1-11-4525/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-11-4525

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juunil 2011.a., Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 10.06.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides. Kriminaalasja number 1-11-4525 (09240100487) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Kriminaalasi

J.E süüdistuses KarS § 121, § 122 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Grjazev Süüdistatav J.E

Elukoht Xxx, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 30.01.2009.a. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski RESOLUTSIOON

Tunnistada J.E süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada J.E vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada J.E karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

alates 13.08.2009.a. kuni 14.08.2009.a. ja 26.10.2010.a., s.o 3 (kolm) päeva. Ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Kohaldada KarS § 73 ja mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele täielikult, kui J.E ei pane toime viieaastase katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu.

1-11-4525

2

J.E-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid: kepp (metallist), mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna laos (aadressil Vabaduse 5, Narva) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning mõista talle riigieelarvest

kaitsjatasu J.E-le 10.06.2011.a. kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 134

(ükssada kolmkümmend neli) eurot 22 (kakskümmend kaks) se

nti, millest käibemaks on 22.37 eurot.

Mõista J.E-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Vladimir Rogulski eeluurimisel osutatud õigusabi eest 1260

(üks tuhat kakssada kuuskümmend) krooni (ehk 80,53 eurot), kaitsja Tatjana Massalina

eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 4 (neli) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski 21.03.2011.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 95 (üheksakümmend viis) eurot 88 senti,

sundtoomise kulude eest 18 (kaheksateist) eurot 38 senti, kaitsja Vladimir Rogulski 10.06.2011.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 22 (kakskümmend kaks) senti.

Menetluskulud

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „J.E, 1-11-4525, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 04.07.2011.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

Dmitri Morozovˇi süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi joobes, 17.02.2010.a. kell 21.00 Xxxasuvas korteris lõi kepiga vastu pead alaealisele Xxx´ile, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Oma tahtlike tegudega pani J.E toime teise inimese tervise kahjustamise, s.t. KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

Samuti J.E süüdistatakse selles, et tema 30.01.2009.a. kella 13.00 paiku

Xxxasuvas korteris isiklike vaenulike suhete tõttu tekkinud tüli käigus lükkas ja lõi jalaga vastu tuharat enda elukaaslast Xxx´t, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu.

1-11-4525

3

Samuti J.E süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi joobes, 17.02.2010.a.

kell 21.00 Xxxasuvas korteris isiklike vaenulike suhete tõttu tekkinud tüli käigus, lõi korduvalt kepiga vastu pead ja vastu keha oma elukaaslasele Xxx´le.

Samuti J.E süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi joobes, 25.10.2010.a.

kell 19.00 Xxx asuvas korteris isiklike vaenulike suhete tõttu tekkinud tüli käigus lõi

korduvalt rihmaga ja rusikatega vastu nägu ja keha oma elukaaslasele Xxx´le, seejärel lõi lastevankri käepidemega Xxx´t vastu pead ja keha, lisaks tiris kannatanut juustest, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi.

Oma tahtlike tegudega pani J.E toime teise inimese järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 122 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav J.E tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult. Enda

ülekuulamist ei taotlenud. Viimases sõnases mainis ta, et ta elab käesoleval ajal koos kannatanu Xxxga ning toetab peret materiaalselt.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid:

Kannatanu Xxx ütlused (k 1 lk 1–4; k 2 lk 4-7, 21-23, 39-43, 51-53); tunnistaja Xxx ütlused (k 2 lk 8-13); tunnistaja Xxx ütlused (k 2 lk 24-28); asitõendi vaatlusprotokoll (k 2 lk 14-15); tõend Narva haiglast (k 2 lk 59); kahtlustatava J.E´i ütlused (k 1 lk 6-9; k 2 lk 16-19, 54-57)

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite

hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et J.E süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises KarS § 121 järgi, on tõendamist leidud ning on süüdistusaktis õigesti

kvalifitseeritud. Samas on kohus seisukohal, et kannatanu Xxx 30.01.2009, 17.02.2010, 25.10.2010 peksmise episoodid (KarS §122 järgi) peavad olema hõivatud KarS §-ga 121.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri poolt KarS §122 järgi esitatud süüdistus ei ole lahti kirjutatud ning on ebaselge, milline J.E tegevus põhjustas kannatanule suurt füüsilist

valu. Samuti kohus pole nõus sellega, et J.E tekitas kannatanule Xxxile valu järjepidevalt. Nagu nähtub süüdistuse tekstist, tegemist on vaid kolme 1 aasta 9 kuu jooksul toimepandud episoodidega. J.E süü on tõendatud kannatanu ning tunnistajate ütlustega ning samuti ülalnimetatud dokumentaalsete tõenditega. J.E ise ei eita oma süüd, mis on samuti tema süü tõendiks.

Kõik need tõendid on teineteisega kooskõlas ning kinnitavad J.E poolt kuritegude toimepanemise asjaolusid.

1-11-4525

4 Kohus on seisukohal, et J.E pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuriteo toime otsese tahtlusega.

Vastavalt KarS § 16-le isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab , süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatav pani tahtlikult toime teise astme kuriteo. KarS §121 järgi võib mõista nii rahalise

karistuse, kui ka vangistuse.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus varasemat karistamatust ning ka süüdistatava süü astet

kuriteo toimepanemisel. Süüdistatava J.E karistuse kergendavaks asjaoluks KarS §57

mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et J.E karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest tegemist on nelja kuriteoepisoodidega.

Sellega seoses on kohus seisukohal, et üksnes vangistusega on võimalik mõjutada J.E edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma.

Kohus on seisukohal, et arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist,

süü astet ning õiguskorra kaitsmise huvides, on otstarbekohane mõista J.E-le KarS § 121 järgi vangistus alla keskmist määra.

Võttes arvesse seda, et J.E on pere, alaline elukoht ning väike laps, peab kohus võimalikuks mitte pöörata mõistetud vangistus täitmisele täielikult.

Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse ka seda, et J.E sõnul, jätkab ta kooselu koos kannatanu Xxxga. See väide pole ümberlükatud. Kannatanu Xxx ei ilmunud kohtusse (ning ei

teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest) vaatamata sellele, et kohtukutse oli tema poolt tähtajaliselt ning isiklikult kätte saadud.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik