2-19-101468/90 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. september 2024

Tsiviilasja number

2-19-101468

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE avaldus Artjom

Sokolovi vastu võla (küttekulude nõue) ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Aktsiaselts MEKE

SILLAMÄE (registrikood 10337120), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Puudutatud

isik

Artjom

Sokolov

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Meelis

Jürma

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE kohtuistungi korraldamise taotlus

rahuldamata.

2. Jätta Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE määruskaebus rahuldamata ja Viru

Maakohtu 15. mai 2023. a määrus muutmata.

3. Keelduda

Aktsiaseltsi

MEKE

SILLAMÄE

määruskaebusele

lisatud

soojusettevõtja arvete tasumist tõendavate pangakonto väljavõtete (aastate 2015,

2016, 2017 ja 2018 kohta) tõendina vastuvõtmisest.

4. Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE 30. mai 2023. a määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud jätta Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts MEKE SILLAMÄE (avaldaja) esitas 17. jaanuaril 2019 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Artjom Sokolovilt (puudutatud isik) 2139 euro 96 sendi

väljamõistmiseks. Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avalduse üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks.

Avaldaja palus 2. aprillil 2019 Viru Maakohtule esitatud avalduses mõista puudutatud isikult

välja korteriomandi majandamiskulude (ülalpidamis- ja keskküttekulude) tasumata jätmisest

tekkinud võla. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võla

2139 eurot 95 senti ajavahemiku jaanuar 2015 – 31. august 2018 eest, 26. juuni 2020. a

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 565 eurot 76 senti ja alates 27. juunist 2020

sissenõutavaks muutuva viivise majandamiskulude võlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

Avaldaja on asutatud Sillamäe Linnavalitsuse varade baasil ja Sillamäe linnaosa territooriumil

füüsilistele ja juriidilistele isikutele elamumajanduslike teenuste osutamiseks. Puudutatud isik

oli alates 6. augustist 2014 kuni 16. jaanuarini 2019 Sillamäe linnas aadressil XXXXXXX

asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX; XXXXXXX korter)

omanik. Enne 1. jaanuari 2018 Sillamäel XXXXXXX asuvas elamus korteriühistut asutatud

ei olnud, korteriomanikud valitsesid kaasomandit korteriomanike ühisusena enne 1. jaanuari

2018 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Elamu haldamiseks, majapidamiseks ja

korteriomanike ühiste huvide esindamiseks nimetati korteriomanike üldkoosoleku otsusega

valitsejaks avaldaja, kes esitas korteriomanikele, sh korteri nr 35 omanikule, igakuiselt arveid

majandus- ja kommunaalkulude eest, maksetähtpäevaks oli järgneva kuu viimane päev.

Arvete koostamise aluseks oli tegelikult tarbitud kommunaalteenused. Kõik arved pandi

korteriomanikele postkasti.

Avaldaja jätkas tegevust korteriühistu valitsejana korteriühistu moodustamise järel

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 66 lg 3 alusel, kuna korteriomanikud

pikendasid valitseja ametiaega korteriomanike 5. aprilli 2017. a üldkoosoleku otsusega viieks

aastaks. Avaldaja jätkas korteriühistu valitsejana korteriomanikele arvete esitamist

majandamiskulude eest samadel tingimustel ja maksetähtaegadega. Korteriühistu iseseisvale

majandustegevusele ülemineku ajal esitas avaldaja arved oma nimel, kuna korteriühistul ei

olnud ei pangakontot ega kehtivaid lepinguid kommunaalteenuseid osutavate äriühingutega,

kõik sellega seotud kulud kandis avaldaja. Korteriühistu iseseisev majandustegevus algas

1. septembrist 2018, pärast uue juhatuse valimist. 1. septembri 2018 seisuga moodustas

puudutatud isiku võlg 2139 eurot 95 senti, millest 1698 eurot 37 senti on majandamisekulude

võlg, mis tekkis enne 31. detsembrit 2017, ja 441 eurot 58 senti on võlg, mis tekkis pärast

1. jaanuari 2018. Nendest summadest 846 eurot 63 senti on avaldaja teenuste tasu (hoone

hooldamine) ja 1293 eurot 32 senti tarbitud soojusenergia kulud.

Puudutatud isik tasus arveid alates jaanuarist 2015 ebaregulaarselt, mistõttu tekkis võlgnevus.

Avaldajale laekunud raha oli arvestatud eelmiste perioodide eest võlgnevuse katteks.

Avaldajale tasutud rahast piisas vaid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks.

Avaldajal oli leping sõlmitud korteriomandi endise omaniku Ivan Žukiga, puudutatud isikuga

avaldajal leping puudus. Puudutatud isik oli korteriomandi omanik KOS § 13 lg 1 järgi. Arved

esitati I. Žuki nimele, kuna avaldaja ei teadnud, et korteril on uus omanik. Arved pandi

korteriomanikule postkasti.

Kui korteriomanikud tarbivad kommunaalteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita

asjaajamisega. Avaldaja volitused valitsejana on kinnitatud (pikendatud) korteriomanike

5. aprilli 2017. a üldkoosoleku otsusega, millega on tema eelnev tegevus sisuliselt heaks

kiidetud VÕS § 1018 lg 1 p 1 tähenduses. Kulutused hüvitatakse võrdeliselt kaasomandiosade

suurusega (KOS § 13 lg-d 1 ja 2).

Soojusenergia hinnad kehtestatakse Silpower AS-i (end AS Sillamäe SEJ) poolt, kes on

soojusettevõtja Sillamäe linnas. Avaldaja sõlmis 1. juulil 2003 soojusettevõtjaga lepingu

Sillamäel XXXXXXX asuva elamu soojusenergiaga varustamiseks. Soojusettevõtja esitas

maja soojusarvesti näitude alusel avaldajale igakuiselt arved, mida viimane tasus

omavahenditest. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe

Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m ja 4. aprilli 2001. a määruse nr 238-

m alusel.

Avaldaja viivisenõue põhineb seadusel.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Avaldaja poolt esitatud võlaarvestus on ebaõige ja nõue tõendamata. Avaldaja ei ole esitanud

nõude suurust ja arvestuse alust tõendavaid dokumente. Arved ei tõenda kohustuse olemasolu,

puudutatud isik ei ole saanud neil märgitud teenuseid. Jääb arusaamatuks, millises summas

avaldaja viivist nõuab. Avaldaja ei ole tõendanud õigusjärgluse tekkimist. Puudutatud isik ei

ole kellegagi suhelnud väidetava võlgnevuse osas.

Avalduses toodud tariifid ei ühti arvetel märgitud tariifidega. Avaldaja ei esitanud ühtegi

tõendit selle kohta, kuidas jagunes tarnija esitatud soojusenergia arve korteriomanike vahel.

Tõendatud ei ole, et elamus kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude arvestamine ja

jaotamine korteriomanike vahel toimus Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a

määruse nr 642-m kohaselt. Avaldaja ei ole tõendanud, et nimetatud määrus vaidlusalusel

ajavahemikul kehtis.

Küttekulude summa tuvastamiseks ei piisa ainuüksi soojusettevõtja arvetest, kuna need on

väljastatud avaldaja kõigi valitsetavate objektide kohta. Avaldaja ei esitanud selgitust, milline

osa soojusettevõtja arvetest on esitatud XXXXXXX, Sillamäe elamu kohta.

Avaldaja ei ole puudutatud isikult kordagi enne kohtusse pöördumist viivist nõudnud.

Mõistlik aeg viivisenõude esitamiseks on möödunud. Viivisenõude esitamine tagasiulatuvalt

on vastuolus hea usu põhimõttega.

3. Viru Maakohus rahuldas 2. juuni 2022. a määrusega avaldaja avalduse osaliselt. Maakohus

mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 2068 eurot 21 senti, sissenõutavaks

muutunud viivise kohtulahendi tegemise seisuga 528 eurot 10 senti ning edasiulatuva viivise

põhinõudelt 2068 eurot 21 senti alates 3. juunist 2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis muus osas avalduse rahuldamata

ning 96% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja 4% puudutatud isiku

menetluskuludest avaldaja kanda.

Maakohus leidis, et hooldustasu nõue on põhjendatud 698 euro 11 sendi ulatuses ja nõue

prügiveo eest 105 euro 36 sendi ulatuses.

Soojusenergia hinnad kehtestatakse Sillamäe linna soojusettevõtja Silpower AS-i

(endine AS Sillamäe SEJ) poolt. Avaldaja sõlmis 1. juulil 2003 XXXXXXX, Sillamäe elamu

soojusenergiaga varustamiseks soojusettevõtjaga lepingu. Soojusettevõtja esitas maja

soojusarvesti näitude alusel avaldajale igakuiselt arved, mida viimane tasus. Korteriomaniku

poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a

määruse nr 642-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud soojusenergia kulude

arvestamise ja jaotamise metoodika, ning Sillamäe Linnavalitsuse 4. aprilli 2001. a määruse

nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude

arvestamise ja jaotamise metoodika. Maakohus, lähtudes avaldaja poolt esitatud

dokumentidest, leidis, et põhjendatud nõude suurus soojusenergia eest ajavahemiku jaanuar

2015 – august 2018 eest on 1264 eurot 74 senti.

Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus avaldaja põhjendatud nõudeks kokku 2068 eurot 21

senti.

Põhjendatud on viivise arvestamine alates 25. märtsist 2019, kui avaldaja esitas esimest korda

viivisenõude.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas puudutatud isiku määruskaebuse alusel 12. detsembri

2022. a määrusega maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja põhivõla suuremas ulatuses kui 803 eurot 47 senti (hooldustasu ja

prügivedu), maakohtu määruse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas

summas kui 204 eurot 98 senti, edasiulatuva viivise alates 3. juunist 2022 arvestatuna

põhinõudelt, mis ületab 803 eurot 47 senti ning saatis tsiviilasja tühistatud osas (küttekulude

nõue) maakohtule uueks läbivaatamiseks. Puudutatud isiku määruskaebuse rahuldas

ringkonnakohus osaliselt.

Ringkonnakohus märkis, et maakohtu määrus on nõude osalise rahuldamata jätmise osas

jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu määrust selles osas ei kontrolli. Kuigi avaldaja

hinnangul jättis maakohus ebaõigesti avaldaja viivisenõude osaliselt rahuldamata, ei ole

avaldaja määruskaebust esitanud.

Ringkonnakohtu hinnangul oli avaldaja tõendanud oma nõudeid hoone hooldamise ja

prügiveo tasu osas. Avaldaja elamu majandamisega seotud kulud on arvestatud avaldaja poolt

kehtestatud tariifide järgi.

Ringkonnakohus leidis, et avaldaja ei ole tõendanud küttekuludega seotud nõude suurust.

Avaldaja esitas maakohtu menetluses tabeli ning soojusettevõtja poolt avaldajale esitatud

arved. Määruskaebuse vastusele on avaldaja lisanud täiendavad tabelid soojusenergia

arvestuste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud avaldaja esitatud dokumentidest

võimalik tuvastada puudutatud isikule arvete esitamise aluseks olevat arvutuskäiku ega

metoodikat. Avaldaja ei ole selgitanud, kuidas puudutatud isikule esitatud arvete summad on

kujunenud. Piisavaks selgituseks ei saa pidada avaldaja väidet, et soojusenergia kulude

aluseks on maja soojusarvesti näidud, mis esitati igal kuul soojusettevõttele, kes tegi selle

alusel arve avaldajale. Ka ei nähtu puudutatud isikule väljastatud arvete summa kujunemist

määruskaebuse vastusele lisatud tabelitest. Jääb ebaselgeks, mida tähendavad alternatiivse

kütte ja autonoomse kütte andmed avaldaja tabelites, mis andmed on tabeli lahtris "V", kust

on võetud tabelites kajastatud koefitsient jms. Tabelid kajastavad tarbimist avaldaja klientide

seas, mitte aga seda, kuidas jaotati kulud XXXXXXX elumaja korteriomanike vahel.

Ringkonnakohus leiab, et üksnes viitest tabelile ja arvestamise metoodikale ei piisa selleks,

et puudutatud isik ja kohus saaks kontrollida avaldaja poolt väljastatud arvete õigsust.

Avaldaja ei ole esitanud konkreetset tehet, kuidas esitatud algandmetest on puudutatud isikult

nõutavad summad kujunenud. Kohus ega puudutatud isik ei pea ise tuletama tehet ning

sobitama algandmed puudutatud isikule väljastatud arvetega. Eeltoodu põhjal leidis

ringkonnakohus, et maakohus ei ole kontrollinud avaldaja nõuet ega hinnanud puudutatud

isiku vastuväiteid. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega ning

ringkonnakohus ei saa ise puudust kõrvaldada.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võlgnevuse kujunemise aluseks olevaid avaldaja

esitatud tõendeid ning kõiki puudutatud isiku esitatud vastuväiteid sisuliselt hinnata.

Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata hooldustasu ja prügiveo kulude

väljamõistmise osas ning tühistas küttekulu väljamõistmise osas, tühistas ringkonnakohus

maakohtu määruse ka küttekuludelt väljamõistetud viivise osas.

5. Avaldaja teatas maakohtule 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis, et jääb varem

esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. Avaldaja esitas selgitused puudutatud isiku korteri

poolt tarbitud soojusenergia arvutuste kontrollimiseks. Avaldaja oli seisukohal, et tegemist ei

ole uue asjaolu ega tõendiga. Selgitused on tehtud kohtu jaoks eesmärgil lihtsustada kohtu

kontrolli ja arvutusi. Kõik arvutused on avaldaja poolt varem esitatud nii maakohtus, kui ka

ringkonnakohtus vastavates Exceli tabelites, sh iga kuu kohta, kus kõik arvutused on

jälgitavad Exceli tabelite valemite kaudu.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus jättis 15. mai 2023. a määrusega avaldaja avalduse põhivõla (küttekulude nõue)

ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning 38% AS MEKE SILLAMÄE menetluskuludest

puudutatud isiku kanda ja 62% puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda. Maakohus

jättis tähelepanuta avaldaja poolt 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega,

samuti puudutatud isiku poolt 4. mail 2023 esitatud seisukoha ja 11. mai 2023. a täiendava

seisukoha avaldaja poolt 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi kohta ning puudutatud

isiku 11. mail 2023 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja. Kuna kõne all olevad

menetlusdokumendid on esitatud elektroonselt, luges maakohus need menetlusosalistele

tagastatuks. Kohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku

aja jooksul kohtumääruse jõustumisest.

Maakohus selgitas, et andis avaldajale 8. märtsi 2023. a määrusega tähtaja, põhjendamaks

täiendavalt küttekulude nõuet ja esitamaks vajadusel tõendeid. Tähtaega on avaldaja taotlusel

pikendatud kuni 7. aprillini 2023. Avaldaja ei ole õigel ajal esitanud kohtule midagi ega ole

taotlenud tähtaja pikendamist. Maakohus teatas 19. aprilli 2023. a määrusega

menetlusosalistele asja lahendamisest kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg

menetluskulude nimekirja ja vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta seisukoha

esitamiseks. Kohus ei andnud viidatud määrusega menetlusosalistele aega avalduste

esitamiseks. Avaldaja esitas 25. aprillil 2023 kohtule menetlusdokumendi koos selgitustega,

kontrollimaks puudutatud isiku korteri tarbitud soojusenergia arvutuskäiku. Puudutatud isik

palus 4. mail 2023 jätta avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi ja selle lisad

tähelepanuta, kuna avaldaja esitas need hilinemisega. Puudutatud isik esitas täiendavad

seisukohad 11. mail 2023 seoses avaldaja 25. aprilli 2023 menetlusdokumendiga ja

menetluskulude nimekirja.

Maakohus leidis, et avaldaja ei põhistanud, miks ei saanud ta esitada oma selgitusi ja tõendeid

7. aprilliks 2023. Kohtu 19. aprilli 2023. a määrusega jõudis eelmenetlus asja uuel

läbivaatamisel lõpule. Seadus ei sätesta korteriomandi ja kaasomandi asjades kohtuistungi

korraldamise kohustust ning avaldaja ei ole taotlenud õigeaegselt kohtuistungi määramist.

Kohus ei küsinud puudutatud isikult seisukohta avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud avalduse ja

lisade kohta, samuti lõppes menetluskulu nimekirjade esitamise tähtaeg 19. aprilli 2023. a

määrusest tulenevalt 27. aprillil 2023. Lähtuvalt eelnevast, jättis maakohus tähelepanuta

avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendi koos lisadega, samuti puudutatud isiku

4. mai 2023. a seisukoha ja 11. mai 2023. a täiendava seisukoha avaldaja 25. aprillil 2023

esitatud menetlusdokumendi kohta ning puudutatud isiku 11. mail 2023 esitatud täiendava

menetluskulude nimekirja. Kuna kõnealused menetlusdokumendid on esitatud elektroonselt,

luges maakohus need menetlusosalistele tagastatuks.

Maakohus selgitas, et pärast Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2022. a määruse jõustumist

jäi avaldaja nõudeks küttekulude võlgnevuse 1293 euro 32 sendi nõue ajavahemiku jaanuar

2015 kuni august 2018 eest ja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tasumata jäetud küttekulude võlalt.

Maakohus võimaldas ringkonnakohtu poolt maakohtule antud suunistest juhindudes 8. märtsi

2023. a määrusega avaldajal täiendada avalduse põhjendusi küttekulude nõude osas.

Vajadusel oli avaldajal võimalik esitada lisatõendeid. Ainuüksi sellest, et avaldaja esitas

puudutatud isikule arveid majandamiskulude (küttekulud) tasumiseks, puudutatud isikule

kohustusi ei teki. Avaldaja ei saanud puudutatud isikule arvete esitamisega tõendada seda, kui

palju pidi puudutatud isik küttekulude eest tasuma. Samuti ei tõenda avaldaja nõuet

raamatupidaja poolt koostatud tabelid.

Kuna avaldaja ei esitanud uusi tõendeid küttekulude suuruse kohta ega selgitusi arvutuskäigu

kohta, ei ole avalduse ja asja materjalides olevate tõendite alusel võimalik hinnata puudutatud

isiku vastu esitatud küttekulu nõude põhjendatust ja tõendatust. Seetõttu jääb avaldus

küttekulu nõude ja sellelt arvestatud viivise osas tõendamatuse tõttu rahuldamata.

Avaldus on rahuldatud ca 38% ulatuses (2139,95 ÷ (803,47 × 100)). Kuna avalduse esitamise

põhjustas puudutatud isiku poolt oma kohustuste rikkumine ning kohus rahuldas avalduse

38% ulatuses, on õiglane jätta 38% avaldaja menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja 62%

puudutatud isiku menetluskuludest avaldaja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas maakohtu 15. mai 2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uue lahendi, millega rahuldada avaldus (küttekulude ja

viivise nõuete osas) ning jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub

asja läbi vaadata kohtuistungil ja võtta asja materjalide juurde maakohtule 25. aprillil 2023

esitatud menetlusdokumendi koos lisadega.

Avaldaja leiab, et maakohus rikkus asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustust

hagita asjades. Maakohus rikkus ka uurimispõhimõtet. Maakohus ei ole ringkonnakohtu

12. detsembri 2022. a määruses osutatud puudusi kõrvaldanud. Maakohus jättis asja uuel

läbivaatamisel sisuliselt hindamata arvutuste õigsuse ja võlgnevuse kujunemise aluseks

olevad esitatud tõendid ning on rikkunud seega lahendi põhjendamise ja tõendite hindamise

kohustust. Avaldaja on esitanud tabelid arvutustega ning selgitused arvutuskäigu ja

metoodika rakendamise kohta. Lahendi põhjendustest tulenevalt ei ole kohus metoodikaga

tutvunud ega seda analüüsinud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta avaldaja

selgitused arvutuste kohta.

Maakohtu 8. märtsi 2023. a avalduse menetlusse uueks läbivaatamiseks võtmise määruses ei

ole kohus hoiatanud avaldajat, et kui avaldaja määratud tähtajaks täiendavaid põhjendusi või

tõendeid ei esita jätab maakohus need tähelepanuta. Samuti ei hoiatanud maakohus

menetlusosalisi, et kavatseb asja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Esimesel läbivaatamisel

korraldas kohus istungid ja avaldajal oli põhjendatud ootus, et ka uuel läbivaatamisel toimub

asjas vähemalt üks kohtuistung. Tõendite ja seisukohtade esitamiseks tähtaja määramata

jätmine menetluses, kus ei toimunud ühtegi istungit, on menetluse normi oluline rikkumine.

Avaldaja palub lisada ringkonnakohtul 25. aprillil 2023 maakohtule esitatud dokumendid asja

materjalide juurde. Avaldaja rõhutab, et 25. aprillil 2023 esitatud arvutuste ja selgituste puhul

ei ole tegemist uue asjaolu ega tõendiga. Selgitused on tehtud kohtu jaoks eesmärgil

lihtsustada kohtu kontrolli ja arvutusi. Kõik arvutused on avaldaja poolt varem esitatud nii

maakohtule kui ka ringkonnakohtule vastavates Exceli tabelites, sh iga kuu kohta, kus kõik

arvutused on jälgitavad Exceli tabelite valemite kaudu. Pangakonto väljavõtetega soovib

avaldaja täiendavalt tõendada küttekulude tegelikku kandmist.

Arvestades, et soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodika rakendamine võib

tõesti olla väga keeruline ja raskelt arusaadav, palub avaldaja kohtul määrata istung, et

avaldaja saaks anda kohtule kõikvõimalikud selgitused.

8. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu.

Puudutatud isik leiab, et maakohus andis avaldajale nõude põhjendamiseks ja lisatõendite

esitamiseks piisava tähtaja. Avaldaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud esitada selgitusi ja

tõendeid kohtu määratud tähtajaks. Kohtuistungi korraldamise kohustust hagita asjas ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks.

Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus

muutmata.

10. Tartu Ringkonnakohtu tühistas asjas 12. detsembril 2022 tehtud määrusega maakohtu

2. juuni 2022. a määruse puudutatud isikult küttekulude võla 1293 euro 32 sendi

(ajavahemiku aprill 2015 kuni august 2018 eest) ja sellelt summalt arvestatud viivise

väljamõistmise osas (alates 25. märsist 2019). Nende nõuete osas saatis ringkonnakohus

avalduse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles maakohus rahuldas avaldaja nõude

803 euro 47 sendi ulatuses (hooldustasu ja prügivedu) ning sellelt summalt arvestatud

viivisenõude, sh 2. juuni 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 204 eurot 98

senti, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu 12. detsembril

2022. a määrus jõustus TsMS § 466 lg 3 esimese lause ja TsMS § 478 lg 1 teise lause järgi

Riigikohtu 27. veebruari 2023. a määrusega, millega Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku

määruskaebust menetlusse.

Avalduse uuel läbivaatamisel jättis maakohus avaldaja küttekulude võlgnevuse nõude ja

sellega seonduva viivisenõude täies ulatuses rahuldamata. Avaldaja on esitanud maakohtu

määruse peale määruskaebuse. Praeguses menetlusstaadiumis on seega jätkuvalt vaidluse all

avaldaja küttekulude võlgnevuse nõue ajavahemiku aprill 2015 kuni august 2018 eest

1293 euro 32 sendi ja sellelt summalt alates 25. märsist 2019 arvestatud viivisenõue.

11. Avaldaja on esitanud määruskaebusega kohtuistungi korraldamise taotluse. Avaldaja on

samuti seisukohal, et maakohus jättis istungi põhjendamatult korraldamata. Ringkonnakohus

avaldajaga ei nõustu.

TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud

juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Samuti saab

ringkonnakohus määruskaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks

kohtuistungit korraldada (TsMS § 667 lg 3 esimene lause). Määruskaebuses sisalduvad viited

menetlusseadustiku hagimenetluse sätetele ei ole asjakohased.

Maakohtul ei olnud seega kohustust korraldada avalduse läbivaatamiseks kohtuistungit ning

avaldajal ei saanud olla vastavat põhjendatud ootust. TsMS § 477 lg 4 järgi peab kohus

menetlusosalised nende taotlusel ära kuulama ning võib lugeda ärakuulamiseks piisavaks

isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik

isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste kirjalikud seisukohad on piisavad, et hinnata

tsiviilasja aluseks olevaid andmeid ja menetlusosaliste seisukohti. Ringkonnakohus vaatab

määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses ning jätab avaldaja taotluse kohtuistungi

korraldamiseks rahuldamata.

12. Ringkonnakohus leidis 12. detsembri 2022. a määruses, et avaldaja õigus nõuda

puudutatud isikult enda kantud kulutuste hüvitamist saab tuleneda käsundita asjaajamise

sätetest, s.o VÕS § 1018 jj, mh tegutses avaldaja käsundita asjaajajana ka pärast 5. aprilli

2017. a. XXXXXXX elamu vajalike kommunaalteenustega (sh vesi, soojus jne) varustamise

tagamine on kõikide korteriomanike, sh puudutatud isiku, huvides ning vastab nende

eelduslikule tahtele (VÕS § 1018 lg 1 p 2). Asjaolu, et puudutatud isik väidetavalt ei elanud

korteris vaidlusalusel perioodil ei anna talle iseenesest õigust korteriomandiga seotud kulude

tasumata jätmiseks. Samuti ei välista arvete väidetav esitamata jätmine puudutatud isikule

tema kohustust kulusid tasuda. Ringkonnakohus jääb kõigi nende varasemas lahendid esitatud

seisukohtade juurde.

13. Samuti märkis ringkonnakohus 12. detsembri 2022. a määruses, et avaldaja peab

tõendama, kui suured olid tervikuna elamu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest

tasumist nõutakse. Elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik

raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli avaldaja kohustatud teenuseosutajale

tasuma. Samuti peab avaldaja tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks,

et jagada kulud liikmete vahel, nt kui suur on kokku kõigi eluruumide ja mitteeluruumide

pindala

ja

selle

korteriomaniku

eluruumi

või

mitteeluruumi

pindala,

kellelt

majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele

arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa

nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest

tasuma. Ringkonnakohus jääb ka nende seisukohtade juurde.

14. Ringkonnakohus leidis 12. detsembri 2022. a määruses, et avaldaja ei ole tõendanud

küttekuludega seotud nõude suurust. Kuna maakohus ei olnud küttekulude nõuet puudutavaid

asjaolusid piisavalt välja selgitanud, saatis ringkonnakohus avalduse selle nõude osas

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu juhiste kohaselt pidi avaldaja asja uuel

läbivaatamisel selgitama, kuidas on puudutatud isikule väljastatud kütte arvete summad

kujunenud. Seejärel pidi kohus andma puudutatud isikule võimaluse esitada oma vastuväiteid

ning neid põhjendada. Maakohtul tuli hinnata arvutuste õigsust ning vajadusel nõuda

täiendavate andmete ja selgituste esitamist. Vajadusel pidi kohus andma menetlusosalistele

võimaluse esitada nõude olemasolu või selle puudumise kohta täiendavaid tõendeid.

Maakohtul tuli asja uuel läbivaatamisel võlgnevuse kujunemise aluseks olevaid avaldaja

esitatud tõendeid ning kõiki puudutatud isiku esitatud vastuväiteid sisuliselt hinnata.

15. Asja materjalidest nähtuvalt andis maakohus asja uuel läbivaatamisel 8. märtsi 2023. a

määrusega avaldajale tähtaja küttekulude nõude täiendavaks põhjendamiseks ja vajadusel

tõendite esitamiseks (dtl 1027–1028). Avaldaja taotlusel pikendas maakohus seda tähtaega

7. aprillini 2023 (dtl 1031–1033). Selle tähtaja jooksul avaldaja kohtule midagi ei esitanud

ega taotlenud ka tähtaja (teistkordset) pikendamist. Seejärel teatas maakohus 19. aprilli

2023. a määrusega menetlusosalistele asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning määras

menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirja ja vastaspoole menetluskulude

nimekirja kohta seisukoha esitamiseks (dtl 1039–1043). Puudutatud isiku esindaja esitas

20. aprillil 2023 kohtule menetluskulude nimekirja koos menetluskulude kindlaksmääramise

taotlusega (dtl 1046–1047). Avaldaja teatas 25. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis, et

jääb varem esitatud nõuete ja põhjenduste juurde. Samas menetlusdokumendis esitas avaldaja

selgitused puudutatud isiku korteri poolt tarbitud soojusenergia arvutuste kontrollimiseks.

Avaldaja leidis, et tegemist ei ole asjas uue asjaolu ega tõendiga. Avaldaja tegi ka ettepaneku

kohtuistungi läbiviimiseks (dtl 1072–1077).

15.1. Maakohus jättis vaidlustatud määrusega avaldaja 25. aprillil 2023 esitatud

menetlusdokumendi koos selle lisadega tähelepanuta. Maakohus leidis, et menetlusdokument

on esitatud hilinenult, pärast kohtu määratud tähtaega, ning avaldaja ei ole põhistanud, miks

ta ei saanud esitada selgitusi ja tõendeid 7. aprilliks 2023, ning menetlusdokumendi ja selle

lisade menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimise (TsMS § 331 lg 1). Kuna

maakohus ei küsinud puudutatud isikult seisukohta avaldaja 25. aprilli 2023. a

menetlusdokumendi ja selle lisade kohta ning kuna menetluskulude nimekirja esitamise

tähtaeg lõppes 19. aprilli 2023. a kohtumäärusest tulenevalt 27. aprillil 2023, jättis maakohus

tähelepanuta ka puudutatud isiku 4. mai 2023. a seisukoha ja 11. mai 2023. a täiendava

seisukoha avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendi kohta ning puudutatud isiku poolt

11. mail 2023 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja.

15.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja ei esitatud kohtu määratud

tähtajaks (7. aprill 2023) täiendavaid küttekulude nõude põhjendusi ega uusi tõendeid.

Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks aga maakohtul avaldaja 25. aprilli 2023. a

menetlusdokumendi endaga TsMS § 331 lg-st 1 lähtudes arvestada (menetlusdokumendile

lisatud tõendite kohta vt määruse põhjenduste punkt 18 ja selle alapunktid). TsMS § 331

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv

põhjus.

Avaldaja ei ole küll põhjendanud, miks ta ei saanud esitada küttekulude kujunemise selgitusi

kohtu määratud tähtpäevaks, asjakohaseid põhjendusi ei ole avaldaja esitanud ka

määruskaebuses. Samas nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et 25. aprillil 2023 esitatud

küttekulude arvutuste selgituses ei ole uusi asjaolusid ning et selgitustes esitatud arvutused

on tegelikult juba varasemas menetluses esitatud.

Avaldaja on 26. juuni 2020. a avalduse tervikteksti lisas nr 18 esitanud Exceli tabeli

XXXXXXX KÜ korteri nr 35 küttekulude arvestuse kohta. Kui avada nimetatud tabel Exceli

arvutiprogrammis, on võimalik näha ka valemeid, mille põhjal arvestused on tehtud.

Kõnealuse tabeli lõppu on lisatud tabelis kasutatud lühendite selgitused ning tabelis

valikuliselt soovitud lahtri aktiviseerimisel näeb, kuidas selles olev arv on sinna tekkinud (st

kuvatakse ka valem). Avaldaja on 25. aprilli 2023 selgitustes esitanud juba varem Exceli

tabelis esitatud valemeid ja lühendeid. Lisaks nähtub avaldaja esitanud 25. augustil 2022

määruskaebuse vastusele lisadest 6–9 samuti XXXXXXX korteri küttekulude arvestus kuude

kaupa.

Järelikult ei ole 25. aprilli 2023. a selgitused olemuselt midagi uut, vaid juba varem esitatud

arvestuste selgitus. Puudutatud isik on 11. mail 2023 avaldanud arvamust 25. aprilli 2023

menetlusdokumendile ja leidnud samuti, et avaldaja see menetlusdokument oma sisult

dubleerib juba varem kohtule esitatud dokumente.

15.3. Kuna 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendiga soovis avaldaja selgitada asjas juba

varem esitatut ning puudutatud isik on saanud avaldada enda arvamuse, puudus maakohtul

alus 25. aprilli 2023. a selgituste ja sellele antud vastuste tähelepanuta jätmiseks ning

tagastamiseks.

15.4. Avaldaja on määruskaebuses taotlenud 25. aprilli 2023. a selgituse asja juurde võtmist.

Kuna tegemist ei ole tõendiga vaid juba maakohtule esitatud selgitusega, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks selgituste asja juurde võtmist määruse resolutsiooniga eraldi

otsustada. Selgitused ja puudutatud isiku vastused on tsiviilasja toimikus olemas.

Ringkonnakohus arvestab selgitustega ja sellele antud vastustega asja lahendamisel.

Lähtuvalt eelnevast oli maakohtu poolt põhjendamatu jätta tähelepanuta ka 11. mail 2023

puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekiri.

16. Maakohtu poolt avaldaja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendi arvestamata

(tähelepanuta) jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski menetlusnormi oluline

rikkumine, kuna see ei saanud iseenesest mõjutada asja lahendust. Ka avaldaja 25. aprilli

2023. a menetlusdokumendis esitatud selgitusi arvestades tuleb nõustuda maakohtu

lõppjäreldusega, et avaldaja ei ole küttekuludega seotud nõude suurust tõendanud.

16.1. Eespool osutatud avalduse tervikteksti lisas nr 18 oleva Exceli tabeli, 25. augustil 2022

määruskaebuse vastuse lisade 6–9 ja 25. aprilli 2023. a menetlusdokumendis esitatud

selgituste põhjal on põhimõtteliselt võimalik jälgida, kuidas (st milliste tehete põhjal) on

avaldaja on XXXXXXX korteri küttekulusid arvestanud. Vastavad arvestused on avaldaja

teinud Sillamäe Linnavalitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 642-m ning Sillamäe

Linnavalitsuse 4. aprilli 2001. a määruse nr 238-m alusel.

16.2. Samas ei ole mitmete arvutustes kasutatud algandmete õigsus asja materjalide põhjal

kontrollitav. Avaldaja ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendanud kõiki asjaolusid, mille

kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada kulud XXXXXXX elamu korteriomanike

vahel. Nii näiteks ei ole avaldaja esitanud tõendeid selle kohta, palju XXXXXXX elamu on

igal vaidlusalusel kuul soojusenergiat tarbinud. Avaldaja on viidanud soojusarvesti näitudele,

kuid avaldaja ei ole isegi selgitanud, kuidas XXXXXXX elamu soojusarvesti näite igakuiselt

fikseeriti, rääkimata asjakohaste tõendite esitamisest. Samuti ei ole teada, kust pärinevad

avaldaja arvutustes kasutatavad veemõõtja näidud, palju on elamus üldisest küttesüsteemist

köetavaid kortereid ning palju autonoomsele küttele üleviidud kortereid. Sarnaselt jääb

ebaselgeks, miks on arvestuses lähtutud kõikide keskküttega korterite kasulikust pinnast

2387,7 m2, kuigi ehitisregistri andmete põhjal on elamu suletud netopind on 2964,5 m2 ning

eluruumide pind 2511,5 m2 (dtl 445–446).

16.3. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja enda poolt koostatud arvestustel ja tabelitel ei ole

iseseisvat tõendiväärtust. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et tõendamata andmete põhjal

ei ole võimalik arvestuste õiguspärasust kontrollida. Seda ei olnud võimalik teha ka

maakohtul. Avaldaja arvestuste metoodika eraldiseisev analüüs oleks sellises olukorras

sisutu.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatu avaldaja etteheide, nagu oleks maakohus

rikkunud selgitamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Hagita menetlusele on küll omane

uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3, § 477 lg-d 5 ja 7), kuid see tähendab eelkõige kohtu

kohustust tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi

põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Praeguses asjas

on kohtud avaldajale selgitanud, milliseid asjaolusid on vajalik nõude rahuldamise eeldusena

tõendada. Maakohus on õigesti märkinud, et hagita menetluse uurimispõhimõte ei võta

menetlusosalistelt lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust.

Liiatigi on korteriomandi asjad (TsMS § 475 lg 1 p 13) sisulised vaidlusasjad, mis on

seadusandja otsusega allutatud hagita menetluse regulatsioonile üksnes otstarbekuse

kaalutlustel.

18. Maakohus jättis tähelepanuta ja luges tagastatuks ka avaldaja 25. aprilli 2023. a

menetlusdokumendile lisatud soojusettevõtja arvete tasumist tõendavad pangakonto

väljavõtted aastate 2015, 2016, 2017, 2018 kohta. Nendega soovib avaldaja tõendada, et ta on

soojusettevõtjale arved tasutud. Avaldaja palub määruskaebuses nimetatud tõendid asja

juurde võtta.

18.1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus kõnealused tõendid õigesti tähelepanuta

ning ei rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel TsMS § 66 järgi õigust toimingut hiljem teha, kui kohus

(enda määratud) tähtaega ei pikenda või ei menetle menetlusosalise esitatut TsMS § 331

lg-s 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest

enne hoiatati. Avaldaja esitas kõnealused tõendid pärast kohtu määratud tähtaega (7. aprill

2023) ning TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud aluseid hilinenult esitatud tõendite arvestamiseks

asjast ei nähtu. Tõendite vastuvõtmine võinuks põhjustada asja lahendamise viibimise (ka

puudutatud isikule tulnuks anda võimalus omalt poolt tõendeid esitada) ning avaldaja ei ole

põhistanud, et tõendite hilinenult esitamiseks oli mõjuv põhjus.

18.2. Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 järgi esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Praegusel juhul tuleb siiski arvestada, et ringkonnakohus saatis 12. detsembri

2022.a määrusega asja maakohtule tagasi just selleks, et avaldaja saaks selgitada ja vajadusel

täiendavalt tõendada küttekuludega seotud nõude suurust. Maakohus andis avaldajale

võimaluse küttekulude nõude kujunemist selgitada ja tõendeid esitada. Avaldaja seda

võimalust maakohtu määratud tähtaja jooksul ei kasutanud. Ringkonnakohus rõhutab, et

menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1) ning kohus

ei saa lubada menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada

(TsMS § 200 lg 2). Eelmärgitut arvestades ei saa praeguses asjas lubatavaks pidada

küttekulude nõuet puudutavate uute tõendite esitamist koos määruskaebusega.

18.3. Lisaks võib puudutatud isiku 16. juuni 2023. a vastusest määruskaebusele järeldada, et

praeguses menetlusfaasis ei ole enam vaidlust selle üle, et avaldaja on temale esitatud arved

soojusettevõtjale

tasunud.

Sellisel

juhul

poleks

küttearvete

tasumist

tõendavad

kontoväljavõtted ka asjakohased tõendid (TsMS § 238 lg 1 p 1).

19. Eelmärgitust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud, kuidas

jagunes elumaja soojusenergia tarnija esitatud arvete alusel kulu kõikide korteriomanike vahel

ja kuidas on jaotatud küttekulu XXXXXXX elumaja korteriomanike vahel. Maakohus on

jätnud küttekulude nõude (1293 eurot 32 senti) põhjendatult rahuldamata.

20. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka avaldaja nõue viivise saamiseks

(VÕS § 113 lg 1) alates 25. märtsist 2019 (viivisenõue sellele kuupäevale eelnenud aja eest

on jäetud maakohtu 2. juuni 2022. a määruse jõustunud osaga rahuldamata).

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad avaldaja määruskaebuse menetlemisel

tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja (kaebuse esitaja) kanda.

22. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud. Seetõttu ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks

määruskaebemenetluse menetluskulusid. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab

menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes praeguse

kohtumääruse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)