostasid

läbiotsimist. Maakohus järeldas uuritud tõenditest, et narkootiliste ainete käitlemine toimus

koostöös Venemaal viibivate isikutega ning suhtluse tagamiseks ja selle varjamiseks

vahendati erinevaid telefone Eestist Venemaale ja Venemaalt Eestisse.

15. Tõendatud on ka see, et D. Teplõhh tegeles mingil määral toiduainete, veinide ja muu

kauba vahendamisega Euroopast Venemaale. Esmalt viitavad sellele O.G. ütlused, et D.

Teplõhh töötas koos J.B. iga, kuid teenis sissetulekut ka piiritegevusega, vedas veini Itaaliast,

juustu. Samas ei saa asjaolust, et D. Teplõhh tegeles mingis ulatuses ka toiduainete ja veini

vahendamisega ning teenis nii sellest kui osalt ka muust tegevusest teatud ulatuses legaalset

sissetulekut, järeldada seda, et ta samal ajal ei saanud tegeleda ka narkootiliste ainete

käitlemisega.

16. Süüdistuse kohaselt pandi narkootilise aine suures koguses käitlemine toime grupis. 1.

oktoobri 2021 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud häälsõnumid (D. Ragozin-Jolkini ja

A.H. vahelised vestlused) viitvad sellele, et narkootiliste ainete käitlejate näol oli tegemist

organisatsiooniga, kus oli ka üks vanem (Starshõi) ja mitu ülemust (Dmitri ja Andrei).

Süüdistatavate ütlusi, et narkootilise aine käitlemisega oli seotud ka keegi isik Venemaalt,

kinnitavad muuhulgas ka A.Z. , J.B. i ja M.K. i ütlused (viimase ütluste kohaselt oli Venemaal

Viktori-nimeline isik). Samuti viitavad grupis ühise teoplaani alusel tegutsemisele D.

Ragozin-Jolkini telefoni vaatlusega tuvastatud häälsõnumid – nt No kõik, töötame siis plaani

järgi. Seega kinnitavad kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid, et narkootilise aine

suures koguses käitlemine on toime pandud grupis.

16.1. KarS § 21 lg 2 sätestatud grupis tegutsemiseks ei pea olema eelnevat suusõnalist

kokkulepet, vaid piisab ühisest koos tegutsemisest. D. Teplõhh, D. Ragozin-Jolkin ja

kriminaalmenetluses tuvastamata isikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, igaüks valitses

tegu ja igaüks eeldas, et süüteoskoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Mõlemal

süüdistataval oli grupiviisilise kuriteo toimepanemisel täita tähtis roll, mis kuriteo kui terviku

seisukohast oli oluline. Maakohtu hinnangul viitavad tõendid üheselt sellele, et D. Teplõhh

ühes tuvastamata isikuga (Dmitri Venemaalt) oli teoplaani väljatöötaja ning just D. Teplõhh

leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 5. mai 2021, eeluurimisel tuvastamata

viisil ja isikutega kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise

ning korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

edasiandmise eesmärgil. Narkootiliste ainete käitlemiseks soetati ZVR Auto OÜ-le sõidukid,

millest üks varustati peidikutega. D. Teplõhh korraldas veoki Volvo reg-nr XXX liikumist,

kasutades narkootiliste ainete käitlemise eesmärgil ära veoauto juhti N.P. t. Samuti tagas ta

17. mai 2021 narkootiliste ainete veoauto Volvo FH reg-nr XXX peidikutesse panemiseks

ligipääsu sõiduki peidikutele D. Ragozin-Jolkinile. D. Ragozin-Jolkin toimetas narkootilise

aine (kokaiini) Eestist Lätti, pakendas selle ümber, pani kokaiini peidikuesse ning tagas

kriminaalmenetluses tuvastamata isikule ligipääsu peidikule MDMA-tablettide panemiseks.

Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu. Eeltoodust nähtub, et tegutseti koos, kuid

erinevate teo panustega.

16.2. Seejuures annab süüdistatavate teoeelne käitumine aluse arvata, et kogu tegevus on

toimunud mitmeid kordi sarnase käitumismustri alusel. Sellele, et peidikus võidi transportida

narkootilisi aineid ka varem, viitavad peidiku põhjast veoauto kinnipidamisel leitud MDMA

puru värvides, mida veoki kinnipidamisel avastatud pakenditest ei leitud. Kõik narkootilise

aine käitlemisega seotud isikud annavad ütlusi, et nad teineteist ei tunne ja ütlused on osalt

tuvastatud asjaolude osas ebaõiged ning eluliselt ebausutavad. Selline varjamistegevus

kinnitab antud kuritegeliku grupi seotust süüdistuses toodud tegudega.

17. Lisaks eelnevale episoodile süüdistati D. Ragozin-Jolkinit ka selles, et ta omandas

eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 16. juulit 2021, eeluurimisel tuvastamata

isikult ja asjaoludel suures koguses narkootilisi aineid, s.o 122,1 g kokaiini sisaldavat pulbrit

(pulber sisaldas 100 g kokaiini) ning 9,48 g hašišit (THC sisaldus 24 %), mida hoidis oma

elukohas, s.o Sillamäe linnas XXX asuvas korteris, kuni see 16. juuli 2021 toimunud

läbiotsimisel leiti ja politsei poolt ära võeti.

17.1. Lisaks D. Ragozin-Jolkini poolt süü tunnistamisele tõendab tema süüd 16. juuli 2021

läbiotsimisprotokoll.

17.2. Ekspertiisiakti kohaselt oleks leitud ja ära võetud kokaiinist (puhast ainet 100 g)

piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 833-10 000 inimesele ja 9,48 g hašišist umbes 95

inimesele. Ekspertiisiakti nr 21E-LÕX0155 kohaselt võib ekspertiisiakti nr 21E-AN1024

märgitud kogu narkootiline/psühhotroopne aine – 0,0093 g metadooni, 100 g kokaiini ja 9,48

g hašišt tekitada narkootilise joobe umbes 928-10 096 inimesele.

18. Kõiki tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et D. Teplõhh ja D. Ragozin-

Jolkin on toime pannud korduva suures koguses narkootilise aine grupis käitlemise. D.

Teplõhhi tegevuse korduvus tuleneb tema varasemast süüdimõistmisest narkootilise aine

suures koguses käitlemise eest Viru Maakohtu 13. oktoobri 2011 otsusega asjas nr 1-09-

17925. Seega on nende teod õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi.

19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

20. Subjektiivse koosseisu osas leidis maakohus, et süüdistatavad panid kuriteo toime

kavatsetult.

20.1. Süüdistatavad seadsid endale eesmärgiks toimetada narkootiline aine Eesti Vabariigi

peidikust Läti Vabariiki, kust see liikus tagasi Eesti Vabariiki ning pidi jõudma D. Teplõhhi

valdusesse. Arusaamatuks ei saanud jääda süüdistatavatele ka see, et tegemist on suure

koguse narkootilise ainega. Isikud tegutsesid kooskõlastatult grupis eelnevalt väljatöötatud

teoplaani alusel, igaühel oli teo toimepanemisel oluline teopanus. Süüdistatavate liikuma

panevaks jõuks oli eesmärk saada ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega varalist kasu.

20.2. Kindlustamaks, et nende ebaseaduslikku tegevust ei tuvastataks ja seeläbi ei võetaks ära

võimalust saada kuritegeliku käitumise läbi varalist kahju, tegutseti konspiratiivselt, erinevaid

osategusid panid toime erinevad isikud. D. Teplõhh ei pannud küll ise vahetult toime ühtegi

koosseisupärast tegu: ta ei ole vahetult omandanud, vallanud, edasi andnud ega vedanud

narkootilist või psühhotroopset ainet. Samas osales ta teo planeerimisel, kontrollis ja korraldas

aine edasitoimetamist pärast selle kaasosalise valdusesse jõudmist. D. Teplõhh, andis nii grupi

liikmetele kui veoauto juhile N.P. le korraldusi, püüdes end samal ajal distantseerida välisest

kuriteopildist. D. Teplõhhi rolli olulisusele narkootiliste ainete käitlemisel viitab

lõppkokkuvõttes ka see, et pärast tema kinnipidamist selline väljatöötatud skeem edasi enam

ei toiminud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on ümber lükatud D. Teplõhhi kaitseväide, et

tema narkootiliste ainete käitlemisest midagi ei teadnud ja teda kasutati ära. D. Teplõhhi roll

narkootiliste ainete käitlemises on olnud oluline. Sellist planeeritud tegevust saab

vaieldamatult pidada eesmärgipäraseks ehk kavatsetuks.

20.3. D. Ragozin-Jolkin pani samuti teo toime kavatsetult, sest seadis eesmärgiks narkootilise

aine suures koguses valdamise, ümberpakkimise, transportimise ning tema kodust leitud

narkootilise aine omandamise. Esmalt on D. Ragozin-Jolkin kohtuistungil selgitanud, et võttis

Dmitri ülesandel 16. mail 2021 paki peidikust Riigikülast ja viis selle Riiga. 17. mai 2021

hommikul käis poes, ostis toidukilet, kleeplinti, käärid, kindad. Tuli hotelli tagasi ning pakkis

Riigikülast peidikust võetud aine ümber ja hakkas ootama järgmisi korraldusi. Järgmiseks

läks parklasse ja vaatas üle veoauto peidiku. Siis läks tagasi hotelli, võttis sealt narkootilise

aine pakendid, tuli tagasi veoauto juurde ning pani pakendid peidikusse. Selleks ajaks olid

peidikus juba ka MDMA-tabletid. Maakohus ei pidanud sellist plaanipärast üksikasjalikku

tegutsemist arvesse võttes usutavaks D. Ragozin-Jolkini kohtuistungil avaldatut, et ta tegutses

paanikas ning hirmus füüsilise kättemaksu ees. Mingisugusele paanikale ei viita ka 16. juuli

2021 D. Ragozin-Jolkinilt läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefoni Redmi Note 9 Pro

vaatlusel tuvastatu. Mobiiltelefoni koopiafaili hulgast leiti muuhulgas häälsõnumid ja

vestlused. Häälsõnumid viitavad üheselt sellele, et D. Ragozin-Jolkin jagas rahulikult juhiseid

isegi samal päeval, kui väidetavalt hommikul avastas, et pakendites, mida pidi Eesti

Vabariigist Riiga vedama, oli kokaiin ja sellest enda sõnul šokis oli. Häälsõnumitest nähtuvalt

on ta näiteks jaganud 17. mai 2021 juhiseid isikutele, kes pidid tulema tanklasse ja veokijuhi

eemale toimetama – D. Ragozin-Jolkin uurib kas te valisite välja koha, kuhu ta tuua. Ja pange

ta sööma. Teil on vaja ta hõivata kaheks, kaheks pooleks tunniks koos teega. Samuti teatab ta

pärast N.P. saabumist parklasse Inimene on kohal. No kõik, töötame siis plaani järgi. Selline

plaanipärane tegevus ei viita kuidagi mingile šokiseisundile. Samas viitab see just sellele, et

D. Ragozin-Jolkinile ei olnud kõik toimunu mingi üllatus, vaid tegutseti varem kokkulepitud

plaani alusel. Ka ei pea kohus usutavaks D. Ragozin-Jolkini väidet, et ta ei teadnud Riigikülas

peidikust pakki võttes koheselt, et seal olid narkootilised ained. D. Ragozin-Jolkin on

kohtuistungil selgitanud, et pakk oli maa süvendis mullaga peale puistatud mustas kilekotis,

täpselt selle koha peal oli kastrul. Geoasukoht koos piltidega oli talle eelnevalt saadetud

Dmitri poolt. Varasemalt narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ning ka narkootiliste

ainete enda tarbeks soetamisega tegelenud isikuna ei saa olla kahtlust selles, et sellisel viisil

peidikust pakke transportides sai D. Ragozin-Jolkin väga hästi aru, et pakis on narkootilised

ained. Ka ei viita mingile šokiseisundile ega hirmus tegutsemisele D. Ragozin-Jolkini

mobiiltelefoni POCO X3 vaatlusega tuvastatu. Sõnumivestlused viitavad sellele, et D.

Ragozin-Jolkin jätkas juunis ja juulis erinevate pakkide käitlemist, küsides jätkuvalt juhiseid

pakendamise ja pildistamise kohta ning jagades ülevaadet oma tegevusest.

21. Karistus.

21.1. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse,

sanktsiooni keskmine on seega 9 aastat vangistust. Vaieldamatult suurendab nii D. Teplõhhi

kui D. Ragozin-Jolkini süüd asjaolu, et nende teos on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse

olemasolu, mis väljendub süüteo korduvas toimepanemises ja grupis. Kahe kvalifitseeriva

tunnuse sedastamine võrdsustub suurema süüga.

21.2. D. Teplõhh ja D. Ragozin-Jolkin panid teo toime kavatsetult ja narkootilise aine

müümise eesmärgil. Kuriteo tehiolud lubavad toimepanijaid seostada kuritegeliku maailmaga,

muuhulgas on organisatsioonist ja vanemast (starshõi) omavahelistes kõnedes rääkinud ka

A.H. ja D. Ragozin-Jolkin. Kuriteol oli piiriülene mõõde, kuivõrd vähemalt osa narkootilisi

ained viidi esmalt Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, kust need liikusid peidikus tagasi Eesti

Vabariiki ning pidid ilmselt seejärel liikuma kas edasi Venemaa Föderatsiooni või jõudma

käibesse Eesti Vabariiki. Selline tegu on võrreldes riigisisese narkodiilerlusega ohtlikum ja

suurema süüga. Nii D. Teplõhhil kui D. Ragozin-Jolkinil oli oluline roll uimastite käitlemise

ahelas.

21.3. Lisaks pani D. Ragozin-Jolkin toime veel 122,1 grammi kokaiini sisaldava pulbri

(pulber sisaldas 100 g kokaiini) ning 9,48 g hašiši (THC sisaldus 24 %) käitlemise. Iga uus

süütegu muudab võrreldes esimese süüteoga teo ebaõiguse suuremaks ning mida suurem on

korduvalt toimepandud kuritegude arv, seda suurem on isiku süü.

21.4. Samas ei saa D. Teplõhhi süüd pidada väiksemaks vaatamata asjaolule, et sama

süüdistuse raames talle n-ö faktilist korduvust narkootilise aine käitlemisel ette ei heideta. D.

Teplõhhi süüd suurendab tema roll narkootiliste ainete käitlemise ahelas. Nimelt leppis just

tema kokku suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning

korraldas nende vahendlikult üle riigipiiri toimetamise edasiandmise eesmärgil. Ka tuvastas

kohus, et narkootiliste ainete käitlemiseks vajalikud rahalised vahendid liikusid ZVR Auto

OÜ tegevuse varjus T. Teplõhhi vahendusel, kellel käsutuses ettevõtte kontod olid.

21.5. Karistusmäära valikul saab silmas pidada sedagi, et süüdistatavad ei ole eelnevatest

karistusest õigeid järeldusi teinud. D. Ragozin-Jolkin on varem narkokuriteo eest karistatud

isikuks. Arvestades ka seda, et vaatamata varasemale vangistusele, ei ole D. Ragozin-Jolkin

oma käitumist muutnud ja jätkas narkokuritegude toimepanemist, seejuures grupis, leidis

maakohus, et prokuröri poolt taotletud karistus 10 aastat vangistust on põhjendatud ja vastab

nii D. Ragozin-Jolkini süü suurusele kui ka üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.

21.6. D. Ragozin-Jolkin avaldas kohtumenetluses küll kahetsust, kuid arvestades seda, et

isikut on varem narkokuritegudes süüdi tunnistatud, kuid sellele vaatamata jätkas ta veel

ohtlikumate meelemürkide käitlemist omakasu motiivil, siis sellist süüdistatava käitumist

arvestades suhtub kohus kahetsusse kriitiliselt ega saa seda kahetsust pidada siiraks. Siirale

kahetsusele ei viita ka D. Ragozin-Jolkini poolt narkootiliste ainete käitlemise jätkamine

pärast seda, kui ta sai teadlikuks veoki kinnipidamisest ning sealt tema osalusel käideldud

narkootiliste ainete leidmisest menetleja poolt. Ka temale juhiseid andnud isikute varjamine ei

viita puhtsüdamlikule kahetsusele. Maakohtu hinnangul kahetseb D. Ragozin-Jolkin vaid

seda, et on enda tegude eest kohtu all.

Mis puudutab D. Ragozin-Jolkini avaldatud, et ta soovis aidata kaasa süüteo avastamisele ja

tõe tuvastamisele, siis ka selles osas ei pea kohus tema väiteid siiraks. Kaitsja poolt

väljatoodud asjaolu, et D. Ragozin-Jolkini eelmise karistusega kaasnenud kriminaalhooldus

möödus rikkumisteta, ei vähenda kuidagi tema süü suurust ega ole ka KarS § 57 lg-s 1

nimetatud karistust kergendav asjaolu.

21.7. D. Teplõhhi on varem korduvalt narkokuritegude toimepanemise eest karistatud, viimati

vangistusega 12 aastat. Varasem karistus mõisteti talle suures koguses MDMA ja hašiši

käitlemise eest grupis. Seega osalt on narkoaine liik muutunud ohtlikumaks, kuivõrd kokaiin

on üldteadaolevalt ohtlik narkootiline aine ja tekitab kergesti sõltuvust. Kui isiku käitumisele

pole senine karistus mõju avaldanud, siis tuleb keelunormi kehtivuse kinnistamiseks normi

rikkumisele reageerida rangemalt. Eriti ükskõikset suhtumist õiguskorda iseloomustab uue

raske kuriteo toimepanemise katseajal, kui isik on ennetähtaegselt vabastatud samaliigilise

kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt. Eripreventiivseid kaalutlusi

arvestades leidis kohus, et 13 aastat vangistust vastab nii D. Teplõhhi süü suurusele kui ka

üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele.

KarS § 65 lg 2, § 76 lg 8 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.

oktoobri 2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning D.

Teplõhhile tuleb mõista liitkaristuseks 16 aasta 9 kuud 5 päeva vangistust.

Apellatsioonid

22. Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.

Ragozin-Jolkini kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova, kes palub tühistada maakohtu otsuse

D. Ragozin-Jolkini MDMA käitlemise episoodis, mõista D. Ragozin-Jolkini selles episoodis

õigeks ning kergendada mõistetud karistust. Alternatiivselt palutakse kergendada D. Ragozin-

Jolkinile mõistetud karistust.

22.1. Kaitsja leiab, et otsuse tegemisel MDMA käitlemise episoodis, on D. Ragozin-Jolkini

süü tõendamata. Maakohtu otsuse põhjendused on rajatud oletusele ja mitte isegi kaudsetele

tõenditele nagu väidetakse kohtuotsuse põhjendustes.

22.2. D. Ragozin-Jolkinile on esitatud süüdistus selles, et ta on MDMA tablette eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel omandanud ning selles, et ta pani tema valduses olnud narkootilised

ained veoauto peidikusse.

22.3. Kohtuotsuse punktis 26 tunnistab maakohus, et ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks, et

just D. Ragozin-Jolkin MDMA-tabletid Lätti toimetas ja need peidikusse pani, kriminaalasjas

esitatud ei ole. Tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt

tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja nõustub maakohtu järeldusega, et tõsikindlalt ei ole

võimalik tuvastada, et D. Ragozin-Jolkin isiklikult toimetas MDMA-tabletid Eesti Vabariigist

Läti Vabariiki ja pani need sõiduki Volvo FH reg-nr XXX peidikusse.

22.4. Kaitsja ei nõustunud maakohtu väitega nagu oleks tegemist kaastäideviimisega ning D.

Ragozin-Jolkin vastutab MDMA suures koguses käitlemise eest nii, nagu ta oleks seda ise

teinud. Kaitsja leiab, et antud järeldus on alusetu ja baseerub oletusel, mitte kriminaalasjas

uuritud tõenditel. Vastavalt DNA ekspertiisile ei olnud ühelgi juhul MDMA pakenditelt

saadud DNA-segaprofiilid seostavad D. Ragozin-Jolkiniga. Eeltoodule viitavad ka tunnistaja

N.P. ütlused, et kui ta auto juurde tagasi jõudis, siis ta märkas, et Volvo XXX kabiini sees

olev kardin oli eemale tõugatud ning asjad ei olnud omal kohal, nimelt tema kott isiklike

asjadega. Ei saa välistada, et tanklas viibimise ajal võis sõidukisse siseneda ja panna MDMA

sisaldavaid pakke Volvo reg-nr XXX sõiduki peidikusse kolmas tuvastamata isik. Pole

välistatud, et see isik, kes pani MDMA peidikusse jõudis kohale üldse jalgsi. Lisaks sellele ei

saa tõsikindlalt välistada seda, et MDMA-d sisaldavad pakid olid veoauto peidikusse pandud

enne Viada tankla territooriumile jõudmist. Kohus hindas seda versiooni alusetult

ebausaldusväärseks.

22.5. Jääb arusaamatuks, milles seisnes kaastäideviimine KarS § 21 lg 2 tähenduses. Milles

täpselt seisis D. Ragozin-Jolkini teopanus jääb kohtuotsuse põhjal arusaamatuks. Seda enam

on selgitamata, milles võis seisneda D. Ragozin-Jolkini teopanus kaastäideviijana, kui

MDMA pakid olid peidikusse pandud enne Viada tankla territooriumile jõudmist. Isegi, kui

eeldada, et süüdistatav on mingil moel edastanud kolmandale isikule teavet sõiduki

koordinaatide kohta, puudub igasugune veendumus, et MDMA ei olnud pandud rekkasse enne

D. Ragozin-Jolkini selleni jõudmist.

22.6. Apellant leiab, et puuduvad tõendid süüdistatava D. Teplõhhiga või kellegi tuvastamata

isikutega ühise ja kooskõlastatud tegutsemise kohta MDMA episoodi osas, mis annaksid aluse

käsitada teda kaastäideviijana KarS § 21 lg 2 mõttes. Järelikult tuleb D. Ragozin-Jolkin

MDMA käitlemist puudutavas episoodis õigeks mõista.

22.7. Kaitsja on seisukohal, et D. Ragozin-Jolkinile määratud karistus on põhjendamatult suur

ning ei vasta tema süü suurusele ega Eesti kohtute praktikale sarnaste kriminaalasjade puhul.

Kohtulikul uurimisel on kaitsealune selgitanud, et peale seda, kui ta sai teada, et tõi Riiga

narkootilist ainet ja teda ähvardati lähedastele kahju tekitamisega, tormas ta uuesti

narkootikume tarvitama. Sattus depressiivsesse seisundisse, teadvustades tekkinud olukorrast

väljapääsmatust. Ta ei saanud loobuda Dmitri Venemaalt ülesannete täitmisest, kuna nüüd

kartis ta oma perekonna elu ja tervise pärast. Süüdistatava kodust leitud kokaiin ei olnud

müügidoosideks kaalutud ega pakendatud. Kohtupraktikas on KarS § 184 järgi

kvalifitseeritud koosseisu puhul kohtute poolt määratavad karistused on oluliselt leebemad,

kui süüdistatavale mõistetud 10-aastane vangistus. Seega D. Ragozin-Jolkinile mõistetud

karistus on põhjendamatult raske ega vasta tema süü suurusele, toimepandud kuriteo

asjaoludele ega kohtupraktikale.

22.8. Vaidlustatava otsuse punktis 76 leidis maakohus, et lähtudes narkootilise aine kogusest,

on ilmselge, et narkootilise aine käitlemise eesmärk on olnud selle edasi müümine ning selle

pealt tulu teenimine. Seega on süüd raskendava asjaoluna tuvastatav omakasu motiiv KarS §

58 p 1 tähenduses. Kaitsja on seisukohal, et D. Ragozin-Jolkini puhul omakasu motiivi on

raske tuvastada. Esiteks, ta ei tegutsenud enda initsiatiivil. Nimelt olles Riias hotellis sai ta

aru, et tegemist on narkootilise ainega, tahtis ta ülesande täitmisest loobuda, kuid teda

ähvardati tema ja lähedaste elu ning tervisekahjustamisega. Seetõttu oli ta sunnitud ülesande

täitmise lõpule viima.

22.9. Maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel D. Ragozin-Jolkini eeluurimise käigus

avaldatud ja protokollitud puhtsüdamlikku kahetsust ega ütlustega osas, kus süüdistatav

selgitab, et on pakkunud uurimisasutusele abi teiste asjaga seotud isikute kinnipidamisel.

23. Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav D.

Teplõhhi kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha

uus otsus, millega mõista D. Teplõhh õigeks.

23.1. 18. mail 2021 sõidukist Volvo reg-nr XXX leiti narkootilised ained, kuid narkootiliste

vedamisest sai D. Teplõhh teada pärast seda, kui sõiduk oli juba korrakaitseorganite poolt

kinni peetud. D. Teplõhh ei osalenud narkootilise aine vedamises ZVR Auto OÜ-le kuuluva

sõidukiga, ei teadnud sellest ega pidanudki teadma. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või

kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest

tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Käesoleval juhul vaidlustatav kohtuotsus

nimetatud nõuetele ei vasta. Maakohus on esinenud tühimikud täitnud enda

siseveendumusega, kusjuures siseveendumuse kujunemine ei ole tõendite pinnalt jälgitav.

23.2. Sõiduki Volvo reg-nr XXX läbiotsimisel avastati peidikust viis kilepakendit ainega,

koos pakendiga kogukaaluga 5215, kuid on väga kehva kvaliteediga narkootilise ainega. D.

Ragozin-Jolkini subjektiivse arvamuse kinnitamiseks taotlesid kaitsjad ka eksperdi

ülekuulamist, kelle käes võiks saada asjatundlikku teavet, et sellise kokaiini sisaldusega

narkootilise ainega on võimalik joovet tekitada või mitte. Kohus jättis taotluse rahuldamata,

samas kohtuotsuses jätab selle väide tähelepanuta, viidates subjektiivse arvamusele.

Narkootilise aine kehva kvaliteedi tuvastamine on oluline kinnitamaks kaitsja versiooni, et

tuvastamata isikute plaan oli lavastada narkootilise aine käitlemist D. Teplõhhi poolt.

Kokaiini pandigi veoauto peidikusse eesmärga, et seda avastaks politsei ning esitaks

kahtlustuse D. Teplõhhile, kuna sellise kvaliteediga narkootilisest ainest ei ole selle veo

korraldajal kahju.

23.3. MDMA panemine peidikusse tuvastamata isiku poolt süüdistuse osas leiab kaitsja, et see

ei vasta nõuetele. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik

süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistad. Kohtuliku uurimise käigus ei

leidnud tuvastamist, et D. Ragozin-Jolkin pani MDMA tabletid peidikusse, mistõttu ainetu on

omistada see tegevus D. Teplõhhile. Kohus asus kohtuliku arutamise käigus järeldusele, et

tuvastamata isik (tõenäoliselt see, kes tuli Hyundai sõiduautoga) sai peidikusse ligipääsu D.

Ragozin-Jolkini abil. Ükski tõend ei kinnita, et D. Teplõhh osales MDMA tablettide

peidikusse panemist. Nii kokaiini kui ka MDMA peidikusse panemist korraldas Venemaa

Dmitri, kellel olid sõiduki võtmed.

23.4. D. Teplõhh ei ole kunagi varjanud enda seotust ZVR Auto OÜ-ga. Kohtuistungil D.

Teplõhh usutavalt selgitas, miks teda ei ole kantud äriregistrisse seoses ZVR Auto OÜ-ga. D.

Teplõhhi kahjuks ei saa tõlgendada seda asjaolu, et D. Teplõhhi ja ZVR Auto OÜ vahel ei

sõlmitud töölepingut. Ei ole näiteks lepingut sõlmitud ka N.P. ga. Samuti ei olnud töölepingut

sõlmitud J.B. iga, kuigi J.B. oli logist ZVR Auto OÜ-s. Seega töölepingu mittesõlmimine oli

ZVR Auto OÜ-s tavaline praktika. D. Teplõhh võttis küll ZVR Auto OÜ kontolt sularaha

välja, kuid seda ei ole tema andnud edasi D. Ragozin-Jolkinile. D. Teplõhh oli ZVR Auto

OÜ-s mitteametlikult ning tema sai töötasu sularahas. Seega sularaha D. Teplõhh võis võtta

endale töötasuna.

23.5. D. Teplõhh oli ZVR Auto OÜ poolt see isik, kes suhtles autojuhtidega (sh N.P. ga)

seoses tööreisidega (kuhu sõita, kuidas sõida, kus peatuda, kus tankida jne). Töö käigus D.

Teplõhh andis N.P. le juhiseid, kuid need juhised olid seotud ainult ZVR Auto tööga. Kuna D.

Teplõhh on ka varasemalt Venemaa Dima palved seoses dokumentide toimetamisega täitnud,

siis ka 17. mail 2021 dokumentide üleandmise korraldamisel ei saanud D. Teplõhh

kahtlustada, et seekord tankla koordinaate vajatakse selleks, et peita sinna narkootilisi aineid.

23.6. Paralleelselt samal ajal, kui Venemaa Dmitri suhtles D. Teplõhhiga seoses dokumentide

üleandmisega, see sama Venemaa Dmitri suhtles ka D. Ragozin-Jolkiniga. Maakohus aga

leidis, et Dima, kellele D. Ragozin-Jolkin edastas parkla geolokatsiooni, oli justnimelt D.

Teplõhh, kes vahetult pärast geolokatsiooni saamist D. Ragozin-Jolkinilt edastas selle

veoautojuhile N.P. le korraldusega seal parklas peatuda. Selline kohtu järeldus ei põhine

kohtus uuritud tõenditele ning kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.

Sama Dima, kes korraldas ka 17. mail 2021 narkootiliste ainete sõidukisse Volvo panemist

jätkas ka edasi mingi asja peitmist Viimsis 3. juunil 2021. See, et 17. mail 2021 narkootiliste

ainete sõidukisse Volvo panemist korraldas Dima tuleneb kõnedest 14. ja 15. mai 2021.

Mingil juhul Dima ei ole D. Teplõhh ning D. Teplõhh ei korraldanud nende isikute tegevust.

Sama Dima, kes korraldas 17. mail 2021 narkootiliste ainete sõidukisse Volvo panemist jätkas

juhatamist ka edasi peale seda, kui D. Teplõhh oli vahistatud.

23.7. Käesolevast kriminaalasjast eraldati 14. oktoobril 2021 menetlus tundmatu isiku suhtes,

kes tegeleb Narva linnas suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega ning

eraldatud kriminaalasja numbriks sai 21240100074. Menetluse käigus tuvastati, et

kriminaalasjas nr 21240100074 kahtlustatavaks on A.H. . Kriminaalasi nr 21240100074 on

ühendatud kriminaalasjaga nr 21930000284. Kriminaalasjas on nüüd käesolevaks hetkeks

Venemaa Dima nimeline isik tuvastatud, kuid ennast Dmitrina nimetanud isikul on teine nimi,

kuid see isik on tabamata. Seetõttu kaitsjal ei olnudki käesolevas menetluses võimalik anda

konkreetseid andmeid Venemaa Dima kohta võimaldamaks kontrollida oma kaitseversiooni.

23.8. A.H. on isik, kes suhtles D. Ragozin-Jolkiniga, kes esialgu oli 12. oktoobri 2021

asitõendi vaatlusprotokollis märgitud, kui meesterahvas 2. A.H. ja D. Ragozin-Jolkini

suhtlusest on võimalik järeldada, et ka A.H. suhtles Venemaa Dmitriga, kuid mitte D.

Teplõhhiga.

23.9. J.B. i ja O.P. kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole lubatavad. Neil puudus õigus

ütluste andmisest keelduda. Kuna ükski muu tõend ei seosta D. Teplõhhi 17. mail 2021

narkootiliste ainete sõidukisse Volvo panemisega, siis üksnes J.B. i kohtueelses menetluses

antud vastuolulistele ütlustele tuginedes ei saa sellega seostada D. Teplõhhi. Kaitsjatel puudus

võimalus ristküsitleda J.B. it ja O.P. t, mistõttu tuleb nende ütlused jätta täielikult tõendite

kogumis välja, kuna ei tagatud vahetut kohtulikku uurimist.

23.10. Tõendite kogumine on käesolevas menetluses olnud puudulik ning D. Teplõhhi

õigustavad tõendid on jäänud kogumata. Kohtueelse menetluse puudulikust läbiviimisest

räägib see asjaolu, et üks võtmeisikutest, kes osales narkootilise aine vedamises Eestist Lätti,

sai tuvastatud alles kohtuistungil tunnistaja A.H. ülekuulamisel. Venemaa Dmitri sai

tuvastatud alles teises menetluses. Just kohtuliku uurimise käigus sai selgeks, et tuvastamata

meesterahvas 2, kellega D. Ragozin-Jolkin suhtles vastavalt 11. oktoobri 2021 asitõendi

vaatalusprotokollile (Redme Notie Pro telefon), on A.H. . D. Ragozin-Jolkin rääkis

maakohtus, et tema soovis politseiga koostööd teha selleks, et see Dima Venemaalt kinni

püüda, kuid ei ole seda kohtueelses menetluses tehtud. Selle asemele võeti vahi alla D.

Teplõhh, kes on mugav kahtlustatav, kuna teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud ning

politseile teadaolevalt sõiduki Volvo reg-märgiga XXX töö korraldamisega tegeles D.

Teplõhh.

23.11. Tuginedes D. Ragozin-Jolkini ütlustele pidas prokuratuur võimalikuks lõpetada

kriminaalmenetlus N.P. ja J.B. i suhtes, kuigi kohus leidis, et J.B. vähemalt võis kahtlustada

narkootilise aine vedamist. N.P. DNA aga oli isegi avastatud peidikus oleval pakendil. Seega

teised ZVR Auto OÜ-ga seotud isikud võisid kogutud tõendite pinnalt osaleda narkootilise

aine veos D. Teplõhhi selja taga ning D. Teplõhh ei teadnud ega pidanudki teadma

narkootilise aine vedamisest.

24. Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.

Ragozin-Jolkin, kes ei ole nõus maakohtu otsusega ja palub maakohtu otsus tühistada.

Süüdistatav ei ole nõus karistusega, sest ta on pakkunud igakülgselt oma abi ja süüd

tunnistanud.

24.1. 16. mail 2021 ta kaevas Riigiküla külas välja pakendi ega teadnud selle sisu ja vedas

selle Eesti Vabariigist Läti Vabariiki. 17. mail 2021 pakkis ta need viis pakki ringi, kuid ei

hoidnud, ei transportinud, ei omanud kuut pakendit MDMA-ga. Ühtlasi ei pannud ta neid kuut

MDMA pakendit autosse Volvo FM reg-nr XXX .

24.2. D. Ragozin-Jolkin ei ole olnud enne kohtu algust D. Teplõhhiga tuttav. Selle inimesega

ei olnud ta enne kohtu algust tuttav. Mingeid asjaajamisi ja suhtlemist temaga ei olnud.

Ühtlasi ei saanud ta selle inimese käest mingeid esemeid, asju ja raha. Autovõtmed sai

süüdistatav talle võõra inimese käest ja välimuselt ei sarnanenud ta D. Teplõhhile. D.

Ragozin-Jolkin ei ole tegu toime pannud grupis, sest isikute grupis peab olema tuttav

inimestega, kes osalevad mingis tegevuses. Ükski kohtuistungil osalenud inimestest ei olnud

talle tuttav ja nad kõik ütlesid seda, peale A.H. . Ka ei olda rahul, et Volvo läbiotsimisel

saadud kokaiini sisalduse protsent oli nii madal võrreldes D. Ragozin-Jolkini elukoha

läbiotsimisel leitud kokaiini puhtusastmega. Protsendiline kokaiinisisaldus pakis oli alla 10%.

Ekspert oleks saanud selgitada, et uuringute kohaselt ei veeta sellise protsendilise koostisega

ainet ühest riigist teise.

24.3. Süüdistatav täitis algusest peale eranditult seaduslikke ülesandeid. Kui oleks olnud

kasvõi mingi vihje tegevuse ebaseaduslikkusele, oleks ta kohe selle tegevuse katkestanud.

Selle ülesande täitis pärast seda, kui oli teda ja tema lähedasi oli ähvardatud. Süüdistatav

kahetseb tehtut kategooriliselt.

24.4. Tunnistaja J.B. isikuna, kes oli esmakordselt sattunud vanglasse, võis vabalt laimata

oma tuttavat D. Teplõhhi. Süüdistatavale vihjati samuti, et ta annaks ütlusi D. Teplõhhi vastu,

kuid ta ei saa inimesi laimata. Süüdistatavat on mõjutatud.

24.5. Süüdistatav ei nõustu sellega, et kõike organiseeris D. Teplõhh. Süüdistatav kordab, et

võtmed andis talle tundmatu isik. Kohtusaalis ta ei näinud neid inimesi, kes võtmed andis.

Sarnaseid võtmeid viis ta korduvalt Tallinna ja andis üle mingitele inimestele. Samuti andis ta

isiklikult 2020. aasta suvel võtmekomplekti mingi autojuhi kaudu edasi Venemaale. D.

Teplõhh ei kindlustanud talle ligipääsu autole Volvo FM reg-nr XXX .

24.6. Süüdistatav tunnistab, et on süüdi selles, et pani 17. mail 2021 selle aine Volvo FM reg-

nr XXX peidikusse, kuid hommikul, nähes, et nendes pakkides on valge aine, algas tal

paanika. Ta ütles sellele Dmitrile Venemaal kõne ajal Messengeris, et sellisele asjale ta alla ei

kirjutanud. Sellele järgnesid ähvardused tema ja tema lähedaste aadressil. Olles Venemaalt

pärit Dmitri käest teada saanud, et nendes pakkides on kokaiin, uskus süüdistatav tema

ähvarduste reaalsusesse. Ta oli sunnitud selle tema korralduse täitma. Süüdistatav on nõus, et

viibis Volvo FH reg-nr 286 kabiinis kaks korda, kuid ei osalenud mingil moel tablettide

paigutamises, sest ta ei edastanud kellelegi võtmeid ega avanud autot.

24.7. D. Ragozin-Jolkin ei ole nõus, et koha otsingus (juhises), võib näha suurt panust.

Süüdistatavale võidi juba anda koha koordinaadid. Seda, millisel eesmärgil oli vaja see koht

leida, ta ei teadnud. Isegi 16. mai 2021 õhtul, kui ta vaatas kohta selles tanklas, ei teadnud ta,

milleks see kõik vajalik on.

24.8. Süüdistatav pakkus uurimisele korduvalt oma abi. Ühtlasi kohtuistungil, mille kohta on

koostatud määrus 22. detsember 2021, ütles D. Ragozin-Jolkin nii kohtule kui ka prokurörile,

et ta saab aidata ja pakkus konkreetseid variante, kuid prokurör vastas sellega, et süüdistatavat

ei saa kodus võruga kontrollida. Juhul kui nad oleksid abi vastu võtnud, ei oleks toime pandud

järgmisi kuritegusid, mille kohta alustati kriminaalasi.

24.9. D. Ragozin-Jolkin ei ole nõus sellega, et tegu oli ettekavatsetud ja seab kahtluse alla

kogu selle situatsiooni. Süüdistatav palub arvestada, et tema ja tema lähedaste ähvardamist

kui kergendavat asjaolu. Süüdistatavale mõistetud karistus on väga karm. Süüdistatav

kahetseb meeletult, et ei vaadanud ette ja lasi ennast ära kasutada. Nüüd on ta kaotanud kõik.

Süüdistatav kahetseb tehtut sügavalt ning palub kohtul selgusele jõuda sellise suure karistuse

põhjendatuses. Peaaegu kaks aastat suletud kambrisüsteemis istumine mõjub äärmiselt

negatiivselt psüühikale.

25. Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav D.

Teplõhhi kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kes taotleb tühistada maakohtu otsus ja

mõista süüdistatav D. Teplõhh temale KarS § 184 lõike 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses

õigeks. Maakohus on eksinud otsuse tegemisel menetlusreeglite vastu. Lisaks taotleb kaitsja

kuulata ringkonnakohtu istungil üle tunnistajad, ekspert, määrata ekspertiis ning võtta asja

juurde täiendavad tõendid.

25.1. Pärast maakohtu nõupidamistuppa siirdumist on ilmnenud kriminaalasjas nr

21930000284 mitmeid käesolevas asjas esitatud süüdistusega seonduvaid asjaolusid, mis

võivad omada olulist mõju ka käesoleva kriminaalasja lahendamisel. Sellega seonduvalt

esitatakse käesolevas apellatsioonis mitmeid tõendite uurimisega seonduvaid taotlusi, mille

asjakohasus on ilmnenud alles hiljem.

25.2. Kriminaalasjas 18. mail 2021 teostatud sõiduki Volvo FH läbiotsimise toimetamise

seaduslikkus ning seetõttu ka nende toimingute käigus kogutud tõendusteabe lubatavus ei ole

üheselt selge. Asja materjalid ei kinnita, et materiaalsed alused läbiotsimise teostamiseks

esinesid.

25.3. Kaitsja hinnangul ei ole J.B. i ja O.P. kohtueelses menetluses antud ütlused tõendina

lubatavad. Maakohus ei tuvastanud alust arvata, et ütlused võinuks kuidagi J.B. it süüstada.

J.B. ei saa olla samaaegselt nii selle kuriteo toimepanija, kes võib keelduda ütluste andmisest

kui ka usaldusväärne tõendiallikas, kes kinnitas, et ta kuriteo toimepanija ei ole. Sisuliselt on

maakohtu lahendi põhjal tuvastatav vastuolu, milles on loetud J.B. i ütlustest ilmnevad

asjaolud üheaegselt nii õigeks kui ka valeks. Selles olukorras selgus, et ütluste vastuvõtmiseks

ja hindamiseks õiguslik alus puudus, sest J.B. ise ei olnud kohtu tuvastatud asjaoludel

arutatava kuriteoga seotud.

25.4. Kaitsja jääb selle juurde, et kokaiini sisaldavat pulbrit ei olnud võimalik tarbida nii

palju, et see tekitaks narkootilist joovet. Nimelt leiti sõiduki läbiotsimise käigus kokaiini

sisaldavat pulbrit, milles oli kokaiini väga madal protsent. Apellandi arvates tulnuks sellises

olukorras prokuratuuril tõendada, et selle tarbimine joobe saamise eesmärgil siiski on

võimalik ning selleks võinuks määrata vastav ekspertiis. Maakohus on ise tuvastanud, et

taoliselt on siiski võimalik saada narkojoovet, kuid kaitsja hinnangul on see oletus.

25.5. Kriminaalasja lahendamisel on tuginetud sideettevõtjalt saadud andmetele. Kohtuotsuse

21. leheküljel on kohus tuginenud Euroopa uurimismääruse vastusele, millest nähtuvalt on

uuritud sideettevõtjalt saadud andmeid. Kaitsja osutab sellele, et S.A. i sideandmete kogumise

vastavus Euroopa Liidu õigusega on kohtuasjas jäänud kontrollimata. Ei ole õiguspärane

kasutada kriminaalmenetluses tõendina andmeid, mille osas on olemas selge Euroopa Liidu

kohtu praktika. Sideandmete alusel on kohus hinnanud N.P. ütluste usaldusväärsust. Kaitsja

taotleb sideandmete tõendite kogumist kõrvaldamist.

26. Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav D.

Teplõhh, kes palub ennast õigeks mõista. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud ja on ebaõiglane.

Süüdistatav ei ole toime pannud ega osalenud üheski kuriteos ja on süütu.

26.1. On olemas süüdistatava ütlused kohtus, mille kohaselt D. Teplõhh andis kaks komplekti

kummagi auto võtmeid üle Dmitrile Venemaalt ja rohkem ta neid võtmeid ei näinud. Tema

kätte jäi üks komplekt kummaltki autolt. Kohus luges süüdistatava ütlused võtmete asjus

mittetõepärasteks. Süüdistatav soovib, et selgitataks, et kui ta ei räägi tõtt, miks siis tema

elukoha-aadressilt, töökohast ei leitud läbiotsimiste käigus ühtegi võtmekomplekti ehkki neid

oleks riikliku süüdistaja ja kohtu versiooni järgi pidanud olema veel neli komplekti.

26.2. D. Teplõhh ei saa aru, miks oli jälitustoiminguid vaja – mis oli selle ajendiks, kas see

informatsioon, aga võib-olla ka telefonikõne, et autos on narkootikumid. Jälitamine oli

lühiajaline ja kui kaitsja vaidlustas, et nii ei saanud see olla, hakkas prokurör kohe kuupäevi

muutma. D. Teplõhh ei saa aru, kuidas saab kuupäevi segi ajada. J.B. i suhtes viidi läbi

kompleksne jälgimine.

26.3. Maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kokaiini pakendilt leiti N.P. DNA-d,

kuid temast sai tunnistaja. Oma ütlustes räägib N.P. , et tulles 17. mail 2021 tagasi

autokabiini, nägi ta midagi kahtlast, et keegi oli ilma tema teadmata autos. Tema, olles

vaadanud autosalongi üle, seejuures midagi kahtlast leidmata, helistas süüdistatavale ja küsis,

mida see tähendab, mille peale D. Teplõhh vastas, nagu ta mäletab, mitte sõna-sõnalt, kuid

kindlalt, et ärgu muretsegu (see on tema ütlustest). Tekib küsimus, mil moel sattus tema DNA

ühele kokaiinipakile, mis asus peidikus, mitte kuskil kabiinis asjade hulgas, vaid kabiini all

raskesti ligipääsetavas kohas.

26.4. Narkootiliste ainete levitamise eesmärk on raha teenimine, aga kuidas saaks teenida raha

selle pealt, mida ei ole võimalik ei müüa ega ka tarbida. Süüdistatav avaldab pahameelt, et ei

ole läbi viidud ekspertiisi kokaiini sisalduse osas. D. Ragozin-Jolkini korterist leiti

läbiotsimise käigus 120 g kokaiini, milles oli 100 g puhast ainet. See on võrdluseks, 90 %

puhast narkootikumi, aga seal oli viies kilogrammis 8–10 %.

26.5. D. Teplõhh ei ole rahul, et kohus ei võtnud arvesse momenti, et oma ütlustes räägib D.

Ragozin-Jolkin, et tema kaevas kokaiini välja Narvas.

26.6. Kui toimus läbiotsimine D. Teplõhhi elukoha-aadressil Narvas XXX , toodi saadetis

telefonidega, mida oli 20 tükki. Pakk oli saadetud süüdistatava nimele Hollandist. Oma

ütlustes selgitas ta, et need telefonid saatis talle klient Venemaalt, kuna ta tegeles

mitmesuguste kaupade veoga üle piiri Eestist Venemaale, s.o vein, juust, kasutatud telefonid,

arvutid. Nende 20 telefoni hulgast leiti 3 krüptotelefoni. Kohus leidis, et need krüptotelefonid

olid vajalikud konspiratiivseks suhtlemiseks. See saadetis oli määratud süüdistatavale ja

telefonid olid isiklikuks kasutamiseks, kuid süüdistatav kordab, see oli saadetis tema

kliendile, kes asub Venemaal. Tema neid telefone ei ostnud, vaid pidi vedama need

Venemaale.

26.7. Kui J.B. ja O.P. keeldusid tunnistajana ütlusi andmast, siis hoiatas kohus, et neil ei ole

alust ütluste andmisest keeldumiseks ja hoiatas kriminaalvastutusest, kuid neid see ei

peatanud. Nad keeldusid ikkagi. Siis taotles kohus nende suhtes kriminaalasja alustamist ja

asja alustati. Nende ütlustes on vasturääkivusi, sealjuures olulisi, mis on kinnitatud teiste

tunnistajate ütlustega.

27. Tartu Ringkonnakohtu 15. augusti 2023 määrusega määrati asja läbivaatamine

kohtuistungile, mille toimumise ajaks sai pärast asja arutamise mitmeid edasilükkamisi 27.

märts 2024. Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2024 määrusega pikendati lahendi

avalikustamise aega.

28. Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2024 määrustega määrati riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7

alusel kindlaks kaitsjatasutaotluste hüvitamise suurus.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

29. Ringkonnakohtu istungil jäid menetlusosalised esitatud apellatsioonide juurde ning

prokurör vaidles nendele vastu. Kohus jättis rahuldamata süüdistatav D. Teplõhhi kaitsja

vandeadvokaat S. Reinsaare taotlused erinevate isikute ülekuulamiseks ning tõendite asja

juurde võtmiseks. Küll rahuldas ringkonnakohus süüdistatav D. Teplõhhi kaitsja

vandeadvokaat V. Gimaevi taotluse ning võttis asja juurde hääleekspertiisi akti.

30. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasja materjale, maakohtu otsust, esitatud

apellatsioone ning ringkonnakohtus avaldatut, leiab, et kohtuotsus süüdistatavate

süüditunnistamises tuleb jätta muutmata. Küll tuleb rahuldada esitatud apellatsioonid

osaliselt, s.o kergendades süüdistatavatele mõistetud karistusi.

31. Kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse

kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2.

Ka KrMS § 432 lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus maakohtu otsust muutma jättes oma

otsuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud jätta kordamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu käsitlusega isikute süüdimõistmises ning apellatsioonides ei ole sisuliselt

välja toodud asjaolusid, mida maakohus ei oleks nõuetekohaselt juba oma otsuses käsitelnud.

Süüküsimuse arutamisel ei ole ringkonnakohtul maakohtule midagi ette heita.

32. Esmalt kujundab ringkonnakohus seisukoha D. Ragozin-Jolkini ja D. Teplõhhi

süüküsimuses (I), seejärel võtab seisukoha mõistetud karistuste osas (II), määrab kindlaks

menetluskulude jaotuse (III) ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV)

I

D. Ragozin-Jolkini ja D. Teplõhhi süüditunnistamine KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

33. Esmalt tuleb selguse mõttes ära märkida, et kuigi nii D. Ragozin-Jolkinit kui ka D.

Teplõhhi süüdistatakse nii kokaiini kui ka MDMA käitlemises, siis D. Ragozin-Jolkini

kaitsja ei vaidlusta süüdistatava kokaiini käitlemise osa. Süüdistatava enda apellatsioonist

nähtuvalt on ta nõus oma kodus käideldud narkootikumidele antud hinnanguga, kuid avaldab

siiski pahameelt Volvo FH reg-nr XXX leitud kokaiini osas. Seega D. Ragozin-Jolkini

kodust leitud kokaiini ja hašiši osa süüdistusest siinkohal enam ei käsitleta.

34. Ringkonnakohtul vastupidiselt süüdistatavatele ning nende kaitsjatele maakohtule

süüteokoosseisu tuvastamise osas etteheiteid ei ole. Maakohus on tuginenud olemasolevatele

tõenditele ning teinud neist vastavad järeldused. Kaitsja V. Gimaevi väide, et maakohus on

asunud süüdistaja rolli ning täitnud kõik lüngad siseveendumusega, on üksnes

kaitsetaktikaline väide, mida edu ei saada. Nagu maakohus on juba märkinud, ning

arvestades kuriteoliigi eripära, siis ongi süüdistuse tõendamine võimalik valdavas osas

kaudsete tõendite abil. Taktika on ilmselgelt see, et kõik, mis süüd kinnitab on ebaõige,

vastuoluline ja ebaseaduslikult saadud. Kolleegium sellega ei nõustu.

Apellatsioonides taotletakse ringkonnakohtult maakohtu järelduste ümberhindamist ja

õigeksmõistva otsuse tegemist. Sisuliselt on apellatsioonikohtu laual hindamiseks samad

tõendid, mida uuris juba maakohus. Maakohtu otsuse ümberhindamiseks peavad olema

apellatsioonide argumendid veenvad, mida nad käesoleval ajal ei ole, ja üldjuhul on

kohtupraktikas kinnistunud arusaam, et esimese astme kohtulahendit ei tühistata

kergekäeliselt. Selleks ei ole alust ka käesoleval juhul.

35. Maakohtule heidetakse ette menetlusõiguse rikkumist, kuid ka seda apellatsioonikohus ei

tuvastanud.

36. Apellatsioonide läbiv argument on, et maakohus ei võinud tugineda süüdimõistva otsuse

tegemisel tunnistajate J.B. i ja O.P. kohtueelses menetluses antud ütlustele. Argumentides on

esitatud nii see, et ütlusi ei oleks saanud avaldada, kuna J.B. il ja O.P. l puudus seaduslik alus

ütluste andmisest kohtus keelduda kui ka süüdistatavatel ning kaitsjatel puudus võimalus

kontrollida ütluste õigsust. Lisaks on tegemist KrMS § 15 lg 3 olukorraga. Kaitsja S.

Reinsaare hinnangul on maakohus lugenud J.B. i ütlused kord õigeks, sest ta on ise

menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanija kui selle, et J.B. ei ole menetluse esemeks

oleva kuriteo toimepanija. Ka sisult on J.B. i ütlused kaitsja hinnangul ebausaldusväärsed –

need on menetluse käigus oluliselt muutunud. Kõige selle kohta on maakohus selge ja

põhjaliku seisukohta esitanud. Ringkonnakohtul ei ole selles alust kahelda.

37. Kohtueelses menetluses antud ütlused võeti maakohtus vastu KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel,

s.o olukorras, kus tunnistaja keeldub kohtulikul uurimise ütlusi andmast. Maakohus hindas

need lubatavaks, sest täidetud olid KrMS § 291 lg 3 p-de 1-3 tingimused.

J.B. keeldus ütluste andmisest seetõttu, et need võivad süüstada teda ennast ning J.P.

lähtuvalt sellest, et need võivad süüstada talle lähedast isikut, s.o J.B. it. Maakohus on

tuvastanud, et J.B. on olnud samas kriminaalasjas kahtlustavana kinnipeetud ja viibis vahi

all üle 3 kuu. Seega ei saanud välistada, et isikud oleksid süüstanud ennast või oma lähedast.

Seejuures nähtub maakohtu otsusest, et kohus ei ole kergekäeliselt tuginenud kohtueelses

menetluses antud ütlustele (selgitanud keeldumise aluseid, osaliselt ütluste andmise

võimalust). Maakohus on ka põhjendatult asunud seisukohale, et KrMS § 291 lg 3 ei eelda

ütluste sisulist analüüsi, vaid see tuleb hiljem. Ütluste sisust ei sõltu tõendi vastuvõtmine,

sest tõendil ei saa olla ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendi usaldusvääruses ei ole alust

kahelda, kuid ütluste sisuline usaldusväärsus on midagi muud.

38. Kompenseerimaks konfrontatsiooniõiguseta ütlusi on olnud võimalus esitada tõendi

vastuvõtmisele vastuväiteid ning võimaldatud ütluste ümberlükkamist. Nii kuulas maakohus

kaitsja taotlusel üle tunnistaja A.L. ning võttis asja juurde dokumentaalseid tõendeid, mis

peaksid kaitsja hinnangul võimaldama hinnata J.B. i ja O.P. ütluste sisulist usaldusväärsust.

Seega maakohus ei ole jätnud ütluste sisulist usaldusväärsust kontrollimata.

39. Kui jõuda ütluste sisulise küljeni, siis ringkonnakohus tutvus samuti J.B. i ütlustega ning

ei jaga kaitsja S. Reinsaare seisukohta, et need on ka sisult omavahel vastuolulised.

Maakohus on kõrvutanud J.B. i ütlusi teiste asjas kogutud tõenditega. Tegemist on üksnes

kaitsjataktikalise väitega. Ka on maakohus analüüsinud ja leidnud, et asjaolu, et uurijad on

käinud vanglas J.B. iga rääkimas, ei tähenda, et ütlused oleks ebausaldusväärsed. Kaitsja käis

sama argumendi välja ka apellatsioonimenetluses, kuid ei ole ümber lükanud maakohtu

järeldust.

40. Süüdistatav D. Teplõhh avaldab pahameelt, milleks üldse on vajalikud jälitustoimingud.

See kestis vaid 2 päeva ja ikka tekkis kuupäevadega segadus.

Kohus asjas tõendeid üldjuhul iseseisvalt ei kogu, nii on ka jälitustoimingute läbiviimine

olnud prokuratuuri menetlustaktika ning KrMS § 30 lg 1 kohaselt prokuratuur juhib

kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Jälitustoimingud

tegemise alused võivad olla väga erinevad (KrMS § 1262): Politsei- ja Piirivalveamet,

Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei ning Justiitsministeeriumi vanglate

osakond ja vangla võivad teha jälitustoimingu põhjusel, et on vajadus koguda teavet kuriteo

ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil (p 1); tagaotsitavaks

kuulutamise määruse täitmine (p 2); vajadus koguda teavet konfiskeerimismenetluses

vastavalt KrMS 161. peatükis sätestatule (p 3); vajadus koguda kriminaalmenetluses teavet

kuriteo kohta (p 4). Jälitustoimingu tegemiseks antakse luba tavaliselt üsna menetluse

alguses ning luba andes, ei ole võimalik ette ennustada, kas ja kui kaua mingi toiming vajalik

on. Lähtuda saab üksnes loas toimingu tegemiseks antud ajalisest raamist, mis üldjuhul on

korraga maksimaalselt 2 kuud, mida on võimalik pikendada. Seejuures ei saa kohus ette

kirjutada ega ka ette ennustada, kas see kestab päeva või kuu. Kuupäevalise segaduse osas on

maakohus aga ammendava vastuse süüdistatavale juba andnud.

Kaitsja pahameelele, et kohtueelne uurimine on olnud puudulik, sest kõiki isikuid ei ole

tuvastatud, märgib ringkonnakohus vastuseks, et kohtupraktikas ei ole selles midagi

eriskummalist, et kõiki isikud ei ole võimalik tuvastada. Arvestades süüdistuse aluseks olevat

tegu ja asjaolu, et tegemist on piiriülese spetsiifilise narkokuritegevusega ning praktikas

valivad süüdistatavad mitte mäletamise taktika, siis võivadki jääda osad isikud tuvastamata.

Narkokuriteod on tavaliselt lisaks väga süsteemsed, kus kõigil osalistel on oma rollijaotus,

mistõttu ei ole ka välistatud, et süsteemis tähtsamatel või madalamatel ülesannetel olevad

liikmed ei olegi kõigile teada.

41. Järjepidevalt avaldatakse rahulolematust ka kokaiini ekspertiisi puudumise kohta, mis

ütleks, mis kvaliteediga aine on, sest süüdistatavate ja kaitsjate hinnangul on aine kvaliteet

alla igasugust arvestust.

Kriminaalasjas on sõidukist leitud kokaiini osas läbi viidud 2 ekspertiisi. Selle tulemusena on

saadud ekspertiisiakt nr 21E-AN0767 ja ekspertiisiobjektiks oli auto Volvo FH läbiotsimisel

peidikust leitu. Ekspertiisi tulemusena tuvastati leitu hulgas mh kokaiin puhata sisaldusega

366,6 grammi. Läbi viidud teise ekspertiisi osas koostati ekspertiisiakt nr 21E-LÕX0138,

mille kohaselt oli ekspertiisiülesandeks vastata, kui palju vajatakse narkootilist ainet kokku

ekspertiisiaktis nr 21E-AN0767 märgitut, et tekitada narkojoove kümnele inimesele ning

mitmele inimesele võib põhjustada narkootilist joovet ekspertiisiaktis nr 21E-AN0767

märgitud kogus narkootilist ainet. Eksperdiarvamuse kohaselt narkojoobe tekitamiseks

kümnele inimesele vajatakse 100-1200 mg (0,1-1,2 g) kokaiini või 750-2000 mg (0,75-2,0 g)

MDMA-d. Ekspertiisiks esitatud ja ekspertiisiaktis nr 21E-AN0767 märgitud 366,6 g

kokaiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes 3055-36 660 inimesele. Kokku võib

narkootilise joobe tekitamiseks piisata ekspertiisiaktis nr 21E-AN0767 märgitud kokaiinist ja

1931,1 g MDMA-st 12 711 – 62 408 inimesele.

Apellandid on valinud taktikaks väita, et kokaiinil ei olnud mingit väärtust, kuid ei ole

eluliselt usutav, et sellisel juhul oleks tahetud seda käidelda piiriüleselt. Enamgi veel, MDMA

osas vaidlust ei ole, kuid kokaiini osas, millel puudub süüdistatav D. Ragozin-Jolkini

hinnangul isasugune väärtus, oli see ometigi pandud peidikusse selleks, et keegi „tanki

panna“. Tegemist on üksnes apellatsioone koormava argumendiga.

Ka on maakohus selgitanud arusaadavalt, et sõltumata sellest, et kokaiini puhtusaste ei olnud

suur, siis arvestades ekspertiisiga tuvastatud segaaine kogumassi ja seal sisalduva puhta aine

omavahelist suhet ning asjaolu, et ühele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 0,01-0,12

g kokaiinist, piisaks ära võetud pulbrist ühele isikule narkojoobe tekitamiseks vähemalt 1,3-

1,9 g leitud segaainest (arvestades viies äravõetud pakendis sisalduva puhta kokaiini ja

segaaine suhet ning seda, et ühele inimesele piisab narkootilise joobe tekitamiseks

maksimaalselt 0,12 g puhtast kokaiinist). Õige on maakohtu arutluskäik sellest, et ei ole

oluline, millise kvaliteediga oli segatud aine. Asjaolust, millises vahekorras puhast ainet

segatakse muu ainega, ei muuda tuvastatud puhta narkootilise aine kogust. Süüdistus ei ole

esitatud ka mitte kogu leitud segatud kokaiini osas, vaid oluline on puhta aine kogus

(mitmele inimesele oleks saanud sellest puhtast ainest tekitada joovet).

Ringkonnakohtu hinnangul ei päde ka kaitsja argument, et sellise narkootikumiga ei oleks

teeninud kasu. Vabaturumajanduses on siiski kõik võimalik.

42. Apellatsioonis on tõstatatud väidetavalt lubamatu sideandmete kogumise argument.

Maakohus on tuginenud Euroopa uurimismääruse vastusele, millega oli tuvastatav N.P.

suhtlus S.A. iga D. Teplõhhi juhendamisel ning D. Teplõhhi poolt teistele isikutele numbri

edastamine.

Tegemist on alles apellatsioonimenetluses tõstatatud küsimusega. Maakohtus tõendi

lubatavust vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus nõustub selles osas prokuröri

ringkonnakohtus istungil avaldatud seisukohaga, et prokuratuur esitas taotluse Läti

Vabariigile ja Läti Vabariigi vastav asutus toimetas vastavalt siseriiklikule õigusele ja

eeldada saab vaikimisi, et riik toimetab õiguspäraselt. Kui keegi kahtleb, tuleb esitada

konkreetsed faktid. Süüdistatav D. Teplõhhi kaitsja S. Reinsaar toob üksnes välja, et

tuginetud on uurimismäärusele, millest nähtuvad sideandmed ja väidab, et Läti õiguses ei ole

toodud kriteeriume, mille alusel piiratakse andmete säilitamist. Samas ei ole kaitsja välja

toonud mitte ühtegi viidet või argumenti sellele kohta, mis tema väidet tõendaks, üksnes

viide Euroopa Kohtu lahendile. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kahelda tõendi

lubatavuses. Kriminaalasja materjalide hulgas ei ole ühtegi tõendit, mis annaks alust

kahtlustele, et Läti Vabariik on nimetatud tõendeid kogunud järgimata oma riigi

seadusandlust.

Lisaks välisriigis kogutud tõendite lubatavuse vaidlused vaieldakse vajadusel läbi enne

tõendi väljastamist täitvas riigis. Sellele põhimõttele viitab ka KrMS § 48948 lg 2, mis küll

reguleerib Euroopa uurimismääruse alusel tõendite üleandmist, ent sätte järgi antakse tõend

taotlevale riigile üle alles pärast seda, kui täitvas riigis on tõendi kogumise seaduslikkuse

küsimused lahenduse saanud.

43. Kaitsja S. Reinsaare hinnangul ei ole olnud sõiduki Volvo FH reg-nr XXX läbiotsimise

seaduslik. Kaitsja vaidlustab läbiotsimise kui menetlustoimingu aluste olemasolu, sest need

kriminaalasja materjalide pinnalt ei nähtu. Pole võimalik kontrollida, kas läbiotsimise

põhjustanud teave oli saadud seaduslikul viisil ning kas see õigustab laiaulatuslikku

privaatsusõiguse riivet. Tõend ei ole KrMS § 64 mõttes lubatav – toimingu aluseks olevat

teavet ei ole asja materjalide juurde võetud ja seetõttu ei ole võimalik kontrollida selle

olemasolu, mistõttu on selle teabe kasutatavus tõendina välistatud.

Õige on, et KrMS § 91 lõike 1 järgi on läbiotsimise eesmärk leida hoonest, ruumist, sõidukist

või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja

lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kriminaalmenetluses arestitav vara või laip

või tabada tagaotsitav. Läbiotsimist võib toimetada, kui esineb põhjendatud kahtlus, et

otsitav asub läbiotsimiskohas. KrMS § 64 sätestab tõendi kogumise üldtingimused.

Esmalt etteheide, et maakohus ei ole kontrollinud läbiotsimise toimetamise seaduslikkust, ei

ole asjakohane, sest läbiotsimise seaduslikkust ei ole maakohtu menetluses kahtluse alla

seatud. Sarnaselt alkoholijoobe tuvastamisele, kui ei ole vaidlustatud joobe tuvastamist, siis

selleks iseseivalt näiteks taatlemistunnistuse või pädeva mõõtja tunnistuse olemasolu

puudutavaid täiendavalt tõendeid esitada vaja ei ole. Nii ka maakohtus toimis. Riigikohtu

lahendist asjas nr 3-1-1-48-13 tuleneb analoogselt, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse

korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse

jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama

menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt

mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus).

Ringkonnakohtus lisandus süüdistatav D. Teplõhhile uus kaitsja, kes tuli välja ka maakohtu

menetlusega võrreldes teistsuguste seisukohtadega.

Etteruttavalt rõhutab ringkonnakohus Riigikohtu praktikas korduvalt avaldatud seisukohta.

Tõendi saab lugeda üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt

rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud

normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud.

Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse

aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), tõend on saadud

menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse

alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule tema

õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale

puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet.

(RKKKo asjas nr 1-16-6179/111, p 58; asjas nr 1-20-1208, p 32; asjas nr 1-21-2039, p 27)

Ringkonnakohus tutvus ka sõiduki Volvo FH läbiotsimise protokolliga ning kriminaalasja

materjalide juures on ka läbiotsimismäärus, mis maakohtus asja suulisel istungil esitati ja

kohus vastuväideteta vastu võttis. Prokuratuur on koostanud läbiotsimismääruse 18. mail

2021 KrMS § 91 lg 3 alusel. Kokkuvõtlikult kriminaalmenetlust alustati 17. mail 2021

kahtlusega, et alates 2021. aastast tegeleb Narva linnas grupp isikuid narkootiliste ainete

suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ja menetluse käigus on tõusetunud kahtlus, et

narkootilise aine veoks kasutatakse sõidukit Volvo FH reg-nr XXX . Luba taotleti

läbiotsimise toimetamiseks N.P. kasutuses olevas sõidukis Volvo FH reg-nr XXX ja sellega

ühendatud haagises, mille reg-nr on XXX . Loa läbiotsimiseks andis Viru Maakohtu

kohtunik 19. mail 2021 KrMS § 91 lg 6 alusel.

Eelneva alusel ei ole võimalik tuvastada, et läbiotsimisel oleks rikutud tõendi kogumise

korda ning oli olemas alus läbiotsimise toimetamiseks. Tegemist ei ole lubamatu tõendiga.

44. Ka on ringkonnakohtu hinnangul maakohus tuvastanud koosseisu täidetuse ning vastab

siinkohal üksnes apellatsioonides toodud väidetele koosseisu täidetuse osas. Seega ei korrata

üle kogu tõendite analüüsi, mis on koosseisu täidetuse aluseks.

44.1. D. Ragozin-Jolkini väide, et ta ei teadnud veoki sisu, ei ole kooskõlas maakohtu

analüüsitud tõenditega. Sealjuures on ju süüdistatav ise tunnistanud, et tema pani Volvo FH

peidikusse kokaiini. Asjaolu, et süüdistatav väidetavalt ei teadnud alguses, et see on kokaiin,

ei välista seda, et peidikusse panemise hetkel teadis süüdistatav, et tegemist on

narkootikumidega. See, et ta ei pannud sinna MDMA tablette, kuid lõi võimaluse nende

sinna asetamiseks, ei anna alust rääkida, et tegemist oleks olnud tema „seadusliku“

ülesandega. Ka Volvo võtmete osas on maakohus analüüs põhjalik ning vastupidiselt D.

Teplõhhi apellatsioonis toodud nelja võtme kombinatsioonile, nähtub, et ei olnud juttu

rohkem kui kolmest komplektist, mida haldas D. Teplõhh. D. Ragozin-Jolkin sai võtmed

Narvast ning veokil oli kolm komplekti võtmeid (D. Teplõhhi ütlused), üks võtmete

komplekt oli veoauto juhi N.P. käes. Seega D. Teplõhhi apellatsioonis avaldatu, et tal oli

kummastki autost (Volvo ja Toyota) üks komplekt võtmeid, on vastuoluline.

44.2. D. Teplõhh ei jaga maakohtu seisukohta, et tema elukohast XXX , Narva läbiotsimisel

ära võetud 20 telefoni(karbid) näol oleks tegemist olnud konspiratsiooniks mõeldud

telefonidega, vaid kuna ta tegeles kauba veoga, siis need olid tema kliendile Venemaal.

Kolleegiumi hinnangul ei ole mitte oluline see, et süüdistatav tegeles ka muu kaubaveoga,

vaid see, millised olid leitud telefonid (telefonikarbid), mida maakohus on ka käsitlenud.

Nimelt kõikide 20 telefonikarbi põhjadel olid sulgurkleebised vigastatud ehk telefonikarbid

olid eelnevalt avatud, kuid seda ei saanud teha D. Teplõhh, sest need saabusid tema elukohta

siis, kui PPA teostas seal läbiotsimist. Lisaks on õige ka maakohtu seisukoht, et telefone ei

müüda koos SIM kaartidega, vaid SIM-kaart tuleb soetada lõpptarbijal endal. Kohtu

hinnangul viitab see sellele, et tegemist ei olnud tavapärase ostu-müügi vahendusega nagu

seda püüab väita D. Teplõhh, vaid telefonide edasitoimetamise eesmärk oli tagada

narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikutele turvaline suhtluskanal, et

õiguskaitseorganitel poleks võimalik avastada ja tuvastada kõnede sisu. Sisuliselt olid

telefonid n-ö kasutusvalmis. Ka jääb arusaamatuks süüdistatava argument sellest, et kui need

oleks talle isiklikuks kasutamiseks, siis milleks neid saata 20 tükki, kui oleks võinud saata

kolm tükki. Mida see kolm tükki näitama peaks, jääb teadmata.

44.3. Ka jääb edutuks D. Teplõhhi ja tema kaitsja V. Gimaevi argument sellest, et D.

Teplõhh ei osalenud narkootikumide veos ja sai teada kinnipidamisel või D. Ragozin-Jolkini

kaitsja vandeadvokaat V. Ivanova väide, et kaastäideviimist ei olnud tuvastatud. Ka neid

väiteid on maakohus põhjalikult käsitlenud. See, et D. Teplõhh ise narkootikume n-ö ei

puutunud (välja kaevanud, peitnud, pakkinud), ei tähenda, et ta ei oleks selle veos osalenud.

Nii on analüüsitud D. Teplõhhi rolli kaastäideviimises. D. Teplõhh ühes tuvastamata isikuga

oli teoplaani väljatöötaja. D. Teplõhh leppis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal kokku

suures koguses narkootiliste ainete MDMA ja kokaiini omandamise ning korraldas nende

vahendlikult üle riigipiiri toimetamise Läti Vabariigist Eesti Vabariiki edasiandmise

eesmärgil. Narkootiliste ainete käitlemiseks soetati ZVR Auto OÜ-le sõidukid, millest üks

varustati peidikutega. D. Teplõhh korraldas veoki Volvo reg-nr XXX liikumist, kasutades

narkootiliste ainete käitlemise eesmärgil ära veoauto juhti N.P. t. Samuti tagas ta Volvo FH

peidikutesse panemiseks ligipääsu sõidukilele D. Ragozin-Jolkinile. D. Ragozin-Jolkin

toimetas narkootilise aine (kokaiini) Eesti Vabariigist Läti Vabariiki, pakendas selle ümber,

pani kokaiini peidikutesse ning tagas kriminaalmenetluses tuvastamata isikule ligipääsu

peidikule MDMA-tablettide panemiseks. Seega valitses igaüks oma tegudega ühist tegu.

Eeltoodust nähtub, et tegutseti koos, kuid erinevate teo panustega. Ka on maakohus

analüüsinud seda, et tegemist ei olnud ilmselt ühekordse käitumisaktiga.

