2-22-10858/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

10. september 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-10858

Tsiviilasi

Y.R-i hagi J.I vastu elatise vähendamise nõudes

Hagihind

2030,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Y.R (isikukood XXX)

Kostja: J.I (isikukood XXX)

Kostja seaduslik esindaja: D.X (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

14.11.2023.a, edasi kirjalik menetlus

Hageja Y.R

Kostja seaduslik esindaja D.X

Kostja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 26.08.2019.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud

elatist järgmiselt:

2.1.

välja mõista J.I Y.R-i ülalpidamiseks igakuine elatis alates 26. juuli 2022.a

kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o 31.08.2035.a summas 225,64 eurot kuus

(baasumma + kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest), mis

muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01. aprill 2023.a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust.

3. Elatis tasutakse ette iga kuu viimasel kuupäeval D.X-i arvelduskontole, selgitusega

“elatis, kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse”.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus perioodil 02.07.2020.a kuni 03.06.2021.a kokkulepitud

summast, s.o 270 eurost ülemakstud raha tagastamiseks.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 26.08.2019.a määrusega tsiviilasjas nr xxx

kompromissi korras väljamõistetud elatist. Võrreldes kompromissi sõlmimise tegemise aja

seisuga on õiguslikud asjaolud oluliselt muutunud ehk muutunud on alaealise lapse

ülalpidamise korda reguleeriv perekonnaseadus ja elatissumma arvutamise kord. Hageja

jaoks on oluline, et elatissumma kindlaks määramisel võetaks arvesse hageja tegelikke

vajadusi ning elatissumma arvutamisel lähtutaks kehtivast perekonnaseadusest. Samuti on

oluline, et kohtulahendiga kindlaks määratud ülalpidamise andmise kord arvestaks hageja

varalist seisu ning hageja tegelikke võimalusi kostjale ülalpidamist anda. Hageja leiab, et

kostja ema varaline seisukord on parem, kuna ta omab uuemat sõidukit. Hageja palub

vähendada alates 26.07.2022.a elatise summat, mõista välja seaduses sätestatud

miinimumsumma ning muuta igakuine elatis muutuvaks summaks vastavalt kehtivale

PKS §-le 101. Kuna kohtumääruses oli elatissumma fikseeritud 270 eurot kuus, kuid

hageja tasus perioodil 02.07.2020.a kuni 03.06.2021.a 292 eurot kuus, siis palub hageja

tagastada ülemakstud raha. Hageja palub jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Elatise vähendamine võib põhjustada

kostja sattumise äärmiselt raskesse olukorda, hageja ei anna kostjale vahetult ülalpidamist

ning kostja kulud on suuremad kui hageja poolt makstav elatis. Hagejal on olemas vara,

mida on võimalik realiseerida ja selle arvelt lapsele elatist tasuda. Kostja kulud ühes kuus

on 674,73 eurot ning puudub seega alus elatise vähendamiseks. Menetluskulud palub

kostja jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 24.08.2022.a kohtumääruses

(dtl 11-13).

5. Hageja palub muuta 26.08.2019.a määrusega tsiviilasjas nr xxx kompromissi korras

väljamõistetud elatist summas 270 eurot kuus ning määrata alates 26.07.2022.a elatis

lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist. Samuti palub hageja korrigeerida elatist iga aasta

1. aprillil (dtl 8). Hagi esitamise ajal oli elatise miinimumsumma 225,65 eurot kuus.

Hageja tugineb hagis muutunud õiguslikule olukorrale.

6. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et tema vajadused ei ole muutunud ning on

suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimum elatis.

7. PKS § 217² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem ei nõustu varem kohtulahendiga

väljamõistetud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks

kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega on õigusliku olukorra

muutumine omaette piisav alus elatise suuruse muutmiseks.

8. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

9. Vaidlust ei ole, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled

vaidlevad igakuise elatissumma vähendamise üle. Pooled on erimeelt selles, kui suured on

kostja igakuised kulud. Samuti leiab hageja, et kostja ema on varaliselt paremas seisus

kuna omab uuemat sõidukit.

10. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

11. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16).

