2-24-7593/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7593

Tsiviilasi

Aktsiaselts

Maleko

avaldus

S

Bi

maksejõuetuse

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlausaldaja Aktsiaselts Maleko (registrikood

10111479), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan

Aava

Võlgnik S B (isikukood xxx), lepinguline esindaja Mart

Kuusk

Usaldusisik Maire Arm (e-post maire@mmab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts Maleko avaldus S Bi maksejõuetuse väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja S Bi (isikukood xxx) pankrot 10. septembril 2024 kell 15.45.

3. Nimetada S Bi pankrotihalduriks Maire Arm.

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. oktoobril 2024 kell 14.00

videokonverentsi vahendusel. Üldkoosolekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel

pöörduda pankrotihalduri poole.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude

esitamise

tähtaja.

Taotlus

koos

nõudeavaldusega

tuleb

esitada

pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle

valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on

kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihalduril.

7. Algatada S B kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel,

kuid mitte hiljem kui 10. septembril 2025.

8. Jätta menetluskulud S B kanda.

9. Määrata usaldusisiku tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot,

kokku 1268,80 eurot, mis kuulub tasumisele pankrotivarast.

10. Määrata Aktsiaselts Maleko menetluskulude rahaliseks suuruseks 640 eurot, mis

tuleb Aktsiaseltsile Maleko hüvitada pankrotivarast.

11. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte Aktsiaselts Maleko ja S B lepingulistele esindajatele ja

pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu (FIMS § 18

lg 10). Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud

määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest

(FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada

menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest

vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (TsMS § 191

lg 1).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts Maleko (avaldaja) avaldus S B (võlgnik)

maksejõuetuse väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue Harju Maakohtu 02.06.2023 kohtuotsusest tsiviilasjas

nr xxx, millega mõisteti võlgnikult ja J Ž avaldaja kasuks solidaarselt välja 36 117,70 eurot.

Võlgniku suhtes on alates 22.09.2023 pooleli täitemenetlus nr xxx, milles pole õnnestunud

avaldaja nõuet täita. Seega tugineb avaldaja võlgniku maksejõuetuse põhjendamisel asjaolule,

et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu

saadud nõuet rahuldada või täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste

täitmiseks. Avaldaja taotleb võlgniku pankroti väljakuulutamist.

2. Võlgnik on 20.06.2024 esitatud seisukohas välja toonud, et tal ei ole avalduse osas

vastuväiteid ning ta palub algatada pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise

menetluse.

3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust

võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

(PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulutab PankrS § 31 lg

1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

3.1.

Kohtu hinnangul on avaldaja pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetuse

ning tõendanud nõude olemasolu.

Avaldaja nõue tuleneb 02.06.2023 Harju Maakohtu kohtuotsusest, millega mõisteti võlgnikult

ja J Ž solidaarselt välja 36 117,70 eurot (dtl 9-10). Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses

ei ole alates 22.09.2023 õnnestunud avaldaja nõuet rahuldada, kuna võlgnikul puudub

sissetulek ning vara, mille realiseerimise korral oleks võimalik nõue täielikult rahuldada.

3.2.

Kohus nimetas võlgniku usaldusisikuks Maire Armi. Usaldusisiku 17.07.2024 aruande

kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi

eeldatavalt 304 620,93 eurot. Võlgnikule kuulub 1/2 suurune kaasomandi osa korteriomandist,

millel on keelumärked käsutamise keelamiseks ja erinevad hüpoteegid ehk vara müügist ei

jätkuks kõigi kohustuste täitmiseks. Muu kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgnikule kuulub 50%

osalus S OÜ-s, mille osas on kohus 28.04.2023 välja kuulutanud pankroti. Muu vara võlgnikul

puudub. Võlgnikul on töökoht alates 01.06.2024 OÜ-s X. Enne seda ei saanud võlgnik töötasu.

Võlgnikule kuuluvad arvelduskontod Swedbank AS (konto jääk 0,32 eurot 14.05.2024

seisuga), AS SEB Pank (kontode jääk 22,85 eurot ja 0 eurot 14.05.2024 seisuga) ning AS

Citadele Banka Eesti filiaal (konto jääk 0 eurot 04.07.2024 seisuga). Usaldusisiku hinnangul

on põhjendatud võlgniku suhtes pankroti välja kuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine.

Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et võlgnik

on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 304 620,93 eurot. Kohtu hinnangul on

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim viis pankroti välja kuulutamine ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamine. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja

kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks.

Seega tuleb FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku

pankrot.

3.3.

Võlgniku usaldusisikuna tegutsenud Maire Arm on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. Seega nimetab kohus võlgniku pankrotihalduriks Maire Armi. Pankrotihaldur

täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid (FIMS § 46 lg 1).

4. PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Esimene

võlausaldajate üldkoosolek toimub määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas.

5. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS

§ 33 lg 1 ja 2).

6. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast

pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla

võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt;

peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab

menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; järgnevad muud

PankrS ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1). Füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara

käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine (PankrS § 36

lg 6).

7. FIMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel.

Kohus ei tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega

algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 46 lg-st 3 tulenevalt tuleb

usaldusisikul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada kohtule igal aastal

aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.

8. Kohus selgitab võlgnikule, et FIMS § 47 lg-te 1 ja 2 järgi on kohustustest vabastamise

menetluse kestel võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisikule nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Seaduse mõtte kohaselt peab võlgnik tegema kohustustest vabastamise menetluse ajal

kõik endast oleneva, et oma kohustusi vähendada.

9. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu

laekumisest viivitamata teada andma. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg-d 3-7). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed

hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (FIMS § 46 lg

2).

10. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus

kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg

1). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on

olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta

menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda,

kuid see tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg

9). Kohus võib asjaolusid arvestades (eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses) vabastada

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 3). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal

võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Menetluskulud

11. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused PankrS ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2

alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks (FIMS § 54 lg 2).

11.1. Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku 1040 eurot (130 eurot tund),

millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS

§ 54 lg 4). Kohus leiab, et usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on

taotletud tasu põhjendatud (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg

vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg

3 järgsesse piirmäära. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (sh käibemaks).

Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub

tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel mõistab

kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult.

PankrS § 23 lg 4 järgi võib kohus määrata usaldusisiku tasu hüvitamise riigi vahenditest, kui

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt kuulub

võlgnikule kinnisvara (1/2 suurune kaasomandi osa korteriomandist). Seega võib eeldada, et

usaldusisiku tasu ja kulutused saab katta võlgnikule kuuluva kinnisasja müügi arvelt. Kohtu

hinnangul on võimalik praegusel juhul kanda usaldusisiku tasu pankrotivara arvel. Kohus leiab

eeltoodut arvestades, et asjas pole põhjendatud määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi

vahenditest.

12. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud.

Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud

PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes.1 Kohus jätab muud pankrotimenetlusega seotud menetluskulud

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja § 150 lg 2 alusel võlgniku kanda.

Avaldaja on esitanud 23.07.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 308). Selle kohaselt on

avaldaja menetluskulud 640 eurot (käibemaksuta) (lepingulise esindaja kulu 220 eurot ja

riigilõiv 420 eurot). Esindaja tunnitasu on 110 eurot (käibemaksuta). Võlgnik seisukohta

avaldaja menetluskulude osas esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on avaldaja esindajal

pankrotiavalduse koostamisele kulunud aeg mõistlik (2 tundi). Riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Seega on avaldaja menetluskulude

nimekirjas toodud kulud põhjendatud ja vajalikud.

Kuivõrd pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur PankrS §-

s 146 lg-s 1 sätestatud pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorra

alusel, ei saa kohus mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab

üksnes kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse.2 Seega määrab kohus avaldaja

menetluskulude suuruseks 640 eurot (esindaja kulu 220 eurot ja avalduselt tasutud riigilõiv 420

eurot). Avaldaja menetluskulud tuleb lähtudes PankrS § 146 lg 1 p-st 4 ja PankrS § 150 lg-st 2

hüvitada pankrotivarast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik

1 Riigikohtu 10.04.2013 määrus asjas 3-2-1-23-13, p 11.

2 Vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2022 määrust asjas nr 2-21-17584, p 11.