44.4. Nii D. Teplõhhi kui ka tema kaitsja V. Gimaevi apellatsioonides esitatakse väide, et D.

Teplõhh on süüdi lavastatud ning narkootilise aine kehva kvaliteedi tuvastamine on oluline

kinnitamaks kaitsja versiooni, et tuvastamata isikute plaan oli lavastada narkootiliste aine

käitlemine D. Teplõhhi poolt. D. Teplõhhi on väidetavalt hea süüdi lavastada tema enda

mineviku pärast. Seejuures ei ole suutnud ei süüdistatav ega kaitsja esitada ühtegi loogilist

versiooni sellest, milline peaks olema põhjus kuriteos süüdi lavastada just D. Teplõhh. Ehk

tegemist on üksnes paljasõnalise taktikalise väitega.

44.5. Veel leitakse apellatsioonis, et kuna ei leidnud tõendamist, et D. Ragozin-Jolkin pani

MDMA tabletid Volvo FH peidikusse, siis ei saa seda omistada D. Teplõhhile. Ka seda

väidet on maakohus oma lahendis käsitlenud. See, et D. Ragozin-Jolkin ega D. Teplõhh seda

isiklikult sinna ei pannud, ei tähenda, et kaastäideviimise vormis ei saaks MDMA käitlemist

neile mõlemale omistada. Kindlasti tuleb arvestada narkootilise aine käitlemise teo kogupilti.

45. Väide sellest, et grupi liikmed peavad olema tuttavad, ei ole oluline kvalifitseeriva

tunnusena grupi täidetuseks. Samas jutt, et D. Ragozin-Jolkin ja D. Teplõhh üksteist ei

teadnud, ei ole küll kinnitust leidnud, vastupidi. Ühtegi argumenti, milles maakohtu järeldus,

et süüdistatavat tegelikkuses üksteist tunnevad, oleks vale, ümberlükatud ei ole.

46. Süüd välistavaks asjaoluks ei ole ka väide, et D. Ragozin-Jolkin kartis oma pere pärast.

Käesoleval ajal on see hea õigustus, kuid kui tutvuda maakohtu otsusega, siis nähtub, et

pärast kinnipidamist, ei ole süüdistatav perekonda enam nii oluliseks pidanud. D. Ragozin-

Jolkinil oli võimalus oma endise abikaasa vahendusel aidata tuvastamata isiku tabamisele

kaasa, kuivõrd enda sõnul ta teadis, et tema endine abikaasa on Venemaa Dima palvel

istungeid kuulamas. Selle asemel, et tabada isikut, kes väidetavalt kõiki ära kasutas, läks aga

olukord hoopis nii kaugele, et ka D. Ragozin-Jolkini eksabikaasa peeti kahtlustatavana kinni.

47. Ringkonnakohtu istungil võttis kohus vastu kaitsja V. Gimaevi esitatud hääleekspertiisi,

mis kaitsja hinnangul pidi tõendama, kellega on tegemist nime Venemaa Dima näol.

Kuigi kohus võttis nimetatud tõendi vastu, siis tuleb nõustuda prokuröri kohtuistungil

avaldatuga, et see hääleekspertiis ei muuda olematuks D. Teplõhhile esitatud süüdistust ja

tema rolli selles. Ka on õige, et kohtu küsimusele, kas kaitsja esitatud ekspertiis põhineb

samadel tõenditel, mis on käesolevas asjas, on kaitsja vastanud, et ta ei saa olla siiski kindel,

kelle hääle ekspertiis see on ja kus ning kellena märgistatud on. Seega jätab kohus selle

tõendi kõrvale.

48. Ehk vaatamata arvukatele argumentidele apellatsioonides ei ole ringkonnakohtu

hinnangul alust kahelda maakohtu poolt esitatud järeldustes ja süüteokoosseisu täidetuse

analüüsis. Maakohtu analüüsitud tõenditega on kinnitust leidnud, et D. Teplõhh koos

tuvastamata isikuga leppis kokku MDMA ja kokaiini omandamise ning üle riigi

toimepanemise, mille käitlemiseks valmistati ette Volvo FH peidikud. Narkootikumide

liigutamiseks kasutati ära N.P. t ning narkootilise aine paigutamiseks ligipääsu tagas D.

Ragozin-Jolkin, kes pani peidikusse ka kokaiini. Osategudega pandi toime üks kuritegu,

erinevate teopanustega.

II

Karistused

49. Kui ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonid perspektiivitud süüdistatavate

süüküsimuse osas, siis mõningast edu saadavad need osas, milles leitakse, et D. Ragozin-

Jolkini ja D. Teplõhhi karistused on põhjendamatult karmid.

50. KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse 3 kuni 15 aastat, mis teeb sanktsiooni

keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Maakohus mõistis D. Ragozin-Jolkinile karistuseks

KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 10 aastat vangistust ning D. Teplõhhile 13 aastat vangistust.

Paljude maakohtu otsuses nimetatud karistuse mõistmise põhjendustega tuleb nõustuda.

Seejuures luges maakohus mõlema süüdistatava süü suureks seetõttu, et nende mõlema puhul

on tuvastatav kaks kvalifitseerivat tunnust, esineb raskendava asjaoluna omakasu motiiv ning

D. Ragozin-Jolkini puhul ei ole puhtsüdamlik kahetsus ega kaasa-aitamissoov olnud

reaalsed. Õigustatult võeti arvesse sedagi, et süüdistatavad pole neile mõistetud varasematest

karistustest järeldusi teinud.

51. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid raskendavale asjaolule ehk omakasu motiivile, samuti

nõustub maakohtu käsitlusega D. Ragozin-Jolkini väidetavast suurest soovist koostööd teha,

kui tühipaljast väitest. Kui D. Ragozin-Jolkin tundis, et teda või tema lähedasi ähvardati,

oleks tulnud tal pöörduda õiguskaitseorganite poole, süüdistatav valis aga süütegude

toimepanemise ja seda vaatamata oma varasemale kogemusele kriminaalmenetlusega. Alust

mingist koostööst rääkida ei ole, seda enam, et kui süüdistatav oli kohtu all, jätkas teatud

ulatuses tema tööd tema abikaasa. Samas, ei saa jätta arvestamata isiku kahetsust, mis siiski

kergendava asjaoluna esineb.

52. Õige on kaitsja seisukoht, et teistes sarnastes kriminaalajades mõistetud karistused

erinevad käesoleval ajal mõistetud karistustest. Vaidlust ei ole selles, et tegu pandi toime

kavatsetult, sellel oli piiriülene mõõde, süüdistatavate roll oli oluline. Samas ei olnud aine

kogused nii suured ehk kaugelt üle kümnete kilogrammide, mis peaks endaga kaasa tooma

kõrgemad karistusmäärad sanktsiooni keskmisest ülenevalt.

53. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga eksinud süüdistatavate süü suurusele vastava

karistuse mõistmisel. Maakohus võttis küll õigustatult arvesse süüdistatavate poolt

toimepandud teo asjaolusid ja nende varasemat elukäiku, sh süüdistatavaid iseloomustavaid

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuid need ei ole asjaolud kogumis, mis tingiksid

karistuste mõistmise praeguses määras. Kolleegium märgib, et Riigikohtu seisukoht, et

karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr, ei võta kohtult võimalust mõista konkreetse teo puhul kõiki konkreetse isiku

süüd mõjutavaid asjaolusid arvestav karistusraami mahtuv individualiseeritud ja jälgitavalt

põhistatud karistus. Õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski

kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-20-5, p 19)

54. KarS § 184 lõike 2 sätestatud avar karistusvahemik (vangistusmäär 3-15 aastat) ei

tähenda kohustust mõista kolleegiumi hinnangul süüpõhimõttega vastuolus olevalt ja

vabaduspõhiõigust ebaproportsionaalselt piiravalt karmi karistust. Kolleegium leiab, et

süüdistatavate tegevus saab süü suurusele vaatamata vajalikul määral hukka mõistetud ka

KarS § 184 lg 2 sanktsiooni keskmise määraga piirnevate karistustega.

55. Lisaks sellele arvestab kohtukolleegium, et kriminaalmenetlus antud asjas on väldanud

küllaltki pikalt ning süüdistatavad on olnud pikalt seetõttu õigusselguseta. Kahtlemata on nii

pikaleveninud kriminaalmenetlus isikule mõjunud negatiivselt, aga ka preventiivselt.

56. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista D. Ragozin-Jolkinile

karistuseks 8 aastat vangistust ning D. Teplõhhile 10 aastat vangistust. D. Teplõhhile tuleb

arvestades kuriteo toimepanemist katseajal mõista liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 13

aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algused on vastavalt D. Ragozin-

Jolkinil 16. juulist 2021 ja D. Teplõhhil 20. maist 2021.

III

Menetluskulud

57. Süüdistatav D. Ragozin-Jolkini kaitsja vandeadvokaat V. Ivanova ja süüdistatav D.

Teplõhhi kaitsja vandeadvokaat V. Gimaev esitasid ka apellatsioonimenetluses

kaitsjatasutaotlused. Ringkonnakohus lahendas kaitsjate riigiõigusabi tasu taotlused enne

kohtuotsuse tegemist.

58. Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2024 määrusega, mis jõustus 27. juuli 2024, määrati

Liskmann & Partnerid Advokaadibüroole vandeadvokaat V. Ivanova poolt süüdistatav D.

Ragozin-Jolkinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja

hüvitatavate kulude suuruseks 945,53 eurot, sealhulgas käibemaks 163,13 eurot.

59. Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni määrusega, mis jõustus 16. juuli 2024, määrati Narva

Esimene Advokaadibüroole vandeadvokaat V. Gimaevi poolt süüdistatav D. Teplõhhile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja hüvitatavate kulude

suuruseks 518,40 eurot, sealhulgas käibemaks 86,40 eurot.

60. Kohtuotsusega tuleb hindaks määrata menetluskulude hüvitaja. Kuna ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse osaliselt KrMS § 337 lg 1 p 4 mõttes, siis tulenevalt KrMS § 185

lg-st 1 jäävad tekkinud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Seega D. Ragozin-Jolkini

kaitsjakulud summas 945,33 eurot ja D. Teplõhhi kaitsjakulud summas 518,40, eurot jäävad

Eesti Vabariigi kanda.

IV

Lõppjäreldus

61. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 4 ja § 340 lg 2

p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsuse osaliselt, s.o

süüdistatavatele mõistetud karistuste osas, mõistab uued karistused ning jätab muus osas

maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Tiit Lõhmus

Erkki Hirsnik

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)