12. Hagejal on üks alaealine laps, s.o kostja. Hagejale kuulub korteriomand XXX 1, Tallinn,

mis on koormatud hüpoteegiga (dtl 93). Hagejal on kõrgharidus ärijuhtimises ning ta

töötab B AS-is investori assistendina (dtl 118). Hageja töötasu on 1773,67 eurot kuus (dtl

137-148). Hagejale kuulub sõiduk BMW X5 registreerimisnumbriga xxx (dtl 119).

13. Kostja emal on kaks alaealist last (dtl 118). Kostja emale kuulub korteriomand xxx, mis

on koormatud hüpoteegiga ja sõiduk Kia Sorento registreerimisnumbriga xxx. Kostja ema

töötasu on 1250 eurot kuus ning kostja ema saab üüritulu 550 eurot kuus. Kostja ema saab

lapsetoetust kokku 120 eurot kuus ning mõlema lapse eest elatist 270 eurot kuus. Kostja

ema tasub kodulaenu makseid 315 eurot kuus ja auto liisingut 400,22 eurot kuus (dtl 150-

169).

14. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei nähtu, et hageja varaline seis oleks kehvem

kui kostja ema oma. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja

varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja

varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile

lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei

tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid

kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga. Samuti ei muuda kostja

ema varalist seisu paremaks asjaolu, et tal on uuem sõiduk. Kohtule esitatud tõenditest

nähtub, et sõidukit kasutatakse liisinglepingu alusel, st tegemist pole koheselt välja ostetud

sõidukiga (dtl 161).

15. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud

miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-37-11, p 12).

16. Kostja leiab, et tema vajadused on suuremad kui PKS § 101 lg-tes 3-5 alusel arvestatav

kahekordne elatis. Kostja igakuised kulutused on keskmiselt 674,73 eurot kuus (dtl 48-49,

186). Hageja vaidleb kostja igakuistele kuludele vastu ning leiab, et need on ülepaisutatud

(dtl 118).

17. Kuna hageja on esitanud vastuväited kostja igakuistele kuludele, siis peab kohus

vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.

18. Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama

elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata

poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160

punkt 13).

19. Kohus nõustub sellega, et kostja igakuised vajalikud kulud summas 674,73 eurot on

osaliselt tõendamata.

20. Tartu Ülikooli 2020. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis

Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulu

standardeelarve ühes kuus 319 euro ning 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulu

standardeelarve

ühes

kuus

eurot

(kättesaadav

veebilehel

https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/Miinimumelatis_l%C3%B5pparuanne_t

%C3%A4iendatud_19022020.pdf lk 38,39).

21. Kostja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele jagatud 3 inimese peale on kokku

78,45 eurot (dtl 48). Selles sisalduvad eluaseme kommunaalkulud 48,20 eurot, elekter

24,25 eurot ning teleri, interneti ja sidekulud 6 eurot. Hageja eluasemekulude suurusele

vastu ei ole vaielnud, kuid leiab, et kuivõrd korteris elab veel kostja vanaema ja kostja

elukaaslane, siis tuleb jagada kulutused 5 peale (dtl 118). Kostja ema on selgitanud, et

kostja vanaema ei ela koos kostjaga, vaid elab Soomes ning käib kostjat vaatamas üks

kord kuus nädalavahetusel. Kostja elukaaslane väidetavalt aga kuludetabeli koostamise

ajal korteris veel ei elanud (dtl 118).

22. Kohus leiab, et eluasemekulud tuleb jagada 4 inimese peale. Kostja on selgitanud, et

kostja vanaema ei ela igapäevaselt kostjaga ning hageja ei ole seda väidet ümber lükanud.

Küll aga on kostja kinnitanud, et korteris elab ka kostja ema elukaaslane.

23. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et eluaseme kommunaalkulud on keskmiselt 160 eurot

kuus (dtl 51-56) ning elektrikulud keskmiselt 65 eurot kuus (dtl 57). Kokku on

eluasemekulud kuus 225 eurot. Seega arvestades kohtule esitatud tõendeid ja kohtu

eelnevaid selgitusi, peab kohus tõendatuks, et kostja igakuised eluaseme kommunaalkulud

on keskmiselt kokku summas 56,25 eurot (225/4=56,25).

24. Kostja on märkinud, et teleri, interneti ja sidekulud on 6 eurot kuus (dtl 48). Hageja leiab,

et kuna kulu tuleb jagada 5 inimese peale, siis põhjendatud summa on 3,60 (dtl 118).

Kuivõrd kostja ei ole kohtule esitanud teleri, interneti ja sidekulude osas arveid, siis

järeldab kohus, et need kulud on kokku 18 eurot kuus (kohus võtab aluseks selle, et kostja

on jaganud kulud kolmega). Arvestades asjaolu, et kulud tuleb jagada 4 inimese vahel, siis

tuleb lugeda põhjendatuks sidekuluks 4,50 eurot kuus (18/4).

25. Kostja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 220 eurot (dtl 48). Hageja leiab, et

põhjendatud toidukuluks saab olla 120-150 eurot kuus (dtl 118).

26. Kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit toidukulude osas, võtab kohus

toidukulu osas aluseks eelpool viidatud Lõpparuande ja Statistikaameti andmed

(https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator),

mille kohaselt tõusis tarbijahinnaindeks aprilliks 2023 võrreldes 2020. a jaanuariga 36,6%

ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni

augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui Lõpparuande

tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86

eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuli keskmise lapse puhul arvestada

vähemalt 108 euroga kuus. Seda justnimelt arvestades elatise väljamõistmisel perioodil

15.01.2022-31.03.2023.a. Edasi kohus ei arvesta tarbijahinnatõusu, sest alates

01.04.2023.a ja 01.04.2024.a on elatise miinimumsumma suurenenud juba iseenesest.

Kohus arvestab toidukulu osas ka asjaoluga, et lasteaialapsed (kostja sai 7 aastaseks alles

selle aasta augustis) saavad suurema osa ajast oma toidukorrad eeldatavalt lasteaias ning

koolilapsed saavad vähemalt ühe päevase toidukorra eeldatavalt koolis. Kuivõrd hageja on

nõustunud toidukuluga ühes kuus summas 120-150 eurot, siis tuleb lugeda põhjendatuks

toidukuluks keskmiselt 135 eurot ühes kuus.

27. Kostja on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu ühes kuus on 50 eurot (dtl 48). Hageja ei

ole sellele kulule vastu vaielnud (dtl 118). Seega leiab kohus, et vastav kulu on

põhjendatud summas 50 eurot kuus.

28. Kostja on märkinud, et majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber,

nõudepesuvahendid jne) ühes kuus on 10 eurot (dtl 48). Kuigi hagejale jääb arusaamatuks,

mitme inimese peale see kulu jagatud on, leiab hageja, et need kulud on põhjendatud

summas 5-10 eurot kuus (dtl 118). Kuigi kostja ei ole esitanud tõendeid nende kulude

kohta, siis arvestades, et hageja nendele kuludele vastu ei vaidle, loeb kohus põhjendatuks

majapidamisvahendite kuludeks 8 eurot kuus.

29. Kostja on märkinud, et tervisekulud ühes kuus on 36,78 eurot (dtl 48). Hageja peab

mõistlikeks tervisekuludeks 20-30 eurot kuus (dtl 118). Kostja poolt esitatud tõenditest

nähtub, et kostja on apteegist ostnud 15.09.2022.a covidi teste 33,74 euro eest (dtl 62) ja

01.11.2022.a köharavimeid 46,19 euro eest (dtl 66). Nende osas on kohtule esitatud

kviitungid. Kostja on esitanud ka kuvatõmmised apteegi ostudelt (dtl 63-65, 67-72).

Samas ei nähtu nendelt, mis ravimitega on tegemist ning mis raviks need ostetud on ja kas

just kostja tarbeks, välja arvatud üks ravim, mis on välja toodud „Lactoseven“ (dtl 67).

Kostja ei ole ka teatanud, et ta oleks keskmisest lapsest rohkem haige või tal oleks mõni

krooniline haigus. Seega võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6

ja 7-12 aastaste laste standardeelarves kulutused tervishoiule 6 eurot kuus ja (vt lk 38, 39).

Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 26) ja hageja

seisukohta tervisekulude osas, on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud

tervisekuluks tuleb lugeda 25 eurot kuus.

30. Kostja on märkinud, et hügieenikulud on 12 eurot kuus (dtl 49). Hageja sellele kulule

vastu ei vaidle (dtl 118). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud

hügieenikuludeks on kostja kohta 12 eurot kuus.

31. Kostja on märkinud, et kulutused meelelahutusele, sõprade sünnipäevad, kino, teater on

ühes kuus 20 eurot (dtl 49, 73-78). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud (dtl 118).

Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 20 eurot kuus.

32. Kostja on märkinud, et kulutused lasteaia üritustele (teater, muuseum, pildistamine) on

ühes kuus 15 eurot (dtl 49, 80). Hageja leiab, et see kulu on põhjendamata, kuna kostja ei

ole arveid selle kulu kohta esitanud. Hageja leiab, et põhjendatud kuluks on 10 eurot kuus

(dtl 118). Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kulu

kohta rohkem, kui ainult ühe pildistamise arve summas 68 eurot, siis ei ole kostja

tõendanud, et lasteaia üritustele igakuiselt 15 eurot kulub. Samas on ilmselge, et lasteaia

üritused (teater, muuseum, pildistamine jms) toimuvad ning kuivõrd hageja on nõustunud

10 euroga kuus, siis tuleb lugeda põhjendatuks kuluks lasteaia üritustele 10 eurot ühes

kuus.

33. Kostja on märkinud, et kulutused mänguasjadele, raamatutele, lapse arenguga seotud

esemetele on ühes kuus 20 eurot (dtl 49, 81). Hageja ei ole sellele kulule vastu vaielnud

(dtl 118). Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 20 eurot kuus.

34. Kostja on märkinud, et ujumine on ühes kuus 70 eurot (dtl 49, 82-87). Hageja ei ole

sellele kulule vastu vaielnud (dtl 118). Kuna kostja on tõendanud selle kulu olemasolu ja

hageja sellele vastu ei vaidle, siis leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 70

eurot kuus.

35. Kostja on märkinud, et keelekursused on ühes kuus 23,50 eurot (dtl 49, 88-92). Hageja ei

ole sellele kulule vastu vaielnud, kuid on märkinud, et on näinud üksnes kahte arvet (dtl

118). Kostja on esitanud kohtule keelekursuse 4 erineva kuu arved (dtl 88-92). Seega leiab

kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 23,50 eurot kuus.

36. Kostja on märkinud, et kostja sünnipäev ja reisimine on ühes kuus 39 eurot (dtl 48).

Kostja on märkinud, et pidas enda sünnipäeva Türgis ning loetlenud summad, mis reisi

ajal kulusid. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi arvet kantud kulude kohta, seega

tõendid puuduvad. Lisaks märgib kohus, et reisimise või lapse sünnipäeva pidamise näol

välisriigis, ei ole tegemist lapse vältimatult vajaliku kuluga. Vanem saab reisida lapsega

välisriiki vastavalt oma võimalustele ning ei saa panna teisele vanemale kohustust tasuda

pool reisikuludest. Lapse sünnipäeva pidamise ja kingi kulu saab lugeda aga mänguasjade

ja meelelahutuse kulude sisse. Kostja ei ole esitanud kohtule ka ühegi sünnipäevapeo (nt

mängutuba) või kingituse arvet. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et vastav kulu ei ole

põhjendatud.

37. Kostja on märkinud, et muud kulud, näiteks taskuraha, kino jne on ühes kuus 35 eurot (dtl

49). Hageja vaidleb sellele kulule vastu ning leiab, et kino on juba arvatud meelelahutuse

alla ning hageja ei ole kuulnud, et kostja saaks taskuraha (dtl 118). Kohus nõustub

hagejaga, et see kulu on tõendamata. Üldjuhul taskuraha lasteaialapsele ei anta ning laps

ei saa ise üksi poes käia endale midagi ostmas. Lapsele meelepärased asjad, nt

mänguasjad, raamatud jne, on aga kostja toonud välja eraldi kuluna. Samuti on kostja

arvestanud kino juba meelelahutuse alla. Seega leiab kohus, et vastav kulu ei ole

põhjendatud.

38. Kostja on märkinud, et kütusekulu ühes kuus on 45 eurot. Ühtegi tõendit (kütuse arvet)

või selgitust, miks igakuist transporti on sellises summas vaja, kohtule esitatud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et igakuine kütusekulu põhjendatud ei ole.

39. Eeltoodust tulenevalt moodustavad asja kohtulikul arutamisel kostja tõendatud ja

põhjendatud igakuised kulud kokku keskmiselt summas 434,25 eurot

(56,25+4,50+135+50+8+25+12+20+10+20+70+23,50).

40. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

41. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a

otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

42. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

hageja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

43. Hageja on märkinud, et hagi esitamise ajal viibis kostja hagejaga koos keskmiselt üks

päev kuus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on poolte vahel tsiviilasjas nr 2-24-518

pooleli ka suhtluskorra vaidlus ning 24.04.2024.a esialgse õiguskaitse kohaldamise

määrusega on reguleeritud kostja ja hageja vaheline suhtluskord kohtumenetluse ajaks.

Nimetatud kohtumäärusest tuleneb, et hageja võtab kostja igal paaritu nädala neljapäeval

kell 17.30 ja viib tagasi koju hiljemalt 20.00. Lisaks kohtub kostja hagejaga igal paaris

nädalal reede õhtust kuni pühapäeva õhtu kella 19.00-ni ning kostja viibib hageja juures

aasta jooksul kaks ühe nädala pikkust perioodi. Seega viibib hageja kostjaga koos ühes

kuus kokku 6-6,5 päeva. Hageja ei ole kohtule teatanud, et kostjaga viibitud päevi oleks

rohkem ning elatist tuleks vähendada vastavalt PKS § 101 lg-le 6. Vastupidi, hagiavalduse

punktis 18 on hageja välja toonud, et elatise summat ei tule vähendada proportsionaalselt

kohustatud vanema koos veedetava ajaga (dtl 5). Eeltoodust tulenevalt, ei tule koos

veedetava aja osas elatist vähendada.

44. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja vajadused

on suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimumelatis,

siis tuleb elatist vähendada hagis taotletu kohaselt seaduses sätestatud miinumsumma

suuruseni.

45. Kohus peab PKS § 210 lõikest 2 tulenevalt kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 tekkivale

elatisnõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu

22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise

aluseks saab TsMS § 459 lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt

mõjutav õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist

(vaata näiteks Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34).

46. Hagejal on seega õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes

õigusliku olukorra muutumisele. Kui vanem pöördub alates 1. jaanuarist 2022 tasumisele

kuuluva elatise vähendamiseks kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel

kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu 30.

novembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p-d 12–14). Elatise suuruse muutmist

võib TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o 26. juulist 2022.a.

47. Hageja kohustub kostjale tasuma elatist igakuiselt vastavalt PKS §-s 101 sätestatud

alustel. Elatis tasutakse iga kuu viimasel kuupäeval D.X-i pangakontole, selgitusega

“elatis, kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse”.

48. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana (dtl 8). Kohtu hinnangul on

mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2023.a) vastavalt PKS §101 lg-tele 3-6.

49. Kohus selgitab kostjale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele,

tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta hageja poolt alates 26.07.2022.a

juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat

elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib hagejal

tekkida alus esitada kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

50. Hageja on esitanud kohtule 11.12.2023.a taotluse, milles palub tagastada perioodil

02.07.2020 kuni 03.06.2021.a ülemakstud elatise. Hageja põhjendab taotlust sellega, et

elatissumma oli fikseeritud 270 eurot kuus, kuid hageja tasus nimetatud perioodil elatist

292 eurot kuus (dtl 177).

51. Hagi on esitatud kohtule 26.07.2022.a ning kohus vaatab hagi läbi alates sellest

kuupäevast. Periood 02.07.2020 kuni 03.06.2021.a väljub hagi piiridest. Eeltoodust

tulenevalt hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu.

52. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

53. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2030,85 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

54. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

55. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd

tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised

kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude

rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik